Testid: Pole olemas ühtegi inimlikku probleemi mida ei saaks lahendada majandusanalüüsi õigesti kasutades. VALE (ressursside piiratuse probleemi) MIkroökonoomilise analüüsi üheks eesmärgiks on selgitada ning prognoosida tarbijate ja müüjate käitumist. …ühiskond võib toota 5 ühikut hüvist A VÕI 20 ühikut hüvist B. töötajate arvu kasvades nihkub tootmisvõimaluste kõver paremale. ÕIGE mikro ja makroökonoomika peaeesmärk on aidata firmadel kasumit saada. VALE (uurida kuidas ühiskond jaotab piiratud ressursse vajaduste rahuldamiseks) hüviste piiratuse all mõeldakse seda et nad on mõne inimese monopoolses omanduses… VALE kuna majandusmudel lihtsustab ja abstraheerib reaalset tegelikkust pole ta kasulik. VALE X ja Y vahel on võrdeline seos kui hüpoteesi kohaselt x suureneb kui y suureneb. ÕIGE
kasvuga Kaudsed (raamatupidamislikud) kulud on sellised kulud, mida on: Võimatu otseselt liigitada mingi konkreetse toote valmistamiseks kulutatuteks (laenuprotsendid, valvuri palk jms.). Kaudsed kulud seostatakse objektiga mingi jaotusaluse (otseste kulude summa, otsese töötasu summa või muu alus) vahendusel. Klassikalise majandusteadusliku käsitluse järgi olid tootmissisenditeks: Maa, kapital ja töö Lülideks, mis valivad tootmissisendite kombinatsioone: Reeglina ettevõtted Majandusteoorias ei kuulu tootmise põhiväljundite hulka: Tööjõud Majandusteoorias ei kuulu tootmise põhisisendite hulka: Saastus Majandusteoreetilise bilansi koostamisel nimetatakse alternatiivkuludeks: Enamiku ettevõtete puhul ei arvestata toodete omahinna hulka omaniku enda kulutatud aega (v.a. juhul, kui omanik ise on ametlikult tööl direktorina, juhatajana jne.)
Lühiperioodil seob tootmisfunktsioon toodangu mahu üksnes muutuvsisenditega, sest püsisisendid on muutunud. Lühiperioodil toimib kahaneva piirtootlikkuse seadus Tootmisfunktsiooni ja kulude seost näitab järgnev joonis: TP kõver näitab seost muutuvsisendi (töö L) ja koguprodukti (TP) vahel. Alates joonise punktist A hakkab toimima kahaneva piirtootlikkuse seadus, sest selles punktis on TP kõvera tõus suurim. TP kõver näitab, millist töö kogust firma vajab mingi toodangukoguse valmistamiseks. Kui töö on ainus muutuvsisend, siis moodustab töötajatele makstav palk firma muutvkulu VC. Muutuvkulu leidmiseks tuleb töökogus korrutada selle ühikuhinnaga( olgu selleks näiteks 8) Seejärel saabki joonise horisontaalteljel töökoguse asendada muutuvkuluga. Keskmise muutuvkulu AVC kulukõver on sõltuv kahaneva piirtootlikkuse seaduse toimest.
Pakutav kogus – Pakutav kogus (quantity supplied) on kodus, mida müüjad konkreetse hinna korral soovivad ja suudavad müüa. Piirkasulikkus – Piirkasulikkus (Marginal utility, MU) ehk marginaalne kasulikkus kogukasu muutus, mida põhjustab tarbimise muutus 1 ühiku võrra. Pikk periood – Püsiressursse pole – kõik muutuvad Püsikulu – (fixed cost, FC) ei muutu lühiperioodil, tulenevad püsiressursist. Ressurss – tootmistegur Sisend – Laiemas tähenduses – maa, töö, kapital, ettevõtlikus. Kitsamas tähenduses – masinad, seadmed, gaas, vesi jne. Sisendi keskmine produkt – (average product, AP) iseloomustab produktide suurust sõltuvalt töötajate arvust AP = TP/L Sisendi piirprodukt – (marginal product, MP) näitab koguprodukti juurdekasvu, mida võimaldab ühe täiendava ressursiühiku kasutusele võtmine. MP = TP muutus / L muutus Sissetulekuefekt – tarbija ostujõud suureneb, kui hüvise hind langeb.
Otsusta, millise tootmisteguriga on igal nimetatud juhul tegemist. Vastus 1 printer kapital Vastus 2 nafta leiukoht maa Vastus 3 karjamaa maa Vastus 4 laohoone kapital Vastus 5 autoosad kapital pangaametni Vastus 6 töö k Tagasiside Tootmistegurid ehk tootlikud ressursid on kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. On olemas kolm tootmistegurite kategooriat: maa, töö ja kapital. Maa hõlma kõiki loodusressursse (haritav maa, metsad, maavarad, loduskeskkond, veeresursid jne), mida võib hüviste tootmiseks kasutada. Töö hõlmab inimese vaimseid ja kehalisi võimeid, mida kasutatakse tootmisprotsessis. Ettevõtlikkus on inimressurss, mis ühendab teisi
inimressursid (töölised), tehnoloogiad (tootmismeetod, informatsioon) · Tootmine hüviste valmistamine · Tarbimine kaupade ja teenuste (hüviste) kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks Ressursid · Tootlikud ressursid ehk tootmistegurid kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. On olemas kolm tootmistegurite kategooriat: maa, kapital, töö. · Tootmises kasutatavad ressursid koosnevad inimressursidest ja ainelistest ressursidest. · Ainelised ressursid jagunevad omakorda looduslikkeks ja mittelooduslikkeks ressurssideks. o Maa hõlmab kõiki loodusressurse (haaritav maa, mineraalid, nafta leiukohad, metsad, veeressursid jne.) o Kapital hõlmab kõiki inimtööga valmistatud tootmisvahendeid (tootmishooneid, masinaid, seadmeid, materjale).
ALTERNATIIVKULUD alati olemas MÕÕTÜHIK (5 relva), arvestatakse alati ÜHE mõõtühiku kohta A B C D E F Punktis D kapitali alt.kulu (C-D) Kapital 300 290 250 190 110 0 Kapital +60 ühikut = -15 ühikut tarbekaupa Tarbekaup 0 55 75 90 100 105 1 ühik K= 15/60 = 0,25 ühikut kapitalikaupa 1 relva tootmise alt 1 ühiku või alt kulu relvad või kulu (tootmata (tootmata relvi) võid) A 0 10 1,0 Relvad: Või: 10--9 = 1 1/3,8 = 0,263 B 1 9 1,0 0,910
Otsusta, millise tootmisteguriga on igal nimetatud juhul tegemist. Vastus 1 autoosad kapital nafta Vastus 2 leiukoht maa Vastus 3 laohoone kapital Vastus 4 printer kapital pangaamet Vastus 5 nik töö Vastus 6 karjamaa maa Küsimus 2 Valmis Hinne 2,0 / 2,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Tootlike ressursside omanike rahalised sissetulekud on vastavalt: Vastus 1 maa rent ettevõtlikk Vastus 2 us kasum Vastus 3 töö palk Vastus 4 kapital intress Küsimus 3 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis alljärgnevast on õige? Vali üks:
Kõik kommentaarid