Sissejuhatus kasvatusteadusse (0)

Sirkka a> Hirsjärvi, Jouko Huttunen
Sissejuhatus kasvatusteadusesse
(Sisukokkuvõte)
Sisukord
Kasvatuse lähtekohti ja põhimõisteid 4
Terve mõistus 4
Uskumused 4
Teaduslikud teadmised ja teaduse tunnused 4
Teadus kasvab välja argiteadmistest 4
Teaduse tunnused 4
Põhjendatavus 5
Avalikkus ja edastatavus 5
Teaduse edasiarenemine 5
Kasvatuskeskkond ning kasvatus- ja haridussüsteem 5
Formaalne ja informaalne kasvatus 5
Perekond kasvatuskeskkonnana 6
Perekonna määratlemise katsed 6
Uuspere 6
Lahutatud perede lapsed 7
Kasvatus- ja haridussüsteem 7
Hariduse majandamine 7
Kasvatust puudutavad põhimõisted 7
Kasvatus 7
Kasvatus eri vaatenurkadest 8
Kasvatusidee filosoofilises antropoloogias 8
Kasvatus kui sotsialiseerimine 8
Kasvatus kui sugupõlvedevaheline interaktsioon 9
Kasvatus kui inimestevaheline interaktsioon 9
Kasvatustahe 10
Kasvataja kavatsused ja plaanid 10
Kasvatus kui protsess või kui tulemus 10
Kasvatus kui protsess 10
Kasvatus kui tulemus, lõppseisund 10
Kasvatus kui kunst 11
Kasvatus, õpetus ja koolitus 11
Kool ja koolitus 11
Mõistete omavahelised suhted 11
Areng ja õppimine 12
Arengu valdkonnad 12
Kasv 12
Õppimine 13
Kasvataja tegevus 13
Kasvataja 13
Kasvatusalased teadmised, kasvatusoskus, kasvatustahe 13
Kasvatussuhe 13
Ideaalne kasvataja 14
Mentor 14
Vanemlus kui psühholoogiline ja sotsiaalne nähtus 14
Vastuolulised ootused 15
Lapsevanemaks saamine 15
Isa ja ema roll 16
Familistlik ja individualistlik perekonnakäsitus 16
Psühholoogiline vanemlus 16
Kas „head“ vanemad on üldse olemas? 17
Mille poolest on vanemad lapsele tähtsad? 18
Kasvatusteadvus 19
Kasvatusteadvus 19
Teadvustamine 19
Kasvatusteadvuse peamised valdkonnad 19
Kasvatusväärtused ja kasvatuse eesmärgid 20
Kasvatuse suhe väärtusega 20
Inimkäsituse tähtsus 21
Eetika , moraal ja kasvatus 22
Kasvatuseetika nõuded 23
Kasvatus ja teadmised 25
Mida kujutavad endast teadmised? 25
Teadmiste tähtsus ja roll 26
Kasvatusteaduse olemus 27
Kasvatusteadus ja selle mitmetahulisus 27
Teaduse mõiste ja kasvatusteaduse ülesanded 28
Teaduse mõiste 28
Mõistete määratlemine 29
Teaduslik traditsioon 30
Kasvatusteaduse suhe lähiteadustega 30
Teaduste liigitus ja liigitamise problemaatilisus 30
Teaduste integratsioon 31
Kasvatusteaduse uurimisobjektid . 31
Eesmärgid ja teadustöö ideoloogia 32
Teadusutöö eesmärgid 32
Teadlase kaks orientatsiooni 32
Eesmärgid ja vahendid 32
Vajadus uurimuste järele 33
Praktilise elu nõudmised 33
Haridusuuringute valdkonnad 34
Pereuuringute valdkonnad 34
Teadus, väärtused ja eetika küsimused 35
Teaduse suhe väärtusega 35
Uurimistöö eetika 35
Pedagoogilised suunad ja ajaloolised pealiinid 36
Kasvatus ja ühiskonna areng 36
Muutuvad arusaamad lapsepõlvest 36
Kasvatuse tuleviku väljavaated 39
Koolitus ja ühiskonna muutmine 39
Muutuste põhisuunad 39

Kasvatuse lähtekohti ja põhimõisteid

Terve mõistus

Inimesed selgitavad, tõlgendavad ja hindavad olukordi . Nad on aja jooksul talletanud mällu mitmesuguseid teadmisi ning vestluse vahendavad neid üksteisele. Samuti loovad nad oma kogemusi ja mujalt hangitud teavet kokku põimides uusi teadmisi ja kujundavad nii kindlaid arusaamu.

Uskumused

Selle mõistega viidatakse tõigale, et tõlgendame maailma enamasti traditsiooniliste teadmiste ja kogemuste valguses. Uskumused on inimeste ja ühiskonna kultuuris domineerivad arusaamad, mis on oma olemuselt kas mõistuspärased või emotsionaalsed ja teadmiste vahel võib tõmmata selge piiri. Teadmiste oluline on tõele vastavus, mis ongi nende mõistete eristamises otsustav . Uskumisega kaasneb sageli teatud veendumus selle tõele vastavusest, aga esitaja pole selles kindel.

Teaduslikud teadmised ja teaduse tunnused

Teaduse eesmärk on luua põhjendatud teadmisi, mida nimetatakse teaduslikeks teadmisteks. Tundub isegi, et alati ei ole kerge mõista kasvatust, koolitust, õppimist ja õpetamist selliste inimtegevuse alandada, mille kohta on vaja või võimalik saada nn argiteadmisest kõrgemale ulatuvaid teaduslikke teadmisi.

Teadus kasvab välja argiteadmistest

Argiteadmiste ja teaduslike teadmiste vaheline piir ei ole terav : osa nendest taustteadmisest, millest teadusuuring alguse saab, kuuluvad