Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Pedagoogika

Kasvatusteadus ehk pedagoogika on kasvatust ja õpetust uuriv teadus
Kategooriad
Faile
Alternatiivpedagoogika - Tallinna Pedagoogiline Seminar
49
Alusharidus - Tartu Ülikool
21
Alushariduse pedagoog - Tallinna Ülikool
36
Andekas laps lasteaias - Tallinna Pedagoogiline Seminar
1
Andragoogika - Tartu Ülikool
3
Andragoogika - Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
5
Andragoogika - Tallinna Ülikool
4
Areng ja õppimine - Tallinna Ülikool
18
Arengupsühholoogia - Tallinna Ülikool
15
Arengupsühholoogia - Tartu Ülikool
6
Arengupsühholoogia - Tartu Ülikool
1
Arenguõpetus - Tallinna Ülikool
10
Didaktika alused - Tallinna Pedagoogiline Seminar
5
Eelkoolipedagoogika - Tallinna Pedagoogiline Seminar
19
Eelkoolipedagoogika - Tallinna Ülikool
23
Elu mitmekesisus - Tartu Ülikool
5
Emakeele didaktika - Tallinna Pedagoogiline Seminar
2
Ennetustöö, alaealiste komisjonid ja politseiamet - Tallinna Ülikool
2
Eripedagoogika - Tartu Ülikool
16
Eripedagoogika - Tartu Tervishoiu Kõrgkool
1
Eripedagoogika - Tallinna Pedagoogiline Seminar
1
Eripedagoogika - Tallinna Ülikool
69
Eripedagoogika - vaatluspraktika - Tartu Ülikool
3
Eripedagoogika kutseeetika - Tartu Ülikool
1
Erivajadustega laste hoolekanne - Tartu Tervishoiu Kõrgkool
2
Erivajadustega laste pedagoogika - Kutsekool
7
Erivajadustega õppija - Tallinna Ülikool
13
Haridus - Tallinna Ülikool
22
Haridus eesti kultuuris - Tallinna Ülikool
4
Haridusteaduskond - Tartu Ülikool
25
Haridustehnoloogia koolis - Tallinna Ülikool
2
Heaoluriikide mudel - Tallinna Ülikool
1
Intercultural communication - Tallinna Pedagoogiline Seminar
2
Jõukohase õppe alused - Tartu Ülikool
2
Kasvatusfilossoofia - Eesti Muusikaakadeemia
2
Kasvatusteadus - Akadeemiline
1
Kasvatusteadus - Tallinna Pedagoogiline Seminar
14
Kasvatustöö ja probleemid - Tartu Ülikool
6
Klassijuhatajatöö koolis - Tallinna Ülikool
1
Koolieelne didaktika - Tartu Ülikool
4
Koolikorraldus - Tartu Ülikool
2
Koolipedagoogika - Tallinna Ülikool
5
Kursusetöö - Tallinna Pedagoogiline Seminar
1
Lapse areng - Tallinna Ülikool
26
Lapse areng, jälgimine ja analüüs - Tallinna Pedagoogiline Seminar
12
Lapse sotsiaalne areng - Tartu Ülikool
6
Lapse tervise edendamine - Tartu Tervishoiu Kõrgkool
4
Lapseareng - Akadeemiline
5
Lapsehoidja - Kutsekool
13
Lapsekesksed tegevused ja mäng - Tartu Ülikool
1
Laste neuroloogia - Tartu Tervishoiu Kõrgkool
1
Lasteasutuse seadlusandlus ja kvaliteet - Tallinna Ülikool
1
Lastehaigused - Tartu Tervishoiu Kõrgkool
3
Lastehaigused - Tartu Tervishoiu Kõrgkool
1
Lastekaitse - Tallinna Pedagoogiline Seminar
6
Lastekaitse - Akadeemiline
1
Lastekaitse - Lääne-Viru Rakenduskõrgkool
3
Lastekaitse meetodid - Tallinna Ülikool
2
Logopeedia - Tartu Ülikool
1
Matemaatika didaktika - Tallinna Pedagoogiline Seminar
11
Multikultuurne kasvukeskkond - Tallinna Pedagoogiline Seminar
4
Mäng - Tallinna Pedagoogiline Seminar
1
Mäng - Tallinna Pedagoogiline Seminar
13
Mäng ja laps - Tallinna Ülikool
5
Mäng kultuuri kontekstis - Tallinna Ülikool
5
Mängud - Akadeemiline
1
Noorsootöö kujunemine ja filosoofia -
3
Pedagoogika - Akadeemiline
1
Pedagoogika - Tartu Tervishoiu Kõrgkool
9
Pedagoogika - Kutsekool
193
Pedagoogika alused - Tartu Ülikool
61
Pedagoogika alused - Tallinna Pedagoogiline Seminar
27
Pedagoogika uurimismeetodid - Tartu Ülikool
1
Pedagoogiline eetika - Tartu Ülikool
1
Pedagoogiline psuhholoogia - Tartu Ülikool
14
Pedagoogiline suhtlemine - Tartu Ülikool
4
Sissejuhatus kasvatuseteadusesse - Tallinna Ülikool
17
Sissejuhatus kasvatusteadusesse - Tallinna Pedagoogiline Seminar
13
Sotsiaalpedagoogika - Lääne-Viru Rakenduskõrgkool
13
Sotsiaalpedagoogika teooria ja praktika - Tallinna Ülikool
5
Spordipedagoogika -
1
Täiskasvanute koolitamine - Eesti Maaülikool
1
kutsepedagoogika -
1
Õppe kavandamine -
4
Õppimine ja õpetamine I ja II kooliastmes -
2


Kategooria pedagoogika populaarseimad õppematerjalid

EELKOOLIPEDAGOOGIA MÕISTED EKSAMIKS Pedagoogika teadus inimese kasvatamisest ja õpetamisest tema ealise arengu erinevatel etappidel Pedagoogika teaduse uurimisaineks on isiksuse kasvatusprotsess haridus areng ja väljakujunemine Kasvatus tingimuste teadlik muutmine et toimuks kasvamine paremini Laiemas tähenduses kasvatus on isiksuse arengu toetamine selle suunamine Kasvatus lähtub sellest et lapses toimus iseregulatsioon ja seda tuleb toetada Kasvatus on lapse kasvamise toetamine
Eelkoolipedagoogika (Laasner) 25.Oktoobriks küsimustele vastused KUJUNEMISELUGU http://epajalugu.edicypages.com/tooted - Millised olid F. Fröbeli tegevuse peamised tulemused koolieelses kasvatuses (EPAM-i materjalide ja video alusel)? F. Fröbel – institutsionaalse eelkoolikasvatuse süsteemi looja. Asutas esimese lasteaia 1840. Tema pedagoogika põhiprintsiibid: täiuslikkuse printsiip, isetegemine, mäng, usalduslik suhtlemine täiskasvanu ja lapse vahel. Fröbel töötas välja oma mängupedagoogika. Leidis, et inimene kujuneb lapseeas läbi mängu. Mängul on 3 põhialust: 1) mänguvahendid (annid ja tegevused), 2)liikumismängud 3) aiahooldus. Laps peab saama rahulikult mänguasjadega tegeleda, mida toetab väline reeglistik. Käsitles mängu ka teraapiana, mis aitab lapsel lahendada sisemisi vastuolusi ja konflikte.
Lasteaias on oluline päeva rütm ja kindlad tegevused. Rakendatakse kunstikasvatust, mis tugineb värvusõpetusele. Kasutatavad materjalid on looduslikud- puu, lina, siid. Välja töötatud nukuõpetus, olulisel kohal lavastamine ja draama. Kasutatakse rollumänge. T’ähtsad on muinasjutud ja nende esitamine. Reggio Emilia(saja keele meetod) põhimõteteks on kõikide kasvatusprotsessis osalejate vastastikune kommunikatsioon(lapsed, vanemad, pedagoogid), pedagoogika kui eksperimenteerimisvahend, pidev toeeria ja praktika katsetamine-pedagoogika peab muutuma koos ajaga. Last nähakse kui terviklikku inimest, kellel oma identiteet ja kultuur. Laps soovib oma isiklikke võimalusi arendada, katsetada- Laps ise on avastaja ja looja, kes on sotsiaalne. Lapsel on õigus saada armastust ja olla aktsepteeritud sellistena nagu nad on. Lapsed ei ole kasvatuse objektid, vaid subjektid oma õigustega. Õpetaja peamine roll on lapse kuulamine.
isiksuse arengut. Samuti kuulub füüsilise arengu alla selliste oskuste omandamine nagu istumine, roomamaine, kõndimine ja jooksmine. Individuaalsus (individuality, personality)- isikupära, omapära. Arvastada tuleb laste eakohasusega, iga lapse huvidega, võimete ja vajadustega. Interaksioon (interaction)- vastastikune mõjutamine läbi suhtlemise. Pedagoogika (pedagogy)- teadus inimese kasvatamisest ja õpetamisest tema ealise arengu erinevatel etappidel. Pedagoogika teaduse uurimisaineks on isiksuse kasvatusprotsess, haridus, areng ja väljakujunemine. Refleksioon (reflection)- mõtisklus omaenda mõtete ja käitumise üle. Sotsiaal-emotsionaalne areng (social-emotional development)- kõige kitsamalt võetuna on sotsiaalne areng teiste inimestega suhtlema õppimine, mis on väga tihedalt seotud emotsionaalse arenguga. Emotsionaalne areng tähendab oskust väljendada oma tundeid, tunnetega toime tulekut, tunda end turvaliselt ja enesekindlalt
SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA PRAKTIKA 1. Millised on erinevad võimalused mõiste sotsiaalpedagoogika tõlgendamiseks ja  miks on võimalik  seda tõlgendada mitmeti? Sotsiaalpedagoogika kohta ei ole üht, kõigile vastuvõetavat tõlgendust.  Sotsiaalpedagoogika ei seostu  ühegi  objektiga  sedavõrd  selgesti  kui  muud  pedagoogikaga  terminid,  nagu  koolipedagoogika  jne.  Sotsiaalpedagoogika  enesemääratlus  kujuneb  ja  areneb  diskusiooni  käigus.  Selle  erisugused  tõlgendused  on  seotud  erinevate  inimese­  ja  ühiskonna  käsitlustega,  moraaliteooriate  ja  teadusteoreetiliste  suundmuste  ja  mõttevooluga.  Sotsiaalpedagoogika  on  tihedas  seoses  ühiskonna  eluga  ehk  areneb  vastavalt  ühiskonnas  toimuvaga  aga  teda  ei  tohiks  käsitleda  reaktiivse  seisukohavõtuna  ühiskonnas  vaid  püüdena  toimuvat  muuta  ehk  parandada.    Kogu  pedagoogika  on 
TALLINNA PEDAGOOGIKAÜLIKOOL TÄISKASVANUTE HARIDUSE KESKUS Tiit Marrandi V Õ I M A L U S T E S T M U UTA TÖÖ — JA TEHNOLOOGIAÕPET ÕPILASEKESKSEMAKS NING DEDUKTIIVSEMAKS Täienduskursuse lõputöö (Koolipedagoogika 21.03. … 29.08.2002.a.) Juhendas: Mag Kalle Vana Haimres, 2002 -2- Sisukord Sissejuhatus ………………..………………..............................…. .3 I Eritelu …………….…………………………….……………….....…5 1.1.Õppeviisist .……………….……………………………………………………….…..5 1.1.1..Tööõpetuse traditsioonilisest õppeviisist ……….……………………5 1.1.2. Õpilasekesksus uues riiklikus õppekavas ……….……..…..….6 1.1.3. Õppesisu deduktiivsus ja põhiharitus ......………………….…….....…7 1.2. Joh. Käis õpilast
Pedagoogika ja selle koht teaduste süsteemis Pedagoogika aluste mõistekaart, milliste teadustega lõimub, kuidas jaguneb jne
huvitab rohkem tulemus, mis on tihti standardiga ette ära määratud. Alternatiivkoolid on tegutsenud rohkem kui sajand. Alternatiivkoolide teke ja lapsepõlve teadvustamine on ajalooliselt käinud käsikäes. Teadvustatud lapsepõlvele püüti luua pelgupaik, et oleks võimalik „areneda iseenese määratud tempos iseenese jaoks“ (Kuurme 2003 lk. 164). Tänapäeva alternatiivpedagoogikas on kõige tuntumaks saanud Montessori koolid ja Steiner, e. waldorfkoolid. Montessori pedagoogika on rajatud Itaalia arsti, psühholoogi ja pedagoogi Maria Montessori (1870- 1952) poolt. Tema pedagoogika on suunatud lapse iseseisvuse suurendamisele, iseõppimisele ja enesekasvatusele. Rõhutatakse individuaalse lähenemise tähtsust. Õpetaja ei ole tedmiste allikas, kontrollija ega hindaja, vaid lapse saatja. Tema rolliks on luua sobiv keskkond, näidata kätte materjalidega töötamise võtted, suunata ja juhendada last. Lähtutakse igast lapsest ja tema arengust
SOTISAALPEDAGOOGIKA I osa 2.09 loeng Sissejuhatus ainesse sotsiaalpedagoogika: mis on sotsiaalpedagoogika. Pedagoogika ja kasvatuse ajaloofilosoofiline k
Sotsiaalpedagoogika II OSA Sotsiaalpedagoogika praktika SP: on teooria ja praktika
räägib laialdaselt waldorfedagoogikast.
spetsiaalse metoodika tegevusteks eelkooliealiste lastega. Inimese kujunemine lapseeas algab läbi mängu, mäng on võti välismaailmaga suhtlemiseks. Mängul on kolm põhialust: 1) mänguvahendid (annid ja tegevused), 2) liikumismängud, 3) aiahooldus (lasteaias oli igal lapsel oma peenar, kuna taime kasvamine peegeldas lapse enda arengut ja aitas lapsel saavutada tasakaalu loodusega). KUUP, KERA SILINDER- 3 esimest andi (annid). ? 1840 esimene lasteaed! ? Fröbeli pedagoogika neli põhiprintsiipi olid: o täiuslikkuse printsiip; o isetegemine; o mäng; o usalduslik suhtlemine täiskasvanu ja lapse vahel. ? Lasteaed peab pakkuma lapsele maailma tutvumist lihtsal viisil- läbi mängu. ? Lasteaias, peaks olema võimalik mängida järgmisi mänge: liikumismängud, ettekujutamismängud, matkimismängud, kõndimismängud, jooksumängud, tähe- ja lillemängud (Frey 2006).
Draamapedagoogika Draamapedagoogika v
Ma hakkasin kirjutama seda t
Küpsemine sotsiaalses tähenduses on: laste närvisüsteemi teatud arengutaseme saavutamine, et olla valmis teistega arvestavaks ja koostöövõimeliseks suhtlemiseks protsess, mille vahendusel omandatakse käitumismallid, mis võimaldavad hakata toimima sarnaselt täiskasvanutega mõju mõtlemis- ja arutlusvõime arengule. Füüsilised näitajad hindamaks lapse kooliküpsust - suutlikus pikalt koolipingis istuda ja kooliteed käia. 5. Selgita mõisted: • Pedagoogika – kasvatusteadus on kasvatust ja õpetust uuriv teadus. • Andragoogika - võidakse vaadelda kui iseseisvat teadusharu või ka kasvatusteaduste allharu, mille uurimisvadkondadeks on täiskasvanud inimeste õpetamise ja õppimisega seotu. • Gerogoogika - uurib ja praktiseerib sellises hariduslikus keskkonnas, mis ei ole vananemise protsessi üks osa, vaid vanemate inimeste õpetamise ja õppimise osa. Sellise
Kõne ja keel - kõne arengu tingimused, kõne organid, kõne- ja keelehäired. Kõnepuuded - düslaalia, rinolaalia, kogelus.


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun