BUDISM ISLAM KATOLIIKLUS(kristlus) ÕIGEUSK(kristlus) PROTESTANTISM(kristlus) Tekkeaeg, -piirkond 6. saj. e.Kr. India 7. saj. Araabia 1. saj. Lähis-Ida 1054. a. lahknes 1517.Saksamaa, levis ka katoliiklusest teistesse Euroopa riikidesse Pooldajate ligikaudne arv 300 miljonit üle miljardi 900 miljonit 160 miljonit 350 miljonit Levila Tiibet, Hiina, Jaapan, Lähis-ja Kesk-Ida, Türgi, Port. ,Hispaania, Poola, Venemaa, Ukraina, Põhja-Euroopa, Korea, Vietnam, Tai, Kesk-Aasi...
Hinduism tekkeaeg umbes 4000 aastat tagasi kastisüsteem: altpoolt: · puutumatud (dalitid) · teenijad ja töölised (suudrad) · kaupmehed ja talupojad (vaisjad) · sõdurid, ametnikud ja valitsejad (ksatrijad) · preestrid ja õpetlased (braahmanid) Hindu ühiskond jaguneb neljaks seisuseks (varna). Iga varna jaguneb tuhandeteks dzatideks ehk kastideks need on seotud inimese päritolu ning ametiga. Igal omad tavad seoses riietumise, söömise kui ka usundiga. Abikaasa samast dzatist. Kui kõrgemast kastist inimene on kokkupuutunud madalamaga, peab end rituaalide kohaselt puhastama. veedad ja rahvuseeposed: veedad hindu pühad tekstid, vanimad osad on aarja päritolu 13saj.eKr. Veeda tähendab ,,teadmist". Pikka aega anti edasi suuliselt, kirjalik kuju 9.saj pKr. Sisaldavad igavest tõtt, mis ilmutati preestritele, ülesanne: säilitada see järeltulevatele põlvkondadele. Neli terviklikku kogumit, tuntuim ,,Rigveeda." rahvuseepose...
kristlus ja islam. 5. Panteistlikud eeldatakse, et jumal on kõiges või et kõik on jumal; panteistlik on näiteks hinduism. 6. Monistlikud keskne ei ole jumal kui looja, vaid maailma valitsev ja korraldav tasakaaluprintsiip. See esineb näiteks taoismis (dao) ja hinduismis (brahman). Usundite liigitus leviku alusel: 1. Lokaalsed sageli samastavad etniliste usunditega, kuid levik piirdub siiski teatud piirkonnaga 2. Maailmausundid levinud üle maailma 3. Missioneerivad maailmausundid tegelevad aktiivselt oma usundi toekspidamiste levitamisega; nt. kristlus, islam 4. Vähemissioneerivad hinduismi mõned voolud nüüdisaegsel kujul. 5. Mittemissioneerivad judaism. 6. Kosmopoliitsed missioneerivad vähemused jehhoova tunnistajad Usundite liigitus tekkeprotsessi alusel: 1. Etnilised usundid tekkinud keele ja rahvuse alusel; näiteks hinduism, sintoism. 2
ja korraldav tasakaaluprintsiip. See esineb näiteks taoismis (dao) ja hinduismis (brahman). Taolise jaotuse järgi puhtaid religioone esineb siiski harva ning ühel religioonil võib olla nii teistlikke kui ka monistlikke tunnusjooni. Eriti kujukas näide on hinduism oma paljude vooludega. Usundite liigitus leviku alusel LOKAALSED sageli samastatavad etniliste usunditega, kuid levik piirdub siiski teatud piirkonnaga. MAAILMAUSUNDID levinud üle maailma: missioneerivad maailmausundid tegelevad aktiivselt oma usundi toekspidamiste levitamisega; näiteks kristlus, islam; vähemissioneerivad hinduismi mõned voolud nüüdisaegsel kujul; naiteks Tiibeti budism oma sunnitud leviku tõttu läänemaailmas; mittemissioneerivad judaism; kosmopoliitsed missioneerivad vähemused Jehoova tunnistajad, mormoonid, mitmed uususundid. Usundite liigitus tekkeprotsessi alusel Etnilised usundid tekkinud keele ja rahvuse alusel; näiteks hinduism, sintoism.
o Uusaastapüha maailma loomise tähistamiseks 39. Mis on Toora? 40. Kuidas nimetatakse Toora juurde kuuluvat pärimust ja kommentaare? 41. Kus teenivad juudid Jumalat tänapäeval? 42. Mis on sünagoog? 43. Millise sündmusega algas juutide nn Suur diasporaa? 44. Mis on sabat ja mis ajast mis ajani ta kestab? 45. Millise sündmuse mälestuseks peetakse juutide juures paasapühi? 46. Kas judaism teeb misjonitööd? Millised maailmausundid misjoneerivad ja millised üldiselt mitte? 47. Kui juut palvetab, siis millise nimega ta pöördub Jumala poole? 48. Kes hävitasid ja mis aastal viimase Jeruusalemma templi? Õp lk 31-34 o Suur lepituspüha patukahetsuspäev Suured sümbolid o Menora seitsmeharuline küünlajalg ( algselt jeruusalemma templi püha küünlajalg, iisraeli rahvas on maailmale valguseks)
Üldine usundilugu 29.sept 2010 Usundite rühmitamine(suured ja väikesed): · Maailmausundid(kristlus, judaism, islam), suurusundid(järgijate arvu järgi määratletav) · Traditsionaalsed usundid · Pärimuslikud usundid(lugude edasi andmine) Traditsioonilisi ja pärimuslikke usundeid iseloomustab: -suuline pärimus -traditsionaalne eluviis(milles elatakse? kuidas elatakse? ) -siinpoolsusesse suunatus(et inimesel läheks elu hästi siin, nüüd ja praegu, mitte ei mõelda hauatagusele elule; oluline on siinpoolses elus hakkama saamine) -kohtumine suurusunditega: toob kaasa teistsugused kultuurinormid, lugemine, kirjutamine kultuurimuutus: autoriteetide muutumine - aus noored kirjaoskajad>>kohustuslik käia koolis, keeleoskuse arendamine võõrkeelte arvelt (NB! tihti ei suuda noored enam seetõttu elada oma vanas traditsioonilises kultuuriruumis, jäävad kusagi...
aastatuhande keskel eKr brahmanismi reformimise tulemusena. Buddhism (budism) Usulis- filosoofiline õpetus, mis tekkis Indias 5- 6. sajandil e. m. a. Hiljem budism kujunes kõrvu ristiusu ja islamiga üheks kolmest nn. maailmausundist. Budismi õpetuse rajajaks peetakse Sakjamunit. Budism tekkis brahmanismi langusajal mitme õpetuse vahelises võitluses. Budism sarnaneb mõnel määral brahmanismiga ja tema samal ajal tekkinud dzainismiga (taassünniõpetus, karma, ahinsa). Nagu teisedki maailmausundid peegeldas budism oma loomeajal rahvahulkade lootusi ja arusaamisi õiglusest. Budismi õpetuse varasemasse järku kuluvad neli õilist tõde ja need on: on olemas kannatus kannatusel on põhjus (inimese ihad, soovid) kannatust saab kaotada (põhjuse kaotamisega) Inimese kannatuse kaotamiseks on omakorda kaheksaastmeline tee: õige vaade kavatsus jutt tegu eluviis püüdlemine mõtlus keskendumine Budismis kannatus ei ole argine piin, vaid alguseta sansaara põhiomadus.
Religioon 1. Religioon seotus Jumalaga koos kultusega, maailma tunnetamisviis. 2. Müüt omamoodi iidsete aegade teadus. 3. Animism hing, kogu ümbritsev on hingestatud. In. on ühtne kõige ümbritsevaga. 4. Totemism kõik ei ole hingestatud. 5. Esivanemate kultus- inimene elab meie kõrval edasi ka peale surma. Inimese surm ei tähenda inimese täielikku lõppu.(tänapäeval nt hingedepäev) 6. Samanism on olemas suur hulk erinevaid reaalsusi. Nende vahel on võimalik liikuda. Eesmärk saada infot, et lahendada igapäevast probleemi. 7. Dogma alustõed, ei diskulteerita. 8. Polüteistlikud usundid- mitu jumalat 9. Monoteistlikud usundid- üks jumal, nt kristlus, islam. 10. Kaasaja usundite 3 usundirühma: maailmausundid- levinud ülemaailma pärimuslikud usundid- seotud ühe kindla rahva või piirkonnaga hõimuusundid- ühe hõiuga seotud, neid iseloomustab see et ei ole kirikut. ...
1.4 INIMESTE MITMEKESISED HUVID. LK 20 23 Huvide mitmekesisus ehk pluralism rikastab ühiskonda. Demokraatia idee kohaselt ei tohi riik inimese individuaalsust alla suruda, vaid vastupidi, peab looma tingimused selle arenguks. Ühiskonda, kus on lubatud mitmed vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid nimetatakse pluralistlikuks ühiskonnaks. Ühiskonna või kogukonna liikmete vaimset ühtekuuluvust nimetatakse rahvuse või riigi identiteediks. Tolerantsus sallivus (nii üksikisikute kui ka inimrühmade eriarvamuste ning käitumis ja suhtumisviiside suhtes). Nulltolerants täisleppimatus (eelmise mõiste, tolerantsuse, vastand!) Demokraatlik poliitika järgib pingete ja vastuolude lahendamisel järgmisi põhimõtteid: · tegutseda tohib ainult seadusega lubatud raamides · sõlmitud kokkulepet tunnustavad kõik osapooled · lähtuma peab ühisest hüvest ja enamuse t...
* Inglismaa, Prantsusmaa -> Põhja-Ameerika. Ülerahvastus kodumaal, kolooniate haldamine. * Aafrika -> Ameerika. Orjakaubandus. * Inglismaa -> Austraalia. Vangid, sunnitöölised saadeti Austraaliasse. * Inglismaa -> Uus-Meremaa, Lõuna-Aafrika Vabariik. Kolooniate haldamine. * India -> naabermaad, Kariibimere saared. Odav tööjõud. * Hiina -> naabermaad, USA. Ülerahvastus, odav tööjõud. * Venemaa -> Siber. Vaba maa, sunnitööle saatmised. 15. Maailmausundid. Kristlus, Islam, Budism. 16. Mis on tsivilisatsioon? Inimühiskond koos oma kultuuriga. Mõned neist on kadunud Näiteks Vana-Egiptus või Indiaani tsiv. Uued on tekkinud nt Ladina-Ameerika. Mõned on väga vanad nagu Hiina tsiv ja noored nagu Ladina- Ameerika. 17. Inimarengu indeksi 3 tegurit. Haridustase, eluiga, SKT 1 inimese kohta. 18. Pagulus. 1 näide. Pagulus on sunnitud elukoha vahetamine poliitilistel, usulistel, rassilistel või looduslikel põhjustel.
Talmud 41. Kus teenivad juudid Jumalat tänapäeval? 42. Mis on sünagoog? kreeka keeles koosolekumaja 43. Millise sündmusega algas juutide nn Suur diasporaa?Titus hävitab Jeruusalemma ja Teise templi 44. Mis on sabat ja mis ajast mis ajani ta kestab? puhkepäev (laupäev), kestab reede ehast pühapäeva koiduni 45. Millise sündmuse mälestuseks peetakse juutide juures paasapühi? Egiptusest põgenemise mälestuseks 46. Kas judaism teeb misjonitööd? Millised maailmausundid misjoneerivad ja millised üldiselt mitte? Juudid ei tee misjonitööd, 47. Kui juut palvetab, siis millise nimega ta pöördub Jumala poole? (Jahve), jumala nime ei öelda kunagi, öeldakse Issand(Adonai) 48. Kes hävitasid ja mis aastal viimase Jeruusalemma templi? 70 pKr, juudid 49. Mis keeles tuleb sõna ,,Christos" ja mida see tähendab? kreeka keelest Jumala salvitud valitseja 50. Mis on evangeelium ja kuidas seda sõna tõlkida?kr euangelion kr Hea sõnum 51
loodususundid, sintoism) 2. Monistlikud religioonid religioonid rajanevad põhimõttel, mis säilitab maailmas tasakaalu (nt. taosim, konfutsianism) III Algallikate põhjal 1. Raamatuusundid nende religioonide õpetused on koondatud pühadesse tekstidesse. Sageli on need kanoniseeritud (pühaks kuulutatud) ning moodustavad pühakirja. (nt. kristlus, islam) 2. Loodususundid, hõimuusundid IV Leviku ja liikmete arvu põhjal 1. Maailmausundid on suure lviku ja toetajaskonnaga (nt. islam, kristlus, budism, hinduism) 2. Kosmopoliitsed religioonid on vähemusrühmade rahvusvahelised usundid, mis ei ole saavutanud ülemaailmset positsiooni (nt. mormoonid) LOODUSUSUNDID Levik ja arv: ligikaudu 4% maailma rahvastikust, üldarv u 280 miljonit. - Aafrikas 10% - Lõuna- ja Kesk-Ameerika indiaanlased - Okeaania saared - Mõned rahvusgrupid Lõuna ja Kagu-Aasias
s. pKr. 41. Kus teenivad juudid Jumalat tänapäeval? Sünagoogis. 42. Mis on sünagoog? Sünagoog < (kr synagogé koosolek) juudi palvemaja 43. Millise sündmusega algas juutide nn Suur diasporaa? Paabeli vangipõlv. 44. Mis on sabat ja mis ajast mis ajani ta kestab? Sabat laupäev (reede ehast pühapäeva koiduni). 45. Millise sündmuse mälestuseks peetakse juutide juures paasapühi? Paasapüha Egiptusest põgenemise mälestuseks. 46. Kas judaism teeb misjonitööd? Millised maailmausundid misjoneerivad ja millised üldiselt mitte? Judaism ei tee misjonäritööd. 47. Kui juut palvetab, siis millise nimega ta pöördub Jumala poole? Adonai. 48. Kes hävitasid ja mis aastal viimase Jeruusalemma templi? 70 pKr Titus hävitab Jeruusalemma ja Teise templi. 49. Mis keeles tuleb sõna ,,Christos" ja mida see tähendab? Kreeka keelest. Jumala poolt salvitud valitseja. 50. Mis on evangeelium ja kuidas seda sõna tõlkida? Hea sõnum. 51
42. Mis on sünagoog? – koosolekumaja 43. Millise sündmusega algas juutide nn Suur diasporaa? – pärast 70 pKr, kui roomlased olid vallutanud Jeruusalemma 44. Mis on sabat ja mis ajast mis ajani ta kestab? – puhkepäev, sabat on laupäeval, algab reedel päikeseloojangul ja kestab laupäevaõhtuse päikeseloojumiseni 45. Millise sündmuse mälestuseks peetakse juutide juures paasapühi? – kunagise Egiptusest põgenemise mälestuseks 46. Kas judaism teeb misjonitööd? Millised maailmausundid misjoneerivad ja millised üldiselt mitte? – juudid ei kuuluta oma usku, kristlus, islam ja budism on misjoneerivad usundid, ülejäänud mittemisjoneerivad 47. Kui juut palvetab, siis millise nimega ta pöördub Jumala poole? – Adonai (Issand) 48. Kes hävitasid ja mis aastal viimase Jeruusalemma templi? – 70 a pKr, Titus (juudid?) 49. Mis keeles tuleb sõna „Christos“ ja mida see tähendab? – kreeka keelest, ‘Jumala salvitud valitseja’ 50
Narr oli pigem teisitimõtleja kui 3 eksitaja ja pealekaebaja. Narr esindas kaduvat maailmas, kus valitses narritõde, mitteriiklik ja mittekiriklik. Narritõde pani naeruks tõsist ja dogmaatilist. Narritõde avaldus naeru kaudu, ent tema naljad olid õelad võllanaljad. Ametlik propaganda ei kasuta kunagi naeru keelt. Võib- olla tahab narr öelda, et ühest tarkust ei ole. Maailmausundid tunnevad ainult üht tarkust: tark on see, kes käib Tema teed. Nii oli narr selleks, kes meelitajate jõugu keskel sai tasu selle eest, et ta ütles välja tõe. Narr tähistab kõiki neid kunstnikke, kes teenisid elatist näitlejate, miimide, muusikute ja šarlatanidena. Lolle ja narre ei maksa omavahel segamini ajada. Keskajal teenisid just targad inimesed leiba narridena, kuna nood vastandusid rumalate poolt kehtestatud reeglitele
Aktiivses kasutuses on ka Pärnamäe hiis Harjumaal. Buddhism (budism) Usulis- filosoofiline õpetus, mis tekkis Indias 5- 6. sajandil e. m. a. Hiljem budism kujunes kõrvu ristiusu ja islamiga üheks kolmest nn. maailmausundist. Budismi õpetuse rajajaks peetakse Sakjamunit. Budism tekkis brahmanismi langusajal mitme õpetuse vahelises võitluses. Budism sarnaneb mõnel määral brahmanismiga ja tema samal ajal tekkinud dzainismiga (taassünniõpetus, karma, ahinsa). Nagu teisedki maailmausundid peegeldas budism oma loomeajal rahvahulkade lootusi ja arusaamisi õiglusest. Budismi õpetuse varasemasse järku kuluvad neli õilist tõde ja need on: on olemas kannatus kannatusel on põhjus (inimese ihad, soovid) kannatust saab kaotada (põhjuse kaotamisega) Inimese kannatuse kaotamiseks on omakorda kaheksaastmeline tee: õige vaade kavatsus jutt tegu eluviis püüdlemine mõtlus keskendumine Budismis kannatus ei ole argine piin, vaid alguseta sansaara põhiomadus.
• Monoteistlikud - eeldatakse ainujumala olemasolu • nt. judaism, kristlus, islam • Panteistlikud - eeldatakse, et Jumal on küiges või et kõik on jumal • nt. hinduism • Monistlikud - keskne ei ole jumal kui looja, vaid maailma valitsev ja korraldav tasakaaluprintsiip • nt. taosim (dao) ja hinduism (brahman) • Leviku alusel • Lokaalsed - sageli samastavad etniliste usunditega, kuid levik piirdub teatud piirkonnaga • Maailmausundid - levinud üle maailma • Missioneerivad maailmausundid - tegelevad aktiivselt oma usundi tõekspidamiste levitamisega • nt. kristlus, islam, ka nüüdisaegsed hinduismivoolud, Tiibeti budism • Mitte misioneerivad • nt. judaism • Kosmopoliitsed missioneerivad vähemused • nt. Jehoova tunnistajad, mormoonid, mitmed uususundid • Algallikate alusel • Raamatuusundid - on olemas autoriteetne pühakiri • nt. Piibel, Koraan
Seal on seaduse laegas, toorarullide jaoks. 43. Millise sündmusega algas juutide nn Suur diasporaa? Massiemigratsioon Iisraeli riigi rajamiseni 1948. Templiga. 44. Mis on sabat ja mis ajast mis ajani ta kestab? Sabat on puhkepäev. See algab reedel päikeseloojangul ja kestab laupäevaõhtuse päikeseloojumiseni. Selle ajal ei töötata. 45. Millise sündmuse mälestuseks peetakse juutide juures paasapühi? Tähistatakse Egiptusest põgenemist. 46. Kas judaism teeb misjonitööd? Millised maailmausundid misjoneerivad ja millised üldiselt mitte? Juudid üldiselt ei tee misjonitääd, sest see on tabu, kuid mõned ikkagi tegelevad sellega. Misjonitööd teevad usud: Kristlus Islam Budism Hinduism Sikhi 47. Kui juut palvetab, siis millise nimega ta pöördub Jumala poole? Issand 48. Kes hävitasid ja mis aastal viimase Jeruusalemma templi? 70. a pKr juudid. 49. Mis keeles tuleb sõna ,,Christos" ja mida see tähendab? Jumala salvitud valitsejat. 50
Kujunes 3.s. pKr 41. Kus teenivad juudid Jumalat tänapäeval? 42. Mis on sünagoog? Juutide pühakoda 43. Millise sündmusega algas juutide nn Suur diasporaa? diasporaa kr laialilevimine, 6.saj. eKr ,,Paabeli vangipõli" 44. Mis on sabat ja mis ajast mis ajani ta kestab? Sabat laupäev (reede ehast pühapäeva koiduni) 45. Millise sündmuse mälestuseks peetakse juutide juures paasapühi? Paasapüha Egiptusest põgenemise mälestuseks 46. Kas judaism teeb misjonitööd? Millised maailmausundid misjoneerivad ja millised üldiselt mitte? Judaism ei tee, kristlus ja islam teevad misjonitööd. 47. Kui juut palvetab, siis millise nimega ta pöördub Jumala poole? Adonai Issand 48. Kes hävitasid ja mis aastal viimase Jeruusalemma templi? Teine tempel (hävitasid roomlased 70 pKr) 49. Mis keeles tuleb sõna ,,Christos" ja mida see tähendab? Kristus / kr Christos Jumala salvitud valitseja 50. Mis on evangeelium ja kuidas seda sõna tõlkida?
a. Jaapan: budism Mahajaana budism jõudis Jaapanisse 6. saj. Budistid tõid kaasa hieroglüüfkirja, hiina meditsiini ja kalendri. Munk Eisai tõi Hiinast zen budismi. Sarnaselt hiina chan budismiga on zenis kirgastuse saavutamiseks tähtsad paradoksid ja keerdküsimused koanid, samuti meditatsioon. Zen budism on andnud Jaapanile teetseremoonia, iluaiakunsti, maalikunsti, kalligraafia ja haiku-luule. India päritoluga maailmausundid India on kahe suure maailmareligiooni hinduismi ja budismi sünnimaa. Umbes 3000 1500 ekr eksisteeris Induse jõe orus Harappa ehk Induse põlluharijate linnakultuur, mille asukad olid ilmselt draviidid. Sealsed tähtsaimad linnad olid Harappa ja Mohenjo Daro. Umbes 1500 ekr tungisid Indiasse indoeuroopa päritoluga karjakasvatajatest sõjakad aarjalased, kelle usundit nimetatakse veeda usundiks. See oli hinduismi varajane faas.
Referaat Ristiusu teke ja areng Sisukord - Ristiusu teke - Ristiusu levik - Kristlased ja Rooma riik - Apostel Paulus - Uus Testament - Ristiusu kiriku kujunemine - Kasutatud kirjandus Ristiusu teke Ristiusk tekkis 1. saj pKr, apostlid lõid siis esimesi kogudusi. Ristiusu tunnistas lubatuks keiser Constantinus Milano ediktiga aastal 313 ja 381 kuulutati kristlus Roomas riigiusuks. Kirikust sai range hierarhia ja territoriaalse korraldusega institutsioon, millest võtsid eeskuju ilmalikud valitsejad. Ristiusk levib Roomas kõige vaesemates kihtides ja väikelinnades. Osadel vallutatud aladel võtsid inimsed selle ise vastu. Tehti misjonäritööd ja suruti peale ka vallutuste käigus, ainult Iirimaal võeti vastu rahumeelselt. Viimasena ristiusustati Leedu 14. saj. paavstluse teke. Alguses oli Rooma piiskop samasugune nagu mujal piiskopid. Aeglt tõusis tema tähtsus Rooma kui pealinna posit...
ÜLDINE USUNDILUGU Õppejõud Ringo Ringvee 11. sept 2007 C. Partridge ,,Maailma usundid" T. Kulmar ,,Üldine usundilugu: religiooniteaduse põhimõisted. Maailmausundid. Seletussõnastik" Rudolf Bultmann arvas, et usundeid tuleb uurida demütologiseerimise teel. Usundeid uuris 3. saj ema Euhemeros, kes leidis, et jumalad on jumalikustatud kuningad. Euhemistlikud religiooniteooriad: Ed.B.Taylor animism: unenägudes hing liigub inimekehast välja; S.Freud, Erich von Däniken jumalad on tulnukad, tulnud muudest universumitest maa peale; Plutarchos religiooni algus on inimlikus hirmus. Usu-uuringud jagunevad mitmeks erinevaks kategooriaks.
Kanoonilist pühakirja ei ole. Ei ole keskset teksti. Kõik religioonid, mis on olnud tsivilisatsiooniajastul, ei olnud pühakirja. 4. Jumaluse tunnusjoonte alusel - jumala mõiste puudub ( ateism, budism, ürgusundid, kofutsianism) - jumala mõiste on olemas (polüteistmid, monoteismid) 5. Leviku valusel - lokaalsed mingisuguses piirkonnas elava või minevikus elanud rahva, mingisuguse etnilise ühtsuse religioon - maailmausundid - misjoneerivad (kristlus, islam) - vähemisjoneerivad ( hinduismi raames on mõningad õpetused mis on ajaloo vältel liikvele läinud, nt krisnaism on üks hinduismi voole, mis teeb misjonitööd. Budism reeglina ei tee aga mõned voolud võivad olla misjoneerivad) - kosmopolitism, misjon, arvuline vähesus (uususundid) loe Hegelist! (absoluutne vaim) Evolutsionism Seotud ideede arenguga 19 sajandil. Etnograagia sünd üheaegselt Euroopa
ja jumalused elavad ka mägedel, metsades ja veekogudes. Jaapan: budism Mahajaana-budism jõudis Jaapanisse 6. saj. Budistid tõid kaasa hieroglüüfkirja, hiina meditsiini ja kalendri. Munk Eisai tõi Hiinast zen-budismi. Sarnaselt hiina chan-budismiga on zenis kirgastuse saavutamiseks tähtsad paradoksid ja keerdküsimused koanid, samuti meditatsioon. Zen-budism on andnud jaapanile teetseremoonia, iluaiakunsti, maalikunsti, kalligraafia ja haiku-luule. India päritoluga maailmausundid India on kahe suure maailmareligiooni hinduismi ja budismi sünnikaa. Umbes 1500 eKr tungisid Indiasse indoeuroopa päritoluga karjakasvatajatest sõjakad aarjalased, kelle usundit nimetati veeda usundiks. See oli hinduismi varajane faas. Varajasel hinduismil on kaks põhifaasi. (1) Varajane faas. Veeda usund kui polüteistlik ohverdamisreligioon, mille taotlus oli saavutada õnne eelkõige maapealses elus. (2) Teine faas. Brahmanism kui preestritekeskne ohverdamisreligioon
Sellest alates on enamus juutidest elanud hajalas, ehk väljapool praeguse Iisraeli maa-ala. 44. Mis on sabat ja mis ajast mis ajani ta kestab? - Puhkepäev ehk sabat algab reedel päikeseloojangul ja kestab laupäevaõhtuse päikeseloojumiseni. Sabati ajal ei töötata. 45. Millise sündmuse mälestuseks peetakse juutide juures paasapühi? Paasapüha tähistatakse kevaditi kunagise Egiptusest põgenemise mälestuseks. 46. Kas judaism teeb misjonitööd? Millised maailmausundid misjoneerivad ja millised üldiselt mitte? Judaismis misjonitööd ei tehta. Samuti ei misjoneerita loodususundites ja šintoismis. Misjonitööd tehakse kristluses, islamis, budismis, samuti ka Jehoova tunnistajad. 47. Kui juut palvetab, siis millise nimega ta pöördub Jumala poole? Jhwh (Jahve) on ainus Jumal. Jumala nime ei nimetata kunagi, vaid öeldakse Issand (Adonai). 48. Kes hävitasid ja mis aastal viimase Jeruusalemma templi? Jeruusalemma templi hävitasid roomlased 70. a pKr. 49
Suur diasporaa (kreeka k. laialipillutamine) algas pärast 70 pKr, kui roomlased olid vallutanud Jeruusalemma. 44. Mis on sabat ja mis ajast mis ajani ta kestab? Puhkepäev ehk sabat algab reedel päikeseloojangul ja kestab laupäevaõhtuse päikeseloojumiseni. Sabati ajal ei töötata. 45. Millise sündmuse mälestuseks peetakse juutide juures paasapühi? Paasapüha tähistatakse kevaditi kunagise Egiptusest põgenemise mälestuseks 46. Kas judaism teeb misjonitööd? Millised maailmausundid misjoneerivad ja millised üldiselt mitte? Judaism on mittemisjoneeriv ehk juudid ei kuuluta oma usku. Kristlus, islam ja budism on misjoneerivad usundid, ülejäänud on mittemisjoneerivad 47. Kui juut palvetab, siis millise nimega ta pöördub Jumala poole? Juut pöördub Jumala poole nimega “Adonai” (Issand). Jumala nime ei nimetata kunagi. (Jahve on ainus jumal) 48. Kes hävitasid ja mis aastal viimase Jeruusalemma templi?
valdkondades. Suurim eluvaateline kogukond on Norra Humanistlik Ühendus. See organisatsioon pakub oma liikmetele tavapäraste kristlike rituaalide humanistlikke alternatiive, näiteks läbi tsiviilkonfirmatsiooni (ehk -leeri) programmi. Samuti tegeleb 12 ühendus aktiivselt sellega, et tekiks alternatiiv praegu koolides valitsevale kristlikule usuõpetusele. Teised maailmausundid, eelkõige islam, on Norras viimaste aastakümnete jooksul üha nähtavamaks muutunud. Norras elab umbes 55 00065 000 moslemit, peamiselt siiidid. Registreeritud on ka veidi üle 6000 budisti, kellest enamus on Vietnami päritolu. Hinduiste arv on umbes 1500 ning üle saja aasta vanuse juudi kogukonna suurus on ligikaudu 1000. Kõige vastuolulisem usupoliitika küsimus vähemusrühmituste jaoks on kahtlemata usuõpetus koolides
ainult neil on võim maailma muuta. Roomlased väitsid, et nende eesmärk on riigi kaitsmine ja uute alade juurdesaamist nähti lihtsalt paratamatusena. Keisrikultus pole mänginud rooma religioonis nii suurt rolli, kui kristlikud autorid on seda näidata püüdnud. Neil polnud oma võimu jaoks religiooni tegelikult tarvis. Ristiusk Hetkel kõige kiiremini kasvav usk, kuigi vaimulike arv väheneb. Võib liigitada erinevate religioonide rühma: · Maailmausundid religioonid, mille järgijaskond on arvuliselt maailmas esikohal ja levinud kõikidel kontinentidel. Kõige rohkem järgijaid. · Misjonireligioon · Abrahamlikud usundid · Monoteistlik usund, kuigi neile on ette heidetud erinevate jumalate kummardamist. (Maarjakultus näiteks) Rahvausund ei tee sellistel teoloogilistel eristustel vahet. · Rajatud religioonid on olnud üks ajalooline isik, kes rajas.
