MOOTOR ja selle kasutamine (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris


Antud materjal on koostatud,  Veoautod , Enn  Kullerkupp , õppematerjal, Tln, 2004 
paberkandjal õppematerjali põhjal 
 
SISEPÕLEMISMOOTOR ja selle kasutamine 
 
 
Enamusel  veoautodel on energiaallikaks   diiselmootor . Diiselmootoris muundub soojusenergiast 30…42% 
kasulikuks tööks. See on eelis ottomootori ees, kus kasulikuks tööks muundub soojusenergiast 21…28%. 
Seega on diiselmootorite kütusekulu 25…35% väiksem, kui ottomootoritel. Diislikütus on võrreldes 
bensiiniga vähem tuleohtlik, kuid keskkonda saastab rohkem.. 
Diiselmootorite töötsükli iseärasuste tõttu esitatakse  kõrgendatud nõuded mootori detailidele.  Puudusteks 
diiselmootori juures toitesüsteemi seadmete keerukust ja suur töötlemistäpsus. Diiselmootori töötamisel 
kostev müra on reeglina tugevam kui ottomootoril ja  käivitamine madalatel temperatuuridel on raskendatud.    
Diiselmootori abiseadmed: 
                      1. Mootoriplokk  
                      2. Plokikaas  
                      3. Õlivann 
                      4. Sidurikoda 
                      5. Sisselasketoru 
                      6. Käiviti 
                      7. Õlifiltrid 
                      8. Õlijahuti 
                      9. Puhas õhk  
                     10. Turbolaadur  
                     11. Heitgaas  
 
 
strong >Diiselmootor koosneb vänt -  ja gaasijaotusmehhanismist ning jahutus-, õlitus- ja toitesüsteemist. 
Väntmehhanism muudab kolbide edasi-tagasi liikumise pöörlevaks liikumiseks. Kolb liigub silindris töötakti 
ajal gaasiderõhu toimel ülemisest surnud seisust (ÜSS) alumisse surnud seisu (ASS).  
 
S – kolvikäik, d – silindri läbimõõt,  V1 – silindri töömaht, Vp – põlemiskambri maht, 1- kolb, 2- silinder või 
hülss 



 
Mootori silindrite  asetus  
 

 
Ridamootor                                  V- mootor                              Boksermootor 
 

 
 
Mootori osad:1-kolb, 2- keps, 3- hülss, 4-  pihusti , 5-  nookur , 6- turbolaadur, 7- kõrgrõhupump,  
8- klapptermostaat, 9- kütusefiltrid, 10- kompressor, 11- väändevõnkesummuti, 12- õlipump, 13- generaator, 

14- jaotushammasrattad, 15- õlivõttur, 16- Väntvõll, 17- Nukkvõll, 18- hooratas    

Väntvõll     
 
1-vändakael , 2- õlikanali  puurimise ava, 3- võllikael, 4- vastukaal, 5-põsk, 6-õlitusava 
                                           



Väntmehhanism 
 
Väntmehhanism koosneb mootoriplokist, mille sees silindrid või hülsid, väntvõllist, kepsust, kolvist, 
kolvisõrmest, mis ühendab kepsu kolviga. 
 
 
1-alumise pea pool, 2-laagriliuad, 3- kepsu lahtikäiv pea, 4-laagri puks, 5- kepsu ülemine pea, 6-kepsu säär 
 

1-kolvi paigaldussuund, 2- kolvi valmistamise aeg, 3- tehase märk, 4- kolvi mõõt mm 

  Diiselmootorid jaotatakse küttesegu moodustamise kambri järgi kahte põhigruppi: 
 


a)  jaotamata põlemiskambriga  mootorid , millised omakorda jagunevad kahte alagruppi:  
     • mootorid, milledes õhk kütuse silindrisse pritsimise ajal kütusejoa suhtes peaaegu ei liigu 
     • mootorid, milledes õhk kütuse silindrisse pritsimise ajal kütusejoa suhtes liigub, aidates kaasa kütuse  
ühtlasele ruumilisele jaotumisele põlemiskambris ja soodustades seega ühtlase küttesegu moodustumist.  
 
• MAN – protsess , A-  kus sisselasketakti ajal tekib tänu sisselasketorustiku kujule  õhu pööris. B- kütus 
pihustatakse ühe avaga pihustist sfäärilise põlemiskambri seinale, kus moodustub õhuke kütusekile – see 
tagab kütuse hea aurustumise. C - aurustunud kütus haaratakse kuuma õhu pöörise poolt kaasa, mis 
omakorda tagab hea küttesegu moodustumise ja kütuse täielikku põlemise. 
 
Jaotamata põlemiskamber         jaotatud keeriskambriga      jaotatud eelkambriga 
1-Hõõgküünal, 2- pihusti, 3- jaotatud põlemiskamber, 4- õhu sisselaskekanal, 5- kolb,  

6-põlemiskamber kolvi peas 

b) jaotatud põlemiskambriga mootorid, mis jagunevad järgmiselt: 
     • keeriskambriga mootorid, kus keeriskambri maht on kuni 50% põlemiskambri üldmahust. Suure 
surveastmega (ε = 20…21) mootorid sobivad kasutamiseks suurtel pöörlemissagedustel, so pisi - ja 
väikeveoautode mootoritena.  
     • eelkambriga mootorid, kus eelkambri maht moodustab tavaliselt põlemiskambri kogumahust 
25…37%,  mistõttu hapniku puuduse tagajärjel põlemisprotsess eelkambris toimub ebatäielikult, kuid 
teostub kütuse  soojuslik  pihustamine ( aurustumine ). Nii  keeris - ja eelkambriga mootorites ei jõua õhk külma 
mootori korral survetakti jooksul piisavalt kuumeneda, mis teeb pea võimatuks nende mootorite 

külmkäivitamise. Käivitamise raskus lahendati hõõgküünalde kasutusele võtuga. Enne käivitamist 
lülitatakse hõõgküünlad vooluringi ja õhk kuumeneb käivitamise ajal kiiresti. Armatuurlaual oleva 
kontrolltule kustumine  viitab sobivale käivitamishetkele. 
               
