„Lõpupidu“ Heli Künnapas raamatu kokkuvõte Lugesin tänapäeva kirjanduse raames Heli Künnapas’i raamatut „Lõpupidu“. Raamat on välja antud kirjastuse TÄNAPÄEV poolt 2011. aastal. „Lõpupidu“ on kirjastuse Tänapäev 2009. aasta noorsooromaanivõistlusel äramärgitud töö. Romaani peategelane Raili on öelnud: „Meie õnn jääb saabumata nii kaua, kuni inimene saab aru, et esmalt tuleb iseennast armastada ja iseendaga rahul olla“. Raamatu autor Heli Künnaps on sündinud 10. märtsil 1982. aastal. Ta elab koos oma mehe ja nelja lapsega Vigala vallas, Raplamaal. Künnapas on õppinud Pärnu-Jaagupi Keskkoolis ja Muusikakoolis, Sisekaitseakadeemias halduskorraldust ning kristlikku kultuurilugu EELK Usuteaduse Instituudis. Raamat räägib peategelase Raili elust Oodveres, mida ta ise kutsub kolkakülaks. Ta jutustab lugejatele, mis juhtus tema ja klassika...
Lõpupidu Heli Künnapas Getriin Meister ja Anete Oja Peategelane • Raili 18-aastane Tark, sportlik, ilus Enesekindel, positiivne, püüdlik Õpib hästi, mängib korvpalli Kõrvaltegelased • Marcus • Roomet Esimene armastus Poiss-sõber Päevitunud, tumedapäine, sportlik Heledapäine Silmapaistev, jutukas Vaikne, tagasihoidlik, eraklik Must minevik Probleemid kodus • Maret • Raul Raili sõbranna Raili klassivend Salatsev Seltsiv, humoorikas, kahepalgeline Sisu kokkuvõte • Oodvere • Tänapäev • Tähtsamad sündmused: Marcuse kohta tõe teadasaamine Kahe uue poisi saabumine ...
Enamusotsustus Kompromiss Konsensus Viieliikmeline perekond tahab otsustada, kuidas veeta pühapäeva. Isa ja kaks poega tahavad minna autonäitusele, ema ja tütar loomaaeda. Milline oleks otsus, kui nad otsustaksid enamuse tahte järgi? (enamusotsustus) Milline võiks olla kompromiss? Kuidas nad jõuaksid konsensusele? Iga lahendusvariandi puhul kaaluge ka erinevate osapoolte rahulolu. 9. klass peab otsustama, kus ja millal toimub lõpupidu. Kuidas võiksid toimuda läbirääkimised? Millist otsustamismeetodit oleks kõige otstarbekam kasutada? (enamusotsustus, kompromiss, konsensus) Miks?
Kallid lõpetajad! Selle 9. aasta jooksul, mis Te koolis käisite oli Teil palju õnnestumisi, lootuste ületamisi kui ka nende purunemist. Sellegipoolest olete Te olnud super tublid! Te ei käinud siin koolis mitte ainult hariduse pärast vaid ka koolikaaslaste pärast koos muutsite te üksteise päevad paremaks, õpetajad talutavamaks ja tunnid põnevamaks, kuid igal asjal on ka oma aeg. Vaevugi mäletate te seda, kuidas Te esimesse klassi astusite kus kõik oli nii uus ja huvitav ja nüüd mõtlete, kui kahju, et see etapp läbi on või koguni vastupidi, kui hea et see läbi on! Kullakesed, 9. aastat kooli on nüüdseks Teil läbi! Suurepärast suve algust, ilusat kooli lõppu ning võimsat lõpupidu!
Lasteaed Unistused Asukoht: rohelises ja rahulikus piirkonnas Tavalasteaed, lisaks tavarühmadele ka liitrühmad. 10 last, 2 õpetajat, õpetaja-abi rühmas Tööaeg 7-19, vajadusel pakutakse lastehoiu teenust. Lasteaed seest ja väljast Soe, avar, kaasaegsete tingimustega, valgusküllane Erinevad töötoad, sisebassein Vaikne tuba Palju rohelust (aiamaad ja peenrad) Liikluspark Päevakava 7.00-9.00 Saabumine, vaba aeg 9.00-9.30 Söömine 9.30-10.00 Hommikuring 10.00-10.30 Aktiivne tegevus 10.30-12.00 Õue aeg 12.00-12.30 Lõunasöök 13.00-15.00 Lõunauinak 15.30 Õhtuoode 16.00 Vaba aeg ja koju minek Traditsioonid lasteaias Tarkusepäeva tähistamine, vanavanemate päev Aiakoristustalgud Mardipäeva ja kadripäeva tähistamine, isadepäev Advendiküünalde süütamine, jõulud Talvepäevad Sõbrapäeva ja Vabariigi aasta...
Lõpupidu Raili elab enda arust ühes igavas külakolkas, kus kunagi midagi uut ega põnevat ei toimu. Küla on nii väike, et kõik teavad kõigist kõike ning ühtkit saladust sul kellegi ees ei ole. Uuel õppeaastal tulevad kooli kaks uut poissi, Marcus ja Roomet. Neist ei tea keegi eriti mitte midagi. Raili armub juba esimesel päeval Marcusesse nii nagu teisedki tüdrukud. Paistab, et ka Marcusele meeldib Raili ja poiss on ka julgem ning näitab seda kõigile. Raili ja Marcus hakkavad käima, kuid varsti tuleb Marcuse kohta välja palju saladusi. Neid saladusi ei kuule ta kahjuks Marcuse käest vaid hoopis küla pealt. Kõigepealt tuleb välja, et Marcusel ja Roometil on ühine minevik. Marcus ja Roomet käisid Marcuse juhtimisel vargil ja Marcus tappis ühe mehe, kes neid segama tuli. Aga tänu Marcuse isale, kes on advokaat, pääses Marcus puhtalt ja Roomet jäi kõiges süüdi, ka mehe tapmises. Kui Raili tahtis Ma...
ja Ron sisenevad luugi taga olevasse kambrisse, mis lahutab neid tarkade kivist. Ron kaotab malemängu ajal teadvuse, kuna pidi võidu nimel end ohverdama. Hermione lahendas loogikamõistatuse, saatis Harry viimasesse ruumi ja lahkus ise tagasi Roni juurde, et koos Dumbledore´i kutsuma minna. Harry sai teada, et Quirrel on Voldemorti ,,keha", ning tarkade kivi juures nad natuke madistavad. Harry ärkab haiglas, Dumbledore räägib talle ära kogu loo kõigest tarkade kiviga seonduvast ja algab lõpupidu. Dumbledore jagab välja piisavalt punkte, et Harry maja saaks üle 7 aasta karika endale. Õpilased saavad teada oma eksamitulemused, lähevad suvevaheajale ja raamat saab läbi. Tegelased: Peategelased: Harry Potter, Hermione, Ron Weasley, Albus Dumbledore, Voldemort (Tead-Küll-Kes), Ruberus Hagrid, Quirrel ja Snape Kõrvaltegelased: Dudley, Vernon, Petunia, Proua Figg, Piers Polkiss, Dennis, Malcolm, Gordan, Minerva McGonagall, Hedwig, Percy, Ron, Neville, Malfoy, Verine
Kividest rannal ja meie õnnest Suve keskel diskuteeriti ajalehtedes, peamiselt küll Virumaa Teatajas, Käsmu nn. Õnnekivihunniku üle. Olles ise olnud seotud ühe sellise kivihunniku tekkega, tahaksin jagada oma arusaama selle kohta. See oli vist 1973. aastal, kui Lahemaal töötanud EÜE rühm pidas oma lõpupidu Altja neemel. Noored otsustasid oma siinolemise mälestuseks asetada neeme oma kivi. Koht valiti selle järgi, et seal oli juba varem väike kivikuhjatis. Peeti kõnesid, loeti luuletusi ja lauldi. Seda kivipaneku kommet jätkasin ka mina oma turistidega ja teised Lahemaa giidid. Kes luges luuletust, kes rääkis mõne loo. Kive toodi juurde lähedalt rannast. Möödus mitu aastat. Kord, kui olin tagasiteel neemelt, kus olime jällegi rühmaga
Steinerlasteaedades ei ole n-ö tavalisi mänguasju. Seal on korvid käbide, kastanite ja kividega. Nendes lasteaedades kasutatakse looduslikest materjalidest asju. Steinerlasteaedades käib kõik rütmi järgi. Lisaks tavapärasele päevarütmile on neil ka aastarütm. Aastarütmis on erinevad tähtpäevad mida tähistatakse ning millga seoses on lasteaiad tegevused ja üritused. Aastarütmis tähistatakse jõule, laternapüha, Miikaeli päeva, lõikuspidu, jaanipäeva, lasteaia-aasta lõpupidu, nelipüha, lihavõtteid, vastlapäeva ja kolmekuningapäeva. Muinasjutu jutustamine on sreinerlasteaia päevakavas üks tähtsaim ja oodatuim osa. Jutustatakse vanu rahvamuinasjutte, sest just rahvamuinasjututd sisaldavad seda ürgset sõnumit, mille lapsed ära tunnevad. Muinasjutu mõtet ei seletata lastele kunagi. Paljudes lasteaedades on eraldi muinasjututuba. Lapsed kutsub kokku muinasjutukelluke, mille helisedes lapsed tulevad ja istuvad poolkaares ,,lava" ette
9. Missugused joogid võetakse fursettalua menüüse ?Joogid : vesi, karastatud joogid, vajadusel alkohoolsed joogid. 10. Furtsettlaua kasutamise võimalused: firmade asutamise puhul korraldatav vastuvõtt. firma aastapäevapidu. riiklikud tähtpäevad. isikute austamiseks(juubel, aumärgid, auhinnad). näituse avamine. toodete, raamatute presentatsioon. konverentsi lõpetamine. kongressi lõpetamine. tähtsündmuste tähistamine. messid. lepingu allkirjastamine. kooli lõpupidu. piknik. 11. Kui suur laud peab olema kui kutsutud on 120 inimest ?pikkus 12m, laius 1.2-1.5m 12. Mida arvestatakse fursettlaua katmisel ?püütakse lähtuda külalistele maksimaalse mugavuse loomist. arvestatakse, et inimesel on vaid 2 kätt taldriku, söögiriista, klaasi ja salvrätiku hoidmiseks, roogade ja jookide valimiseks ja söömiseks. mugavus. kõiki nõusid, roogi ja jooke ei panda suurema arvu külaliste puhul mitte ühte kohta, vaid
sulgedega, äärelinnades laiutavad ratastel platvormid, millel esineti ning turistid meenutavad heldimusega karnevali kõrghetki ja tusastena mitmekordseks kerkinud hindu. Nüüd, mil karneval on Brasiilias üks peamisi turismiobjekt, korraldatakse karnevali järjest 2-3 päeval ning peale suurt karnevalimöllu pakutakse turistidele nn "võitjate paraadi", kus astuvad sambadroomil üles selle aasta karnevalivõitjad. Ka see nö. lõpupidu, nagu kõik brasiilia sambapeod, kestab hommikuni. Vahe karnevali endaga seisneb vaid selles, et hotellihinnad on taas normaalsed ning meeletu möll tänavatel on muutunud Rio tavapäraseks energiliseks siginaks- saginaks. Samba jääb aga ikka sambaks!!! Brasiilia on nii kaugel ja Eestist nii erinev: mets on nõnda tihe, et seeni otsima ei mahu, liikluses kehtib kiirema õigus ja peki asemel riputatakse koolibridele akna taha suhkruveetopsike
järjestatud hinnanguliselt. *normid ja sanktsioonid norm on reegel mis määrab ära sobiliku käitumise. Normid kujunevad välja väärtuste alusel. Sanktsioonide abil jõustatakse norme. Positiivne sanktsioon kutsub kordama. Negatiivne näitab eksimust. *rituaalid- rituaalid on meetodid, mille abil inimene kohaneb inimlike tungidega ja rahutust tekitavate sündmustega (nt matused). *siirderituaal- on avalik tseremoonia, millega tähistatakse inimese positsioonide muutumist ühiskonnas (nt lõpupidu, leerid). *sotsialiseerumine on elukestev õppimise protsess, mille jooksul inimene omandab kultuuri ja õpib tundma iseennast ehk oma sotsiaalset mina (kes ma olen, milline?). *sotsialiseerimise agentideks nimetatakse inimesi ja organisatsione, kelle ülesandeks on sotsiaalsete normide õpetamine. Vanemad laps õpib kultuuri sellisena nagu seda interpreteerivad vanemad. Vanemad panevad aluse lapse isiksuse ja loovad sellega baasi edasiseks arenguks. Enamik
Olümpiatõrvikut kannavad tublimad sportlased. Avamispeol heisatakse valge olümpialipp, millel on viis värvilist rõngast. Rõngad tähistavad erinevaid maailmajagusid: sinine - Euroopa, must - Aafrika, punane - Ameerika, kollane - Aasia ja roheline - Austraalia. Enne võistlusi antakse olümpiavanne - sportlased lubavad võistelda ausalt ja sõbralikult. Kui mängud on lõppenud, siis toimub suur lõpupidu ja kustutatakse ka olümpiatuli. Olümpiamängude ajalugu Esimesed olümpiamängud peeti 776 e.Kr. Kreekas, Olümpias Altises. Need olid pühendatud Zeusile. Mängud peeti igal aastal esimesel täiskuul, pärast suvist pööripäeva. Mänge peeti staadionil. Staadioni pikkus on 192,27m. Pikkus tuleb sellest, et Heakles jõudis just nii palju joost ühe hingetõmbega. Staadioni jooks oli ainsaks alaks kuni XIV
KÕNE KÕNE ALUSTAMINE Oluline on luua kontakt kuulajatega. Alustatakse viisaka pöördumisega kuulajate poole e KÕNETUSEGA . Alustada auväärsematest. Ülesanne Koosta 2-3 erinevat kõnetust. Kõnesituatsioonid: esimene koolipäev, kooli lõpupidu, emadepäeva aktus, 18. sünnipäev. Sissejuhatuse eesmärgid luua positiivne suhe publikuga, äratada huvi, juhatada teema sisse, esitada kõne põhiidee. SISSEJUHATUS Õnnestunud sissejuhatusest sõltub, kas kõne vastu huvi tuntakse. Mõtle sissejuhatus korralikult läbi. Väldi keerukust ja vabandusi. Kasuks tuleb aktuaalsus. („Kuulsin tänastest uudistest…“, „Tänastes
Tööõnnetused Haabsalu kutsehariduskeskus MR14 Carola Liiv 1.11.2014 1. Noor tüdruk pika patsiga läheb treipingi taha. Treib natukene palki kuni pats kogemata jääb palgi taha kinni ja tõmbab tüdruku pead pidi treipingi külge kinni. Tüdruk hoiab küll ennast tagasi, et hoida ära surmavat vigastust kui käib kraksatus ja tüdruku peanahk koos juustega minema lendab. 2. Noor mees ennem lõpupidu otsustas lõpetada oma tapid, et saada töö parema hindega. Kahjuks ei olnud tal seljas tööriietust ja ta kandis ülikonda ja lipsu. Masin aga kahjuks tõmbas mehe lipsu pidi masina külge kinni ja mees sai kerge kägistuse osaliseks kuni kasutas peitlit, millega lipsu kaelast katki tegi. 3. Õpilased paksusmasina juures askeldavad midagi ja panevad liiga palju puitu masina sisse. Masin hakkab jaurama ja õpilased lülitavad masina välja mille tagajärjel
"Lõpupidu"- Heli Künnapas Peategelane Raili Kõrvaltegelased: Marcus, Roomet, Raul, Maret, Kiku Sündmustik leiab aset Oodveres, mida raamatu kangelanna Raili nimetab kolkakülaks. Raili jutustab lugejatele, mis juhtus tema ja ta klassikaaslastega gümnaasiumi viimase õppeaasta jooksul. Raamat koosneb 21-st peatükist. Raamat algab lõpupeoga, kus kõik noored istuvad saalis oodades oma viimast tunnistust. Raili vaatab saalis ringi ja imetleb kuidas kõik kaasõpilased on pidulikuks sündmuseks tundmatuseni muutunud ja kuidas tähtsad inimesed kõnet pidades räägivad, et elu algab siit. Teine peatükk "Hoidke teineteist" algab aga hoopis minevikust, 1-st septembrist, kui mindi 12-ndasse klassi. Raili teadis, et viimane aasta veel pingutada ja ongi see kauaoodatud vabadus käes ja saabki siit kolkast minema. Raili arust oli Oodveres jube kolkaküla, kus kõik tunnevad kõiki, kõigil on kellegi kohta halvasti öelda ja ...
Toimus kaupade vahetamine ning äritehingute kokku leppimine. Võisteldi ka vaimsetel aladel ja kaunites kunstides. Peamised olid aga võistlused kehalistel aladel. Olümpia väli asus Kronose mäe jalamil Alpheiose ja Kladeose jõgede ühinemiskohal. Olümpia ehitistest olid vanimad jumalanna Hera tempel Heraion ja olümpiamängude nõukogu istungitehoone Bouleuterion. Prytaneionis põles Zeusi auks igavene tuli ja seal peeti võitjate ning kõrgete külaliste auks lõpupidu. Suursugusem rajatis oli Zeusi tempel, mis ehitati aastatel 470-457 e.K.r. Altisest ida pool asus olümpiavõistluste peaareen Stadium. Seda võisid kasutada ainult võistlejad ja kohtunikud. Staadioni pikkus oli 213,75 ja laius 29 meetrit. Tribüünidele mahtus kuni 40 000 pealtvaatajat. 3 MÄNGUDEKS VALMISTUMINE Igal olümpia-aastal liikusid läbi Kreeka kolm sõnumiviijat. Nad teatasid mängude
karvamüts; b. sõnad, mis näitavad, kes või mis põhisõnaga väljendatu on, nt tütarlaps, meesõpetaja, neegerlaulja, juhttöötaja, lehmvasikas, agressorriik; Märkus. Sellesse rühma kuuluvad ka liitnimisõnad täiendosaga lõpp, kui see esineb tähenduses ‘viimane’, nt lõppjaam, lõppsõna, lõppvõistlus. Kui aga lõpp esineb tähenduses ‘lõpu puhul esinev’, on ta omastavas käändes, nt lõpuaktus, lõpueksam, lõpupidu. c. sõnad, mis märgivad vahendit, nt käsitöö, jalgratas, vesiravi, teivashüpe, õhkpidur, riistvõimlemine. Üldkeeles võib siiski kasutada omastavat sealgi, kus oskuskeele järjekindlus nõuab nimetavat: üldkeelesahjuküte, elektrikeevitaja, telefoniside, oskuskeeles ahiküte, elekterkeevitus, telefonside; d. us-lõpulised sõnad, kui nad on kahesilbilised ja III vältes või kui neis
Kuressaare Ametikool Disaini õppesuund Dekoraator-stilist Pulmad Rühmatöö Mirge Arge Kristel Tikerperi Kuressaare 2014 Sissejuhatus Meie gruppi kuuluvad Kristel Tikerperi ja Mirge Arge . Me valisime oma rühmatöö teemaks pulmad. Selle valiku tegime sellepärast, et see teema tundus huvitav ja teised valikud olid juba võetud ning samas ise me ei ole veel pulmi korraldanud ja see on uus kogemus. Kui varasemalt oleme korraldanud oma sünnipäevi, koolis klassiõhtuid ja ka lõpupidu, siis pulma kogemust meil veel ei ole. Samuti tulevikuks on see väga hea kui hakkame ka ise pulmi pidama või meie tuttavad hakkavad abielluma, saame abi sellest tööst ja ülevaate hindade suhtes ning palju üldse raha läheb vaja ja kui napib ideid siis saab neid samuti siit, ei pea hakkama jälle interneti avarustest neid otsima. ...
Nõudlus Majandusteaduses tähistab sõna "nõudlus" toodete (või teenuste) hulka, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta antud ajal ja antud kohas iga hinna juures. Siin on oluline teha vahet "soovil" ja "nõudlusel". Sa võid soovida osta 5 jäätist, aga kui Sul jätkub raha vaid ühe jaoks, on sinu jäätisenõudlus 1, mitte 5. Tahtmine ilma maksevõimeta on "soov", mitte nõudlus. Kui kõik muud tingimused on võrdsed, siis kaupade või teenuste hulk, mida tarbijad soovivad osta madalamate hindadega, on suurem sellest, mida nad sooviksid osta kõrgete hindadega. See ongi nõudlusseadus. Kui pakud oma piirkonnas autopesuteenust ja sinu hinnad on madalad, tuleb sulle tõenäoliselt rohkem kliente kui siis, kui hoiad kõrget hinnataset. See seadus kehtib aga vaid siis, kui samaks jäävad ka muud tingimused (tehtud reklaami hulk, töö kvaliteet, teeninduse tase jms). Iga toote kohta saab koostada nõudlustabeli, kus on kirjas, kui palju toodet ostetakse ig...
lähenemise üks variatsioon, arendas välja Thomas Gordon ning see põhineb kahel baaseeldusel: 1) kõigil isikutel on õigus saada oma vajadused rahuldatud; 2) kahe osapoole vahelises konfliktis pole vastuolu mitte nende vajaduste vaid vajaduste rahuldamise viiside ehk lahenduste vahel. Vajaduste ja lahenduste ehk vajaduste rahuldamiste viiside eristamine on esmatähtis. Näiteks, oletame, et tudengite sotsiaaltöö klubi vaidleb selle üle, kas rahastada lõpupidu või sulgemisohus õppelinnaku päevakeskust. Vajaduste ja lahenduste analüüsil selgub, et klubi vaidleb lahenduste mitte vajaduste üle. On vajadus avaldada austust lõpetajatele ning päevakeskus vajab tegevuseks ressursse. Samas on aga mõlema vajaduse rahuldamiseks mitmeid erinevaid võimalusi. Klubi võib kulutada raha lõpupeo korraldamiseks ning korraldada tuluõhtu päevakeskusele raha kogumiseks või kulutada
klassi klassijuhataja ja Lille tänava kooli juhendaja. Võrreldes maakoolidega oli töö Põltsamaal keerulisem. Kaks maja, tunnid kahes vahetuses. Vahetunniga oli vaja jõuda ühest koolimajast teise. Väga suured klassid ja õpilased olid rahutumad. Esialgu oli harjumatu ühte teemat mitu korda käsitleda, kuid hiljem harjus sellega ära. 7A klassis oli 35 õpilast: 18 tüdrukut ja 17 poissi. Õpilaste õppeedukus oli rahuldav. Käitumine korras. Sel ajal oli 7. klass põhikooli lõpuklass. Lõpupidu oli peolauaga ja kestis hommikuni (Lisa 3 punkt 2). 1955. aasta suvel käis Helvi Tallinnas tööõpetuse kursustel. Sel ajal seoti aiatöö ja tööõpetus. Kevadel ja sügisel töötas ta õpilastega kooliaias. Talvel tegi ta koos õpilastega töötoas papi-, vineeri-, puidu- ja plekitööd. Nad õppisid nööpe ette õmblema ja sokke nõeluma. Selleks pidi Helvi ise palju õppima ja tundideks ette valmistuma.
lainata laenata laittaa (= panna) panna, asetada laittaa (= valmistaa, tehdä) teha, valmistada laittaa päälle (= käynnistää) sisse lülitada, mängima panna laituri sadamasild, perroon laiva laev lakana (voodi)lina lakkiaiset (kesk)kooli lõpupidu lakkiaislahja koolilõpu kingitus lanttulaatikko kaalikavorm Lappi Lapimaa lapsellinen lapselik, lapsik lapsenlapsi lapselaps lapsi laps lasi klaas lasillinen klaasitäis laskea (= alentaa) alandada, vähendada
-näituse avamine -toodete,raamatute,plaatide jne presentatsioon -konverentsi ja kongressi lõpetamine -seltside,fondide,korporatsioonide ja teiste ühenduste tähtpäevade ja muude tähtsündmuste tähistamine -parteide tähtsündmuste tähistamine -messi lõpetamine -firma töötajate sünnipäeva tähistamine -lepingu allakirjutamine -preemiate ,autasude kätteandmine -mitmesuguste saavutuste tähistamine -esietenduse puhul korraldatav vastuvõtt -projekti lõpetamine -kooli lõpupidu -saatkondade ja firmade aiapidu -noortepidu -külaliste võõrustamine kodus,näiteks soolaleivapidu,katsikud,leeripidu,ristimispidu,koolilõpupidu,sünnipäevapidu. Sageli kaetakse juustulaud mitmekäigulise istumisega eine eraldi käiguna. Juustulaua menüü Juustulaua menüüsse võetakse 4-5 sorti juustu.Need valitakse nii, et oleksid esindatud nii mahedamaitselised kui ka teravamaitselised juustud.Tavaliselt on valikus üks valgehallitusjuust ja üks sinihallitusjuust
koristama. Ühel päeval lund koristades kukkusid nii Molli , kui ka Indrek , aga nii et Indrek Molli peale. Molli kasutas hetke ära ja suudles teda. Indrek armus. Seda oli näha ka tema hinnetelt. Ta püüdis igapäev vähemalt natukesekski Molliga kokku saada. Kuid ühest päevast ei olnud teda kodus või oli muud moodi hõivatud. See tekitas Indrekule hingevalu. XXVIII Kooli lõppedes oli vaja viimasel klassil korraldada lõpupidu, mida nad ettevalmistasid ja vaidlesid omakeskis, et kas viimasel hetkel direktorile tõde näkku paisata või jääda valeliku kõne juurde. Indreku kaela veeretati peolaua katmine. Peole tulid kõik õpetajad, õpilased ja direktor. Kuid pidu hakkas kuidagi igavaks kiskuma. Ainult härra Slopasev ja Voitinski said peo meeleolu sisse. Slopasev hakkas proosti tõstma, kui juhtus see mida ei osanud keegi peale Indreku ette näha. Nimelt suri härra Voitinski otse peolauas ära.
- pärast seda tegi poiss kõike, et uuesti ikka Molliga kokku saada, igal vabal hetkel püüdis tema juurde saada, isegi paariks minutiks - tema õppimine halvenes, Molotov hõõrus talle seda kord nina alla, sai aru et poiss on armunud ja käskis naistest eemale hoida - Indreku ja Molli sebimine kestis varakevadeni, kui siis enam Molli eriti aega ei leidnud, et poisiga jalutama minna või polnud teda enam kodus, Indrek tundis hingevalu XXVIII - tuli viimase klassi kevadine lõpupidu, seda korraldasid lõpetajad ise, vaidlesid ja arutasid, kes mida kõneleb, vaidluste peamiseks teemaks oli see, kas kõnedes avaldada direktorile ja õpetajatele tõtt või jääda valede juurde - lõpuks mindi Koovi juurde nõu küsima, kuid see arvas, et mis sellest tõest nii väga taga kiusata, kui poisid on siiani temata läbi saanud, siis saavad ka lõpupeol - poisid leppisid kokku, et kõnes siis tõtt ei räägi, kuid hiljem joovad end täis ja
Paula läheb lasteaeda Illustreerinud Piret Raud Selles raamatus on juttu tüdruk Paulast, kes elab Järvispeal. Tal on väike vend Patrik, koer Pontu ja kass Kiti. Paulal on ema ja isa ja kaks vanaema ja kaks vanaisa. Kõik nad on Paula perekond, kuigi nad ei ela sugugi ühes ja samas kohas koos. Selles raamatus lõpetab Paula lasteaia. Lasteaias on lõpupidu. Paula laulab laulukoolis, loeb luuletust ja mängib kaasa näidendis. Paula esimene koolipäev Illustreerinud Piret Raud Raamatus on juttu sellest, mis juhtub Paula esimesel koolipäeval. Kõigepealt ei jõua vanaonu Kalju õigeks ajaks Paula poole. Seega ei ole Paula emal kedagi, kelle hoolde võiks jätta Paula pisikese venna Patriku. Patrik tuleb kooli kaasa võtta. Ja seepärast peavad Paula ja Paula ema
Vaarmanni korduvad sõnad peavad midagi erilist tähendama, ja sellepärast tahtis ta maksku mis maksab Molliga kokku saada. Aga et see tal kaua ei õnnestunud, siis oli valul küllalt aega hella südant närida. Ainult kui juhtusid mingisugused erakordsed sündmused, siis jättis valu pisut oma närimise, pidades vahet, nagu oleksid ta hambad nüriks kulunud. Nõnda sai Indrek hinge tagasi tõmmata. XXIX. Üheks niisuguseks sündmuseks oli viimse klassi kevadine lõpupidu, kuhu kutsuti direktor, õpetajad ja eelviimne klass, et ei katkeks viimne side asutise ja lõpetajate vahel. Teised klassid ei kuulunud siia valitud seltskonda. Peol oli külm laud sooja tee, viina ja õllega. Aga see peo aineline külg tundus kõrvalisena, peaasi oli, mida pakuti vaimselt. Selle viimase eest pidid hoolitsema viimse klassi õpilased ise kui peokorraldajad. Nädalate kaupa arutati ja vaieldi, kes ja mis peab kõnelema
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