loodusjumaluste, Jupiteride (Heliopolitanus, Dolichenus) kultused. Rooma-aegne Isis polnud sama, mis Vana-Egiptuse Isis. Vana-Egiptuses polnud mingeid Isise müsteeriume. Rooma riik tegi palju katseid erinevaid religioone välja juurida. Ajuti toimus tagakiusamisi. 14. mai Kristlus Ristiusku võib paigutada erinevatesse kategooriatesse: maailmausundid (usund on levinud kõigil kontinentidel, on suure osakaaluga). Kristlasi on alla 2 miljardi. Tegemist on maailmas kõige jõulisemalt leviva usundiga, põhiliselt Aasias ja Aafrikas. Euroopas toimub küll siiski oluliselt tugevam sekulariseerumine. Levikult teisel kohal on islam. Maailmausundid tegelevad kavakindlalt misjoniga. Kristlus kuulub ka rajatud usundite hulka, sarnanedes selles mõttes budismiga. Ristiusus on erinevad konfessioon. Ristiusk kuulub lunastusreligioonide hulka.
Pool Rahva shintõ amulettide omandamine Riigi shintõ kuni 1945 Püha paik · Torii püha ruum · Shimenawa kami koht Rituaal · Puhtus Jichinsai maa puhastamine ehituse eelselt. Ka vaimne puhtus · maneki neko - tõmbab head õnne juurde · amuletid omamori, fuda, hamaya · kamidana kami riiul / altar · butsudana Buddha altar Põlisusundid · maailmausundid, suurusundid · traditsioonilised usundid · pärimuslikud usundid · etnilised usundid judaism , shinto. Eestis maausk · omausundid · rahvausundid · loodususundid tasakaalu leidmine loodusega harmoonia · revitalisatsioon taaselustumine. Suured usundid suruvad väiksed tahaplaanile, hiljem need aga jälle taaselustuvad ( NSVL ja selle lagunemine- põlisrahvaste usundid selles)
uuspaganlus ehk wicca - Nõidade kokkusaamised - Paganlike rituaalide loomine (Iirimaal) - Neid huvitab looduse pühadus ja naiste roll usundis AABRAHAMLIKUD USUNDID: JAGUNEMINE: · Islam (juutluse ja kristluse traditsioonide jätkaja, juutluse ja kristluse pühakirja parandaja, sest neis olev ilmutus on puudulik ja ebatäielik) · Juutlus (judaism) · Kristlus · Juutlus, kristlus, islam on maailmausundid (levinud maailmast välja). · Aabrahmlikke usundeid on nimetatud ka prohvetlikeks usunditeks, sest üheks neile iseloomulikuks tunnuseks on prohvetite tähtsus, kes on tuletanud inimestele meelde nende osa Jumala kavatsustes, Jumala loomistöös. · ,,aabrahamlik " = oluline koht Aabrahamil PROHVET: · Prohvet = inimene, kes annab edasi Jumala sõnumit - Juutlus:
Päikesejumal Utu ja kuujumal Suven. Allmaailmas Abzu ja Kur Maailma vanim säilinud müüt on: Päikesejumala reis Abzusse. Arvati, et päike on päeval taveas ja öösel läheb kuhugile allilma. Gilgameši surm, Sumeri lugulaul. Seda suhteliselt hiljuti lõplikult tõlgendatud. 7.detsember ’12 I osa Kristlus Üks suuremaid religioone. Praeguse seisuga on Eestis kirstlasi vähemuses. Kristluse olemus 1. kuulub ta nn rajatud usundite hulka. 2. kuulub usundite rühma – maailmausundid 3. on ta usun, millel on pühad tekstid 4. monoteistlik usund 5. on ta kuuluv, lunastususundid Ristiusu nimi ja kristlus on sünonüümid. Risti usk pole üheski teises keeles. Põhisümbolik on rist, aga tegelikult pole sõnal mingit seost ristiga. Seos on hoopis Kristusega, on tulnud ladina keelest christi tähendab kristust. Kristuse nime puhul on tähtis teada, see on kui pärimis nimi. Algselt oli tegemist tiitliga. Ješua ehk Jeesus. Omalajal populaarse mehe nimega juutide hulgas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