Neljataktilise diiselmootori töötsükkel 
                                                                                                                         
 
                                    Rõhk                   Temperatuur    

                                      MPa (bar)                  ° C 
 1. Sisselasketakt         0,09(0,9)                   50…80      
 2. Survetakt            4…5( 40…50)              700…800    
 3. Töötakt               8…9( 80…90)              ~ 2000 
 4. Väljalasketakt      0,11(1,1)                      400…500    
1.Sisselase- kolb liigub ülemisest surnud seisust alumisse, sisselaskeklapp on lahti.  
Sisselasketorustikust siseneb puhas õhk.                  
2.Surve- kolb liigub alumisest surnud seisust ülemisse. Mõlemad
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
MOOTOR ja selle kasutamine #1 MOOTOR ja selle kasutamine #2 MOOTOR ja selle kasutamine #3 MOOTOR ja selle kasutamine #4 MOOTOR ja selle kasutamine #5 MOOTOR ja selle kasutamine #6 MOOTOR ja selle kasutamine #7 MOOTOR ja selle kasutamine #8 MOOTOR ja selle kasutamine #9 MOOTOR ja selle kasutamine #10 MOOTOR ja selle kasutamine #11 MOOTOR ja selle kasutamine #12 MOOTOR ja selle kasutamine #13 MOOTOR ja selle kasutamine #14 MOOTOR ja selle kasutamine #15 MOOTOR ja selle kasutamine #16 MOOTOR ja selle kasutamine #17 MOOTOR ja selle kasutamine #18
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-02-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ott123456789 Õppematerjali autor

Meedia

Lisainfo

Antud materjal on koostatud, Veoautod, Enn Kullerkupp, õppematerjal, Tln, 2004
paberkandjal õppematerjali põhjal

kütus , silindris , kütusekulu , diiselmootori , veoauto , mootorid , klapp , SISEPÕLEMISMOOTOR

Mõisted

Teemad

  • Antud materjal on koostatud, Veoautod, Enn Kullerkupp, õppematerjal, Tln, 2004
  • paberkandjal õppematerjali põhjal
  • SISEPÕLEMISMOOTOR ja selle kasutamine
  • Mootori silindrite asetus
  • Ridamootor V- mootor Boksermootor
  • Väntvõll
  • Väntmehhanism
  • jaotamata põlemiskambriga mootorid
  • Jaotamata põlemiskamber jaotatud keeriskambriga jaotatud eelkambriga
  • jaotatud põlemiskambriga mootorid
  • keeriskambriga
  • ε =
  • 21
  • eelkambriga
  • Neljataktilise diiselmootori töötsükkel
  • Rõhk Temperatuur
  • Sisselase
  • Surve
  • Töökäik
  • Väljalase
  • Silindri töömahuks
  • litraaži
  • Surveaste
  • Kompressioon
  • *mootori raske käivitumine, *võimsuse langus ning *suur kütuse- ja õlikulu
  • *silindrite, kolbide ja kolvirõngaste kulumine, *kolvirõngaste kinnipigitumine
  • *klappide ebatihedus
  • võimsus
  • 14 l
  • Gaasijaotusmehhanism
  • gaasijaotusfaasideks
  • Rippklappidega gaasijaotusmehanismide liigitus
  • Klapipea temperatuurid
  • Klapi asetus mootoris ja paisumisvahe reguleerimine
  • Liikluse kahjulikku mõju keskkonnale
  • Liikluse mõju inimeste tervisele
  • km/h →
  • km/h →
  • Roheline veoauto“ ( „ Green Lorry“)
  • Ohutu veoauto („Greener and Safe Lorry“)
  • Saasteainete (sh süsihappegaasi) ja müra vähendamiseks
  • Mõju kohalikule looduskeskkonnale
  • Mõju atmosfäärile
  • Kütuse kulu jagunemine
  • A – Tee olukord, ilmastik , hasartne (sportlik) sõidustiil suurendab kütusekulu
  • B – Õhutakistus suurendab kütusekulu
  • C – Veeretakistus suurendab kütusekulu
  • Mootori väliskarakteristik
  • Mootori süsteemide korrasoleku mõju kütusekulule
  • Kokkuhoid(l)
  • km kohta
  • Korrast ära süsteemide tõttu paiskub keskkonda tahma, gaasilisi süsivesinikke ja süsihappegaasi
  • Ökonoomsus. Säästlik sõit
  • Auto liikumistakistus
  • liikumistakistuse
  • Veeretakistus
  • Veeretakistus
  • Madal rehvirõhk
  • Mitterööpsed teljed
  • Osaliselt pealejäänud rattapidur
  • Õhutakistus
  • Õhutakistus
  • 5 kW
  • kW
  • 5 kW
  • km/h
  • kW !
  • min
  • Tõusutakistus
  • Tõusutakistust
  • Soovitusi autojuhile
  • Turbolaadur
  • Vahejahuti
  • Sissepumbatava õhu jahutamine vahejahutiga
  • Kaheastmelise turbolaaduriga Scania mootor
  • Tulevikuauto mootor

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

181
doc
A Palu mootorratta raamat
55
pdf
K24 mootor
200
doc
Masina osadest ja kontroll
1072
pdf
Logistika õpik
937
pdf
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
92
docx
Autod-Traktorid I kordamisküsimused 2013-2014
15
doc
Diisel
91
doc
Eksami konspekt





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !