Operatsioonisüsteem Operatsioonisüsteem (OS) on tarkvaraprogramm, mis haldab arvutisüsteemi riist- ja tarkvaralisi ressursse. OS tegeleb põhiülesannetega nagu näiteks mälu juhtimine ja jaotamine, käskude täitmise järjestamine, sisend- ja väljundseadmete juhtimine, võrguliikluse korraldamine ja failihaldus. Tänapäeva arvutites on operatsioonisüsteem, mis jooksutab teisi rakendusprogramme. Levinumad operatsioonisüsteemid on: Microsoft Windows (98, 2000 Pro, XP) Linux Mac OS Unix Peamised operatsioonisüsteemi eelised: 1. võimaldab jooksutada mitut programmi järjestikku 2. lihtsustab rakendustarkvara kirjutamist kuna programm ei pea tegelema riistvaraga. OS tegeleb kogu riistvara ja tarkvaraga suhtlemisega. Lisaks annab see programmile kõrgetasemelise liidese riistvara ja teiste programmidega suhtlemiseks
Operatsioonisüsteem Operatsioonisüsteem (OS) on tarkvaraprogramm, mis haldab arvutisüsteemi riist- ja tarkvaralisi ressursse. OS tegeleb põhiülesannetega nagu näiteks mälu juhtimine ja jaotamine, käskude täitmise järjestamine, sisend- ja väljundseadmete juhtimine, võrguliikluse korraldamine ja failihaldus. Tänapäeva arvutites on operatsioonisüsteem, mis jooksutab teisi rakendusprogramme. Levinumad operatsioonisüsteemid on: Microsoft Windows (98, 2000 Pro, XP) Linux Mac OS Unix Peamised operatsioonisüsteemi eelised: 1. võimaldab jooksutada mitut programmi järjestikku 2. lihtsustab rakendustarkvara kirjutamist kuna programm ei pea tegelema riistvaraga. OS tegeleb kogu riistvara ja tarkvaraga suhtlemisega. Lisaks annab see programmile kõrgetasemelise liidese riistvara ja teiste programmidega suhtlemiseks
Regioon: Universaal Prindimeedia tüüp: ümbrik, LASER TRANSPARENCY, paber Meediavorming: A4, A5, B5, executive, legal, letter Prindilahutus: 600 x 600 Prinditehnoloogia: laser Etteandesõlmede maht (lehte): 250 Väljundusalvede maht (lehte): 250 Prindikeeled: PCL 5e, PCL 6 Maksimaalne mälumaht (MB): 64 Standardmälu: 64 Võrgukaart: 10/100 TX ETHERNET Ühendused: RJ-45, USB 2.0 Operatsioonisüsteemid: windows 2000/98 SE/ME/NT 4.0/server 2003/XP Paberi vorming või maksimumsuurus: A4 First page out (s): 8 Mõõtmed (KxLxS): 27,3x44,5x41 Kaal (kg): 16,1 Põhjendus: Sobib mitmele op. Süsteemile, meediavorminguid on palju ja kiirus on hea. 2) Raamatukogu Canon LBP 3370 LCD-monitor: LCD 16 characters x 1 line 8 LED indicators Mälu: 64 MB Trükkimiskiirus: 26 lk/min (A4) Toiteplokk: 220-240V
2012 Mis on Linux? Linux on UNIXi-laadne operatsioonisüsteem mis ühendab · Linuxi tuuma · GNU projekti teegid · abiprogrammid ning muu tarkvara Suurimad ja levinumad linuxi distributsioonid Estobuntu Kubuntu Kasudatakse KDE töölauda Edubuntu Sisaldab vaikimis mitmeid kooliõpilastele suunatud programme Xubuntu Parem kasutada vanematel arvutitel Debian Mugav paketihaldus Fedora Väga turvaline Ülesehitus Linux-operatsioonisüsteemid on modulaarsed UNIX-i-laadsed operatsioonisüsteemid Kasutajaliides · Gnome · KDE · Xfce · LXDE Kasutusalad · Linux operatsioonisüsteemis on olemas vahendid kontoritööks, pildi- ja muusikatöötluseks, programmeerimiseks, andmebaaside haldamiseks. · Väga populaarne telefonidega Tänan kuulamast
................................................................................. 18 2.4.1 Turvaohud ....................................................................................................................... 18 2.4.2 Arvutiviirused ja pahavara ............................................................................................. 19 2.4.3 Identifitseerimise ja autentimine.....................................................................................21 C.2 Operatsioonisüsteemid C.2.1 Põhimõtted Eesmärgid: · Kirjeldada tüüpilise operatsioonisüsteemi funktsioonid · Kirjeldada operatsioonisüsteemide eri tüübid (ajajaotus-, reaalaja-, pakksüsteem) · Kirjeldada rakendusprogrammiliidese mõiste · Kirjeldada arvutisüsteemi ressursside haldus tarkvara abil Mõtle! Miks on operatsioonisüsteem üldse vajalik? Mida operatsioonisüsteem teeb? Mis on protsessor, mälu ja sisend-väljundseadmed?
Kasutatakse veaparanduskoodiga mälu, et vigu kindlaks teha ja parandada. Selleks, et parandada vastupidavust kasutavad enamus servereid veaparanduskoodiga mälu, RAID kettamasiivi, lisa toiteallikaid ja muud. Sageli on komponendid ka käigultvahetatavad, mis laseb neid vahetada jooksvalt, ilma et selleks peaks serveri välja lülitama. Ülekuumenemise vältimiseks on serveritel võimsamad ventilaatorid. Kuna servereid haldavad tavaliselt kvalifitseeritud insenerid, on nende operatsioonisüsteemid suunatud rohkem stabiilsusele ja jõudlusele kui kasutuslihtsusele ja kasutajasõbralikkusele. Kuna serverid on lärmakad, vajavad stabiilset toidet, head Interneti ühendust ja suurendatud turvalisust siis paigutatakse nad tavaliselt selleks ettenähtud serveri keskustesse või serveriruumi. Serverid eraldavad palju soojust ja temperatuur ruumis võib tõusta üle normi. Et seda ei juhtuks on serveriruumis varustatud konditsioneeridega. Serverite pesad on tavaliselt madalad ja laiad,
Juunis 1991 valmiv Net/2 oli peaaegu täielikult valmis tasuta operatsioonisüsteem. Ümber kirjutati pea kõik UNIX-i kommertsversioonist pärit operatsioonisüsteemi osad, seda kõigest 18 kuuga. Net/2 baasil loodi vabatarkvaraline 386BSD, mis oli port Intel 80386 platvormile ja kommertslik BSD/OS, mille arendajaks ja levitajaks sai Berkeley Software Design (BSDi). Hoolimata oma lühikesest elueast sai 386BSD peatselt ilmuvate NetBSD jaFreeBSD arenduse baasiks. BSD tehnoloogia BSD operatsioonisüsteemid koosnevad kolmest loogilisest üksusest: tuum, kasutajamaailm ja kolmandate osapoolte tarkvara. Tuuma (kernel) ja kasutajamaailma (userland) arendatakse koos. Operatsioonisüsteemi arendajatel on üle CVS'ijuurdepääs korraga tervele lähtekoodile. Tuuma ja kasutajamaailma koos arendamisega tagatakse erinevate süsteemi osade parem ühilduvus. Tuum ja kasutajamaailm moodustavad minimaalse baassüsteemi, kus on olemas C teegid, kompilaator, mõned vajalikud käsurea ja võrgu utiliidid
Üldjuhul kõik ülejäänud programmid, mis arvutis asuvad: Tekstitöötlus (MS word, OpenOffice.org Writer) Tabeltöötlus (MS Excel, OpenOffice.org Calc) Graafikapaketid (CorelDraw, GIMP) Veebilehitseja (Internet explorer, Mozilla firefox) Multimeediapleier (Winamp, BSPlayer) Suhtlustarkvara (MSN Messenger, aMSN, Gaim) Arvutimängud (Helbreath, GTA, CounterStrike) Sarnase sisuga tarkvara võib olla koondatud nn. tarkvarapakettidesse äritrikk, lihtsam turustada. Erinevad operatsioonisüsteemid Windows: Windows 3.1;Windows 9x;Windows NT; Windows ME; Windows XP;Windows Vista Muud: MS-DOS, Linux, MacOS, Solaris, OS/2 jpt. Kasutajaliidesed: Vahend, mille abil kasutaja suhtleb programmiga Mittegraafiline kasutajaliides(text-mode): käske saab anda vaid klaviatuurilt, hiirt kasutada ei saa. Käske ja nende kirjutusviisi peab täpselt teadma, tavalisele kasutajale keeruline, piisava vilumuse omandamisel graafilistest liidesest efektiivsem
tuntumad programmid, mida on harjutud kasutama, Mac OS-iga ei pruugi koos töötada. Mac OS sobib väga hästi tööarvutitesse, kuid ei ole eriti kerge kasutajatele, kes on varem Windowsi kasutajate hulka kuulunud. Selle operatsioonisüsteemi eeliseks on just tema sobivus tööarvutiks ning kõik vajalikud programmid on Apple'i enda poolt ka Mac OS-i jaoks loodud. Kasutajale aga ei pruugi meeldida Apple'i hinnapoliitika, sest enamus Mac OS-ile loodud programmidest on tasulised. Windowsi operatsioonisüsteemid on vaieldamatult kõige levinumad. Oma paljude võimaluste ja väga levinud programmide poolest on ta kasutajatele enimtuntud. Windowsi jaoks on olemas väga palju programme ja rakendusi ning enamus nendest on kättesaadavad ka tasuta. Windowsi operatsioonisüsteemi eeliseks teiste samalaadsete ees on see, et see toetab ka uuemaid mänge. Kui arvutikasutamise eesmärkide seas on üheks osaks mängimine ja multimeedia, siis on Windows parim valik. Windowsi miinuseks on aga tema kõrge hind, sest
Seega proovin prognoosida oletusel, et pole suuremat revolutsiooni tulemas arvutite arengus. Kõigepealt mõtlen tagasi windows 95-e peale ja vaatan arengut kuni windows 7-meni. Kuna olen ainult Windowsi operatsioonisüsteeme kasutan, siis nende põhjal seda arengut ka vaadata saan. Põhiline asi, mis kasutaja jaoks muutunud on, on kasutajamugavus. Kõik asjad on läinud lihtsamaks ja kindlasti ka kiiresti leitavamaks. Seega usun et operatsioonisüsteemid jätkavad ka samal teel. Kuna igal inimesel on oma programmide ja internetilehekülgede keskkond, mida ta põhiliselt kasutab, siis operatsioonisüsteem peaks võimalikult lihtsalt võimaldama tal nendele asjadele ligi pääseda. Ehk siis võiks operatsioonisüsteem uue kasutaja tegemisel välja selgitada kõik asjad mida kasutaja teeb ja vastavalt sellele luua talle keskonna. Nagu Windows Vistal oli kohe desktopil kell ja
Kasutatakse veaparanduskoodiga mälu, et vigu kindlaks teha ja parandada. Selleks, et parandada vastupidavust, kasutavad enamus servereid veaparanduskoodiga mälu, RAID kettamasiivi, lisa toiteallikaid ja muud. Sageli on komponendid ka käigultvahetatavad, mis laseb neid vahetada jooksvalt, ilma et selleks peaks serveri välja lülitama. Ülekuumenemise vältimiseks on serveritel võimsamad ventilaatorid. Kuna servereid haldavad tavaliselt kvalifitseeritud insenerid, on nende operatsioonisüsteemid suunatud rohkem stabiilsusele ja jõudlusele kui kasutuslihtsusele ja kasutajasõbralikkusele. Kuna serverid on lärmakad, vajavad stabiilset toidet, head internetiühendust ja suurendatud turvalisust, siis paigutatakse nad tavaliselt selleks ettenähtud serverikeskustesse või serveriruumi. Serverid eraldavad palju soojust ja temperatuur ruumis võib tõusta üle normi. Et seda ei juhtuks, on serveriruumid varustatud konditsioneeridega. Serverite pesad on tavaliselt madalad ja laiad,
Operatsioonisüsteemid, failisüsteem Operatsioonisüsteem on programmide komplekt, mis korraldab arvuti tööd. Ükski arvuti ei saa töötada ilma operatsioonisüsteemita, sest operatsioonisüsteem juhib arvuti sisend- ja väljundseadmete tööd, organiseerib info salvestamist ketastele, võtab vastu arvutikasutaja poolt antud korraldusi ja täidab neid. Enamlevinud operatsioonisüsteemid on Windows 98, Windows 2000, Windows XP, tootjaks Microsoft. Järjest rohkem hakkab levima Linux nii kodu- kui ka tööarvutitesse. Veel on olemas Unix, OS/2, Mac OS, BSD. Operatsioonisüsteem installeeritakse ehk paigaldatakse arvuti kõvakettale, igakordsel arvuti käivitamisel laetakse operatsioonisüsteem arvuti põhimällu ehk RAM-i.. Arvuti töölaual ehk desktopil toimub kogu arvutikasutaja töö. Seal avanevad aknad, programmid jm. Hall riba ekraani allääres on tegumiriba ehk taskbar.
