on vahelduv astangute, voorede, ooside ja moreenkuplitega. Kesk- ja lõunaosa on künklik moreenmaastik. Kõrgustiku lõunaosa nõlv liivane kaldtasandik. Sakala kõrgustik paikneb Devoni liivakivil. Jääajal kõvasti kulutatud aluspõhjale on jäänud viimasest liustikust moreenist pinnakate. Kõrgustiku servaalaladel on madalaid voori ja künniseid, jääkulutusnõgudes soid ja järvi. Kõrgustiku tuntuimad paljandid on Paistu põrgu, Tarvastu Kullamägi, Õisu paljand, Karksi Uus ja Vana põrguhaud, Maimu koobas ehk Mägiste põrguhaud. Paljandeist väljuvad allikad on uuristanud liivakivisse koopaid. Suurimad on Allikukivi, Vaida ja Vana-Kariste koopad ning Maimu koobas. Loodi paljand Halliste ürgorg Mullastik Umbes pool Sakala kõrgustikust katavad pruunid näivleetunud ning leetjad ja gleistunud leetjad mullad. Viljandist põhja pool on valdavalt leetjad mullad. Leetjad ja näivleetunud
Nende looduslik ilme on hästi säilinud, sest nad on inimtegevusest sajandeid kõrvale jäänud. Ilumetsa kraatrid avastati geoloogilise kaardistamise käigus alles 1938. aastal. Leidjaks oli tollane tudeng, hiljem teadusmaailmas ilma teinud eesti-saksa geoloog Rudolf Arthur Friedrich Wilhelm Hallik (Allikas), kes metsas olevatele aukudele üsna juhuslikult peale sattus. Kohalikele elanikele olid kraatrid siiski juba varem tuntud, sest ega nad muidu nii romantilisi nimesid nagu Põrguhaud, Kuradihaud ja Tondihaud poleks pälvinud. Kokku on siin teada viis kraatrit, kuid ainult kolm on kindlalt maavälise päritoluga. Põrgu- ja Sügavhaud on oma kuju, hea säilivuse ja Kaali peakraatrile lähedaste mõõtmete tõttu tüüpilised meteoriidikraatrid. Ilumetsa kraatrite puhul on tegemist tugeva meteoriidilöögiga - kraatripõhi ulatub läbi pudedate Kvaternaarisetete üsna sügavale Devoni ladestu Burtnieki lademe liivakividesse.
Meteoriidne päritolu tõestati 1973 a. Tekkis 4000-7500 a. tagasi 1+8 kraatrit Kaali peakraater: -Läbimõõt valliharjalt 110m -Sügavus valliharjalt 22m -Vall 4-6m Kõrvalkraatrid: -Läbimõõt 12-40m -Sügavus 1-4m Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Ilumetsa kraatrid Põlvamaal Teaduslikult on kindlaks tehtud ainult 2: Põrguhaud ja Sügavhaud Kuradihaua, Tondihaua ja Inglihaua meteoriidne teke ei ole siiani tõestatud Põrguhaud: -läbimõõt valliharjalt 105-110m -Valli kõrgus 1-4,5 m -Vanus ligikaudu 6000 a. Sügavhaud: -Läbimõõt 50m -Sügavus kuni 4m - Vall on katkendlik, kõrgusega kuni 1,5 m - Vanus ligikaudu 6000 a. Põrguhaua kraater Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase
ida- ja lääneotsas on kivimid tugevamini deformeeritud, väiksemateks pangasteks tükeldatud, tugevasti (3090º) kallutatud ja kohati isegi kurdudesse surutud PÕRGUHAUAMÄGI (KA PÕRGUAUGUMÄGI, GRENADERIMÄGI) üle 1km pikk, kahe tipuga (läänepoolne 83 ja idapoolne 81 m ümp) tuumiku moodustavad mitmed väiksemad (läbimõõt kuni 100m) tugevasti deformeerunud hiidpangad Põrguhauamäe lael on u 250 m läbimõõdus ovaalne ja kuni 20 m sügavune sulglohk Põrguhaud või -auk. Selle lohu lõunanõlval paljandub enam kui 100 m läbimõõduga ja kuni 60o lõuna suunas kallutatud hiidpangas, mille sees on koobas Põrguhauamägi ja põrguhaud PARGIMÄGI (KA LASTEKODUMÄGI) Pargimägi on nime saanud pargilt, mis ümbritses kunagi parun Korffile kuulunud puidust mõisahoonet. Lastekodumäe nimi pärineb aga enne II maailmasõda mõisahoones (hävis 1944. aastal) olnud lastekodult. idapoolseim ja kõrgeim(jalamilt kuni 40 m; lagi 84,6 m
tõuseb 1,5 m kõrgusele. Aluspõhjakivimite purustusvööndi paksust hinnatakse 20 meetrile. Kuradihauda on raske leida ja väliselt ei paku ta midagi – see on tavaliselt veega täidetud vaevalt meetrisügavune lohk. Kuradihaua läbimõõt on keskmiselt 24 m. Paiguti on näha kunagi kraatrit ümbritsenud, nüüd tugevasti tasandunud valli katkendeid. Tondihaud on 20 m laiune ja 1,5 m sügavune ümar lohk, mis on turbaga täielikult täitunud. Kraatrite rahvapärased nimed – Põrguhaud, Tondihaud, Kuradihaud ja Sügavhaud – viitavad vanapagana eluasemetele. Meenutuskillud, 1975. aastal avaldatud kohalikus lehes Koit: „82-aastase Huule küla elaniku Rosalie Huule jutustuse järgi asunud siinses ümbruses kunagi kirik. Kord jumalateenistuse ajal astunud kirikusse kolm venda, mis oli vanasti väga rangelt keelatud. Kirik oli koos rahvaga kolinal ja mürinal maa alla vajunud. Hiljem olevat nendesse kohtadesse mets kasvanud, et ümbruskonna rahvas paganateks jääks.”
EESTI METEORIIDID Anni Niinep ja Elis Kiin Eesti meteoriidikraatrid Mis on meteoriit ja meteoriidikraater? Head geoloogilised eeldused Suur huvi kraatrite vastu 1920. Kaali kraater Kraatriuuringute edukus Eesti meteoriidikraatrid Kaali kraatrid Saaremaal Meteoriitide avastamislugu Peakraater ja kõrvalkraatrid Ilumetsa kraatrid Põlvamaal Põrguhaud ja sügavhaud Artur Luha Devoni liivakivide avamusala Tsõõrikmäe kraater Räpina alevi idaserval Vaevumärgatav ümar lohk Simuna kraater Kirde-Eestis 1937 Suhteliselt väike Kärdla kraater Hiiumaal Sügaval maapõues 1968. kaevupuurimine Ordoviitsiumi ajastu Suurim Neugrundi kraater Osmussaare lähedal Suurim ja varjatuim Gneissbretsad Kasutatud kirjandus
Teises peatükis on küsitluse tulemused ja analüüs. Uurimistöös on kasutatud peamiselt kirjandus materjali Põlvamaa loodusobjektide kohta. Üks tuntumaid neist on “Põlvamaa maastikud”. 2 1. LOODUSOBJEKTID 1.1. Ilumetsa meteoriidikraatrid Põlvamaal Ilumetsas paikneb terve rühm meteoriitse päritoluga lohke, millele rahvasuu on pannud nimeks Põrguhaud, Sügavhaud, Kuradihaud ja Tondihaud. Kraatrid asuvad Veriora vallas, Põlva-Värska maantee ääres, Ilumetsast Kamnitsa kaudu Oravale viiva vanatee läheduses, soisel metsaalal umbes 1 km2. Ilumetsa kraatritest suurim on Põrguhaud (vt joonis 1), mille läbimõõt valliharjalt on umbes 75-80 meetrit ja sügavus 12,5 meetrit. Kraatrit ümbritseb kuni 4,5 meetri kõrgune ringvall. Kraatripõhi on täitunud 2,5 meetri paksuselt
TURISM PÕLVAMAAL Sirle Prei M-08 Põlva, kui turismimagnet :) · Põlva ilus maastik ja veel ilusama loodus on ära võlunud turistid, kes seda tihti külastavad. Külalisi on nii Eestist, kui ka välismaalt. Vaatamisväärsused ja kohad kus on mõtet käia.. · Põlval on väga palju ilusaid kohti, kus pole käinud isegi kõik põlvamaalasedgi, kuid kus käib väga palju välisturiste nimelt on turistide tiheda liikluse tõttu isegi mõned kohad ajutiselt suletud nagu näiteks: Akste Sipelgariik ja Piusa koopad. Taevaskoja Piusakoopad Midagi huvitavat tegemist: Taevaskoja kõrgseiklusrada Kanuuga Ahja jõele... Saabumine sipelgakuningriiki · Kiidjärvel asub Sipelgakuningriik, kus on umbes 200 sipelgapesa. Matkarajad · Tilleoru matkarada · Suur-Taevaskoja Otteni matkarada · Saverna matkarada · Valgesoo matkarada · Võhandu jõe ürgoru matkarada Meteoriidikraatrid · Ilumetsa meteor...
OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL Referaat ''Maimu koobas'' Koit All PM2A 2013 Maimu koobas e. Mägiste (Mäkiste) põrguhaud Iseloomustus Aruküla lademe Tarvastu kihtide paljand, milles on ilus koobas. Paljanduvad kollakaspunased pôimjaskihilised keskmiselt tsementeerunud liivakivid. Pôimjad seeriad paksusega 30-50 cm on hästi välja kujunenud , kihipindadel sageli Fe-hüdroksiidsed kiled, värvustoon vaheldub kihiti (1-5 mm) kollakast tumevioletini. Koopa seintel, eriti koopaava vastasseinas on rohkesti kihilisust lôikavaid valge liiva pesi
linnusega. 13. saj. rajatud linnuses oli ka apostel Peetrusele pühitsetud kabel. Praegune kivikirik ehitati 1773-1778, kasutades osaliselt linnuse alusmüüre. Viljandi Jaani kirik Kirik pühitseti taas 1992.a. Algselt (1466-1472). Viljandimaa loodus: Hendrikhansu põrgu paljand. Lopa paljand. Lossimägede paljand. Iivakivi. Kõpu laiakivi. Loodi-Püstmäe lehisepuistu. Mägiste kuusk(13-ne haruline). Mägiste põrguhaud e Maimu koobas. Oti õunapuu. Pilistvere Kivikangur. Trepimägi. Varesemäed. Viiralti Tamm. Sammuli rändrahn. Viljandi rippsild. Jne. Parika looduskaitseala. Loodi looduspark. Loodi põrgu.. Soomaa rahvuspark. Teringi matkarada ja Lilli Loodusmaja. Tilli kadastik. Tõllamäe tamm ja tammik. Uueveski org ja männik. Paistu tehisjärv. Sinialliku (ohvriallikas). Suure-Jaani järv. Tusti park ja paisjärv. Võrtsjärv.
Sellest idas paiknevad LoodiSinialliku (Raudna ülemjooksul), Ärma, Tarvastu ja kõrgustiku lõunaosa kaarjalt läbiv Õhne ürgorg. On ka vanu orge, mida osaliselt täidab viimasest jääajast pärit moreen. Ürgorgudes (Loodi, Saarepeedi) leidub oose ja mõhnu, oruveerusid liigestavad rohked lisaorud, kus mitmel pool paljandub järsu seinamina Devoni liivakivi. Tuntuimad paljandid on Paistu põrgu, Tarvastu Kullamägi, Õisu paljand, Karksi Uus ja Vana põrguhaud ning Pollist läänes Maimu koobas. Paljandeist väljuvad allikad on uuristanud liivakivisse koopaid, suurimad on Allikukivi , Vaida ja Vana-Kariste koopad ning Maimu koobas. Kõrgustiku jalam paikneb 5055 m kõrgusel, tasandikuline lagi ulatub 6070 m-st (Viljandi ümbruses) 128 m- ni (Sürgaveres). Kõrgeim on Sakala kõrgustiku edelaosa metsases mõhnastikus asuvad 2
Aastas langeb Maale tuhatkond meteoriiti, millest leitakse 10-15. Kraatreid tekitavaid hiidmeteoriite langeb sajandis vähem kui üks. EESTI METEORIIDIKRAATRID Kaali kraatrid § Kaali peakraater asub Saaremaal. Põhjas asub Kaali järv. § Läbimõõt valliharjalt 105-110 m, sügavus 22m. § Kaali kõrvalkraatreid on 8 Ilumetsa kraatrid Ilumetsa meteoriidikraatrid asuvad Põltsamaal. Teaduslikult kindlaks tehtud 2: Põrguhaud ja Sügavhaud. Põrguhaua läbimõõt valli harjalt 80 m, sügavus 12,5 m. Sügavhaua läbimõõt valli harjalt 50 m, sügavus 4,5 m. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level ASTEROID § Meteoorkeha, mille läbimõõt on suurem kui 1 km, nimetatakse asteroidiks. §
html 7 Ilumetsa meteoriidikraatrid Ilumetsa meteoriidikraatrid asuvad Põlva Värska maantee ääres Ilumetsa raudteejaamast veidi lõuna pool. Kaatrid avastati geoloogilise kaardistamise käigus alles 1938. aastal. Kokku on teada 5 kaatrit (Põrgu-, Sügav-, Ingli-, Tondi- ja Kuradihaud) millest kaks on vaieldamatult meteoriitse päritoluga. Suurim neist on 80-meetrise läbimõõduga 12,5 meetri sügavune Põrguhaud, mille kohal varem olla olnud kirik. See vajunud maa alla, kui sellesse sisenenud kolm jumalakartmatut venda. Seejärel saanud Põrguhaud kuradite asupaigaks, kuhu õhtusel ajal naljalt ei julgetud läheneda. Mõned vapramad olevat siiski puude vahelt piiludes põrguliste lõkke kuma näinud. Kuradi nime ei tohtinud aga ei Põrguhaua, ei poolesaja meetrise läbimõõduga Kuradihaua juures suhu võtta, sest muidu jäänudki lausuja kuradi teenriks.7 Põrguhaua vanus on ca 6000 aastat.
Siinses piirkonnas asuvad Piusa jõgi ja Mädajõgi. Värskas tungib sügavasse maismaasse omapärane orglat,mis oma tekkelt on Peipsi järve lõunasse kaldumise tõttu veega täitunud ürgorg. Samas ürgorus asub Õrsava järv. Maastikurajooni läänepiiril Võhandu jõgi kaldakaljudega, Palumaalt lisajõena Mädajõgi (soostunud moldoruga - Padusaare lammisoostik) Soostumus 13% (Tuurapera lageraba Räpina ümbruses). Meteoriidi langemise kraatrid ( Põrguhaud ja Sügavhaud Ilumetsas u. 6000 a. tagasi ning Tsõõrikmäe Räpina lähedal u. 9500 a. tagasi). MULD JA TAIMKATE Omane muldade mikrotsonaalsus. Mullad on siin piirkonnas lubjavaesed ja kohati tugevasti leetunud,ent siingi leidub viljakaid maid. Madalamates kohtades gleistunud mullad, kus kasvavad angervaksa kaasikud ja soostuvad segametsad. Siinses maastikus võib näha laildaselt asustamata palumetsi, mis vahelduvad rabade ja järvedega. Seal, kus on metsa vähem laiuvad
Meenikunno raba on tekkinud liivakõrgendike haardes olnud järve kinnikasvamisel ja kaldaalade rabastumisel Turbakihi maksimaalseks paksuseks on 7 m, keskmine paksus on 2,6 m Raba ja laugaste vesi on tugevalt happeline (pH 3-4) Ilumetsa meteoriidikraatrid Piirkonnas on vähemalt viis lohkvormi millest kahe puhul Põrgu- ja Sügavhaud on kindlalt teada nende meteoriitne päritolu. Ülejäänud kraatrite nimed on Ingli-, Tondi- ja Kuradihaud Põrguhaud on kraatritest suurim: selle läbimõõt valliharjalt on 7580 m ja sügavus 12,5 m Sügavhaud- läbimõõt valliharjalt 50 m ja sügavus 4,5 m 2017. aastal tehti radiosüsinikumeetodi abil lõplikult kindlaks, et Ilumetsa kraatrid on meteoriitset päritolu ning nende vanuseks määrati 71707000 aastat. Vetevõrk Palumaa soostumus on 13.0% Palumaast jookseb läbi Piusa jõgi. Jõe pikkuseks on 109km, Eestis on jõe pikkus 96 km. Jõe
Meenikunno raba on tekkinud liivakõrgendike haardes olnud järve kinnikasvamisel ja kaldaalade rabastumisel Turbakihi maksimaalseks paksuseks on 7 m, keskmine paksus on 2,6 m Raba ja laugaste vesi on tugevalt happeline (pH 3-4) Ilumetsa meteoriidikraatrid Piirkonnas on vähemalt viis lohkvormi millest kahe puhul Põrgu- ja Sügavhaud on kindlalt teada nende meteoriitne päritolu. Ülejäänud kraatrite nimed on Ingli-, Tondi- ja Kuradihaud Põrguhaud on kraatritest suurim: selle läbimõõt valliharjalt on 7580 m ja sügavus 12,5 m Sügavhaud- läbimõõt valliharjalt 50 m ja sügavus 4,5 m 2017. aastal tehti radiosüsinikumeetodi abil lõplikult kindlaks, et Ilumetsa kraatrid on meteoriitset päritolu ning nende vanuseks määrati 71707000 aastat. Vetevõrk Palumaa soostumus on 13.0% Palumaast jookseb läbi Piusa jõgi. Jõe pikkuseks on 109km, Eestis on jõe pikkus 96 km. Jõe
ja leiti 1984. aastal. Tsõõrikmäe meteoriidikraater on eelmistega võrreldes juba päris uhke. Selle läbimõõt on 40 meetrit ja sügavus kaheksa meetrit. Meteoriidikraater tehti kindlaks 1984. aastal ja sealse plahvatuse vanuseks on arvatud ligi 10 000 aastat. Kraater paikneb Räpina linna külje all. Ilumetsa kraatrid asuvad Põlvamaal Ilumetsas. Viiest kraatrist suurim on 80-meetrise läbimõõduga ja 12 meetri sügavune Põrguhaud. Agu Aaloe, kes 1979. aastal kraatrite kosmilise päritolu tõestas, määras nende vanuseks 6000 aastat. Ilumetsa meteoriidikraatrite rühm on üks Kagu-Eesti huvitavamaid loodusmäletusi. See paikneb Kagu-Eestis Põlva maakonnas, Tartu-Petseri raudtee Ilumetsa peatusest veidi lõuna pool . Viiest kraatrisarnasest
plahvatuseta, st puhtalt löögi toimel. Pole leitud ka piisavalt rauda, kui see ei oleks pihustunud plahvatusel. Väikekraatrite põhjast leitud meteoriidikillud võivad pärineda plahvatanud kehadest, aga ka atmosfääris pidurdunud väiksemate kildude langemisest. A. Aaloe oletas, et tegu on löögi-plahvatuskraatritega. Ilumetsa kraatrid Ilumetsa meteoriidikraatrite rühm asub Põlvamaal. Teaduslikult on kindlaks tehtud neist vähemalt kaks: Põrguhaud ja Sügavhaud. Kuradihaua, Tondihaua ja Inglihaua meteoriitne teke ei ole siiani otseselt tõestatud. Suurima, Põrguhaua läbimõõt valli harjalt on 80 m, sügavus 12,5 m. Valli kõrgus ulatub 1-4,5 meetrini. Kujult samalaadse Sügavhaua läbimõõt on 50 m ja sügavus kuni 4,5 m. Vall on siin katkendlik, kõrgusega kuni 1,5 m. Meteoriidiplahvatus pihustas siin kogu pinnase moodustamata iseloomulikke kergitatud panku vallituumas. On leitud, et orgaanilise
Põrguaugu mäel, mida siin kaitsepositsioonidel olnud sakslased Grenaderi mäeks kutsusid, kanda 1944. Aasta suvelõpu lahingute põhiraskus. Mitukümmend tuhat noort meest mõlemalt vaenupoolelt jätsid siin oma elu ja unistused. Põrguhauamägi. http://www.looduskalender.ee/klint/Pildid/650/170-porguaugum.jpg Põrguhaud? http://www.looduskalender.ee/klint/Pildid/650/171- porguh1.jpg Pargimägi (tuntud ka Lastekodumäe nime all) on Sinimägede künkaaheliku idapoolseim. Pargimäe tuumikuks on 300-400 m pikkune, umbes 50 m võrra tõstetud ja kuni 20 kraadi lõuna suunas kallutatud monoliitne aluspõhjaline hiidpangas. Pargimäe suhteline kõrgus on ligi 40 m (jalam 45 m ümp ja hari kuni 84,6 m ümp)
teisendema kes kõneleb ja vastab meile samalviisil nagu lapsepõlves. · Et ema saaks õnnelikult üles kasvatada lapse, kelle hingeelu on vähemal/suuremal määral teistest erinev ja kelle hingevajadused ei käi kokku sellega mida nõuab läbilõikekultuur, selleks peab ema käivitama sangarlikke omadusi. Ta peab seisma enese ja ja oma uskumuste eest. · Kokkuvarisedes on tavaliselt 3 seisundit: segadus,enesehaletsus,põrguhaud(omaenese lapsepõlves kogetud heastamatu ülekohtu pidev läbimängimine) · Emavaimsus saavutatakse vanemate ja targemate naiste abiga. · Halb seltskond=pardipojas pole väljaarenenud veel õige koha leidmise vaistu.Kui naine ei suuda ikka jälle leida õiget kohta,siis ta ei suuda oam elujõudu alal hoida ja see kahaneb. · On küll kasulik ehitada sildu nendeni, kelle hulka te ei kuulu, kuid mingil tingimusel ei tohi üle pingutada
Ilumetsa raudteejaamast veidi lõuna pool. Nende looduslik ilme on hästi säilinud, sest nad on inimtegevusest sajandeid kõrvale jäänud. Ilumetsa kraatrid avastati geoloogilise kaardistamise käigus alles 1938. aastal. Leidjaks oli tollane tudeng, hiljem teadusmaailmas ilma teinud eesti- saksa geoloog Rudolf Arthur Friedrich Wilhelm Hallik (Allikas), kes metsas olevatele aukudele üsna juhuslikult peale sattus. Teaduslikult on kindlaks tehtud neist vähemalt kaks: Põrguhaud ja Sügavhaud. Kuradihaua, Tondihaua ja Inglihaua meteoriitne teke ei ole siiani otseselt tõestatud.9 Põrguhaua läbimõõt valliharjalt on 75-80 m ja sügavus 12,5 m. Ümbritseva valli kõrgus ulatub meetrist kuni 4, 5 meetrini. Kraatripõhi on täitunud 2,5 m paksuselt turbaga, millest tehtud palünoloogilised (õietolmu) ja radiosüsinikuanalüüsid andsid kraatri vanuseks ligikaudu 6000 aastat. Kraatripõhja all on Devoni ladestu Burtnieki lademe liivakivid mõjustatud löögist umbes
põhjarannik); parhaanluited (tõstamaal); suurimad ranniku lutealad Narva-Jõesuu, Keila-Joa, Laulasmaa, Nõva, Häädemeeste, saaremaa. Vooluveetekkelised: kulutusvormid- sälkorud, sängorud, lammorud (terrassid Piusa jõel), soodid, kanjonorud, joaastangud. Kuhjevormid. Moldorg, kanjonorg (P-E, kus on pankrannikult alla jooksvad ojad; L-E Hinni kanjon). Kosmogeensed: meteoriidikaatrid (Kaali, Põrguhaud, süvahaud, Kuradihaud, Negrundi kraater). Mere- ja suurjärvetekkelised kulutus- (rannaastangud, rannajärsakud, murrutuskulpad) ja kuhjevormid (meretasandikud, järvetasandikud, rannavallid, maasääred, barrid, pank). Raskusjõutekkelised: rusunõlvad, rusukalded (Ontika pank). Biogeensed: sootasandikud (endla raba). Inimtekkelised: teetammid, karjäärinõod, kraavid, kanalid, aherainekünkad (kohtla-järve, kiviõli), tuhaplatood, linnamäed, tehiskünkad.
See avastati alles 70-80-ndatel. On näha, et kraater on tunginud kristaslsesse aluskorda. Kraatritele on üsna tüüpiline ka keskel olev tilk, tila. Tema läbimõõt on umbes 3 km. Kõige uuem meteoriidikraater, mis on avastatud on Neugrundi meteoriidikraarter. See on tekkinud umbes 470 miljonit aastat tagasi Ordoviitsiumis. Kraatri ringvall mandrijää poolt siledaks lihvitud kristalse aluskorra kivimid (oinapead). Lõuna-Eestis on paar tuntud meteoriidikraater. Üks on Ilumetsa Põrguhaud u 6000 aastat (pärast jääaega). Turvast on veidi sisse settinud. Läbimõõt on umbes 60 m ja sügavus 10 m. Teiseks on Räpina lähedal Tsõõrikmäe kraater u 9500 a tagasi. Sügavus ei ole suur, ja see on turbaga täitunud. Selliseid väikseid kraatreid võib Eestis olla väga palju. II loeng Aluspõhja settekivimid Settekivimite kompleks on kujunenud maakoore platvormilise arengu staadiumil, mistõttu vastavad kihid ei ole kurdunud ega läbitud tardkivimite intrusiive
niisama vihane kui tema sõduridki. «Kuulmatu! Tema Eminentsi kuus kaardiväelast areteerivad kuus Tema Majesteedi musketäri! Tuhat ja tuline! Ma olen otsustanud. Ma lähen otsekohe Louvre'isse; ma lahkun musketäride kapteni kohalt, palun end võtta leitnandiks kardinali kaardiväkke ja kui ta keeldub, siis -- tuhat ja tuline! -- hakkan ma preestriks.» Nende sõnade peale muutus sumin väljas tormiks. Kõikjalt kuuldus vandumist ja teotusi. Sõnad, nagu «kurat», «saatan», «vanakurat ja põrguhaud» lendlesid õhus. D'Artagnan otsis vaipa, mille taga varju otsida, ja tundis mõõtmatut iha laua alla pugeda. «Kuulake siis, kapten!» hüüdis Porthos enesevalitsust täiesti kaotades. «Meid oli tõepoolest kuus kuue vastu, aga nad ründasid reeturlikult ja enne kui me jõudsime haarata mõõgad, langes kaks meist surnutena ning raskesti haavatud Athos oli peaaegu samahea kui surnud. Te tunnete ju Athost. Kapten! Kaks korda püüdis ta tõusta ja kaks korda langes ta tagasi
annaabi.ee 
