Lüsosoomid 11.klass 04.11.2007 Tallinn 2007 Sisukord Lk 2: Sisukord Lk 3: Sissejuhatus Lk 3: Lüsosoomide tüübid Lk 4-5: Lüsosoomid Lk 6: Ainete teekond lüsosoomidesse Lk 7-8: Lüsosomaalsete ensüümide defektidest tingitud haigused Lk 9: Kokkuvõte Lk 10: Kasutatud kirjanuds 2 Sissejuhatus Lüsosoomid on ühekihilise membraaniga ümbritsetud lõhustavaid ensüüme sisaldavad organellid (Ensüümid lõhustavad aktiivses olekus valke, lipiide jt. aineid ning rakustruktuure.), mis moodustuvad Golgi kompleksist. Lüsosoomide suurus võib olla 0,25-0,5 µm ja ühes rakus on neid enamasti kuni paarsada. Lüsosoomid jagunevad kaheks. Esiteks primaarsed lüsosoomid, teiseks sekundaarsed lüsosoomid. Primaarsed sisaldavad vaid mitteaktiivses olekus ensüüme, sekundaarsed aga...
Lk 61-Rakuorganellid 1. Kirjeldage tsütoplasmavõrgustiku ehitust. Tsütoplasmavõrgustik koosneb kanalikestest ja tsisternikestest. 2. Mis ülesanded on tsütoplasmavõrgustikul? Mööda kanalikesi toimub ainete rakusisene transport ja karedal tsütoplasmavõrgustikul on ribosoomid, kus toimub valkude süntees. 3. Kuidas moodustuvad uued ribosoomid? Ribosoomid valmistatakse rakutuumas olevates tuumakestes. 4. Mille poolest erinevad ribosoomid teistest rakuorganellidest? Ribosoomidel puudub membraan. 5. Mis ülesandeid täidavad lüsosoomid? Lüsosoomid lagundavad aineid, mida enam rakk ei vaja. 6. Kirjeldage mitokondri ehitust. Mitkonder on ümbritsetud kahe membraaniga ning sisemembraan moodustab arvukaid kurde ja sopistusi, mida nimetatakse harjakesteks. 7. Mis tähtsus on mitokondritel? Mitkondrites toimub hingamisahela lõpp faas ja sealt tuleb energia, mida rakk vajab elutegevuseks 8. Miks on eri rakkudes erine...
Rakustruktuur Ehitus Ülesanne Kest (T) Tselluloos, ligniin, pektiin Ainevahetus (difusioon, osmoos), kaitseülesanne, annab kuju, võimaldab kasvada. Membraan (T, L) 2 kihti fosfolipiide. Eraldab väliskeskkonnast sisekeskkonda. Kaitseb välismõjutuste eest, ühendab rakke omavahel. Aine-, info- ja energiavahetus. Tsütoplasmat ümbritseb Tsütoplasma (T, L) rakumembraan, tsütoplasma Tsütoplasma liidab kõik koosneb rakuvedelikust...
Väike-Maarja Õppekeskus Raku referaat Referaat Juhendaja: Eda Rohula Koostas: Ilmar Pärnaste Väike-Maarja 2011 Sisukord Rakkude avastamise ajalugu.....................................................................................1 Rakumembraan.........................................................................................................2 Tsütoplasmavõrgustik...............................................................................................3 Golgi kompleks.........................................................................................................4 Lükosoom..................................................................................................................5 Vakuoolid..........................................................................................
Tsütoloogia uurib rakkude ehitust ja talitlust. ,,Kõik organismid on rakulise ehitusega." ,,Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel." ,,Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas." Prokarüootide ehk eeltuumsete hulka kuuluvad bakterid. Neil puudub membraaniga piiritletud tuum ning raku sisemuses on tunduvalt vähem erinevaid organelle ja membraanseid struktuure. Eukarüoodid ehk päristuumsed jaotatakse protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks. Tsütoplasma on raku sisemuses olev poolvedel aine, mis on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. Rakutuum on ümbritsetud kahekihilise membraaniga, et eraldada ja kaitsta kromosoome. Membraanides paiknevad poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine sisse ja välja. Sealsed kromosoomid nähtavad vaid rakujagunemise ajal. Kromatiin ehk rakutuumas paiknevad lahtikeerdunud kromosoom...
Ehitus · Eestipäraselt lagundavad kehakesed · Leidub kõigis loomsetes rakkudes ja kõrgemate seente taimede ja ainuraksetes. · Tekivad teatud osade eemaldumisel Golgi kompleksist. Ehitus · Lüsosoomid on ühekordse membraaniga ümbritsetud vesiikulid. · Keskmine diameeter 0,5 mikromeetrit. Suurimad kuni 1 mikromeeter · Sisaldis on elektrontihe. Primaarsetes struktuurne. · Eristatakse primaarseid ja sekundaarseid · Primaarsed on eraldunud Golgi kompleksist. Sekundaarsed on primaarsed, mis on liitunud ülearuse materjaliga rakus. Ülesanded · Kiirendavad/aeglustavad peptiid-, glükosiid- ja esterseoste hüdrolüüsi · Primaarsed lüsosoomid: 1)võivad raku tsütoplasmas lagundada mõningaid aineid. 2) Liituda rakumembraaniga ja väljutada ensüümid ümbritsevasse keskkonda · Toimivad ka raku enda vananenud osade lagundajana · Lagundav...
1. Kas eeltuumsed organismid on prokarüoodid? 2. Kas päristuumsed organismid on eukarüoodid? 3. Kas prokarüootide hulka kuuluvad bakterid? 4. Kas bakteritel puudub membraaniga piiritletud tuum? 5. Kas eukarüoodid jaotatakse protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks? 6. Kas iga rakk on ümbritsetud rakumembraaniga? 7. Kas raku sisemus on täidetud tsütoplasmaga? 8. Kas tsütoplasma koosneb peamiselt veest? 9. Kas anorgaanilised ained tagavad raku sisekeskkonna püsiva pH? 10. Kas tsütoplasmas on hulgaliselt madalmolekulaarseid orgaanilisi ühendeid? 11. Kas rakutuum avastati taimerakus 1831. aastal? 12. Kas tuumaümbris koosneb kahest membraanist? 13. Kas tuumasisene plasma on karüoplasma? 14. Kas karüoplasma sisaldab DNA-d, valke, RNA-d ja madalmolekulaarseid ühendeid? 15. Kas kromosoomid on tuuma kõige olulisemad osad? 16. Kas rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse? 17. ...
Rakutuum Ülesanne: · Juhtida raku elutegevust · Vastutada paljunemise eest Kuju: · Enamasti ümar/ovaalne · Piklikes rakkudes piklik Tuumake · Ajutine moodustis · Struktuur mis tekib mitme kromosoomi RNA sünteesi eest vastutavate piirkondade seostumisel . · Tuumakeses moodustavad ribosoomide ehitusüksused · Tavaliselt on neid tuumas 1-3 Tuumade Arv · Tavaliselt 1 rakus 1 tuum · teisi varjante on ka. ' Tuumade ehitus · Pooride kaudu ained tsütoplasma karüoplasma · Karüplasmas kromosoomid Kromosoom · Üks jupp kogu genoomist · DNA, RNA, Valgud, ioonid · Raku jagunemise ajal kokku pakitud, muul ajal pooleldi lahti pakitult(kromantiin) · Jaotus autosoomid, suguromosoom...
Päristuumne rakk Referaat Sisukord Robert Hook ...............................................................................................................................3 K.E. von Baer .............................................................................................................................4 Rakuteooria ................................................................................................................................5 Joonised: Taimerakk ..................................................................................................................................6 Loomarakk .................................................................................................................................7 Seenerakk...................................................................................................8 Organellid:...
Koosnevad ribosoomi RNA-st (rRNA) ja valkudest Suurem ja väiksem alaüksus ÜLESANDED Valgusüntees - Polüsoom – ribosoomide kogum, mis osaleb sama koostisega valgu tootmises 14. Lüsosoomid TEKE Golgi kompleksist „pungub“ lüsosoom EHITUS Ühekordse membraaniga põiekesed ÜLESANNE Lagundavad vananenud rakuosi ja rakku sisenenud aineid (fagotsütoos) PRIMAARED LÜSOSOOMID Sisaldavad ensüüme Ensüümvalke on vaja isoleerida raku sisekeskkonnast SEKUNDAARSED LÜSOSOOMID Sisaldavad ensüüme Lagundavad aineid 15. Golgi kompleks EHITUS Koosneb membraanidest ÜLESANDED Lüsosoomide teke Valgud omandavad kõrgemat järku struktuuris Osaleb rakumembraani uuendamisel (Osaleb taimede rakukesta moodustumisel) 16. Mitokonder
Materjal 1. Loetle elutunnused *Elutunnused on: 1 )Rakuline ehitus 2) Kohanemine 3) Paljunemine 4) Areng (otsene ja moondeline arend) 5) Aine ja energia vahetus 6) Reageerimine välis ärritustele 7) Pärilikkus 2. Nimeta loomaraku osad ja organellid *Loomaraku osad on: 1) Rakutuum 2) Tsütoplasma *Loomaraku organellid on: 1) Tsütoplasmavõrgustik 2) Golgikompleks 3) Tsütoskelett 4) Ribosoomid 5) Mitokondrid 6) Lüsosoomid 3. Võrdletabelis seene, looma ja taime rakku Kõigil on eelnevad kuus.Taime rakul lisanduvad Suured vakuoolid, membraanikest ja plastiidid. Seenerakul lisandub membraanikest 4. Kõikide rakuosade ja organellide ülesanded. *Rakutuum-Juhib kogu raku elutegevust *Tsütoplasmavõrgustik-Seal toimub ainete liikumine ja lipiidide ja sahariidide süntees *Tsütoskelett-See on rakutugi ja liikumissüsteem *Golgikompleks-Selles toimub valkude sorteerimine ja transport *Ribosoomid-Selles toimub valkude süntees *Mitokondrid-Selles to...
SÜNTEESIST; ENSÜÜMID SÜNTEESIVAD VALKE; MÖÖDA TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIKU KANALEID TOIMUB AINETE RAKUSISENE LIIKUMINE; VÕRGUSTIK ON SEOTUD AINEVAHETUSLIKE PROTSESSIDEGA. RIBOSOOMID: EHITUS 2-OSALISED (KOOSNEVAD RIBOSOOMI-RNA JA VALGU MOLEKULIDEST); MITOKONDRID JA KLOROPLASTID SISALDAVAD RIBOSOOME; TALITLUS RIBOSOOMIDES TOIMUB VALKUDE SÜNTEES; RIBOSOOME SISALDAVATES RAKUORGANELLIDES SÜNTEESITAKSE NEILE VAJALIKKE VALKE; RIBOSOOMID PANNAKSE KOKKU RAKUTUUMAS OLEVATES TUUMAKESTES. LÜSOSOOMID: EHITUS ÜMBRITSETUD ÜHEKORDSE MEMBRAANIGA; ÜHED LÜSOSOOMID SISALDAVAD ENSÜÜMVALKE, TEISED LAGUNDAVAD AINEID JA NEID LÕHUSTAVAID ENSÜÜME; TALITLUS LÜSOSOOMIDES LÕHUSTATAKSE AINEID ; LÜSOSOOMIDES LAGUNDATAKSE MAKROMOLEKULE JA OTSTARBE KAOTANUD RAKUSTRUKTUURE, KA FAGOTSÜTEERITUD AINEOSAKESI. GOLGI KOMPLEKS: EHITUS KOOSNEB ÜKSTEISE KOHAL ASUVATEST PLAATJATEST TSISTERNIKESTEST, PÕEIKESTEST JA NEID ÜHENDAVATEST
Rakk Rakuteooria on vaadete süsteem, mille kohaselt kõik organismide (nii loomade kui ka taimede) elundid ja osad koosnevad rakkudest. Selle kohaselt on rakud elu kõige väiksemad vormid (üksik rakk suudab toime tulla kõikide eluks vajalike funktsioonidega), seega kõike, mis pole rakk või rakkudest koosnev (näiteks viirus), ei saa lugeda elusaks. Rakuteoorial on kolm peamist komponenti : kõik elav koosneb rakkudest, rakud on kõige väiksemad elavad osakesed ja kõik rakud tulevad varem eksisteerinud rakkudest. Raku ehitus Bakteritoksiin - mõnede bakterite poolt sünteesitav mürkaine. Bakteritoksiinid põhjustavad inimesel haigusi. Biotehnoloogia - rakendusbioloogia haru, mis kasutab mitmesuguste organismide elutegevusega seotud protsesse inimestele vajalike ainete tootmiseks. Biotõrje - üht liiki isendite arvukuse piiramine teist liiki organismide abil. Rakendatakse eelkõige taimekasvatuses kahjurputukate, aga...
RAKK Iga organism koosneb rakkudest ning rakkude poolt moodustatud rakuvaheainest. Arvatakse et inimese keha koosneb 1014 rakust. Erinevate rakkude suurus varieerub 5 - 120 µm vahel. Rakkude ehitust ja talitlust uurib rakuõpetus ehk tsütoloogia. Inimkeha suurimad rakud on munarakk ja närvirakk, kõige väiksem aga vererakk - lümfotsüüt. Rakkude kuju võib varieeruda - lamedad, kuubikujulised, käävjad jne. Vaatamata rakkude kuju ja suuruse varieeruvusele on nende põhistruktuur ühesugune. PROKARÜOODID e eeltuumsed rakud: TUUM PUUDUB, raku keskosas paiknev DNA ei ole ümbritsetud membraaniga · Bakterid · Arhed EUKARÜOODID e päristuumsed rakud ESINEB TUUM, jagunevad ainu- ja hulkrakseteks · Taimed · Loomad · Protistid · Seened RAKUORGANELLID · Raku tuum · Rakumembraan · Mitokondrid · Golgi kompleks · Ribosoomid...
Bioloogia 1. Nimeta rakuteooria põhiseisukohti. · Kõik organismid koosnevad rakkudest. · Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust. · Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas. 2. Nimeta loomorganismide koepõhitüübid ja too näiteid · Epiteelkude- rakud tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheaeine peaaegu puudub. Moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid. Kaitseb keskkonnamõjude eest. · Sidekude- rakud asetsevad hajusalt. Palju rakuvaheainet . Luukude, rasvkude, veri. Ühendab koed ühtseks. Kaitseülessanne. · Lihaskude- sisaldavad valgulisi müfibrilli,võimaldavad muuta rakkude mõõtmeid. 3- tüüpi: vöötlihaskude( inimese lihased) , silelihaskude ( soolestik ) , südamelihaskude. · Närvikude-neuronid.Erutuvus ja selle juhtimine. Moodustavad pea-ja seljaaju, nendest lähtuvad närvid ja närvisõlmed 3. Võrdle eukarüoote( päristuumseid ) ja proka...
Raku ehitus ja talitlus 11.klass Kontrolltöö konspekt + joonis(loomarakk) Päristuumse raku ehitus Ehitus: Y kahekihiline tuumamembraan, Y poorid, Y kromatiim(aine) - DNA, RNA, valgud, Y tuumake - tekivad ribosoomid Kromosoomid: mikroskoobiga nähtavad ainult raku jagunemise ajal. Ehitus: Y DNA mol. 1 või 2 Y Histoorid Kromosoomistik: ehk karüotüüp on kromosoomide kogum inviidi keha- või suguraku tuumas. 1)Kahekordne kromosoomistik - nim diploidne kromosoomistik 2)Ühekordne kromosoomistik - nim haploidne kromosoomistik Rakumembraan Ehitus: Y Kaks kihti fosforlipiide Y Valgumolekulid Y Kolesterool Y Digosahhariid(välispinnal) Ülesanded: Y Hoiab sisu koos ning kaitseb Y Ainete valikuline transport rakku; 1)passiivne transport ning 2)aktiivne transport Y Endotsütoos nt. Õgirakud Y Seob rakud kudedeks Y Retseptor(valgud vahetavad infot) Rakuorganellid Me...
RAKUTEOORIA 1. Hans ja Zacharias Janssen - esimene mikroskoop 2. Robert Hooke - esimene valgusmikroskoop 3. Karl Ernst von Baer - avastas imetaja munaraku 4. Matthias Schleiden ja Theodor Schwann - rakuteooria põhitees 5. Rudolf Virchow - rakuteooria põhiseisukoht Prokarüoodid e. eeltuumsed - ainult bakterid, puudub piiritletud tuum, esineb vähem organelle. Eukarüoodid e. päristuumsed - on tuum, kõik teised elusorganismid. LOOMARAKK Rakumembraan - kaitseb rakke - Ainevahetus Aktiivne ainevahetus(difusioon) - madalamalt kontsentratsioonilt kõrgemale (vajab energiat) Passiivne ainevahetus(osmoos) - kõrgemalt madalamale (ei vaja energiat) Rakutuum - DNA säilitamine - juhib raku elutegevust ja selles toimivaid protsesse Tuumake - toodab ribosoome ja RNA süntees Tsütoplasma - seob rakuorganellid tervikuks - tagab toitainete laialikandmise rakus Tsütoplasmavõrgustik (ER) Siledapinnaline ER - va...
Rakutuum *Tavaliselt üks tuum raku keskel. *Kujult ümar või ovaalne. *Ümbritsetud kahe poorilise membraaniga, mis tagab ainevahetuse tuuma ja tsütoplasma vahel. *Tuum on täidetud karüoplasmaga e. tuumaplasmaga. *Interfaasis on näha tuumakesed, kus toimub rRna süntees ja ribosoomide moodustumine. *Tuumas asuvad kromosomid pärilikkuse kandjad Tuuma funktsioonid *Sisaldab ja säilitab raku pärilikku informatsiooni. *Reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. *Juhib raku elutegevust. Tsütoplasma *Poolvedel raku sisekeskkond, mis on pidevas liikumises. *Sisaldab vett (60-90%), milles on lahustunud anorgaanilised ja orgaanilised ained. *Anorgaaniliste ainete ioonid tagavad raku püsiva pH taseme. *Orgaanilistest ainetest esineb valke, lipiide, süsivesikuid, amino-ja nukleiinhappeid jne. Tsütoplasma funktsioonid *Seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö. *Tab toitainete laia...
3. Raku ehitus ja talitlus 3.1 rakuteooria kujunemine Tsütoloogia uurib rakkude ehitust ja talitust Teadlased: Schleiden- kõik taimed on rakulise ehitusega Baer- avastas imetajate munaraku Schwanni- kõik organismid on rakulise ehitusega Virchowil- iga uus rakk saab alguse üksnes olemas olevast rakust selle jagunemise teel. (rakud tekivad ainult rakkudest, uued rakud tekivad ainult jagunemise teel, organismide kasv ja areng põhineb raku jagunemisel) pani aluse tsütoloogia arengule. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Mikroskoobid: liitmikroskoop- jannsenid mikroskoop ja valgusmikroskoop- hook binokulaarne mikroskoop stereomikroskoop mikrotoom elektronmikroskoop radioaktiivseid isotoope 3.2 Rakkude mitmekesisus Ehitusplaani alusel võib jagada eluslooduse kaheks Üherakulised organismid ja Hulkraksed organismid Üks pisemaid üherakulisi organisme on Mükoplasma, kutsub esile hingamisteede haigusi. Suurim on lindude ...
Bioloogia 10.kl Rakutuum - Ülesanded : Geeniekspressioon ja DNA replikatsiooni reguleerimine ja kontroll. Juhtida raku elutegevust , vastutada paljunemise eest. 1 rakus 1 tuum või 1 rakus 2 tuuma (suurem elutegevust, väiksem paljunemist. Pooride kaudu asjad tsütoplasma karüoplasmasse (poorid keerulise valgulise kontrollsüsteemiga). Kromosoom - Üks jupp kogu genoomist. DNA, RNA, valgud,ioonid. Raku jagunemise ajal kokku pakitud, muul ajal pooleldi lahti pakitud. Jaotus : autosoomid (sugudel sarnase ehitusega), sugukromosoomid ( sugudel erinvad arvult, ehituselt) . KROMOSOOMISTIK : haploidne(n) nt. sugurakud, mõned hallitusseened, sammaltaimed. Diploidne (2n) nt keharakud. Polüploidne (3n-10n) nt kultuurtaimede sordid. 23 paari inimesel , igat 2. Tuumake - Ajutine moodustis (jagunemise ajal kaob). Struktuur ,mis tekib mitme kromosoomi rRna sünteesi eest vastutavate piirkondade seostumisel. Tuumakes...
1.Rakuteooria: Virchow sõnastatud rakuteooria põhiseisukohad: - kõik organismid koosnevad rakkudest - rakud tekivad olemasolevatest rakkudest jagunemise teel - raku ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas Robert Hooke võttis kasutusele sõna rakk Janssenid valmistasid esimese mikroskoobi Leeuvenhoek- uuris esimesena baktereid Schwann- leidis, et loomorganismid on rakulise ehitusega Schleiden-leidis, et kõik taimed on rakulise ehitusega Baer- uuris imetajate munarakke 2.Eeltuumsed ja päristuumsed: Tunnus eeltuumne rakk e. päristuumne rakk ...
Kokkuvõte Koostatud Bioloogia IX klassile õpiku põhjal 1) Raku ehitus 1) Raku tähtsam osa on tuum, mis juhib raku tegevust, tuumas paiknevad kromosoomid, mis sisaldavad geene. Rakutuuma ümbritsevad kaks membraani. Membraanideks on poorid. Tuumaväline osa kaetud tsütoplasmaga. 2) Rakk on kõige väiksem osake, millel on omane elutegevus ja mis võib elada iseseisvalt 3) Ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakud moodustavad kogumikke, mida nimetatakse kudedeks st. koed koosnevad rakkudest. Tähtsamad organellid on mitokondrid nad varustavad rakku energiaga, mida on vaja elutegevuseks Ribosoomid neis sünteesitakse valke Lüsosoomid membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad lõhustavaid ensüüme Vakuoolid õhukese membraaniga ümbritsetud rakumahla mahutid Raku ehitus Raku tähtsam osa on tuum, mis juhib raku tegevust, tuumas paiknevad kromosoomid, mis sisaldavad geene. ...
1)Rakuteooria põhiseisukohad: · .Kõik organismid on rakulise ehitusega · Uued rakud tekivad olemasolevatest rakkudest jagunemise teel · Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas Organismid jaotatakse kahte rühma: prokarüoodid ja eukarüoodid · Prokarüoodid e. eeltuumsed on bakterid. Neil puudub membraaniga piiritletud tuum ning raku sisemuses on tunduvalt vähem struktuure. (N: tsüanobakterid, mükoplasmad) · Eukarüoodid jaotatakse protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks. (Viirused ei kuulu kumbagi rühma). (N: viburloomad, käsnad, rohevetikad) 2)LOOMARAKK on päristuumne, teda ümbritseb kahekihiline rakumembraan. Kesta pole. Sisaldab mitokondreid, aga ei sisalda kloroplaste ega plastiide. · Rakutuum: tavaliselt ümar ümbritsetud tuumaümbrisega, mis koosneb kahest membraanist, milles paikne...
RIBOSOOMID · Ribosoomides puuduvad membraanid · Sisaldavad rRNA ja valgumolekule · Neis toimub valkude süntees · Ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogumit nim. POLÜSOOMIKS GOLGI KOMPLEKS · Koosneb membraaniga ümbritsetud plaatjatest tsisternidest ja põiekestest ning neid ühendavatest kanalitest · Seal toimub valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse (lüsosoomidesse) · Osaleb rakumembraani moodustamisel LÜSOSOOMID · Ühekihilise membraaniga ümbritsetud põiekesed FUNKTSIOONID · Kindlustavad surnud ja mittevajalike rakustruktuuride lagundamise · Tagavad rakku sattunud võõra orgaanilise aine (antigeenide) lagundamise · Rakusisene seedimine (fago- ja pinotsütoos) · Moondega arengu korral kudede ümberkorraldajad · Tagavad metabolismi nälgimisel, dieedil MITOKONDRID · Ümbritsetud kahe membraaniga FUNKTSIOONID · Mitokondrites toimib oma valgusünteesi
Rakuosa Ülesanded Rakutuum Raku juhtimine ja kontrollimine, info - tuumake säilitamine organismi pärilike tunnuste kohta. - Ribosoomide moodustumine Rakumembraan Raku katmine, piiritleb organelle; läbi selle toimub aine- ja energiavahetus Tsütoplasma Seob organelle; poolvedel sisekeskkond Tsütoplasmavõrgustik: Ainete liikumine rakus mööda kanaleid; - karedapinnaline endoplasmaatiline - Valkude süntees retiikulum - Lipiidide ja süsivesikute süntees - siledapinnaline endoplasmaatiline retiikulum Ribosoomid Valkude süntees Golgi kompleks Valkude töötlemine ja pakkimine lüsosoomideks Lüsosoomid Lagundatakse aineid nt: makromolekule Mitokonder Energiaga varustamine nt: glükoosi lagundamine Tsentrosoom Rakujagunemise ajal kääviniitide moodustumine Tsütoskelett Raku tugi- ja liikumissüs...
RAKU EHITUS · 1665 Hooke leiutas valgusmikroskoobi · 17 s teine pool Leuwenhoek täiustas mikroskoopi ja uuris ainurakseid · 1826 Ernst von Baer avastas imetaja munaraku · 1838 Schleiden ütles et kõik taimed on rakulised · 1839Schwann ütles et loomad on ka rakulised :D · 1931elektronmikroskoop · Kõik organismid koosnevad rakkudest · Raku ehitus ja talitlus on vastastikkuses kooskõlas · Uued rakud tekivad üksnes olemas olevate jagunemise tulemusena PÄRISTUUMSE RAKU EHITUS 1) raku membraan *koosneb valkudes *fosfolipiididest *kolesterool *oligosahhariidid TÄHTSUS *eraldab raku sisekeskkonna välisest *kaitseb väliste mõjude eest *ühendab rakke omavahel *võimaldab aine, energia ja info vahetust ümbritseva kekskkonnaga *ainete transport 2) tsütoplasma poolvedel raku sisu, mis koosneb peamiselt veest ja lahustunud orgaanilistes ja anorgaanilistest ainetest TÄHTSUS *seob raku organellid...
FUNKTSIONAALNE MORFOLOOGIA I LOENG - RAKUD -Rakk elusaine väikseim morfofunktsionaalne ühik, millel on olemas kõik eluavaldused: ehitus, ainevahetus, erutatavus, liikuvus, kasv, paljunemine ja kohanemisvõime. -Rakkude kuju sõltub *geneetilisest määratlusest *funktsioonist *keskkonnast -Rakkude suurus sõltub *geneetilisest määratlusest *vanusest *mitoosi faasist *varuainete hulgast -Organismi areng põhineb rakkude kasuvus, jagunemises ja diferentseerumises. - Lühikese eluaega rakud: vererakud, seemnerakud. Pika elueaga rakud: maksarakud. Jagunemisvõime kaotanud rakud: närvirakud. -Rakumembraan kaitseb, transpordib aineid, ühendeid, tuvastab informatsiooni retseptoritega. -Taimsele rakule isel. : *vakuool (raku vananedes tekib üks suur tsentraalvakuool, mis koosneb väikestest vakuoolidest) *plasmiidid(kloroplastid) *rakukest -Loomsele rakule isel. : *tsentrioolid *lüsosoomid -Endoplasmaatiline retiikulum ...
RAKUORGANELLID JA NENDE ÜLESANDED ORGANELL ÜLESANNE TAIM LOOM Tuum Kontrollib raku + + elutegevust Tuumamembraan Valikuline ainete + + transport Karüoplasma Seob tuuma tervikuks + + Tuumake rRNA süntees + + Tsütoplasma Seob rakuorganellid + + tervikuks Mitokonder Varustab rakku + + energiaga Ribosoomid Valgu süntees + + Vakuool Sisaldab varu- ja Suured Väiksed jääkaineid Lüsosoomid Ainete lõhustamine + + Karedapinnaline Valkude süntees + + tsütoplasmavõrgustik Sile...
loomse raku ehitus · tsütoplasma- sisaldab vett ja selles lahustunud aineid . Selles paiknevad organellid · rakutuum- suunab ja kontrollib raku elutegevust · ribosoomid - neis sünteesitakse valgud · tsütoplasmavõrgustik- mööda selle kanaleid liiguvad ained kanalite pinnal sünteesitakse mitmesuguseid ühendeid · mitokonder - varustab rakku energiaga · golgi kompleks- selles sorteeritakse rakus sünteesitud valgud · lüsosoomid- neis lagundatakse mittevajalikke orgaanilisi ühendeid · rakumembraan - katab ja kaitseb rakku , selle kaudu toimub aine-ja energiavahetus Viirused pole elus organismid . Viirustel on küll selliseid omadusi , mille järgi võiks arvata et ta on elus : · pärilikkusaine olemasolu · võime muutuda ja aja jooksul areneda ja omadused miks ta pole elus : · puudub rakuline ehitus · puudub ainevahetus · n...
