Räägin põhjaveest ja seda ohustavatest probleemidest. Naftareostusest: 1) Selle olemus 2)Selle põhjused 3) Selle tagajärjed 4) Mida teha? Põhjavesi Põhjavee reostumiseks nimetatakse kahjulike lisandite sattumist põhjavette inimtegevuse mõjul, kas otseselt või kaudselt. Reostunud vesi tungib läbi pinnasekihtide põhjavette. Põllumajanduses kasutatakse erinevaid väetiseid. Reostavad ained põhjaveele põllunduses on kasutatav väetis. Voorelistel maa aladel satuvad reostavad ained eriti kergelt allamäge põhjaveele lähemale ja suudavad pinnakihid läbistada. Reostatud vee alla loetakse ka soolase merevee sattumist põhjavette. Naftareostuse olemus Naftareostus on nafta või selle produktide sattumine loodusesse. Naftareostuse tekkepõhjused Kaks peamist naftareostuse tekitajaid on naftapuurtornid ja naftatankerid. Laevaõnnetuste peapõhjusi on inimfaktor suhtele 80:20 Soome lahel sõ...
Naftaga seotud globaalsed ja regionaalsed probleemid Veera Jegorova 123470 KATB11 Sisukord Mis on nafta? Nafta tootmine ja kasutamine Naftareostus Naftareostuse mõjud Naftareostuse likvideerimine Kokkuvõte Mis on nafta Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Koostis: süsinik, vesinik, väävel, lämmastik, hapnik. Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid , nafteenid ning aromaatsed ühendid. Naftaleiukohad: Cantarelli naftaväli Mehhiko lahes,Libra naftamaardla Brasiilias, Rio de Janeiro rannikust 183 kilomeetri kaugusel, Rosebanki naftamaardla Suurimad naftatootjad (järjestatult 2004. aasta andmete alusel, miljonit barrelit päevas):Saudi Araabia 10,37, Venemaa 10,26, Ameerika Ühendriigid 8,69, Iraan 4,09, Mehhiko 3,83 Nafta tootmine ja kasutamine Naftat toodetakse eranditult puuraukude kaudu Naftat kasutatakse...
EESTI MEREAKADEEMIA Merendusteaduskond Meretranspordi juhtimise õppetool Kätlin Plaksting KS-41 Naftareostus ja selle mõju veekogule referaat Juhendaja: Olga Preiman Tallinn 2009 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Naftareostuse allikad...................................................................................................................5 Naftareostuse mõju veekogule....................................................................................................7 Naftareostuse vätlimine ja kõrvald...
TARTU ÜLIKOOL Geoloogia ja keskkonnatehnoloogia NAFTAGA SEOTUD PROBLEEMID LÄÄNEMERES Referaat Kärt Kingisepp Tartu 2020 SISUKORD SISUKORD................................................................................2 SISSEJUHATUS..........................................................................3 MIS ON NAFTAREOSTUS............................................................4 NAFTAREOSTUSE MÕJU LÄÄNEMERELE JA SELLES ELAVATELE ORGANISMIDELE.......................................................................5 NAFTAREOSTUSE VÄLTIMINE JA KÕRVALDAMINE.........................6 KOKKUVÕTE.............................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................8 2 SISSEJUHATUS Referaadi eesmärk on tutvuda naftast tulenevate probleem...
NAFTAREOSTUS,TAGAJÄRJED JA NENDE LIKVIDEERIMINE NAFTAREOSTUS Õlireostus või naftareostus on kütteõli või nafta jõudmine inimtegevuse tagajärjel veekokku (harilikult merre). Õli-või naftaheide. Õli-või naftaleke. NAFTAREOSTUS Esimene suur naftareostus toimus 18. märtsil 1967, kui Inglismaal Scilly saarte lähedal jooksis juhtimisvea tõttu karile tanker. TAGAJÄRJED Reostab rannikualasid, tappes loomi-linde ning hävitades kalavarusid. Naftasaadused põhjustavad väärarenguid ja häireid näiteks kaladel ning loodete hukkumist. Naftareostuse tagajärjel surnud loomi söövad kalad või röövlinnud, näiteks valgepeamerikotkad, mõõkvaalad või merilõvid ning surevad omakorda mürgitusse. Nii jätkub nafta tõttu mereloomade toiduahela saastumine. LIKVIDEERIMINE Efektiivseid meetodeid naftareostuse likvideerimiseks pole veel leiutatu...
SOTSIAAL-HUMANITAARINSTITUUT NAFTAREOSTUSE MÕJU VEEKOGUDELE Essee Tallinn 2010 Naftareostus veekeskkonnas on alati äärmiselt traagiline ning südantlõhestav. See probleem on olnud juba aastakümneid ning esineb kahjuks ka tänapäeval. Massimeediast saame tihti teateid veekogude naftareostuse ilmingutest, telepilt toob meieni pilte surevatest lindudest, usinatest vabatahtlikest ning looduskaitsjatest, kes püüavad päästa veel hinges vee-elanikke. Taoline pilt ei saa kedagi külmaks jätta, kuid ometi domineerib suhtumine, et veekogude ökosüsteemi see ei mõjuta. Suure ja nähtava reostuse likvideerimine päästab kõiki ohust? Tegelikkusest on asi kaugel, sest on raske täpselt õelda kui palju suudavad veekeskkonnad reaalselt naftareostust taluda ning millist mõju see k...
80% ookeanis olevast reostusest on pärit maismaalt. Prügi ja reostus, mis jäävad maismaal vedelema ning mida ei käidelda korralikult, jõuab liigagi sageli lõpuks ookeani. Me reostame maailmamerd erinevate kemikaalide ja rämpsuga (plastik, klaas pudelid, jalanõud, kalavõrgud jne), tööstus-, põllumajandus- ja elamispiirkonna jäätmetega, müraga ning võõrliikide levitamisega Õli- ja naftareostus: naftatankerite õnnestused, merre pumbatav õlireostus, tööde käigus merre voolanud nafta ja naftasaadused ja pilsiveed merre lastud õlijääkidest Mõju loomastikule: Loomadest on naftareostuse mõju eriti tugev kaladele ja nende kudemispaikadele ja veelindudele. Reostuse mõju avaldub kõigepealt toksilisuses. Lisaks otsesele suremusele, mis mõnede vähiliste puhul võib ulatuda 90 protsendini, põhjustavad naftasaadused väärarenguid ja häireid näiteks kala...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Nimi Naftareostuse võimalik mõju elusloodusele Referaat Juhendaja: lekt. Nimi Tartu 200X Sisukord 1.Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2.Naftareostusest üldiselt............................................................................................................ 3 2.1 Naftareostuse teke.............................................................................................................3 3.Naftareostusest tingitud probleemid elusloodusel................................................................... 4 3.1.Nafta olek ümbruskonnas või sisse manustatuna põhjustab:.........................................
NAFTAREOSTUS JA SELLE TAGAJÄRJED Merede reostatus naftaga ei ole mingi erandnähtu NAFTAREOSTUSE ALLIKAD 28% - naftareostusest on õnnetuste või eksimuste tagajärg, 72% - inimeste hoolimatus SUURED TANKERITE ÕNNETUSED LEKKED ÜMBERPUMPAMI PESEMINE NE NAFTA REOSTUSE ALLIKAD MÕJU LOOMASTIKULE Eriti tugev mõju on kaladele ja veelindudele. TAGAJÄRGEDE LIKVIDEERIMINE Meetodid ning tehnoloogia sõltuvad kliimatingimustest ning veetemperatuurist MIDA SAAKS ETTE VÕTTA? · Keskmiselt satub igal aastal merre rohkem kui kolm miljonit tonni naftat. · Läänemerre 50 000-100 000 tonni. Tänan kuulamise eest
Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 1 Sissejuhatus................................................................................................................................ 2 Reostuse põhjused ning nende kõrvaldamine............................................................................. 3 Tagajärjed ja kahjud..................................................................................................................... 5 Kokkuvõte.................................................................................................................................... 7 Kasutatud kirjandus..................................................................................................................... 8 Si...