Operatsioonisüsteemide tutvustus ja võrdlus Kõige tuntumad ja enimkasutatavad operatsioonisüsteemid tänapäeval on windows, linux, unix ja mac os x. Kõik eelnevad operatsioonisüsteemid on head, kuid iga arvutikasutaja peaks leidma just endale sobivaimate omadustega operatsioonisüsteemi. Tegelikult võib Linuxi all mõista kahte eri asja: Laiemas mõistes: operatsioonisüsteem, mis töötab väga erineval riistvaral pihuarvutist suurarvutini. Kitsamas mõistes: operatsioonisüsteemi keskne osa kernel ehk tuum. Tavakasutuses on juurdunud esimene tähendus. Süsteemina sarnaneb Unixile, kuid ei ole sellest tuletatud (ehitati nullist võimalikult sarnaseks)
1. Tarkvara erinevad liigid Tarkvara jaotatakse kahte põhiklassi: · Süsteemitarkvara on vajalik arvutiriistvara ja arvutisüsteemi toimimiseks. Süsteemitarkvara alla kuuluvad operatsioonisüsteemid, seadmete draiverid, serveritarkvara, aknahaldustarkvara jm. · Rakendustarkvara võimaldab kasutajal teatava kindla ülesande täitmist. Rakendustarkvara alla kuuluvad näiteks kontoritarkvara, arhiveerimistarkvara, majandustarkvara, andmebaasid, arvutimängud. Rakendustarkvaras on tavaliselt kasutusel graafiline kasutajaliides (GUI). Üldiselt mõistetakse tarkvara all kõiki programme arvutis. 1.1 Rakendustarkvara
1.3 Mis on vajalik rootimise teostamiseks?...................................................................3 1.3.1 Bootloader........................................................................................................3 1.3.2 Recovery...........................................................................................................3 1.3.3 ADB (Android Debug Bridge).........................................................................3 1.4 Mitteametlikud operatsioonisüsteemid....................................................................4 2 KOKKUVÕTE...............................................................................................................5 3 KASUTATUD KIRJANDUS.........................................................................................6 2 1 ANDROIDI ROOTIMINE 1
.................................................................. 3 2. Ajalugu ......................................................................................................................... 4 3. Riistvara ........................................................................................................................ 5 4. Tarkvara ........................................................................................................................ 7 4.1 Operatsioonisüsteemid .......................................................................................... 7 4.2 Programmeerimine ................................................................................................ 8 5. Kiireimad superarvutid ................................................................................................. 9 5.1 Kuidas superarvutite kiirust mõõdetakse?............................................................. 9 5
Rakendustarkvara Tarkvara tüübid autoriõigustest lähtuvalt Kaisa-Mai Hütt 10.klass OLPG Vaba tarkvara (free software) · Minimaalsed kasutus piirangud · Avatud lähtekood · Programm ei pruugi olla tingimata tasuta · Nt. Linux operatsioonisüsteemid Priivara ehk tasuta tarkvara ehk vabavara (freeware) · Tasuta · Ei pruugi olla avatud lähtekoodiga · Mõningased piirangud kasutamisel · Ainult isiklikuks kasutamiseks · Nt. viirusetõrje Avast! Postcardware Ärivara (commercialware · Põhiline tarkvara, mida ostame · Suletud lähtekoodiga · Õigus teha arhiivikoopia · Nt. Windows operatsioonisüsteem ja MS Office kontoritarkvara Jaosvara (shareware) · Piiratud kasutusaeg · Testimisperiood · Teatud juhul võib levitada
Personaalarvuti Sisukord Personaalarvuti Riistvara Tarkvara Personaalarvuti Andre Hade 2 Personaalarvuti Lühendiks PC Töötab elektril Töötleb või genereerib informatsiooni. Omadused Hind Suurus Võimalused Personaalarvuti Andre Hade 3 Põhitüübid ü Lauaarvuti ü Nettop ü Sülearvuti ü Netbook ü Tahvelarvuti ü Pihuarvuti Personaalarvuti Andre Hade 4 Võrdlus Nettop Netbook Lauaarvuti Sülearvuti Väike Soodne Soodne Väike ekraan (7"9") Ökonoomne Pikk akukestvus Personaalarvuti Andre Hade 5 Riistvara Füüsilised komponendid Arvuti koosseisus Korpuse sees: RAM HDD CPU Emapl...
MICROSOFT WINDOWS'I OPERATSIOONISÜSTEEMID JA NENDE AJALUGU Referaat Ajalugu Microsoft Windows on Microsofti poolt toodetud operatsioonisüsteemide seeria personaalarvutitele, severitele ja manussüsteemidele. Operatsioonisüsteem on kogumik süsteemset tarkvara, mis on vajalik arvuti käivitamiseks, riistvara (videokaart, klaviatuur, kettaseadmed) juhtimiseks ning rakendusprogrammide (olenevalt operatsiooni süsteemist) töötamiseks. Operatsioonisüsteemid on näiteks ka DOS, Unix, MacOS, BeOS. Microsoft on maailma suurim tarkvaratootja peakorteriga Seattle eeslinnas, Redmondis (Washingtoni osariigis). Ettevõtte loojateks olid Bill Gates ja Paul Allen aastal 1975. Nimi ,,Microsoft" tähendab Microcomputer-Software ja kasutati esmakordselt 29 novembril 1975. aastal Bill Gatesi poolt kirjas Paul Allenile. 26. novembril 1976 sai ,,Microsoftist" kaubamärk. Kasutamine Microsoft Windows on installeeritud enamikule arvutitest
lisarakendusi, mida telefoni saaks ise lisada. Küllap tulevik näitab kui hästi sel OS-il edaspidi läheb. 2010. aastal tõid Intel ja Nokia avalikkuse ette ühiselt arendatud uue mobiilse operatsioonisüsteemi nimega MeeGo. Tegemist taaskord avatud lähtekoodiga tarkvaraga. MeeGo takvaras on väidetavalt ära kasutatud Maemo ja Moblin (Intel-i mobiilne Linux) OS-ide plussid. Kuidas on muutunud populaarsus viimase 7 aasta jooksul? Viimase seitsme aasta jooksul on operatsioonisüsteemid väga arenenud ja väga kiiresti tungis peale Android, mida kasutatakse ka tänapäeval väga palju. Enne seda valitses nutitelefone operatsioonisüsteem Sympian. Praegu kasutatakse põhiliselt kolme operatsioonisüsteemi mobiilides. Android, mida kasutatakse kõige rohkem. Windows Phone, mida kasutatakse ka palju, kuid mitte nii palju kui Androide. iOS on kasutusel ainult iPhoneil, mille tõttu teda ei kasutata nii palju, hind on kallis.
Rakendustarkvara ja süsteemitarkvara ei ole absoluutselt erinevust ja kindlapiirilisust. Nt kohtuasjas Microsoft vs Ameerika Ühendriigid oli üheks põhiküsimuseks, kas internetibrauserit MS Explorer lugeda operatsioonisüsteemi alla kuuluvaks (süsteemitarkvaraks) või iseseisvaks rakenduseks (rakendustarkvaraks). Toon näite mõlemast tarkvara alaliigist: 1) süsteemitarkvara: · draiverid, nt heli draiver; · failihaldusprogrammid; · operatsioonisüsteemid, nt Windows 7, Linux jt. 2) rakendustarkvara: · nn kontoritööpaketid o tabelarvutusprogrammid o esitlusprogrammid · inseneri töövahendid: o CAD- programid o statistilise analüüsi programmid o jmt. · kirjastamine ja multimeedia: o trükiste kujundusprogrammid o videotöötlusprogrammid
kodukino arvuti Tüübid (2) Mobiilsed: sülearvuti netbook tahvelarvuti taskuarvuti Riistvara Sisendseadmed: Väljundseadmed: klaviatuur monitor mikrofon kõlarid hiir printer skänner Korpus protsessor emaplaat põhimälu kõvaketas audio-, video- ja graafikakaart välismäluseadmed Tarkvara (1) Süsteemitarkvara: operatsioonisüsteemid seadmete draiverid serveritarkvara aknahaldustarkvara jm Tarkvara (2) Rakendustarkvara: kontoritarkvara arhiveerimistarkvara majandustarkvara andmebaasid mängud Arvuti mälu kahendsüsteem bitt, bait operatiivmälu andmekandjad Internet arvutivõrkude võrgustiku ühendus lai kasutusala sotsiaalne mõju brauserid domeen Kokkuvõte ajalugu tarkvara riistvara
Riistvara on suur hulk elektroonikat, millest arvuti koosneb Tarkvara on korralduste jada , mis ütlebelektroonikale, mida see tegema peab. Tarkvara jaguneb kaheks: · Süsteemitarkvara ehk operatsioonisüsteemid · Rakendustarkvara Operatsioonisüsteem : · käivitub pärast arvuti sisse lülitamist · tegeleb arvuti riistvara ja teiste programmide juhtimisega · jaotab arvuti ressursse erinevate käivitatud programmide vahel Operatsioonisüsteem on vahekiht rakendusprogrammide ja arvuti riistvara vahel. Kasutajaliidesed on vahendid, mille abil kasutaja suhtleb programmiga ja jaguneb kaheks: · Graafiline kasutajaliides (Käske saab anda nii klaviatuurilt kui ka hiire abil)
Süsteemiteooria Alla Pikkas Süsteem Seotud objektid – ühine eesmärk Hästi korraldatud info liikumine Süsteemi komponendid on element, sidemed, funktsioonid ja piirid Süsteemne lähenemine • Terviklikkus • Sihikindlus • Üldistatud vaade • Otsuste mõju Süsteemide tüübid Avatud süsteem Keskkon d Süsteem Protse Väljun Sisend ss d Keskkond Süsteemi omadused • Struktuur • Käitumine • Vastastikune seotus • Omab funktsioone või funktsioonide komplekse Võrgustiku teooria Marleen Reemann “A network theory of power” Manuel Castells, 2011 NetworkingPower Network Power Networked Power Network-making Power Operatsioonisüsteemid Ükski ökosüsteem ei ole “saar” Klienti ei huvita, kes on tema appi looja APP=TEENUS ARGUMENDID Koostöö võrgustikes võimendab innovatsi...
Curriculum Vitae 15a mees 5 aastat teeninduskogemust edukas ettevõttes Vanus: 15a Sugu: mees Perekonnaseis: Vallaline Lapsi: pole Kontaktid: e-post: [email protected] Mobiili number: +372 56328182 Kodune telefon: 46 36533 Aadress: Hiiumaa, Käina vald Sõpruse põik1-15 EESMÄRK Usun, et rakendades oma seniseid teadmisi ja kogemusi teenindus valdkonnas, suudan luua ettevõttele olulist lisaväärtust. Väärtustan meeskonnatööd ning hindan head ajakasutust. SOOVITUD AMETIKOHT Esmane valik Kategooria: teenindus Ametinimetus: adminsitraator SOOVITUD TÖÖ Töö liik: palgatöötaja Töö aeg: täistööaeg Palgasoov Alates 800 EUR kuus (Neto) alates: Soovitud Tallinn, Hiiumaa asukoht: HARIDUS põhiharidus: alates 2002 Käina Gümnaasium (Eesti) - kallakuga- eriala: matemaatika-lood...
11 Kokkuvõte Operatsioonisüsteeme on palju, mina tõin välja ainult 5 operatsioonisüsteemi kuna neid operatsioonisüsteeme ma nendest tean ja olen kasutanud, aga vähe. Osade kohta tahtsin niisama kirjutada ja see tundus huvitav ka, lihtsalt uurida nende operatsioonisüsteemide kohta ja siia referaati kirja panna. Ma kirjutasin referaadis 5 operatsioonisüsteemist milleks olid: Mac OS X, Linux, Windows XP, Windows Vista ja Windows 7. Need operatsioonisüsteemid on või olid ühed enam kasutatud operatsioonisüsteemid erinevatel aegadel. On olemas juba ka Windows 8, Windows 8.1 ja ka Windows 10 mis on uued operatsioonisüsteemid, aga ma arvasin et nendest pole eriti huvitav kirjutada, kuna ma ise olen kasutanud neid kõiki ja nendest tean ma rohkem kui referaadis kirjutatud 5 operatsioonisüsteemist. Ma olen toonud välja osade operatsioonisüsteemide head küljed ja mõnikord ka halvad küljed ning
Puuduvad Milline XML keelte perekonna liige on ettenähtud XML info kasutajale mugavamaks esitamiseks? XSLT Kas masinkeel on tänaseni kasutusel? Jah Millised järgnevatest olid tõeliselt programmeeritavad keeled? Enigma, Z3, Colossus, Mark I, ABC Computer Millistesse keelte klassidesse kuulub tavapärane assembler? Imperatiivne, interpreteeritav, "käsitsi" mäluhaldusega Milleks loodi keel LISP? Tehisintellekti programmeerimiseks Millised neist on kasutaja tööarvuti operatsioonisüsteemid? Ubuntu, FreeBSD, NetBSD, Windows Server 2003 Mida tähendas algselt lühend CP/M? Control Program/Monitor Arendaja jaoks peaks valmis tehtud tükke pakkuma: operatsioonisüsteem Millises laboris on 60-ndate lõpus ja 70-ndate alguses meisterdatud pildil olev masin, mis on üks esimesi ennast ruumis määratlev robot? Stanfordi Teadusuuringute Instituut, Shakey Esimene programmeeritav robot? Unimate (1954) Milline osapool on klient server arhitektuuri korral aktiivne? Klient
.......................................................................................................................... 17 3 Sissejuhatus Operatsioonisüsteem on kõige olulisem osa tarkvarast arvutis. Kõikidel personaalarvutitel on teatud tüüpi operatsioonisüsteem. Selleks , et täielikult mõista tänapäeva arvuteid ja operatsioonisüsteeme, tuleb mõista nende ajalugu ja ülesannet. Operatsioonisüsteemid on teinud läbi pika arengu perfokaartidelt ja lülituskilpidelt suuremate operatsioonisüsteemideni nagu Windows, Linux ja Mac OS. Tänu nende opsüsteemide arengule on olemas see, mis on meil täna. Mis on Operatsioonisüsteem? Operatsioonisüsteem on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid
pöörlevaid jäiku alumiiniumplaate, mis on kaetud ferrooksiidlakiga. Andmeid loetakse ja kirjutatakse digitaalselt kodeerituna. 5) Riistvara jaguneb kahte gruppi : 1) siseseadmed asuvad arvuti sees. Näiteks : videokaart, kõvaketas, RAM'id jpt. 2) välisseadmed - asuvad arvutist väljaspool. 6) Süsteemitarkvara on arvutisüsteemi käitamist toetav tarkvara, mille põhiülesannete hulka kuulub riistvarakomponentide juhtimine, haldamine ja integreerimine. NT. laadurid, operatsioonisüsteemid, seadmedraiverid, 7) Väljundseadmed on kõik välisseadmed, mille abil on võimalik arvutist andmeid väljastada. Peamisteks väljundseadmeteks on: monitorid, printerid, meediaprojektorid jne. 8) CD plaat on andmekandja, mida kasutatakse informatsiooni salvestamiseks. 9) Välkmälu e. Mälupulk on põhinev andmekandja, mis ühendatakse arvutiga USB-pordi kaudu. Alates leiutamisest on mälupulga mälumaht tohutult suurenenud ja ulatub juba 256 GB-ni.
jäävad aga alles q Kõvakettale saab salvestada palju faile, põhimälus on korraga ainult üks fail q Kõvakettalt saab faile ära kustutada, põhimälust ei saa q Ei tea 6. Millline järgnevatest mälumahtudest on sobilik iseloomustama kaasaegse arvuti põhimälu (RAMi)? q 256 GB q 256 B q 256 MB q 256 kB 7. Kui palju infot mahub disketile? q 1,44 KB q 1,44 GB q 1,44 MB q 1,44 B 8. Leia loetelust operatsioonisüsteemid ja rakendusprogrammid. q TurboPascal q Mac OS q MS DOS q Netscape Navigator q MS Excel 2000 q Linux q MS Word XP q MS PowerPoint q Windows 98 9. Kuidas on omavahel seotud bitt ja bait? q 1 bitt = 8 baiti q 1 bait = 8 bitti 10. Kuidas hoolitseda oma silmade eest arvutiga töötamisel? Vali kõik õiged vastused. q Sättida kuvar nii, et peaks võimalikult väham silmi pingutama. Vajadusel kasutada sobivaid prille
1983. aastal võttis Richard Stallman eesmärgiga luua avatud lähtekoodiga Unixi-laadne operatsioonisüsteem käsile GNU projekti (Stallman 1983). 1990. aastate alguseks oli olemas piisavalt tarkvara, et luua täielik operatsioonisüsteem. Paraku jäi GNU operatsioonisüsteemi ilmumine selle kerneli mittevalmimise taha (Kikkas 2004: 8). 1980. aastatel oli üks populaarsemaid operatsioonisüsteeme California Berkeley Ülikoolis loodud BSD, millest on arenenud mitmed Unixi-laadsed operatsioonisüsteemid. Ent kuna 5 BSD sisaldas Unixi koodi, millele olid tegelikult õigused Unixi projekti rahastanud kompaniil AT&T, kaebas viimane BSD kohtusse. See sündmus vähendas tugevalt BSD edasist arengut ja levikut. (McKusick 1999) 1987. aastal ilmus Hollandi Vaba Ülikooli arvutiteaduse professori Andrew S. Tanenbaumi akadeemiliseks tööks loodud Unixi-laadne operatsioonisüsteem MINIX. Tegelikult oli kogu
Tallinna Reaalkool Operatsioonisüsteemid Windows ja Linux Informaatika kursuse lõputöö NIMI KLASS Juhendaja: NIMI Tallinn 2013
linuxi failisüsteem ja erinevused windowsiga Nii Linux kui ka Windows on arvuti operatsioonisüsteemid nende kaudu on võimalik vaadata pilte, kuulata muusikat, maksta internetipangas arveid jpm. Kõige lihtsamalt seletades on see kui arvuti töölaud. Ja ehkki nii Linuxi kui ka Windowsi eesmärk on arvutikasutaja teenindamine, erinevad nad teineteisest nagu öö ja päev. Tavakasutaja jaoks lööb nende erinevus välja peamiselt selles, et Windowsi jaoks valmistatud programmid ei käivitu Linuxis ja vastupidi. Õnneks on võimalik igapäevaseid ja ka harvemaid
Hea toe ja suure lubatud partitsiooni suuruse tõttu eelistavad seda failisüsteemi ka mälupulkade ja mälukaartide tootjad enamus müüdavatest mälupulkadest ja -kaartidest on vormindatud FAT32-failisüsteemiga. FAT32 suurim probleem on faili maksimaalse suuruse piirang 4 GiB. NTFS NTFS (New Technology File System) on Microsofti väljatöötatud failisüsteem, mille eesmärk oli vabastada Microsofti operatsioonisüsteemid FAT-failisüsteemi piirangutest. See on kasutuses alates Windows NTst ning on toetatud kõigi sellest uuemate Windowsi versioonide poolt (sh XP, Vista, Windows 7, Windows Server). Kuna Microsoft ei ole NTFS-i täielikku tehnilist spetsifikatsiooni välja andnud, ei ole teiste tootjate operatsioonisüsteemides kaugeltki nii head NTFS-i tuge, kui on tema eelkäijale FAT-ile. Siiski on nii Linuxil (alates 2.2) ja Mac OS'l (alates 10.3) sisseehitatud NTFS-i lugemise tugi
Referaat Juhendaja: 2011 2 Sisukord Operatsioonisüsteemi põhiülesanneteks on:......................................................................................9 3 Operatsioonisüsteemid: Windows, OS/2, Linux, UNIX, Mac OS Operatsioonisüsteem (operating system) on arvuti juhtprogramm, mis määrab kuidas arvutis programme täidetakse (käivitus, juhtimine, haldamine ja järelvalve). Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem (operating system, lühend OS) on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad
...........................11 Neljas generatsioon (1980-tänapäev) Personaalarvutid...................................................................15 Tänapäev.........................................................................................................................................19 Kasutatud allikad:............................................................................................................................21 Operatsioonisüsteemid: Windows, OS/2, Linux, UNIX, Mac OS Operatsioonisüsteem (operating system) on arvuti juhtprogramm, mis määrab kuidas arvutis programme täidetakse (käivitus, juhtimine, haldamine ja järelvalve). Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem (operating system, lühend OS) on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad
· Mälu mäluseadmeid ( mälupulk, disett, lisakõvaketas, cd jne); mälutüüpe (Aru saama erinevustest arvuti sise ja välismälu, otsepöördusmälu (RAM) ja püsimälu (ROM) vahel), mälumõõtmine( peaks teadma arvutis kasutatavaid mõõtühikuid, seostama mälu mahtu sümbolite, teksti, pildi jne vahel) · Tarkvara-tarkvara tüübid (peab teadma operatsioonisüsteemi ja rakendustarkvara mõisteid ning teadma nende erinevusi); operatsioonisüsteemid (peaks teadma selle põhilisi funktsioone, Tundma terminit graafiline kasutajaliides. Olema teadlik graafilise kasutajaliidese põhilistest eelistest.) rakendustarkvara ( teadma rakendusprogrammide peamiseid ülesandeid ja nende kasutamisvõimalusi) · Arvutivõrgud- lokaalvõrgud ja laivõrk ( teadma nende mõisteid, kasutamise eeliseid ja ohte); telefonvõrgu kasutamine arvutivõrkudes ( teadma nende kasutamist andmesidemes
ebaefektiivne. Osad viirused (süvendviirused, inglise cavity viruses) on võimelised nakatama operatsioonisüsteemi osi muutmata suurusi ning kahjustamata nende sisu. Selleks kasutatakse failide poolt hõivamata jäänud alasid. Näiteks CIH viirus nakatab käivitatavaid faile, milles esinevate tühimike tõttu saab 1 KB suurune pahavara levida märkamatult. Leidub ka õelvara, mis üritab tuvastamise vältimiseks katkestada tõrjeprogrammidega seotud protsesse. Kuna arvutid ja operatsioonisüsteemid muutuvad üha suuremaks ja keerukamas, tuleb viiruste peitmistehnikaid pidevalt uuendada. Tulevikus võib arvuti pahavara eest kaitsmine nõuda failisüsteemidelt üksikasjalikuma ning rangema failide ligipääsupoliitika rakendamist. Viiruse eemaldamine Opsüsteemides Windows Me, Microsofti operatsioonisüsteemi Windows XP, Windows Vista ja kasutajatele on firma veebilehel Windows 7 on võimalik kasutada ligipääs tasuta viirusekontrollile
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL LAC-5700 OPERATSIOONISÜSTEEMID KODUTÖÖ NR.2 ARUANNE Õppejõud : prof. Vello Kukk Tudeng : Anneli Kaldamäe Martr. nr : 991476 Rühm : LAP E-mail : [email protected] TALLINN 2000 ÜLESANDE TINGIMUSED 1. paigutada lauses olevad snad paisktabelisse (maht T=31 sõna); 1. aadressi leidmisel kasutada järgmist kodeerimist: 2. arvestatakse kahte esimest sümbolit, 3. sümbolid kodeeritakse järgnevalt: a 1, b 2, ..., z 26, tühik 0; suur- ja väiketähed on ekvivalentsed 4. paiskfunktsioon arvutatakse järgmiselt: h = 1.täht * 27 + 2.täht 5. primaaraadress arvutatakse järgmiselt: f = h mod T, kus T- tabeli maht; ...
Miks võib osa olla välja tõstetud? Programmid võivad sisaldada erandlike situatsioone töötlevat koodi, mida on vaja väga harva. Massiivid, nimekirjad, tabelid jms sarnased luuakse teatava varuga ning nad pole kuigi tihti ääreni täis. Osa programmi funkstionaalusest pole kogu aeg kasutusel Tänu virtuaalmälule saame kasutada programme mis nõuavad rohkem mälu kui reaalselt arvutis olemas on. 2.3. Monoliitne kernel Monoliitses kernelis kõik operatsioonisüsteemid jooksevad peamise kerneli keermes, samas jääde samasse mälu alasse. Selline lähenemine pakub rikast ja võimsat riistvara ligipääsu. Mõningad arendajad nagu UNIX'i arendaja Ken Thompson väidab, et on lihtsam täita monoliitne kerlen, kui mikrokernel. Peamine puudujääk monoliitsel kernelil on tema sõltuvus süsteemi komponentide vahel. Monoliitsed kernelid, mida on traditsionaalselt kasutatud UNIX'i taolistes operatsioonisüsteemides,
Linux operatsioonisüsteemid 1.Mis on Linux? Linux on vabavaraline ja reeglina ka tasuta operatsioonisüsteem, mis võimaldab teha samu asju kui Windows. Linux on võimeline töötama pea igas arvutis, kus on võimeline töötama Windows. LinusTorvalds avaldas esimese Linuxi tuuma 1991. a. (tuum on Linux operatsioonisüsteemi tuumik). Ta avaldas Linuxi lähtekoodi ja tegi selle avalikult alla laaditavaks. Seetõttu võib igaüks tasuta endale laadida Linuxi tuuma ja teha sellest oma Linuxi versiooni (või distributsiooni nagu neid on hakatud kutsuma). Seetõttu ongi praegu saadaval sadu erinevaid distributsioone (versioone, edaspidi distrosid). Kõigil distrodel on sarnasusi, kuid igaüks neist on siiski veidi erinev.http://www.linux.ee/node/706 2.Kuidas toimub Linux´i arendamine? Kogutakse uusi ideid ja kui leiutatakse mõni parema programmi ...
hypercall kasutajaliidest teistele kriitilistele kerneli operatsioonidele nagu mälu haldamine, katkestustööstlus ja ajast kinni pidamine. Paravirtualiseerimine proovib parandada probleeme mis on täisvirtualiseerimises, lubades guest operatsioonisüsteemile otsene ligipääs aluseks olevale riistvarale samal ajal keelates kõigil teistel guest operatsioonisüsteemidel ligipääs samale ressursile samal ajal. Paravirtualiseerimises guest operatsioonisüsteemid teavad, et neid virtualiseeritakse. [5, 6, 9, 12] Paravirtualisatsiooni eelisteks on võime guest kernelil suhelda otse hypervisoriga, mis tuletab palju paremad jõudlus tasemed. Teiseks eeliseks on, et paravirtualiseerimine ei limiteeri seadmedraivereid sellega mis on virtualisatsiooni tarkvaras. Selle asemel kasutatakse draivereid, mis on olemas guest operatsioonisüsteemil. 7
kasutajaliidest (arvuti graafikakuvamise võimalusi kasutav tarkvaraliides, mis võimaldab inimesel suhelda arvutiga sümbolite, muude visuaalsete elementide (näiteks ikoonide) ja hiire ning ka klaviatuuri abil). Igaüks meist tänapäeval puutub kokku operatsioonisüsteemiga, arvestades tehnika suurt laialdast kasutust. Näiteks seda leidub serverarvutites, mobiiltelefonis, DVD mängijas, pesumasinas ja isegi mikrolaineahjus. Enim tuntumad operatsioonisüsteemid personaalarvutites on Microsoft Windows, Mac OS X ja GNU/Linux. 1969. aastal Bell Laboratories oli üks esimesi firmasid, mis töötas välja operatsioonisüsteemi. Opsüsteemi nimeks sai Unix. Selle programmid olid alguses vabalt levitatavad, ning seetõttu levis see peagi mitmetesse asutustesse ja firmadesse, kes arendasid välja selle põhjal oma süsteemid. Microsoft aga tõi oma esimese Windowsi turule 1985. aastal MS-DOS-i lisandprogrammina. Microsoft
lõime puhul võib lasta neil paralleelselt töötada, näiteks teksti trükkimine üheaegselt taustal toimuva õigekirja kontrolliga. Programmid võivad käivitada ka alamprotsesse. Alamprotsessid on peaprotsessi koopia või laeb uue programmi. Protsesse saab kinni panna käsudega exit või abort kui väljub kontrolli alt. Ühe ülesande lahendamise käigus on alati vähemalt üks protsess kriitiline - s.o. selline protsess, mille ressursi jaotus süsteemis on pingeline. On teada, et operatsioonisüsteemid kas toetavad protsessori ajajaotust või baseeruvad mälu efektiivsele jaotamisele. Kunagi ei ole nad täpselt tasakaalus. Seda kõige kontrollib ja seab sobivasse järjekorda OS planeerija. Neid on kahte sorti lühiajalised ja pika ajalised, nagu sõna ütleb lühiajalised on tihedamalt kasutatavad ning asuvad protsessides, vähem kasutatavad pannakse kettale. Kriteeriumiteks on kasutus, läbilaskevõime, käibeaeg, ooteaeg, reaktsiooniaeg
paigaldatakse arvuti kõvakettale. Mis on tarkvara Kõik see, mis on vajalik riistvara töölepanekuks nt reeglid, programmid, juhendid. Arvutitarkvara all mõistetakse arvutiprogramme ja sinna juurde kuuluvaid programmikirjeldusi, kasutajajuhendeid jms. Arvutiprogrammid on tarkvara kõige tähtsam osa. Tarkvara: kujutab endast mingi konkreetse arvutitüübi (riistvara) jaoks kirjutatud programme. Kuidas tarkvara jaguneb · süsteemitarkvara - operatsioonisüsteemid, nagu Microsoft Windows, UNIX, Solaris, DOS jt, mille ülesandeks on arvuti riistvara ja rakendusprogrammide vahelise koostöö organiseerimine. · rekendustarkvara - programmid, mida tavakasutaja mingi konkreetse töö tegemisel kasutab. Need jagunevad omakorda: o laiatarbeprogrammid - tekstitoimetid (Microsoft Word), esitlusprogrammid (Microsoft PowerPoint), tabelarvutusprogrammid (Microsoft Excel), andmebaasisüsteemid
Tallinna Polütehnikum Hübriidtuum Referaat Andres Möll PA-11B Tallinn 2012 Sissejuhatus Hübriidtuum koosneb põhimõtteliselt Mikro ja Monoliittuumast. Tuumale on antud minimaalsed ülesanded kuid oskus teha rohkemat. Ülesanded on antud moodulitena mis saavad töötada nii operatsioonisüsteemi kui tuuma mäluruumis. Lahendus vähendab riski tuuma kokku jooksmiseks juhul kui moodulis tekib viga. Samuti annab see tuum parima võimaluse teha tuum ja operatsioonisüsteem väga erinevad ja teineteisest sõltumatud. See omakorda annab väga hea tagasiühilduvuse vanemate programmidega. Riistvara või failisüsteemi haldus ning muu sarnane on lahendatud teenustega. Mikrotuum Mikrotuumaks loetakse minimaalset tarkvara millega on võimalik siduda operatsioonisüsteemi riistvaraga (Protsessor, mälu ja lisaseadmed). ...
Digitaliseeritud on esitatud arvude kujul. Arvutiprogramm on käskude jada, mis kirjeldab samm-sammult, mida on vaja teha. Rakendusprogrammid on nagu teenindav personal. Nad suhtlevad kasutajaga, andes temalt saadud käsud edasi süsteemsetele programmidele. Süsteemsed programmid on nagu tootmismeeskond, kes teeb ära suurema osa tegelikust tööst. Rakendusprogrammid on nt tekstitöötlusprogrammid, graafikuprogrammid, audio-videoprogrammid, arvutimängud jne. Enam levinud operatsioonisüsteemid on Windows (Windows 7, Windows XP, Windows Vista, Windows 8) ja Linux(Ubuntu-Estobuntu, Red Hat Linux-Red Hat Enterprise, Fedora) ning ka Android. Tarkvara loojate õigused on kaitstud autoriõiguse seadusega. Tarkvara kasutamiseks tuleb osta vastav programm koos kasutusloa e litsentsiga. Tasuta programmid jagunevad täiesti tasuta vabavaraks e priivaraks (tasuta levitatav tarkvara, selle kasutamisel
· 1.5.Windows NT 9 · 1.6.Windows 2000 11 · Pildid 13 · 1.7.Windows ME 13 · Pildid 17 · 1.8.Windows XP 17 · Pildid 21 · 1.9.Windows Vista 21 · Pildid 27 · 2.0.Windows 7 28 · Pildid 33 · Serveri operatsioonisüsteemid 34 · Linux 35 · Edubuntu 36 · Ubuntu 35 · Estobuntu 36 · Kubuntu 37 · Unix 38 · BSD 38 1.Operatsioonisüsteemid 1.1.Windows NT 3.1 oli esimeseks Microsoft Windows NT seeria operatsioonisüsteemiks,
-st aastast , IV põlvkond- kogu arvutustöö tehakse ühel kiibil,1974a. loodi esimene personaalarvuti . Arvutid arenesid igas põlvkonnas aina rohkem . 3. Mis on arvutitarkvara? Too näiteid! Arvutitarkvara on arvuti aju ! Programmid ja andmefailid . 4. Mis on arvutiprogramm? Arvutiprogramm on arvutile arusaadav käskluste kogum . 5. Mis on süsteemitarkvara? Too näiteid! . Süsteemitarkvara on vajalik arvutiriistvara ja arvutisüsteemi toimimiseks. Selle alla kuuluvad operatsioonisüsteemid, seadmete draiverid, serveritarkvara jm. 6. Mis on rakendustarkvara? Too näiteid! Rakendustarkvara võimaldab kasutajal teatava kindla ülesande täitmist. Rakendustarkvara alla kuuluvad näiteks kontoritarkvara, arhiveerimistarkvara, majandustarkvara, andmebaasid, arvutimängud. Rakendustarkvaras on tavaliselt kasutusel graafiline kasutajaliides (GUI). 7. Mis on operatsioonisüsteem? Too näiteid! Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem (inglise keeles
arenenud, on UNIX ikka veel mitte eriti kasutajasõbralik. Graafiliste kasutajaliideste nagu MOTIF (X- Window System'iga töötav graafiline kasutajaliides ja aknahaldur, mida juurutab Open Software Foundation) lisamine on asja siiski parandanud. UNIX oli üks esimesi C-keeles kirjutatud operatsioonisüsteeme, mis tähendab, et seda saab installeerida igale arvutile, millel on olemas C-keele kompilaator. BSD operatsioonisüsteemid koosnevad kolmest loogilisest üksusest: tuum, kasutajamaailm ja kolmandate osapoolte tarkvara. Tuuma (kernel) ja kasutajamaailma (userland) arendatakse koos. Operatsioonisüsteemi arendajatel on üle CVS'i juurdepääs korraga tervele lähtekoodile. Tuuma ja kasutajamaailma koos arendamisega tagatakse erinevate süsteemi osade parem ühilduvus. Tuum ja kasutajamaailm moodustavad minimaalse baassüsteemi kus on olemas C teegid, kompilaator, mõned vajalikud käsurea ja võrgu utiliidid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
