Tallinna Teeninduskool 031M Meelika Kärner Eva Reimets TEKSTIILIKIUD ÕPIMAPP Tallinn 2009 Sisukord 3. Puuvill 4. Lina 5. Lambavill 6. Viskoos 6. Polüamiid 7. Polüester 8.Akrüül 9. Elastaan 10. Atsetaat 2 Puuvill Puuvill on pehme kiuline materjal , mida saadakse puuvillapõõsalt. Puuvillakiud kedratakse niidiks, millest valmistatakse pehmeid ja õhku läbi laskvaid tekstiile. Puuvill on tänapäeval rõivaste valmistamisel enim kasutatav looduslik materjal. Puuvilla puuduseks on kalduvus kortsuda.Hooldus: võib pesta kuni 95-kraadise pesuprogrammiga. Puuvilla põletamisomadused: Süttib kergest, põleb kiiresti ja peaaegu täielikult, tekitades põlemisel samasugust lõhna kui pabergi. Järele jääb kerge hõljuv hallikas tuhk. Pärast leegi kustutamist jääb kiu ots hõõguma ning säde liigub kiiresti mööda kiudu edasi. Kasutamine
Kangamaterjalid PUUVILL (lühend: CO) Puuvill on tähtsaim rõivaste toormaterjal ja seda sellepärast, et ta imab väga palju kehast eralduvat niiskust, mistõttu ei saa nahk märjaks. Tänu suurele niiskusesisaldusele pole probleeme ka staatilise elektriseeruvusega. Puuvill on ideaalne rõivaste jaoks, mida kantakse otse ihul. Puuvillakiud laseb hästi õhku läbi, lastes nahal hingata, mõjub temperatuuri tasakaalustavalt ja takistab seeläbi ülekuumenemist. Ta on hästi vastupidav ja ei rebene kergesti. Puuvilla puuduseks on kalduvus kortsuda. Pikemaajalisem päikesevalgus põhjustab kiu kollakamaks muutumise ja järk-järgulise lagunemise. Niiskus ja õhusaaste kiirendavad seda.
SISUKORD SISSEJUHATUS 1. ÕPIMAPISISU...........................................................................................3 1.1 PUUVILL.................................................................................................4 1.2 LINA........................................................................................................5 1.3 AKRÜÜL.................................................................................................6 1.4 VISKOOS................................................................................................7 1.5 POLÜESTER...........................................................................................8 1.6 POLÜAMIID...........................................................................................9 1.7 LAMBAVILL..........................................................................................10 1.8 ELASTAAN.......................................................................
Tehiskiudude lähteaineteks on looduslikud polümeersed materjalid, peamiselt tselluloos. Teatavasti ei lahustu tselluloos vees ega üheski tavalises lahustis, v.a mõned kemikaalide lahused. Siirupiltaoline tselluloosilahus pressitakse läbi peente aukude (filjeeride) mõne teise sobiva kemikaali lahusesse, milles tselluloos muutub uuesti lahustumatuks. Tselluloosist tekivad väga pikad ühtlase jämedusega siiditaolised kiud, mis kedratakse niidiks, millest koostatakse kangas. Tehiskiudude tootmine on suhteliselt odav. Tähtsamad tehiskiud on: viskooskiud atsetaatkiud/triatsetaatkiud vask-ammoniaakkiud (kupro) modaalkiud lyocell-kiud Tehiskiudude omadused Tehiskiud ei hoia eriti sooja, katsudes tunduvad jahedana. Imavad väga hästi niiskust ning siis on kiud nõrgad. Õmblemine on suhteliselt tülikas kuna on libeda ja hargnevad. Viskooskiud
Kiudained Arvatakse, et looduses leiduvaid kiudaineid tarvitas juba ürginimene. Veel umbes 100 aastat tagasi tunti ja kasutati ainult looduslikke kiudaineid. Nüüdisajal on olemas ka teine suur kiudainerühm - keemilised kiudained. Need jaotuvad tehis- ja sünteeskiudaineteks. Looduslike kiudainete toodang enam oluliselt ei suurene, kuid üha rohkem tehakse sünteeskiudaineid. Looduslikke võib olla kolme liiki: tsellulooskiud (kanep, puuvill, lina), valgulised kiudained (vill, looduslik siid). Tsellulooskiud on taimse päritoluga, valkkiud aga loomse päritoluga. Looduslikud kiudained on hüdrofiilsed (vees märguvad). Looduslikud kiud, tänu oma veesidumis võimele, ei kogu staatilist elektrit. Tehiskiudained põhinevad tselluloosil, aga on töödeldud. Tehislikud kiudained on paremate omadustega kui sünteetilised, neil on olemas hüdrofiilne osa, kuid võivad koguda staatilist elektrit. Puuvill
Polüester allub halvasti värvimisele ja on keemilistele ainetele vastupidav. Polüester talub väga hästi päikesevalgust, sellepärast valmistatakse sellest kiust kardinaid. Polüakrüül on kohev ja pehme kiud, mida kasutatakse tihti villa asemel või segus villaga. Sünteetilistest kiududest on ta kõige madalama kuumataluvusega. Orgaanilised lahustid polüakrüüli ei kahjusta. Elektriseerub väga kiiresti. Sünteetiliste kiudude hooldus · Sünteetilisi kiude lisatakse looduslikele kiududele parandades esemete vastupidavust ja vähendades kortsuvust. Kõiki sünteetilisest kiust esemeid pestakse madalal temperatuuril (kuni 60 kraadises vees) õrna pesuprogrammiga. Trummelkuivatus on lubatud ainult lühikest aega ja madalal temperatuuril. Triigitakse madalal temperatuuril. Tehiskiud Tehiskiudude saanuseks kasutatakse looduslikke aineid näiteks tselluloosi. Tehiskiud on:
Tekstiil.................................................................................................................... 2 Tekstiilitüübid...................................................................................................... 2 Tehiskiud................................................................................................................. 2 Sünteetilised kiud................................................................................................ 2 Polüamiid............................................................................................................. 2 Polüester............................................................................................................. 3 Polüakrüül........................................................................................................... 3 Kloorkiud............................................................................................................. 3 Elastaan...
Tsellulooskuid OMADUSED KASUTAMINE VÄRVUS HOOLDUS Puuvill Pesu, ülerõivad, pesta max 95,võib imab hästi niiskust, kortsub, vaheriided, kodutekstiil, kloorvalgendada, triikida ei hoia sooja, aksessuaarid. 220, võib aurutuda, võib läheb hallitama, ei turummelkuivatada
SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................3 1. TEHISKIUD...................................................................4 1.1 VISKOOS..................................................................4 1.2 MODAAL..................................................................4 1.3 VASKAMMONIAAK.................................................5 1.4 ATSETAAT...............................................................5 1.5 TRIATSETAAT..........................................................5 2. SÜNTEESKIUD..............................................................6 2.1 POLÜAMIID......................
2012/2013 õppeaasta SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................................3 LOODUSLIKUD KIUD...........................................................................................................................5 1.1 Loomsed kiud..................................................................................................................................5 1.2 Siid...................................................................................................................................................6 1.3 Taimsed kiud....................................................................................................................................7 1.4 Teised kiudained..............................................................................................................................8 2 Keemilised kiud...............................
PUUVILL Puuvill kuulub taimsete kiudude hulka. Ta on puhas ja vaieldamatult armastatuim looduslik kiud. Puuvillased rõivad on meeldivalt pehmed ja eriti nahasõbralikud. · PUUVILL ON KÕIGE ENAM KASUTATAV KIUDAINE · PUUVILLAPÕÕSAS VAJAB KASVAMISEKS PALJU SOOJUST, SEEPÄRAST EI KASVA EESTIS · PUUVILLA VILI ON KUPAR, MILLE KÜLJES ON KIUD · PUUVILL ON VALGE VÕI KOLLAKAS, VAHEL KA BEEZ OMADUSED · KERGESTI PESTAV · VASTU IHU MEELDIV · IMAB HÄSTI NIISKUST · KUUMUSELE VASTUPIDAV · KERGESTI KORTSUV · EI ELEKTRISEERU · PÕLEB KIIRESTI NAGU PABER PUUVILLAST TEHAKSE ÕMBLUSNIITI JA KÄSITÖÖLÕNGA. PUUVILLASED KANGAD ON SITS, FLANELL, FROTEE, TEKSARIIE, SAMET Puuvill on tähtsaim rõivaste toormaterjal ja seda põhjusega: ta imab väga palju niiskust. Seetõttu on ta ideaalne rõivaste jaoks, mida kantakse otse ihul
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 KÕ Reelika Järv TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik Mõdriku 2012 SISSEJUHATUS Abiks õppimiseks tööstuskauba õppetuses. Referaadi teemaks valisin ma tekstiilikiud sest igapäevaselt puutume kangaga kokku kandes riideid. Kasulik teda mis materjalist on kangas ja tema omapärat, kuidas käitleda pesemisel ja kuivatamisel. Õpimapp on abiks õpimiseks kaubamärke. 1. TEKSTIILIKIUD Kiudude liigitamine, looduslikud ja keemilised. 1.1 Taimsed kiud Kiudude liigitamine, looduslikud ja keemilised. Looduslikud: loomsed, taimsed.Keemilised- tehiskiud. sünteetilised. Tekstiilkiud painduvad ja tugeva moodustised, pikkus ületab palju kordi läbimõõdu - vähemalt 1000 korda kasutatakse tekstiilitööstuses.
suure leegiga. Leegist eem aldamisel põleb edasi. Lõhn on küllaltki tugev, jäägina tekib hallikas tuhk. 2. Märguvuskatse. Ei märgu hästi. Kulub kaua aega enne kui materjal märguks. Viskooskiu omadused: · Imab niiskust, ilma et ta tunduks märg · Kortsub tugevalt · Hea soojusjuhtivusega, st kangas ei hoia sooja · Suhteliselt raske ja hea langevusega · Hallitusele vastuvõtlik · Väike tõmbetugevus · Halb vormi- ja mõõdupüsivus · Ei elektriseeru KUPRO (CU, CUP) Põletuskatse. Leegile lähenedes süttib kergesti põlema. Jätkab suure leegiga põlemist ka leegist eemaldades
Polüester on sünteetiline kiud, mida toodetakse kõige rohkem. Polüester allub halvasti värvimisele ja on keemilistele ainetele vastupidav. Polüester talub väga hästi päikesevalgust, sellepärast valmistatakse sellest kiust kardinaid. Seega polüester on sünteetiline kiud, ühtlasema struktuuriga kui looduslikud kiud. Siledal kiul on jahutav omadus, seetõttu kasutatakse polüestrit nii soojade kampsunite kui lahedate suverõivaste valmistamiseks. Polüestrit sisaldav kangas on elastne, vähekortsuv ja kergesti hooldatav, samuti on ta rebenemis- ja hõõrumiskindel. Polüester leiutati? Küllastumata polüester (UPR) ehk klaaskiudude valmistamiseks kasutatav materjal on patendeeritud John Rex Whinfieldi ja James Tennant Dicksoni poolt aastal 1942. Polüestri kasutamine? Sellest tehakse kergesti hooldatavaid triiksärke, pluuse, vabaajarõivaid, kunstkarusnahku ning tepitud jakkide ja tekkide täitematerjale,vatiine, kardinamaterjale, sukki-sokke, aluspesu,
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus KM21 Kati Pall Vill Referaat Juhendaja Kati Adul Paide 2013 Sissejuhatus Villa kitsamas tähenduses mõeldakse lambavilla, laiemas tähenduses aga kõikidelt loomadelt saadud karvkatet. Villakiud kuulub loomsete looduslike kiudude hulka. Villa mikroskoopilisteks ehituselementideks on villa rakud. Vastavalt kihilisele ehitusele eristatakse katterakke, tüvikihti e pärisrakke ja säsikihti. Villa koostisest suurem osa on valkaine, mis
Kangale antav nimetus võibki sõltuda eelnevast, kuid tihti tuleneb hoopis esmavalmistaja nimest, loomaliigist, kellelt tooraine saadakse, kanga sidususest või värvimismeetodist. Erinevast toorainest saadud kiududel ja nendest valmistatud kangastel on erinevad omadused. Tänapäeval on paljud kangad valmistatud mitmete kiudude segust, nii püütakse anda kangale lähtuvalt selle otstarbest parim kvaliteet. LOODUSLIKUD KIUD JA KANGAD NENDEST Taimsed kiud: Kõige tuntumad on puuvill ja lina. Lisaks dzuut, kanep, sisal, kapok ja ramjee. PUUVILL (Bw,CO) - Baumwolle, cotton 5000-3000 e.m.a. / India 2500 e.m.a / Egiptus Euroopas hakati puuvilla töötlema 18 saj Puuvillased kangad on: sits, batist, flanell, frotee, teksariie, samet, jne Puuvillast tehakse ka õmblusniiti ja käsitöölõnga. *Bio-puuvill (bio- cotton) Ökopuuvill Bio-puuvill on testitud kahjulike ainete suhtes. Bio-puuvilla ei kasvatata suurtes
Kiu omadused olenevad molekulide pikkusest ja asetusest kius. Terminid Lõng - pikad, omavahel kokku keerutatud (kedratud) ja/või korrutatud või kokku asetatud tekstiilkiud, mida saab kasutada kanga valmistamiseks. Kangas - tasapinnaline, piisavalt paindlik ja elastne materjal, mis on valmistatud polümeerimassist, kiududest, lõngadest või teisest kangast, kasutades üht või mitut kombineeritut meetodit. Kangastelgedel kootud kangas koosneb Sama kootud kanga lõime- ja koelõngadest ja need omakorda struktuur suurendatult. koosnevad kiududest. Kiududest valmistatud kangas - Vatiin koosneb ainult soojendusmaterjal - polüestervatiin. kiududest. Polümeer - on ühendid (suure molekulimassiga), mille molekulid on ehitatud paljudest omavahel keemiliselt
Kiudained Kiudained on ülitähtsad lõnga ja kangaste valmistamisel. Kõik kiudained on polümeerid, mille keemiline koostis ja struktuur on tihedas seoses nende omadustega. Kiudained jagatakse: Looduslikeks kiudaineteks Tsellulooskiud (taimsed) puuvill, lina, kanep Valkkiud (loomsed) vill, siid Tehiskiudaineteks lähteaineks looduslikud polümeerid (tselluloos) tehissiid Sünteeskiudaineteks lähteaineks väikese molekuliga ained (naftasaadused), millest valmistatakse polümeerid polüamiidkiud (nailon, kapron), polüesterkiud (lavsaan), akrüülkiud. -1- Tsellulooskiud Tselulooskiud on taimse päritoluga
VILL Lambavill ainult see vill, mis on lambalt pügamise teel saadud. Meriinovill merinolambalt saadud, peenete ja elegantsete esemete jaoks. Tallevill saadud kuni 6 kuu vanustelt talledelt pügamise teel. Eriti pehme ja siidine. Angooravill angooraküülikutelt saadud vill. Kasmiirvill kasmiirkitselt saadud, kõige luksuslikum vill. Teda segatakse tihti mohäärvillaga, mis omakorda on pärit mohäärkitsedelt. See vill ei vildistu ja hoiab hästi soojust. Laama ja alpaka vastupidavad villad, mis pärinevad kaamelilt. Villa kasutatakse enamasti pealisriiete valmistamiseks, kuid angooravillane aluspesu parandab reumaatilisi vaevusi. Villa kasutatakse toorainena nii vildi, madratsipealsete, polstrite ja täitematerjalide kui ka mütside ja vaipade valmistamisel. Tänu karva kräsulisusele ja elastsusele hoiab vill soojust kõikidest tekstiilikiududest kõige paremini ja on seejuures temperatuuri tasakaalustav
ja 2/3 põhipesu programmist (masinal erinevad sahtlid). Pesuainet võib asetada masinasse ka pesupallis. Jälgi pesupulbri pakil olevaiid soovitusi ja kasuta pulbrimõõdikuid. NB! Liiga palju pulbrit pesutulemus nõrk, palju vahtu; liiga vähe pesu ei ole puhas, hallikas. Villa pesemine Villased tekstiilid, millel pole pole masinpesu märgistust tuleb pesta käsitsi, sest need vanuvad ja tõmbuvad kokku. Eriti kergelt vanuvad ja tõmbavad kokku töötlemata vill, värvimata vill, angoora, kasmiir, mohäär, alpaka. Villa vanumist soodustavad: kõrge temperatuur (üle 40ºC) temperatuuri kiire vaheldumine pikk pesemise ja kuivamise aeg tugev mehaaniline käsitlemine pesemisel ja kuivatamisel 17 aluseline pesuaine (pH üle 8) Villa pesemine: 1. Võta mõõdud suure ja venivad villased esemed vajavad enne pesemist mõõtmist, et
peaks silmas pidama värvimisel · Peamiselt toodetakse staapelkiuna · Esteetiline - atraktiivne välimus · Vastupidavus - vähem vastupidavad kui akrüülid, aga nendel on piisavalt vastupidavust lõppkasutuses · Mugavus - halva soojusjuhtivusega. Kangad on pehmed ja soojad, aga rebimisele ja hõõrdumisele vähem vastupidavad. Nende hügroskoopsus on väga madal (niiskusimamisvõime alla 2%.) · Välimuse säilitamine - ei kortsu, on mõõduka mõõtmete stabiilsusega ja kõrge elastsuse taastumisega. Säilitab hästi värvi. Modakrüülid on väikese hõõrdekindlusega ja kuumustundlikkud. Kasutus: · Kasutatakse enim mööbliriide ja rõivaste valmistamiseks · Parukatootmises · Tehiskarusnaha karustusmaterjalina · Rõivamaterjalina kasutatakse laste öörõivaste ja hommikumantlite, voodiriiete ja mitmesuguste rõivakaunistuste valmistamisel Hooldus:
Tööriiete hooldus Referaat Anneli Tohvert 2006 Sisukord Arvutiteenindaja tööriiete lühiiseloomustus .................................................................... lk 3 Tööriietepesemine ............................................................................................................... lk 3 Toote hooldus märgid ............................................................................................. lk 3 Pesuaine koostis ja valik vastavalt materjalile ................................................. lk 3-4 Pesutemperatuuri ja pesemismeetodi valik ....................................................... lk 4-5 Pesu kuivatamine .................................................................................................... lk 5 Pesu triikimine .................
10 1.1 Väärikas veinigamma 11 Veinikarva punased ja lillad on moemaailma kuninglikemad toonid. Sel sügisel on moesõprade 12 käsutuses kogu spekter sügavlillakast nebbiolost noore rubiinja pinot noir'ini. Rikkalikud toonid 13 sobivad paljudele ja rõhutavad hästi nii suvelõpu päevitust kui ka aristokraatlikku kahvatust. 14 Veinigamma on lausa vastupandamatu kingadel ja aksessuaaridel, elustades nahapindu täpselt sama 15 sarmikalt nagu erinevaid villakangaid, siidi ja sametit. [1] 16 1.2 Kirglikud juveelitoonid 17 Käes on värviline sügis! Kõik toonid on aga tumenenud, justkui küpseks saanud. Loe lähemalt meie 18 värvigaleriist! Loomulikult leiab ka tumesinist, musta, halli ja hõrgutavat pruuni. Kui eelistad rahu, 19 piisab ka väikesest värvidoosist näiteks smaragdrohelise kingapaari näol. [1] 20 1.3 Saatuslik punane 21 Naistest punases on loodud läbi aegade enim laule, kunsti- ja kirjandusteoseid ning see pole ka ime
...............................................................2 1. POLÜESTRIST FLIISJAKK..................................................................................................3 1.1 Polüester............................................................................................................................3 1.2 Polüestri kasutamine.........................................................................................................4 1.3 Polüestrist esemete hooldus.............................................................................................4 1.4 Polüestrite omadused........................................................................................................4 1.5 Polüestri mõju keskkonnale ja inimese tervisele..............................................................5 1.6 Polüestri hooldamine ja säilitamine..................................................................................5 1
Loomsed kiud Alpaka Lõuna-Ameerikas kasvatatav laama perekonda kuuluv koduloom Lama pacos. Villa tarvitatakse segus teiste kiududega. Vill võib olla valge, liivakarva, pruun või hall. Alpakka Uuesti kasutusele võetud vill, mida saadakse erineva kvaliteediga kangasegudest Angooravill Vill, mida saadakse angoora küülikute (Oryctolagus cuniculus) kammimisel. Villa on raske kedrata, seetõttu tarvitatakse segus teiste kiududega. Tarvitamisel tekib elektrostaatiline laeng. Kergesti vanuv. Burettsiid Burettniidist tehtud kangas. Burett on niit, mis on valmistatud siiditööstuse jääkidest, lühikestest ( 10..50 mm) loodusliku siidi kiududest.
kübaraid. Ulatuslikult kastutatakse kiudu vastupidava paberi tootmiseks, näiteks paberraha või tugeva pakkimispaberi jaoks. Manillapaberit tehakse peamiselt vanadest manillaköitest. Maisikiud Maisikiul on sarnased omadused polüesterstaapelkiuga, samuti ka siidi läige. Maisikiud on on oma olemuselt halvasti süttiv, painduv ja vähe kortsuv. Maisikul on kõrge sulamistemperatuur, kõrge kristallisatsiooni kraad ja hea selgust. Kiul polü kiudainega sama kõrge tugevus. Maisikiu
termoanalüüse jm. Selleks et kirjeldada kiuehitust on vaja teada ja kasutada kindlaid mõisteid. 3.1.MÕISTE "KIUD" Mõiste "KIUD" liigitatakse: *TEKSTIILKIUD *ELEMENTAARKIUD JA ELEMENTAARNIIDID *TEHNILISED KIUD *FILAMENTKIUD *STAAPELKIUD. *TEKSTIILKIUD painduvad ja tugevad moodustised, pikkus ületab palju kordi läbimõõdu - vähemalt 1000 korda kasutatakse tekstiilitööstuses. *ELEMENTAARKIUD - kiud , mis on jagamatud peenkiud, n:puuvill, vill *ELEMENTAARNIIDID pikad jagamatud üksikkiud, n:looduslik siid, tehis- ja sünteetilised kiud *TEHNILISED KIUD - looduslikud taimkiud, mis koosnevad omavahel pektiiniga ühendatud elementaarkiududest n:lina, kanep *FILAMENTKIUD - keemilised kiud, mis on pikad ja pidevad *STAAPELKIUD - keemilised kiudained, mis on saadud 40-70 mm pikkustest tükeldatud kiududest. Anne Hein TLÜ Tööõpetuse osakond Eriseminar materjaliõpetusest. Kiu ehitusega seotud mõisted 20093.2.KIU EHITUST JA
materjale (riiet, niiti, tehnilisi tekstiile), klassifitseeritakse: 1 Loodusliku päritoluga kiud; tehiskiud, sünteetiliselt saadavad kiud ja teised kiud: A. Loodusliku päritoluga kiud (loomse päritoluga e. valkkiud, taimse päritoluga e. tsellulooskiud, mineraalse päritoluga kiud.) * loomse päritoluga e. valkkiud (loomade karvad lammaste, kaamelite, jäneste villak ja karvad, siid.) Erinevaid villasid ühendab ühte klassi nende sarnane valguline ehitus, mille koostisaineks on -keratiin. Seda ainet leidub loomade nahas, küüntes, sarvedes ja ta moodustab põhilise osa villast. Loomset päritolu on ka looduslik siid, mille põhikoostis on valkaine fibroiin. Villaks nimetatakse enamasti lambavilla ( ka kaamelivill, küülikuvill). Enamasti siiski termin karvad. Need on kiud ja sobivad ketramiseks ja kudumiseks
teatavate kiuomaduse parandamiseks. Need on matistavad ained, värvained, optilised pleegitid, kiu oksüdeerumist takistavad antioksüdandid või ultraviolettkiirguse stabilisaatorid. Polüamiidi lisatakse puuvillale, viskoosile, modaalile. Kasutatakse ka segatuna triatsetaadiga, polüestriga ja polüakrüülnitriiliga. Suure tõmbetugevuse ja hõõrdekindluse tõttu kasutatakse polüamiidi mööbliriides. Kuna polüamiid on elastne, hea värvitavusega, kerge ja hõlpsasti hooldatav, sobib see sisustustekstiili valmistamiseks. Polüester (PL; PES; PE; PET) Kaubanduslikud nimed: Acelan, Dacron, Micrell, Polycron, Pontella, Terylene jne. Tekstiilkiuks sobiv polüester töötati välja J.R Whinfieldi ja J.T.Dicksoni poolt. Menetlus patenteeriti 1946. a. Tänapäeval toodetakse polüestrit kõige enam Hiinas ja Taiwanis. Polüestrit toodetakse sulatisketrusmenetlusega. Tooraineks on mineraalõli.
Jalatseid valmistatakse eri töökeskkondade tingimusi arvestades. Sobiva mudeli leidmiseks on jalatsitel nende omadustele viitavad piktogrammid. Jalanõude tunnuseid ja alternatiivseid piktogramme saate vaadata ka artiklile lisatud failist. Kuidas valida tööriiet Materjalid Materjal on (eriti külma ilma) riiete puhul määrava tähtsusega. Tuule- ja veekindlus, vastupidavus, hingavus jms on otseselt seotud tootmisel kasutatud materjalidega. Looduslikud materjalid, näiteks puuvill, vill ja lina, on pehmed ja mugavad, kuid võivad pesus kokku tõmmata. Naturaalkiul kulub värv kiiremini, riie tõmbab kokku, on kortsuv ning tugevasti määrdununa raskesti puhastatav. Sünteetilistel materjalidel (nt polüester, polüamiid jpt) on palju eeliseid need on tugevamad kui loodulikud kiud, ei kortsu, ei tõmba kokku, on vetthülgavad, hästi pestavad, kuivavad kiiresti ning värv ei kulu pesuga kiiresti. Miinuseks on aga riietesse tekkiv staatiline elekter. Polüester
toimub küünejuures. Küüne tagumist osa katab õhuke kaarekujuline nahand. Inimese sõrmeküüned kasvavad kiirusega umbes 0,1 mm ööpäevas, varbaküüned 23 korda aeglasemalt. Läbipõetud haigused ja vitamiinipuudus võivad jätte küüneplaadile vagusid ja laike. Mõned haigused võivad põhjustada küüneplaadi paksenemist ja murenemist, traumad võivad põhjustada küüne irdumist. Sõrmeküünte lõikust ja hooldamist nimetatakse maniküüriks, varbaküünte hooldus kuulub pediküüri hulka. Mõnedes kultuurides on kombeks kasvatada ühel või mitmel sõrmel pikki küüsi kas siis praktilistel, esteetilistel või sümboolsetel kaalutlustel. 20. sajandi lõpust alates on esteetilistel põhjustel kasutatud mitmest materjalist kunstküüsi, mis kleebitakse ehtsate peale. 3.1. Ilusate küünte 5 kuldreeglit: 1)Mõnedel on pikad ja tugevad, teistel aga nõrgad küüned. Mõned ütlevad, et pole
Stoovimistegurit kasutatakse praktikas laeva 1 lastitava kaubakoguse arvutamiseks. Kui jagada laeva lastiruumide maht antud lasti stoovimisteguriga, saame leida lastitava kauba massi. II peatükk 2. Tükklast Tükklastiks nimetatakse lasti, mis on pakitud kastidesse, tünnidesse, vaatidesse, pudelitesse, balloonidesse. Mõnda tükklasti nagu nt. puuvilla ja tselluloosi veetakse pallides, mis on risttahukakujulised metall-lintidega kokkutõmmatud lastiüksused. Tükklastid võib jaotada segalastiks, mis koosneb paljudest eri nimetusega kaupadest, ja ühetaoliseks lastiks, mis koosneb suurest hulgast sama lasti sisaldavatest kaubaüksustest (suhkur kottides, sool kottides). Tükklastid moodustavad kõikidest meritsi veetavate kaupade massist 25 % ja maksumusest 80 %.
Dünastia ajal (3100 - 2890 eKr). Papüüruse kasutamise kõrgaeg oli ajavahemikul 4. sajand e.Kr. kuni 4. sajand, mil ainuvalitsevaks sai pärgament. Paber - sünnimaaks on paljude leiutiste kodumaa Hiina. Traditsiooni kohaselt loetakse paberi leiutajaks Csai Lun'i 105. aastal. Enne 1.sajandit ei kasutatud paberit siiski laialdaselt kirjutusmaterjalina, alles 4. sajandiks vahetas paber täielikult välja varasemad kirjutusmaterjalid - puu- ja bambuseliistud ning siidi. Paberi valmistamise toorained: Paberiks nimetatakse sadestamise teel saadud õhukest lehtmaterjali, mis koosneb peamiselt jahvatatud taimsest kiudainest. Paber on mitmekomponendiline materjal, mille struktuuri moodustavad taimse päritoluga kiud, milledele on lisatud täite -, liimitus-, värv- ning katteaineid. Sõltuvalt sordist võib paberi koostis küllaltki suures ulatuses varieeruda. Taimsete kiudude ning seega ka paberi põhikomponendiks on tselluloos.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