Reostus ja eutrofeerumine Õppejõud Peeter Pall REOSTUS Joonis 1. Peamised reostusallikad Peamised reostused tulevad põllumajandusest, linnadest, tööstusest ja õhust, nendest reostusallikatest satub reostus jõgede kaudu merre, v.a õhureostus. Õhureostus võib veekogu hapestada. Keskkond hakkab reostuse tagajaärjel muutuma, mis ei ole sobilik teatud organismidele. Reostus, mis otseselt ei tapa, muudab koosluse struktuuri. Toksilised ained võivad kaua keskkonnas püsida. Leidub ka selliseid toksilisi ained, mis pika aja möödused bioloogilises ringes kahjutuks muutuvad. Mere reostuse allikad Allikas Osakaal % Äravool ja heide maalt 44 Emissioon õhu kaudu maalt 33 Laevandus ja lekked 12 Ookea...
Referaat: NAFTA JA SELLE PRODUKTIDE VÕIDUKÄIK LÄBI AJALOO Maarja Janson Parksepa Keskkool 11d klass 2007 Koostis Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Hoolimata sellest, et elemendiline koostis on naftal suhteliselt lihtne, on molekulaarne koostis väga keerukas. Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid, nafteenid ning aromaatsed ühendid. Parafiinide ehk alkaanide keemiline valem on CnH2n+2. Nende keemistemperatuur on 40...200°C. Nad on nafta peamised koostisosad. Nafteenide keemiline valem on CnH2n. Nad on raskemad ning keerukama struktuuriga kui parafiinid. Nende hulka kuulub ka asfalt. Aromaatsed ühendid on keemilise valemiga CnH2n-6. Nende hulka...
Ökoloogilised globaalprobleemid Nagu vähegi ilmateadlik kodanik teab on ökoloogia valdkonnas globaalne kriis. Suuremal osal on see inimeste endi tekitatud aga sellele saab jällegi vastu vaielda, et mõned asjad on olnud paratamatud. Sellele pole aga mõtet vaidlema jääda. Pigem peaks elama olevikus ning tegelema nende lahendamise või vähendamisega. Eks neid lahendusi ole palju aga siis tekib küsimus selle reaalses lahendusviisis, mis toob palju takistusi ette. Siin toon mõned globaalprobleemid välja ning pakun neile lahendusi. Arutluse lõpuks katsun jõuda järelduseni, et kas on piisavalt lahendusi, et parandada maailma. Esimeseks probleemiks valiks biodiversiteedi ja liikide hävimise. Eks sel ole mitmeid põhjusi. Nagu näiteks metsaraie, soode kuivendamine, jahipidamine, saastamine, aeglane sigimine jne. Lahendusi leiab ka mitmesuguseid. Mõned on ka juba kasutusel. Nagu näiteks kaitsealade rajamine, või...
HÜDROSFÄÄR Selgitab mere kuhjavat ja kulutavat tegevust järsk- ja laugrannikutel; toob näiteid inimtegevuse mõjust rannikutele; Lainete tegevus rannikul. Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus. lained jõuavad rannajoone lähedale suure Lauge rannanõlvaga aladel ulatub lainetusest tingitud energiaga. Seetõttu on ülekaalus lainete kulutav veeosakeste liikumine veekogu põhjani juba kaugel tegevus ning kujunevad kulutusrannad. Lained rannajoonest. Veeosakeste hõõrdumise tõttu põhjaga purustavad ja kannavad rannajoone lähedalt ära kaotavad lained rannajoonele lähenedes järk-järgult setteid ning kivimeid, mistõttu sinna moodustuvad energiat ja rannajoone lähedal on neil vaid setteid liigutav rannajärsakud või suure kaldega nõlvad. Kui jõud. Kujunevad kuhjerannad. Sellistel rannikutel suudab selline järsak on kujun...
Ökoloogia 1)Inimese mõju loodusele algas juba tema arenemisega, kuid alguses oli see mõju väike, praktiliselt märkamatu ning piirdus söödavate taimede ja nende juurte ning viljade söömisega. Seejärel hakkas inimene kasutama toiduks kala ja imetajaid. Eriti intentsiivseks muutus jaht tulirelvade leiutamisega. 8000 aastat tagasi hakkas inimene loomi kodustama, pannes aluse loomapidamisele. Kuid veistele oli vaja karjamaad ning algas ulatuslik metsade maharaie ja põllumaa rajamine. Metsade maharaie sai põhjuseks muldade erosioonile, veereziimi muutustele, paljudele kasulike taimede ja loomade hukule. Veelgi suurem kahju sai alguse tööstuse arenguga ning paljudel maadel tuleb tänapäeval juba metsa sisse vedada (Holland). Nafta, gaasi, vedelkütuse jt kasutamise tulkemusena hakkasid biosfääri kogunema nende ainete jääkproduktid ning loodus ise ei suutnud enam hakkama saada kogu selle reostusega, mille tagajärjks on vee, õhu, mulla jm. reostu...
I NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE 1.tund TÖÖSTUSREVOLUTSIOON JA KAPITALISMI KUJUNEMINE Nüüdisühiskonna märksõnad: · tööstuslik kaubatootmine · rahva osalemine ühiskonna valitsemises · vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus · kapitalism ja demokraatia · teenindusühiskond/ postindustriaalühiskond · heaoluühiskond ja liberaalne ühiskond · postmodernistlik sotsiaalfilosoofia Tööstusrevolutsioon: · tehnoloogiline progress · uued töö organiseerimise moodused (fordism) · uued sotsiaalse kontrolli mehhanismid (sh organiseerumised a/ü-tesse, töölisparteidesse jms) Muutused ühiskonna sotsiaalses struktuuris: 1) tööhõive majanduse põhivaldkondades (põllumajandus, tööstus, teenindus) 2) linna- ja maainimeste suhtarv (urbaniseerumine) 3) leibkonnamudelid (suurtest talumajandustest väikesed pered ja riiklik sotsiaalhoolekanne) 4) majandusliku jõukuse jagunemine (kaotajateks maa-aristok...
Eksamiküsimused Ohutus, ohutusteave, meeskonnatöö 1. Põlemine, põlemisprotsess, süttimistemperatuur, leekpunkt, põlemistemperatuur PÕLEMINE on keemiline protsess, milles põlevad komponendid (süsinik, vesinik, väävel) reageerivad õhus sisalduva hapnikuga. PÕLEMISPROTSESS on keemiline protsess, mis toimub õhuhapniku, põleva aine, soojuse ahelreaktsioonina. SÜTTIMISTEMPERATUUR - põlevaine sütib vaid siis, kui ta on kuumutatud teatava temperatuurini, mida nimetatakse selle aine süttimistemperatuuriks. LEEKPUNKT selline madalaim temp., mille juures vedelikust eralduvad tuleohtlikud gaasid. Tekkib tuleohtlik segu. PÕLEMISTEMPERATUUR temperatuur põlemisallikas. 2. Tulekahju klassid ISO järgi liigitatakse tulekahjud 5 klassi: A-klass: tulekahjud tahketes kehades, kiudainetes (paber, puit, riided, plastik) Kustutamiseks vesi (water), vaht, pulber B-klass: tulekahjud põlev-vedelikes või pooltahketes ainetes, mis võivad vedelduda reaktsioon...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse- ja majandusarvestuse õppetool IÄ Eesnimi Perekonnanimi INIMESE OSA AINERINGLUSES Referaat Juhendaja: Eesnimi Perekonnanimi Mõdriku 2011 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 1. rahvastiku kiire kasv........................................................................................................ 4 2. liikide hävimine................................................................................................................5 3. metsade pindala vähenemine........................................................................................... 7 4. Kõrbestumine ja näljahädad...........................................
1 Rahvastikuprobleemid Maa elanike arvu tõus 1 miljardini 19. sajandi algul võttis 3 miljonit aastat. Juba järgmise 130 aasta jooksul rahvaarv kahekordistus ja jõudis 2 miljardini umbes 1930. aastal. 2006. aastal oli Maa elanike arv 6,3 miljardit. Isegi juhul, kui arengumaade rahvad suudaksid sajandivahetuseks vähendada sündimust 3,8 lapselt ema kohta 3,3 lapsele, suureneks maailma elanikkonna arv aastaks 2150 11,6 miljardini. Eestis ei ole rahvaarvu ülemäärane kasv probleemiks, pigem on olukord vastupidine. Viimase rahvaloenduse andmeil elas 1989. aastal Eestis 1 565 662 inimest, neist 61,5% (963 000) eestlasi. Tähelepanuväärsed sündmused on arenenud alates 1988. aastast, mil algas sündivuse kahanemine nii venekeelse elanikkonna ja seejärel (1990.a.) ka eestikeelse elanike seas. Kuna samal ajal suurenes...
HÜDROSFÄÄR 23. teab vee jaotumist Maal: maailmameri ja siseveed (liustikud, põhjavesi, jõed, järved, sood) ning iseloomustab veeringet ja veeringe lülisid Maa eri piirkondades; Et üksikasjalikult teada saada, kus vesi maakeral paikneb, vaata juuresolevat tulpdiagrammi. Pane tähele, et Maa koguveevarust (1,386 miljardit kuupkilomeetrit) on üle 96 protsendi soolane. Ning et üle 68 protsendi mageveest on kinni jääs ja liustikes ning 30 % on maa sees. Magedat pinnavett on järvedes, jõgedes jm pinnaveekogudes vaid umbes 93 100 kuupkilomeetrit, s.o ainult 1/700 koguhulgast. Ometi on jõed ja järved inimeste peamised mageveeallikad. Veeringest: http://ga.water.usgs.gov/edu/watercycleestonian.html Lisaks: http://okomaja.edu.ee/failid/ettekanne.pdf kah päris asjalik http://www.slideshare.net/helina20/aine-ja-energiaringe http://www.freewebs.com/margeku/MOISTE~1.pdf ...
ÜLDGEOGRAAFIA MAA SFÄÄRID Maa sfäärid on süsteemid (terviklikud objektide kogumid, mida iseloomustab * elementide omadused; * hulgad; * paigutus; * omavahelised seosed. Maa süsteemid on avatud süsteemid, toimub aine ja energia vahetus süsteemi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Vastand suletud Maa süsteemid on dünaamilised muutuvad ajas, eri kiirusega. Vastand- staatilised Maa sfäärid on kihilise ehitusega ja omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Koostis Ligikaudne Tihedus Muutused Sfäär paksus, ulatus Litosfäär (jäik Maakoor ja 50-200 km Aeglased,(igapäevaselt kivimiline kest) vahevöö ülaosa sügav, ulatub püsiv), kivimiringe, O, Si, Fe, Ca, kuni ...
ÜLDMAATEADUS................................................................................................................... 2 1.Litosfäär............................................................................................................................... 2 2.Pedosfäär..............................................................................................................................8 3.Atmosfäär...........................................................................................................................12 4.Hüdrosfäär..........................................................................................................................15 5.Maa kui süsteem. Keskkonna ja inimtegevuse vastasmõjud............................................. 18 MAAILMA ÜHISKONNA GEOGRAAFIA........................................................................... 19 6.Ühiskonna areng ja globaliseerumine..............
Kui asi puudutab nafta ja vee segunemisesse, siis ookeanid kannatavad palju rohkema, kui lihtsalt mõningate lekete all. Kohutavad õnnetused jõuavad ajakirjandusee, aga sadu miljoneid liitreid naftat vaikselt satub merre iga aasta, põhiliselt mitte õnntuste tagajärjel. Nafta lekked põhjustavad haigusi ja tapavad Suured õnnetused ja lekked-isegi suhtliselt vähetähtis osa ookeani reostusest võib olla vägagi laastav. Sama suur kogus naftat võib teha mõnel alal rohkem kahjut kui teises kohas. Näiteks korallrahnud on nafta suhtes tunduvalt tundlikumad, kui liivarannad. Õlise ainega kaetud karvad või suled ei suuda isoleerida mereimetajat või sukelduvat lindu külmast veest ja kui loom puhastab end ta ka neelab naftat. Isegi, kui nafta kahjustus ei ole koheselt surmav võib see tekitada pikaajalist kahju. Kaladel võib see põhjustada maksahaigusi ja kasvuprobleeme. Kui nafta peaks sattuma mõningatele taimedele nt mangroovidele, siis võibsee seal...
Bioloogia Uurimisobjektid Bioloogia - eluteadus, mis uurib elu ja elu avaldusi. Elusorganismid jagunevad riikideks[kõige suuremad süstemaatilised üksused] Riigid : Eeltuumsed e. prokarüoodid[tuum pole välja arenenud] a] Bakterid [üherakulised aga teatud bakterid võivadmoodustada koloonia]. Nad on lihtsa ehitusega ja eeltuumsed. Päristuumsed e. eukarüoodid - organism, kellel on välja arenenud tuum. b] Protistid e. algloomad, vetikad ja primitiivsed seened. NB! Protistide rühm on küllaltki muutlik ja pole lõplikult paika pandud. c] seened. Hallikud[hallitusseened], Kübarseened[kand ja kottseened], samblikud[vetikas+seen]. d] taimed = samblad -> katteseemnetaimed e] loomad = selgrootud ja selgroogsed. Elusorganismide hulka ei kuulu : +Priionid - närvisüsteemi kahjustav valk(hullulehmatõbi) +Viirused - Molekulkompleksid <---------------------------------------------------------------> Elule oma...
PILET nr. 1 1. TEHNOÖKOLOOGIA KUI TEADUSALA MÕISTE TÄHENDUS 2. MIS ON SADAMA EESKIRI? 3. JÄÄTMEKÄITLUSE ARENGUD 1) Tehnoökoloogia on teadusala, mis uurib ja kavandab meetodeid ja meetmeid inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning inimühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia on õppeaine, mis tutvustab meetodeid ja meetmeid, mis on vajalikud inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia nimetus on tuletatud selle sisust: tehno (kr. techne tehis, kunst, meisterlikkus) + öko (oikos - kodu, kodukoht) + loogia (logos - õpetus). 2) Sadama eeskiiri on dokument,mis peab olema iga sadamal ja kus on peavad olema kirjeldatud vähemalt: 1) sadama üldandmed; 2) veesõidukite sadamasse sisenemise korraldus; 3) laevaliikluse korraldus sadama akvatooriumil; 4) veesõidukite sadamas seismise korraldus; 5) veesõidukite sadamast lahkumise korraldus; 6) o...
--- 44 Peatükk: 27. Kuidas selgrootud toituvad? Peatükist saad teada * Mida selgrootud söövad? * Millised on selgrootute toitumisviisid? * Mil viisil selgrootud toitu seedivad? Olulised mõisted * rakusisene seedimine Mida selgrootud söövad? Loomad vajavad kasvamiseks ja elus püsimiseks toitu, millest loom saab energiat ja lähteaineid, et sünteesida organismile vajalikke aineid. Osa selgrootuid on taimtoidulised. Paljud putukad ja nende vastsed söövad mitmesuguseid taimeosi, ka teod ja meripurad toituvad peamiselt taimedest. Osa selgrootuid on aga loomtoidulised, näiteks ainuõõssed, ämblikud, vähid, mitmesugused putukad ja nende vastsed. Paljud ämblikud püüavad võrguga saaki ja surmavad selle mürgiga. Ainuõõssetel on saagi püüdmiseks mürki sisaldavate kõrverakkudega kombitsad, vähkidel aga ohvri haaramiseks ja kinnihoidmiseks sõrad. Mõnede selgrootute toiduks sobivad aga nii taimed kui ka loomad, segatoidulised on ...
Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 kor...
annaabi.ee 
