elektrienergia tootmiseks Kohtla-Järve ja Ahtme soojuselektrijaamades ning Balti soojuselektrijaamas Narvas. Iru soojuselektrijaam Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Soojuselektrijaamade kahjulikkus Eesti soojuselektrijaamad on maailma ühed suurimad keskkonnareostajad. Lisaks mürgiste gaaside eraldamisele moodustab põlevkivist umbes poole mittepõlev osa. See põlemisel allesjäänud osa ladustatakse hiljem tuhamägedesse. Neid suuri mägesid võid näha Kirde-Eestis ringi liikudes. Mägedelt voolab koos vihmaveega alla mitmeid mürkaineid, mis reostavad kohalikku ümbrust ning lisaks voolavad piki jõgesid Soome lahe poole. SEJd on meie planeedi atmosfääri peamisi reostajaid. Mida madalama
1.Eesti kütuse varud ja nende tarbimine , . ( ~1/3, ~2/3). . . , . . . . , . , ( ), . 40%. , . . 2001 . 3,7% . . . , , , . - , ~40 . 2.Elektrijaamade areng. Eesti elektrijaamad. 1873 . . 1876 . . 1882 . (). 1882 . Thomas Alva Edison, -, , . , . . 1885 . , 3,5 1 kWh, ... 3,5%, 0,28 1 kWh, 44%. 1888 . . 1892 . , . 1907 . . 1918 . , . -101, 320 /, p0=14 MPa, t0=520/525°C , p0 12 MPa, t0 510/510°C. K-200-130. 8%. 8 , p0=12,74 MPa, t0=535/535°C, 90 kg/s=324 /, K-200-130, 215 MW, ... 32%. . -67, 320 t/h, p0 12 MPa, t0 510/510°C; 11 , p0=12,74 MPa, t0=535/535°C, 90 kg/s=324 /, K-200-130, 215 MW, ... 32%. . 464, 2 ., p0 14 MPa, t0 560°C, 5...
ELEKTROENERGEETIKA Elektri tarbimine on kasvanud kiiremini kui üldine energia tarbimine Tänapäeval toodetakse energiat peamiselt soojus,- hüdro-ja tuumaelektrijaamades. Vähesel määral ka tuule,-päikese-ja geotermaalelektrijaamades SOOJUSELEKTRIJAAMAD Elektrijaam, mis muundab soojusenergiat elektrienergiaks Soojuselektrijaama ehitamine on odav ja kiire, elektrienergiat toodetakse suurte söe-või naftavarudega Kõige suurem on soojuselektrijaamade toodangu maht USA-s, Hiinas, Venemaal, Jaapanis ja Saksamaal Eestis saadakse põlevkivist 92% kogu toodetud elektrienergiast ning selle suhtarvuga oleme maailmas esikohal Soojuselektrijaamad on meie planeedi atmosfääri peamisi reostajaid HÜDROELEKTRIJAAMAD
Suurimad tarbijad (inimese kohta) Norra, Island, Kanada, Rootsi Elektrienergia + ja - - + Elektrijaamade ehitami- Mugav energialiik ne, käigushoidmine, Saab kasutada nii elektri transportimine kulukas ja energiat valgustuseks, kütteks ja nõudev jõuallikaks nii ettevõtetes kui kodudes Elektrienergiat ei saa ladustada Soojuselektrijaamad Toodetakse 2/3 maailma elektrienergiast Ehitamine suhteliselt odav, kiire Paiknemine oleneb energiaallikate / tarbijate asukohast Suurim maht USA-l, Hiinal, Venemaal, Jaapanis, Saksamaal Soojuselektrijaamad Elektrienergia toodetakse peamiselt söe- ja naftavarudega Eestis saadakse põlevkivist Reostab keskkonda Tuumaelektrijaamad Kuuluvad soojuselektrijaamade hulka I -ne tuumaelektrijaam rajati 1954a. NSVL-us 2005a. oli maailmas 443
ENERGEETIKA(energiamajandus) 2 suurt haru: Kütusetööstus - nafta, maagaas, põlevkivi, pruunsüsi, kivisüsi Elektroenergeetika hüdroelektrijaam, soojuselektrijaamad(kasutavad maavarasid), tuuleelektrijaam, tuumaelektrijaam, loodeteelektrijaamad(rannikul tõus ja mõõn), päikeseelektrijaam, geotermaalelektrijaamad(maa soojus) Energiavarade liigitus: Taastuvad tuul, vesi, päike Taastumatud kõik maavarad Teine liigitus: Alternatiivsed kõik taastuvad Traditsioonilised kõik taastumatud Alternatiivsed erinevad traditsioonilisest ühed on taastuvad, teised taastumatud. Alternatiivsed on kallimad ja toodavad korraga vähem energiat. Õpik lk 59 ! Kütusetööstus Kivisüsi Eeliseks kõrge kütteväärtus, kohaliku kütusena odav, leidub paljudes riikides, saab kasutada mitmel otstarbel(ahju panna, elektriks, tehakse koksi, keemiatööstus, metallurgia) ...
energiallikaid näiteks maagaas ja nafta. Alternatiivse energiallikana on rajatud hüdro- ja loodeteel elektrijaamu. Puuduvad märkimisväärsed naftavarud, mistõttu veetakse riigis vajaminev nafta peamiselt sadamate kaudu sisse ja naftatöötlemine toimub sadamates. Põhjendage elektrijaamade paiknemist. Tuumaelektrijaamad paiknevad eelkõige tarbija lähedal. Hüdroelektrijaamad asuvad suure languga mäestikujõgedel Alpides ja Püreneedes. Soojuselektrijaamad asuvad kivisöe leiukohtade naabruses. Loodeteelelektrijaamad asuvad suure tõusu ja mõõnaga rannikul. Miks on kujunenud selline elektrienergia tootmise struktuur ? Prantsusmaal on vähe fossiilseid ressursse. Kodumaiste uraanivarude olemasolu tõttu ongi kujunenud suur tuumaenergia osatähtsus. Soojuselektrijaamade tagasihoidlik osatähtsus tuleb sellest, et Prantsusmaal leidub vähe fossiilsete kütuste varusi. Hüdroelektrijaamade osatähtsus on seotud energiarikaste jõgede olemasoluga
3.2. NAFTA- JA GAASITÖÖSTUS Nafta · Kõige enam kasutatud energialiik · Peamine mootorikütuse tooraine · Mõõtühik 1barrel = 159 l. Nafta ammutamine ja transport Toornafta Nafta töötlemine Mootorikütus Naftakeemia Ahjukütus Nafta transport mööda Nafta transport torujuhtmeid tankeritega Eelised Eelised Suurte kogustes, Suur kogust vedades kogused pole piiratud, odavam kiire, pole tööjõu mahukas Puudused Puudused Ei saa igale poole Nõuab aega, reostused rajada, reostused võivad suured, ei saa sisemaale suured olla vedada Maagaas + - · Lihtne toota Ei sobi keemiatööstuse · Ei vaja erilist töötlemist tooraineks · Torujuhtm...
Kasutusala Sõidukikütus - transport, Soojuse saamine, energia Sooja saamiseks, Sooja saamiseks, keemiatööstuses saamine, keematööstuses elektritootmiseks, elektritootmiseks, tooraineks, tooraineks keemiatööstuses keemiatööstuses soojuselektrijaamad toorainena toorainena Suurimad tootjad Ameerika Ühendriigid, Usa, Venemaa ja Katar Usa, Hiina ja India Usa, Hiina ja India Saudi - Araabia, Venemaa, Iraan ja Iraak Suurimad eksportijad Saudi - Araabia, Indoneesia, Austraalia ja Indoneesia, Austraalia, Indoneesia, Austraalia,
• Pikkus 636km • Laius 80km • Soolsus 0‰ (mageveekogu) • Kaldajoone pikkus 2000km • Pindala 31 500km² • Ümbritseb Euraasia manner Veekogud ümbruses • Baikalisse suubub 1123 jõge • Väljavool Angara jõest • Sissevool peamiselt Selenge jõest, Barguzini jõest, Ülem-Angara jõest. • Baikalis on mitmeid kuumaveeallikaid (400m sügavusel) • Palju saari Baikalis Majandustegevus • Rohke kalapüük • Tselluloositehased • Soojuselektrijaamad • Keemiatehased • Turismitalud Järve elustik • Elutseb umbes 2600 taime-ja loomaliiki • Baikali viiger ainus imetaja järves (mageveeimetaja) • 960 looma- ja 400 taimeliiki on endeemsed • 50 kalaliiki, mitmed endeemsed – omul, harjus, siig, tuur, luts, haug, õlikala • 240 liiki linde Baikali tähtsus • Suurim mageveejärv maailmas (20% maailma vedelast mageveest) • Vanim järv maailmas (25 mlj. aastat) • Looduses püsivus
Loomad Taimed 960 liiki Moon 50 kalaliiki Iiris 1 imetaja Sõnajalg Omul Harjus Siig Taimed e Iiris Moon Sõnajalg Baikali viiger Suuremad sadamad Nizneangarsk Ust-Barguzin Baikalsk Tähtsus majanduses Üle 400 turismiettevõtte Tselluloositehased Soojuselektrijaamad Keemiatehased Tähtsus inimestele Kalapüük Turismiettevõtted Keskkonnaprobleemid Turismiettevõtted Prügikäitluse puudumine majutusaladel Linnad Reovesi Baikali-Amuuri magistraal Võrdlus Võrdlus Baikal Peipsi Pindala 31 500 km2 2611 km2 Kõrgus merepinnast 456 m 30 m Suurim sügavus 1637 m 12,9 m Huvitavad faktid
või ehitiste pinnale nimetatakse happesadenemiseks. Happesademed ei esine vaid vee kujul (vihm, udu, lumi jne), vaid ka õhus olevate gaasiliste ja tahkete komponentide maapinnale sadestumisena. Kuivad happesademed moodustavad umbes 30 protsenti happesademete koguhulgast. Teke - Happesademeid põhjustavad lämmastiku ja väävli ühendid. Lämmastikoksiidide heitmed põhjustavad 1/5 happevihmadest. Peamise panuse (üle 80%) annavad kivisütt kasutavad soojuselektrijaamad. Põlemisel moodustuvad SO2 ja NOx, mis õhuniiskusega reageerides moodustavad happeid. Tagajärg - Happesademed avaldavad tuntavat mõju elusloodusele. Need põhjustavad loomade haigestumist, nad hävitavad metsi ning muudavad looduslikud veekogud ja mullad happelisemateks. Happesademed mõjutavad ka inimkeskkonda, lagundades ehitusmaterjale ja põhjustades metallide korrosiooni. Leevendamine - Hoida kokku elektrienergiat, piirata liiklust, ökonoomsemad sõidukid
Soojusenergeetika KIRSTI TEEDLA HEILI OTTIN Soojuselektrijaamad Rajatakse kohta, kus kütus on suhteliselt odav Paiknemine oleneb energija allikate/tarbijate asukohast Kivi- või pruunsütt kasutavad SEJ-d rajatakse söekaevanduspiirkonda Esimesed SEJ 1882. aastal New Yorkis ja Londonis Toodetakse 2/3 maailma elektrist Ehitamine suhteliselt odav ja kiire Eesti soojuselektrijaama d Eesti soojuselektrijaam ehk Eesti Elekrijaam Töötab alates 1969. aastast Asub Narva lähistel Põhikütuseks põlevkivi Maailma suurim põlevkivielektrijaam Eesti suurim elektrijaam Balti soojuselektrijaam ehk Balti Elektrijaam 100% Eesti Eenrgiale kuuluv Töötab alates 1959.aastast Suuruselt teine põlevkivil töötav SEJ Eestis Asub 5 kilomeetri kaugusel Narvast Üks maailma võimsamaim põlevkivil töötav elektrijaam Põlevkivi ja maagaas (2,2 tonni põlevkivi aastas) Maailma soojuselektrijaama d Viis kõige võimsamat soojuselektrijaama maailmas Surgut-...
Soojusenergeetika KIRSTI TEEDLA HEILI OTTIN Soojuselektrijaamad Rajatakse kohta, kus kütus on suhteliselt odav Paiknemine oleneb energija allikate/tarbijate asukohast Kivi- või pruunsütt kasutavad SEJ-d rajatakse söekaevanduspiirkonda Esimesed SEJ 1882. aastal New Yorkis ja Londonis Toodetakse 2/3 maailma elektrist Ehitamine suhteliselt odav ja kiire Eesti soojuselektrijaama d Eesti soojuselektrijaam ehk Eesti Elekrijaam Töötab alates 1969. aastast Asub Narva lähistel Põhikütuseks põlevkivi Maailma suurim põlevkivielektrijaam Eesti suurim elektrijaam Balti soojuselektrijaam ehk Balti Elektrijaam 100% Eesti Eenrgiale kuuluv Töötab alates 1959.aastast Suuruselt teine põlevkivil töötav SEJ Eestis Asub 5 kilomeetri kaugusel Narvast Üks maailma võimsamaim põlevkivil töötav elektrijaam Põlevkivi ja maagaas (2,2 tonni põlevkivi aastas) Maailma soojuselektrijaama d Viis kõige võimsamat soojuselektrijaama maailmas Surgut-...
mille võimsus on 4800 MW ja põhikütuseks on maagaas. Venemaal tuumaelektrijaamades on 31 reaktorit. Toornafta suurtootjate hulka kuulub samuti Venemaa. Venemaa on Euroopa energiabaas. Suurimad gaasivarud asuvad Venemaal. Nafta- ja gaasipiirkonnad, naftatöötlemine, nafta ja gaasi eksport. Siberi ja Petsora söebasseinid. Donetski bassein. Veejõud ja selle kasutamine Volgal, Karjalas, Siberis. Soojuselektrijaamad ja tuumaelektrijaamad. Venemaa esmane energiakulu aastal 2011: nafta 19%, maagaas 56%, kivisüsi 15%, taastuvad ja muud 10%. 2012.aastal oli Venemaa suuruselt kolmas vedelkütuste tootja. Kasutatud allikad: http://et.wikipedia.org/wiki/Soojuselektrijaam http://www.eia.gov/countries/cab.cfm?fips=RS http://www.ise.ee/oppekava/valikgym/loodus/venemaa.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Kasutaja:Kairer/Energiamajandus
Tuul- õhu horisontaalne liikumine Tuul tekib õhurõhu erinevuste tõttu. Õhk liigub kõrgema õhurõhuga alalt madalama õhurõhuga ala suunas. Õhu liikumist mõjuvad jõud Gradientjõud- tekib õhurõhu erinevuste tõttu Coriolise jõud- tekib maakera pöörlemise õttu ja kallutab tuuled oma suunast kõrvale, kõrgemates õhuihtides puhuvad tuuled piki isobaare Coriolise jõud kallutab põhjapoolkeral tuuled oma suunast paremale ja lõunapoolkeral vasakule Soe õhk tõuseb *Pilvine taevas Jugavool polaarfrondi kohal tropopausis liigub kiirusega 250-360km/h ja soodustab õhukeeriste- tsüklonite ja antitsüklonite teket Külm front Külm õhk liigu sooja õhu suunas. Sajuala on frondi taga Soe front Soe õhk liigub külma õhu kohale. Sajuala on frondi ees Mere mõju kliimale *Kaugus merest Keskonna probleemid Loodusnähtused Välk, metsatulekahjud *Osoon *Lämmastik *Veeaur *Süsihappegaas *Väävliühendid *Tuhk Vulkanism *Veeaur *Süsihappegaas *Väävliühendid *Tuhk Happevih...
happevihma ka paikades, mis asuvad tööstusrajoonidest väga kaugel. Happevihmade kahjulikkus Happevihmad kahjustavad tugevasti loodust. Eriti tundlikud on hapete suhtes okaspuud. Happelised sademed kahjustavad aga ka mitmesuguseid ehitisi ja skulptuure Huvitavad faktid Looduslik vee happelisus atmosfääris on 5,4 5,6 pH Sidrunimahla happesus on 2 pH, tomatimahlal 4 pH, kohvil 5 pH 50 70 % happelisest reostusest on pärit USAst Kust need happed tulevad? · Soojuselektrijaamad · Metallurgiatehased · Keemiatehased · Transport ... tegevusalad, mis on seotud kütuste põletamisega Mullaprotsessid, väetamine Vaatlustulemused Norras alustati vaatlustega juba 20. saj keskpaigas ligi poole sajandiga on happevihmadest mõjutatud ala oluliselt suurenenud Probleemi lahendamine Hoida kokku elektrienergiat Piirata liiklust Ökonoomsemad sõidukid näiteks elektriautod Kasutada madala väävlisisaldusega kütust Filtreerida heitgaase
Kliimavööde ja loodusvöönd Parasvöötme kontinentaalse ja merelise kliimavöötme piiril. Asub okasmetsavööndis. Loomastik Järves elab mageveega kohastunud laadoga hülgeid(Phoca hispida ladogensis). Maailma ainsad mageveehülged ongi laadoga ja saimaa hüljes. Majandustegevus Tänapäeval on Laadoga kaldal üle 600 tööstusettevõtte, kuid tänapäevased puhastusseadmed on neist vaid üksikuil. Järve kaldal asuvad Volhovi alumiiniumitehas, soojuselektrijaamad, katlamajad, naftakeemia- ja asfalditootmisettevõtted ja paberikombinaadid. Seetõttu on Laadoga tänapäeval väga reostunud. Raskmetallide sisaldus järvevees ületab ohutu normi mitu kuni mitukümmend korda ja mitmel saarel on märgatav radioaktiivne saaste Huvitavaid fakte 15 tuhat aastat tagasi oli Laadoga maa-ala paksu jääkilbi all nagu Eestigi Pärast Teist maailmasõda korraldati Heinäsenmaa ja Konevetsi saarel katseid radioaktiivsete ainetega Huvitavaid pilte
Energiamajandus on energiavarade hankimine, nende ümbertöötlemine elektri- või soojusenergiaks ja nende müük tarbijale. Energia on vajalik kõikjal maj.tegevuses ja energia hind on alati üks osa teenuse või toote hinnast. Primaarenergia energia, mida tarvitatakse otse, teisteks energialiikideks muundamata. Energiavarad jagunevad: 1) Taastuvad (alternatiivsed) Päike, tuul, vesi, biomass, tõusu- ja mõõnaenergia, tuumaenergia (uraan), Maasisene energia. 2) Taastumatud nafta, maagaas, kivisüsi, põlevkivi, turvas. Elektrienergiat mõõdetakse GW-des. Hüdroenergia: · + vesi on looduse poolt loodud vara, ei pea kulutusi tegema (Keila j.,Kunda j.) · + suhteliselt keskkonnasõbralik, puudub õhusaaste · + nupu peale vajutamisest saame kohe elektrit · + tammi- ja veehoidla rajamisest on positiivne see, et saab kasutada joogiveena, kalanduses jms. · + turismiobjekt · - HEJ ehitus on kallis · - jaam haarab enda ...
keskkonnasaaste allikaid. Neljas mure on tululõks: ühest tonnist põlevkivist toodetud elektri turuväärtus on 115 krooni, samast hulgast põlevkivist toodetud õli turuväärtus on 480 krooni. Ja viies probleem on tööjõulõks: töömahukas elektritootmine hoiab kinni palju tööjõudu, mida oleks mujal vaja. Põlevkivi energia tootmise kahjulikkus Eestis on kõige suurem elektritootja Eesti Energia ja ta on ka kõige suurem reostaja. Eesti Energiale kuuluvad sellised soojuselektrijaamad on näiteks Balti Soojuselektrijaam (Joonis 3- Balti SEJ) ja Eesti SEJ (Joonis 4), need jaamad saastavad eriti palju, sest toodavad suurel hulgal elektrienergiat ning toodavad seda põlevkivist. Igal aastal pumbatakse maapõuest välja üle 100 miljoni kuupmeetri pinna- ja põhjavett (ühe tonni põlevkivi kaevandamisel pumbatakse välja 1020 kuupmeetrit pinna- ja põhjavett), mis on rikkunud kaevanduspiirkondade veeringe. Mitmel juhul on Kirde-Eesti põhjavee
1.Energiamajanduse olemus- on majandusharu, mis tegeleb energeetiliste materjalide ja toodete uurimise, hankimise, töötlemise, tootmise, salvestamise, transportimise, kauplemise, turustamise ja müügiga. 2.Taastuvad ja taastumatud energiaallikad- TAASTUVAD: maa pöörlemise energia, maa gravitatsioonienergia, tuuleenergia, biomassi energia, vee-energia, loodete ja lainete energia, geotermaal-e maasisene energia, päikeseenergia TAASTUMATUD: Nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas 3.Tahked kütused:süsi(pruun-ja kivisüsi, antratsiit), põlevkivi, turvas, puit. Söe varud maailmas: suured varud on USAs,Hiinas ja Venemaal.Süsi tarbitakse enamasti tootjariikides.Hiina on tõusnud maailma suurimaks kivisöetootjaks.Kokku annavad Hiina,USA ja India tänapäeval 60%maailma kivisöetoodangust. Söe kaubandus maailmas: Pakkumise ülekaal- Austraalia(maailma suurim eksportija), Lõuna-Aafrika(suur eksportija), Indoneesia(eksport kasvab), Ladina-A...
dolomiit), turvas, ravimuda ja mineraalvesi. Kõige tähtsam kasutusala põlevkivil on energeetika (elektri- ja soojusenergia). Suurem osa Eesti põlevkiviõlist läheb ekspordiks. Kuid 2006 aastal kehtestati põlevkiviõli ekspordi keeld mereti, kuna pole selge, kas tegemist on kemikaaliga või mitte. Eesti on siiski juhtivaid põlevkivitöötlejaid riike maailmas. Kaks Eesti elektrijaama (Balti ja Eesti Elektrijaama) on maailma suurimad põlevkivi baasil töötavad soojuselektrijaamad. Kuid põlevkivi osatähtsust tahetakse vähendada oluliselt, kuna tegemist on taastumatu maavaraga ehk fossiilse kütusega ning ta on lisaks ka madalakvaliteediline. Teedevõrk on mingis piirkonnas omavahel ühendatud teed. Koos raudteede võrgu, veeteede ja lennujaamadega teedevõrk moodustab transpordisüsteemi. Eesti asub väga heas paigas, sest lääne poolt tulevad kaubad peavad läbima itta jõudmiseks Eesti ja ka vastupidi. Sama ka lõuna ja põhja suundades
Aasta a Esmaspäev E Raudteejaam rtj Osaühing OÜ Keskkool kk Niinimetatud nn Lugupeetud lp Lehekülg lk Suurmeister s-meister Põhja-Jäämeri P-Jäämeri Elektronpost e-post Ja nii edasi jne Tartu Ülikool TÜ Tallinna Maksuamet TMA Aktsiaselts AS Riigiaktsiaselts RAS Usaldusühing UÜ Teaduseväline TVM Vene-eesti sõnaraamat VES Eesti Teaduste Akadeemia Küberneetikainstituut ETA KübI Ja keemiainstituut ETA KI Eesti Vabariigi Hinnaseadus EV HiS Eesti vabariigi Haridusseadus EV HaS Kaitsepolitsei KaPo Eesti televisioon ETV Umbes u Ameerika Ühendriigid USA Aadress aadr Juhataja juh Minut min Professor prof Sündinud sünd. Telefon tel Klass, klaas kl Trükk tr Kroon kr Õpetaja õp September sept Sajand saj Õpilane õpil Teaduskond teadusk Ladina-Ameerika Lad-Am Emeriitprof, postiaadr Õpilasnõukogu õpil-nõuk Sajandivahetus saj-vah Fil-kand Peamiselt pms Miljon mln...
Aasta-aastalt lisandub õhku aga üha rohkem inimeste tekitatud aineid. Isegi, kui nad on needsamad, mis looduslikes protsessides (näiteks SO2,CO2), võib nende üleküllus rikkuda tasakaalu atmosfääris ja mõjustada kliimat. Aastane süsinikuheitmete maht on umbes 6,3 miljardit tonni. Happevihmu põhjustavad lämmastiku ja väävli ühendid. Lämmastikoksiidide heitmed põhjustavad 1/5 happevihmadest. Peamise panuse, üle 80%, annavad kivisütt kasutavad soojuselektrijaamad. Sademetega kanduvad need maapinnale ja taimestikule. Happevihm ei esine vaid vedelal kujul (vihm, udu, lumi jne), vaid ka õhus olevate gaasiliste ja tahkete komponentide maapinnale sadestumisena. Kuivad happesademed moodustavad umbes 30 protsenti happesademete koguhulgast[1]. Happevihmad avaldavad tuntavat mõju elusloodusele. Happevihmade tagajärjel muutuvad looduslikud veekogud ja muld happeliseks, okaspuud kaotavad okkad,metsad hukkuvad
masuut Impordib: autobensiin, diisel, masuut 3.Milline on riigi energiatootmise struktuur?(millistest energiavaradest toodetakse elektrit).Lisa diagramm. Fossil kütest(naftast, gaasist) Production from oil gas Kui suur on taastuvate energiavarade osatähtsus? 0% 4.Mis tüüpi elektrijaamades toodetakse selles riigis elektrit?Kuidas see iseloomustab riigi arengutaset? Gaas turbine elektrijaamad (11 elektrijaami) Maaõli ja gaasi soojuselektrijaamad (7 elekrijaami) See näitab, et riik on arenenud, ja on olemas infrastruktuur et kindlustada riik elektriga. Kokku on 18 elektrijaami, see tähendab et riigis puudub monopoolia 5.Leia elektrienergia toodang 1 inimese kohta aastas ja võrdle seda näitajat naaberriikidega,maailmaga. Saudi Arabia – 6,576.34 (kWh per person) Naaberriikid: Yemen–187.55 (kWh per person) Oman – 4,287.82 (kWh per person) Iraq–1,788.03 (kWh per person)
Pealmaakaevandamine toimub Aidu, Narva ja Kohtla-Nõmme karjäärides. Praegu olemasolevate paljandusmasinate park võimaldab tasuvalt põlevkivi kaevandada kuni 30 m sügavuselt. Allmaakaevandamine toimub põlevkivimaardla osas, mis asub Jõhvist lõuna pool ja kus kihindi lebamissügavus on 40-70 m piirides. Siin asuvad kaks praegust suuremat kaevandust Estonia ja Viru. Aastal 2001 toodeti 11 840 000 tonni põlevkivi ja 345 500 tonni põlevkiviõli. Suuremateks tarbijateks on soojuselektrijaamad, kus kasutatakse 80-82% kaevandatavast põlevkivist, keemiatööstus (15-17%) ja tsemenditööstus (2-3%). Ida-Viru suured elektrijaamad katavad valdava osa Eesti riigi elektrienergia vajadusest. Mineraalaine suure sisalduse tõttu pole põlevkivi transport kaevandamiskohast kaugele õigustatud. Seepärast asuvadki kõik tarbijad kaevanduste lähedal. Kuna põlevkivi on vaja rikastada ehk aherainest puhastada, on Kirde-Eesti mäetööstuse piirkonda tekkinud arvukalt aherainemägesid
terviseriski. 2.2. Elavhõbe Allikad: · patareid · akud · galvaanika · pestitsiidide jäägid. Elavhõbe on toiduahelates väga hästi akumuleeruv. 4 3. Raskmetallide saasteallikad 3.1. Kütmine Peamised õhusaastajad Eestis on sellised tootmisharud nagu energeetika, ehitusmaterjalide töösutus ja põlevkivikeemia. Kohalike saasteallikatena tulevad Eestis kõne alla eeskätt põlevkiviga köetavad soojuselektrijaamad Ida Virumaal, AS Kunda Nordic Cement tsemenditehas, teised tööstusettevõtted, soojuselektrijaamad ja katlamajad. Nii elukondlik kui tööstuslik soojatootmine põhjustab raskmetallide välisõhku sattumist, eriti oluline raskmetallide allikas on fossiilsete kütuste põletamine. Kivisöe, ka kütteõli põletamisel eraldub õhku niklit, vanaadiumi ja tsinki. 3.2. Tööstus Tööstuses kasutatavad värvid võivad samuti sisaldada kaadiumi, kroomi, pliid ja tsinki
Küll aga on mõningaid aspekte päikeseenergia tootmisest ja kasutamisest, mis vähesel määral siiski keskkonda mõjutab. On olemas kaks suuremat tehnoloogia kategooriat päikeseenergia tootmisel, mida arvesse võtta keskkonna mõjul: fotogalvaanilised elemendid (päikeseelemendid) ja suured päikese soojuselektrijaamad. 2.2. Maa kasutus Suurte päikesepaneelide paigaldamine võtab ruumi. Päikesepaneele paigaldatakse suurtele aladele ning ka päikese soojuselektrijaamad on massiivsed ning võtavad ruumi. Siinjuures tuntakse muret maapinna kahjustamise üle ning samuti ka sealse elustiku/elupaiga kaotamise üle. Kui tuulegeneraatorid saab paigutada aladele, mis on ühtlasi ka kasutuses põllumajanduslikel eesmärkidel, siis päikesepaneelidega asi nii lihtne pole. Need võtavad märksa rohkem ruumi, mistõttu minimaliseeritakse väärtusliku maa kasutust ebaväärtusliku maa kasutamisega, st püütakse
valdavalt selge. Troopiline kontinentaalne õhk on palav ja väga kuiv, kujuneb troopiliste kõrbete kohal, ilm on pilvitu. Ekvatoriaalne õhk on kuum ja niiske, kujunenud ekvaatori lähedaes madalrõhuvööndis, ilm on väga vihmane ja püsivalt niiske. Antarktiline õhk on külm ja kuiv, maakera kõige külmem piirkond. Frondid on kitsad eraldusvööndid kahe erinevate omadustega õhumassi vahel. Õhku saastavad linnades kütmisel tekkiv suits ja autode heitgaasid. Saastajad- soojuselektrijaamad, metallurgiatööstus, naftatööstus ja autotransport. Peamisteks õhtu saastavateks aineteks on väävliühendid, lämmastikühendid, süsinikuühendid, aerosool. Õhu saastumise tagajärjel väheneb atmosfääri läbipaistvus ja maapinnale jõuab vähem päikesekiirgust, samuti neelab see rohkem maa soojuskiirgust ja takistab maapinna jahtumist ning kahjustab inimese hingamiselundeid. Atmosfäär puhastub sademete kaudu. Aerosool seob veepiisakesi, mis sajavad maha
1985. aastal allkirjastasid 21 Euroopa riiki vähendamaks Happesademed avaldavad tuntavat mõju elusloodusele. Need oma riigi väävlisaastet (SO2) 1993. aastaks vähemalt põhjustavad loomade haigestumist, nad hävitavad metsi ning 30% võrra. Hiljem on liitunud sellega ka Eesti. SO2 muudavad looduslikud veekogud ja mullad happelisemateks. piiramisel on saavutatud edu. Happesademed mõjutavad ka inimkeskkonda, lagundades ehitusmaterjale ja Euroopa Majanduskomisjoni liikmed kirjutasid 1988. põhjustades metallide korrosiooni. aastal alla protokollile, millega kohustusi...
Päikese e helioenergia Päikeseenergia muudetakse elektrienergiaks päikesepaneelides. (Skm, Jaapan, USA, It ja Pr) Tuuleenergia Kõige rohkem on tuulikuid: Skm, USA, Taani, Hisp ja Indias Maailma suurim tuulikupark asub Californias (14 000 tuulikut) Geotermaalenergia maa siseenergia Põhiliselt laamade äärealadel. Suurimad tootjad: USA, Filipiinid, It, Mehhiko, Indoneesia, Jaapan, Isln Tasub kasutada kui kuumad kivimid asuvad maapinna lähedal. ELEKTRIENERGIA TOOTMINE 1. soojuselektrijaamad 63% 2. hüdroelektrijaamad 19,3% 3. tuumajaamad 17,3% 4. geotermaalelektrijaamad 0,3% 5. tuuleelektrijaamad 0,06% 6. päikeseelektrijaamad 0,008% Peamise osa elektrienergiast toodavad ja tarbivad Põhja riigid. Eri riikides on kasutatavate energialiikidena osatähtsus erinev, sõltudes nii kohalikest energiavaradest kui ka energiamajanduse ülesehituse ja talitlemise iseärasusest. Arenenud riikides kas elektrienergia tootmiseks üldjuhul mitmeid erinevaid
negatiivne: 1. Taastumatu. 2. Ei sobi keemiatööstuse tooraineks. 3. Transport merel on kulukas. 6. Tahked kütused. positiivne: 1. Suured varud. 2. Hea keemiatööstuse tooraine. 3. Peamine kasutusala soojuselektrijaamades. negatiivne: 1. Taastumatu. 2. Väike kütteväärtus. 3. Põlemisel eraldub palju saasteaineid. 4. Maapealsed kaevandused rikuvad maapinda. Maaalused kaevandused ohtlikud, kulukad. 5. Transport kulukas suured kogused. 7. Soojuselektrijaamad: nende ehitamine on suhteliselt odav, kiire. Tahketel kütustel SEJ-d paiknevad kütuste leiukohtade lähedal. Maagaasil, naftal SEJ-d paiknevad tarbija lähedal või mererannikul. Suured õhusaastajad. 8. Hüdroelektrijaamad: positiivne: 1. Elekter on odav, kulutused on väikesed. 2. Ei saasta keskkonda. 3. Taastuv energia. 4. Veehoidla ühtlustab vee taset jõgedes. 5. HEJ-de juurde rajatakse energiamahukad ettevõtted Al tehased. negatiivne: 1
Austraalia Triinu Orgmets Üldandmed: • Pealinn: Canberra • Pindala: 7 613 000 km2 • Rahvaarv: 20 226 100 (2004) • Rahvastiku tihedus: 2,6 in/km² • Keeled: inglise, aborigeeni keeled • Usklikud: kristlased, muslimid • Rahaühik: Austraalia dollar (AUD) • Kuninganna: Elisabeth II • Peaminister: John Howard • Hümn: Advance Australia Fair https:// www.youtube.com/watch?v=s8tswkr25A0 • Iseseisvus: 1. jaanuar 1901 Pühad: Uusaasta Austraalia päev ANZACi päev Kuninganna sünnipäev Teine jõulupüha Vana-aastaõhtu 1. Jaanuar 26. jaanuar 25. aprill 13. juuni 26. detsember 31. detsember Austraalia lipp ja vapp • Austraalias valitseb kuum kliima, millele on omane nii ööpaeva kui ka aasta temperatuuri suur kõikumine. Suurem osa Austraaliast kuulub troopilisse kliimavööndisse, vaid Tasmaania saar asub parasvöötmes. Keskmine temperatuur on talvel +10°C kuni +18°C, suvel (detsember kuni veebruar) +25°C kuni +32°C. • Austraalia...
madalam. Igasuguste happeliste ühendite langemist maa, vee või ehitiste pinnale nimetatakse happesadenemiseks. Happesademed ei esine vaid vee kujul (vihm, udu, lumi jne), vaid ka õhus olevate gaasiliste ja tahkete komponentide maapinnale sadestumisena. Kuivad happesademed moodustavad umbes 30 protsenti happesademete koguhulgast. Happevihmad tekivad tööstuse ja autode heitgaaside ning naftasaaduste põletamise tõttu. Peamise panuse (üle 80%) annavad kivisütt kasutavad soojuselektrijaamad. Happevihma põhjustavad eelkõige väävli- ja lämmastikoksiidid, mis veega reageerides moodustavad vastavalt väävel- (H2SO4) ja lämmastikhappe HNO3. Happevihmad on tõsine keskkonnaprobleem, mis põhjustab probleeme kaladele ja taimestikule ning hävitab arhitektuurimälestisi. Happevihmad on kujunemas tõsiseks probleemiks, mis juba praegu mõjutab näieks suurt osa USA ja Kanada territooriumist. Happevihma mõjusid vaadeldakse kahest erinevast
Keskkonnakaitseprobleemid Globaalsed keskkonnaprobleemid Ökoloogiline kriis inimkonna ja looduse konflikt, mis tuleneb biosfääri materiaalsete ja energeetiliste ressursside piiratusest. Ressursse raisates ja keskkonda saastades jõuab inimkond olukorrani, mis ei võimalda tal enam normaalselt eksisteerida. Energiaprobleemid. Probleemiks on üha suurenev elektrienergia ja soojusenergia tarbimine. Põhilised energiaallikad on fossiilsed kütused: maagaas, kivisüsi ja põlevkivi. Need kuuluvad taastumatute loodusvarade hulka. Mida rohkem inimene tarbib, seda rohkem on vaja toota ja seda rohkem kulub energiat. Seega järjest rohkem vajatakse energiat, kuid taastumatud varud on piiratud ja energia tootmine saastab keskkonda. Elektrienergia tootmisel kasutatakse peamiselt põlevkivi. Põlevkivi on kohalik kütus, kuid põlevkivivarud võivad üsna ruttu ammenduda. Põlevkivi on suhteliselt madalakvaliteediline...
Suurimad tarbijad (inimese kohta) Norra, Island, Kanada, Rootsi Elektrienergia + ja - - + · Elektrijaamade ehitami- Mugav energialiik ne, käigushoidmine, Saab kasutada nii elektri transportimine kulukas ja energiat valgustuseks, kütteks ja nõudev jõuallikaks nii ettevõtetes kui kodudes · Elektrienergiat ei saa ladustada Soojuselektrijaamad Toodetakse 2/3 maailma elektrienergiast Ehitamine suhteliselt odav, kiire Paiknemine oleneb energiaallikate / tarbijate asukohast Suurim maht USA-l, Hiinal, Venemaal, Jaapanis, Saksamaal Soojuselektrijaamad Elektrienergia toodetakse peamiselt söe- ja naftavarudega Eestis saadakse põlevkivist Reostab keskkonda Tuumaelektrijaamad Kuuluvad soojuselektrijaamade hulka I -ne tuumaelektrijaam rajati 1954a. NSVL-s 2005a. oli maailmas 443 reaktorit, andsid 17% maailma energias
Globaalne õhuringlus - suurte õhumasside püsiv süsteem. Passaadid püsivad tuuled, mis puhuvad 30 laiuskraadidelt ekvaatori poole. Mussoonid - sessoonsed tuuled, mille tekke põhjuseks on maismaa ja mere erinev soojenemine/jahtumine. Inversioon nähtus, mil kõrgemates õhukihtides on temp kõrgem kui madalates (tavaliselt teisiti). Õhu saastumine: Peamised ained väävli-, lämmastiku-, süsinikuühendid ja aerosool. Inimtegevused - soojuselektrijaamad, autod, naftatööstus, metallurgia, keemiatööstus. Loodutegurid - vulkaanid, metsapõlengud, inversioon. Tagajärjed - Väheneb atmosfääri läbipaistvus, vähem päikesekiirgust, takistab maapinna jahtumist, õhu kvaliteet halveneb (inimesele kahjulik). Kliimat kujundavad tegurid: Koha geograafiline asend (päikesekiirguse hulk) koha kaugus ookeanist või merest mere hoovused pinnamood 1. Õhuringluse põhjused
Austraalia majandus Riigi pindala: 7 713 000 km2 Rahvaarv: 22 785 500( 2012) Pealinn: Canberra Suurim linn: Sydney Riigikeel: Inglise keel Rahavastiku tihedus: 2,8 in/km2 Tööjõulisi inimesi: 11, 45 miljonit 2010 a seisuga töötus: 5,2% Ametlik valuuta: Austraalia dollar (AUD) Sissejuhatus Austraaliat loetakse kapitalistlikuks tööstus-põllumajandusmaaks. Rahvusliku koguprodukti poolest, elatustaseme näitajailt ning tootmise ja kapitali osast kuulub Austraalia kapitalistlike maade esikümnesse. Austraalia majandus allub tugevale väliskapitalile Austraalia majandus on segamajandus. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level ...
ülespoole. Õhurõhk maa kohal langeb.Samal ajal on mere kohal jahedam õhk, milles õhuosakesed paiknevad tihedamalt. Seal on õhurõhk kõrgem. Sõltub madal- ja kõrgrõhkkonna õhurõhu erinevusest. Mida suurem on rõhkude vahe, seda kiiremini tuul puhub. 7. Põhjendage elektrijaamade paikenmist Prantsusmaal? Tuumaelektrijaamad paiknevad eelkõige tarbija lähedal. Hüdroelektrijaamad asuvad suure languga mäestikujõgedel Alpides ja Püreneedes. Soojuselektrijaamad paiknevad kivisöe leiukohtade naabruses, sest sütt pole suurte koguste tõttu otstarbekas kaugele vedada. Loodeteelektrijaamad asuvad suure tõusu ja mõõnaga rannikul
Kasvatatakse veiseid,pühvleid,kitsi,lambaid, eesleid,sigu,kaamleid,kodulinde ja siidiusse.Veist kasutatakse peamiselt tööloomana,kuna uskumused keelavad neid tappa ja süüa. Tööstus India valmistab keskmiselt 1.3% maailma tööstustoodangust.Kiiresti arenevad tööstusharud on: energeetika,metallurgia,masina-ja keemiatööstus.Maksumuse järgi moodustab 60% kogutoodangust suurtööstus,40% käsitöönduse ja väiketööstuse toodang. Elektrienergiast toodavad 60% soojuselektrijaamad,36%hüdroelektrijaamad ja 4% tuumaelektrijaamad.Suuremad soojuselektrijaamad asuvad Damodari orus ja Kesk- Indias.Tähtsamad hüdroelektrijaamad on Sutleji,Mahanadi,Cauvery,Chambali ja Damodari jõel.Tuumaelektrijaamad asuvad Tarapuris,Kota ja Madrase lähedal. Kiiresti arenev on ka naftatööstus,kus kohalikku naftat töödeldakse ja siseveetavat naftat hoiustatakse suurtes sadamalinnades(Bombays,Madrases). Suur tähtsus on rauamaagi kaevandamisel,millest pool saadetakse välja.Peamised
taastub kõige rohkem ühe inimpõlve jooksul) hulka. 3 1. SOOJUSENERGIA EHK PÕLEVKIVIST SAADUD ENERGIA Enamus elektrienergiast toodetakse Eestis just soojuselektrijaamades, kus kütusena kasutatakse põlevkivi. Kütuse põlemissoojus aurustab vee ning tekkinud aur paneb pöörlema auruturbiini ja see omakorda generaatorit. Soojuselektrijaamad saastavad meid ümbritsevat keskonda põlemisjääkidega. Põhilised ettevõtted põlevkivist elektritootmissüsteemis on Eesti Energia AS ja tema tütarettevõtted (näiteks Eesti Põlevkivi AS toodab ning turustab põlevkivi). Eesti on aastakümneid kasutanud just põlevkivi, sest sellele ei ole olnud reaalset alternatiivi. Kui kõrvale jätta keskkonnaprobleemid, siis ei oleks põlevkivile alternatiivi ka
ümbertöötlemist, eelistama kodumaiseid kaupu, vähendamaks transpordile kuluvat energiat. Happesademed · Probleemi olemus Happesademed ehk happevihmad on mis tahes sademed (tavaliselt vihm), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. · Põhjus Happesademeid põhjustavad lämmastiku ja väävli ühendid. Lämmastikoksiidide heitmed põhjustavad 1/5 happevihmadest. Peamise panuse (üle 80%) annavad kivisütt kasutavad soojuselektrijaamad. Põlemisel moodustuvad SO 2 ja NOx, mis õhuniiskusega reageerides moodustavad happeid. · Tagajärg Happesademed avaldavad tuntavat mõju elusloodusele. Need põhjustavad loomade haigestumist, nad hävitavad metsi ning muudavad looduslikud veekogud ja mullad happelisemateks. Happesademed mõjutavad ka inimkeskkonda, lagundades ehitusmaterjale ja põhjustades metallide korrosiooni. · Võimalik lahendus Kasutada rohkem tastuvenergiat, et ei tekiks põlemisjääke mis alla sajavad.
piirkonnana ning peamised puu- ja köögiviljakasvatuspiirkonnad on Andaluusia, Murcia ja Valencia. Ka enamik oliivi- ja puuvillakasvatusest on koondunud Andaluusiasse. Põllumajandusmaad on Hispaanias territooriumist 71%, millest: põldusid ja istandusi 40% rohumaid 31% Tähtsamad ekspordikultuurid on põllumajanduses: tsitruselised puuviljad (konservid) oliiviõli (konserveeritud oliivid jms.) viinamarjad köögivili Elektritoodangust annavad: soojuselektrijaamad 66% hüdroelektrijaamad 25% tuumaelektrijaamad 9% Suurimad masinatööstuslinnad on: Madriid Barcelona Valladolid Masinatööstuse põhiharud on: autotööstus laevatööstus tööpingitööstus elektrotehnikatööstus elektroonikatööstus
Lubiainesest mineraalosa on põhiliselt tekkinud meres elanud organismide lubikodadest ja nende purunenud kildudest. Põlevkivi, varieerub värvilt kakaopruunist kollakaspruunini, on alati tumedam, kui lubjakivi. Kohtla-Nõmme kaevandus. Kohtla-Nõmme kaevanduse rikastusvabrik. Põlevkivi lahtine kaevandmaine Kohtla-Nõmme karjääris. Suuremateks tarbijateks on soojuselektrijaamad, kus kasutatakse 80-82% kaevandatavast põlevkivist, keemiatööstus (15-17%) ja tsemenditööstus (2-3%). Ida-Viru suured elektrijaamad katavad valdava osa Eesti riigi elektrienergia vajadusest. Mineraalaine suure sisalduse tõttu pole põlevkivi transport kaevandamiskohast kaugele õigustatud. Seepärast asuvadki kõik tarbijad kaevanduste lähedal. Üleriigilised põlevkivikaevandused aastal 2002. Pealmaakaevandamine toimub Aidu, Narva ja Kohtla-Nõmme karjäärides
Kohalikud ja imporditavad kütused, alternatiivsed energiaallikad. Millist tüüpi elektrijaamades toodetakse Eestis elektrit? Kus asuvad? Eesti energia majandus baseerub tuule-, biomassienergial ja kivisöel. Kohalikud kütused on põlevkivi, puit ja turvas. Imporditavad kütused on nafta ja maagaas. Alternatiivsed energiaallikad, mida Eestis kasutatakse on tuule-, päikese-, lainete- ja biomassienergia. Eestis toodetakse elektrit soojus- ja hüdroelektrijaamades. Soojuselektrijaamad asuvad Ahtmes, Irus, Kohtla-Järvel, Sillamäel ja Narva lähistel. Hüdroelektrijaam asub Narvas.
maardlasse polümeere, mis suurendavad voolavust või lisatakse detergendilaadseid ühendeid (nt. rhamnolipiidid), et vähendada pindpinevust ja kapillaartõusu, et nafta paremini voolaks. EOR meetodite kasutamine lisab barreli hinnale 0.5-8$ ühe tonni lisatava CO2 kohta, hinnatasemel 90 US$/barrel võib seeläbi kasum ulatuda 70 US$/1 t CO2 lisandi kohta. Keskkonnale tähendab 1t lisatud CO2 abil pumbatava nafta põletamine 3t CO2 lisandumist. Elektrienergia tootmise meetodid Soojuselektrijaamad: Tuumaeenergetika Fossiilsete kütuste põletamine (nafta, gaas, süsi jt.) Geotermaalenergial põhinev Jääkenergia (prügimäed, heitvesi, metallurgia) Taastuvenergial soojuselektrijaamad: Biomassielektrijaamad Taastuvatel energiaallikatel põhinevad: Päikeseenergia Hüdroenergia Laineenergia, tõusu-mõõnalaine energia Tuuleenergia CO2 kahandamine Keskkonnakaitselisest seisukohast lähtuvalt on energeetikasektori
28. Selgita KASVUHOONEEFEKTI ning 2 kasvuhoonegaaside hulka suurendavat tegurit ja 2 võimalikku tagajärge. Lühiajaline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kuid pikaajalise soojuskiirguse väljumine on takistatud. See neeldub üha õhus ning atmosfäär soojeneb. + Peamisteks soojuskiirguse neelajateks on veeaur ja erinevad gaasid (mida nim. "kasvuhoonegaasideks") suurendavad tegurid: looduslikud > kõrbetolm, metsatulekahjud inimtegevuslikud > soojuselektrijaamad, naftatööstus, autotransport tagajärjed: kliima soojenemine ja liustike sulamine 29. Mis asi on TUUL? tuul on horisontaalne õhu liikumine. 30. Mis asi on BRIIS? rannikutuul >päeval on vees kõrgrõhkkond, öösel on vees madalrõhkkond. 31. Mis paneb õhu liikuma? 1) GRANDIENTJÕUD: jõud, mis on põhjustatud õhurõhkude erinevusest. Liigub kõrgemalt madalamale. Ilmakaartilt saab kindlaks teha kõige tormisemad kohad selle
Referaat Virgo Ernesaks EÜ12 Tuumaenergia kasutamine Jaanuar 2015 Sissejuhatus Tuumaenergia ehk aatomienergia on füüsika seisukohast aatomituuma moodustavate elementaarosakeste süsteemi seoseenergia, mis võib tuumareaktsioonides vabaneda. Energeetika seisukohast on see elektrienergia, mida saadakse tänu tuumareaktsioonidele tuumaelektrijaamades. Tuumaelektrijaamades on võimalik toota elektrienergiat suures koguses, ökonoomselt ja õhusaastevabalt. Uuringud näitavad, et tuumaenergiast saadud elekter on söest toodetust isegi odavam. Tänapäeval annavad tuumaelektrijaamad 17% kogu elektrienergiast, peaaegu sama palju kui hüdroelektrijaamad. Tuumaenergia on tõestatud tehnoloogia, mis annab suure panuse maailma elektrivarustuses. Tänaseks on spetsialistidele piisavalt selge, et tuumaenergia on ainus tõeline elektriallikas inimkonna jaoks, mis e...
kujul uraan ka kaubastatakse. Põhiosa maagi radioaktiivsusest ja ka raskemetallid jäävad kaevandus- ja eraldusjääkidesse, mis tuleb ohutult ladustada, et takistada nende pääsu keskkonda. Suurimad uraanitootjad on Kanada, Austraalia ja Kasahstan, Venemaa, Kütuste kütteväärtused suuremast väiksemani: Nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, turvas, puit, põlevkivi. Elektroenergeetika a) Soojuselektrijaamad - Elektrijaam, mis muundab soojusenergiat elektrienergiaks. Soojusenergia kas saadakse loodusest, toodetakse elektrijaamas endas või on mõne muu protsessi kõrvalsaadus. Tavaliselt saadetakse soojuseneergia kütuse põletamisel ja selletõttu rajatatakse SEJ-d nendele kohtadele, kus kütus on suhteliselt odav. Kivi- või pruunsütt kasutavad SEJ-d ehitatakse söe kaevandamispiirkonda, sest elektrit on märksa odavam transportida kui kütust.
Sissejuhatus Belgia Kuningriik asub Lääne-Euroopas. Belgial on ühine piir Prantsusmaa, Hollani, Luksemburgi ja Saksamaaga. Belgia jaguneb kolmeks piirkonnaks: prantsuskeelne Valloonia, hollandikeelne Flandria ja pealinna Brüsseli piirkond, kus on ametlik staatus mõlemal keelel. Belgia sai ametlikult sõltumatuks Madalmaade Kuningriigiks, mis koosneb Belgiast, Hollandist ja Luksemburgist 4. oktoobril 1830. Iseseisvuspäevana tähistatakse 21. juulit, mil Léopold I sai 1831. aastal esimeseks Belgia kuningaks.Belgia riigikord on konstitutsiooniline monarhia. Kahekojaline parlament koosneb esindajatekojast (mille liikmed valitakse kuni neljaks aastaks) ja ülemkojast ehk senatist, mille liikmed valitakse või nimetatakse. Belgia poliitilisest olukorrast tulenevalt juhib riiki reeglina koalitsioonivalitsus. Praeguseks riigipeaks on Philippe I. Belgia on 1957. aastast Euroopa Liidu liikmeks. Brüsselis on mitme rahvusvahelise organisatsiooni peak...
väiksemõõtmelisi tugevaid keeriseid, nt tornaadod, trombid, vesipüksid, tuulispasad. Äike on pilvede omavaheline või pilvede ja maapinna vaheline võimas sädelahendus. Need jaotatakse tekke järgi kaheks õhumassisisesteks (tekivad sama õhumassi sees, on kohalikud nähtused ja ei ulatu suurele alale) ja frontaalseteks (esinevad koos külma frondiga). Õhku saastavad linnades kütmisel tekkiv suits ja autode heitgaasid. Maakeral tervikuna on suured saastajad soojuselektrijaamad, metallurgiatööstus, naftatööstus ja autotransport. Peamisteks õhtu saastavateks aineteks on väävliühendid, lämmastikühendid, süsinikuühendid, aerosool. Õhu saastumise tagajärjel väheneb atmosfääri läbipaistvus ja maapinnale jõuab vähem päikesekiirgust, samuti neelab see rohkem maa soojuskiirgust ja takistab maapinna jahtumist ning kahjustab inimese hingamiselundeid. Atmosfäär puhastub sademete kaudu. Aerosool seob veepiisakesi, mis sajavad maha.