RAKUÕPETUS Tsütoloogia ehk rakuõpetus on teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust (näiteks rakkudes esinevaid protsesse, rakkude paljunemist ja omavahelist infovahetust). Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest ning rakkude poolt moodustatud rakuvaheainest. Arvatakse, et inimese keha koosneb 1014 rakust. Erinevate rakkude suurus varieerub 5 - 120 µm vahel. Rakkude suurus on määratud rakumembraani pindala ja sisekeskkonna ruumala suhetega. See on oluline normaalse aine- ja energivahetuse jaoks, mis omakorda limiteerib rakkude suurust. Suurim rakk on jaanalinnu munarakk (rebu): läbimõõt 5 cm, kaal 500 grammi ning väikseim rakk on mükoplasma (ainurakne bakter 0,1 - 0,3 µm, mis võib inimesel esile kutsuda hingamisteede haigusi). Inimkeha suurimad rakud on munarakk ja närvirakk, kõige väiksem aga vererakk - lümfotsüüt. Rakkude kuju võib varieeruda - lamedad, kuubikujulised, käävjad jne. Vaatamata rakkude kuju ja suuruse varieeruvusele ...
RAKUTEOORIA Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi. Esimesena hakkas rääkima taime rakust. K.E von Bear munaraku avastaja. A.von Leeuwenhoek ainuraksete kirjeldaja. Rakuteooria põhiseisukohad: · Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest. · Rakkude ehitus ja talitlus on kooskõlas.( nt:närvirakud) · Kõik uued rakud saavad alguse olemasolevast rakust jagunemise teel. · Hulkraksetes organismides on rakud diferentseerunud ( eristunud) ja integreerunud ( on omavahel seotud.) Loomarakk e. eukarüoodne rakk. Loomarakk koosneb: rakumembraanist, tsütoplasmast, lüsosoomidest, golgi kompleksist, raku tuumast, selle sees asetsevast tuumakesest, ribosoomidest, tsütoplasma võrgustikust, vakuoolist ja mitokondrist. Membraan Ülesanded: · Kaiseb rakku · Piirab rakku · Ainevahetus · Transport Passiivne aktiivne (ei vaja lisa- (vajab lisaenergiat) ener...
1. Rakuteooria kujunemine. Rakuteooria põhiseisukohad on: Kõik organismid on rakulise ehitusega; Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel; Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Rakuteooria sai alguse kui Rober Hook leiutas 17 sajandil mikroskoobi. Mikroskoope hakati sellest ajast täiustama ja saadi iga uue täiustusega midagi rohkem teada. Rakuteooria sai kirja siis kui Rudolf Virchow sõnastas rakuteooria (Kõik organismid on rakulise ehitusega. Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas.) Samuti avastati nelja tüüpi kudesid: Epiteelkude, näiteks nahk; Sidekude, näiteks luukude ja rasvkude, samuti veri; Lihaskude, näiteks silelihaskude (soolestiku ümber), südamelihaskude südames ja vöötlihaskude skeletilihastel; Närvikude, näiteks närvirakkudes. 2. Rakkude mõõtmed ja kuju. Bakterite suurus Eribakteriliikide rakud...
Kodune kontrolltöö nr.2 Kas väide on tõene või väär? Vale väite korral lisa õige lause. 1. DNA koos RNA- ga moodustab kromosoomi. VÄÄR, sest DNA koos valkudega ja vähese RNA-ga moodustab kromosoomi. 2. Tsentriool koosneb kahest tsentrosoomist. VÄÄR, sest tsentrosoom koosneb kahest tsentrioolist. 3. Mitokonder on ümbritsetud kahe membraaniga. ÕIGE. 4. Ainete aktiivtranspordiks vajatakse transportvalke ja täiendavat energiat. ÕIGE. 5. Lüsosoom varustab rakku energiaga. VÄÄR, sest lüsosoom lagundab makromolekule ja otstarbe kaotanud rakustruktuure. 6. Uued kromosoomid tekivad DNA replikatsiooni tulemusena. ÕIGE. 7. Membraanide koostisse kuuluvad põhiliselt fosfolipiidid ja valgud. ÕIGE. 8. Inimese sugurakkude kromosoomistik koosneb: c) 46-st, d) 48-st kromosoomist 9. Ribosoomide peamiseks ülesandeks on: b) valkude süntees 10. Hapnik ja teised gaasid pääsevad rakku: d) difusiooniga. 11. Tsütoplasma koostises on kõige enam: a) vee mo...
Tsütoloogia Kordamine 1. Rakuteooria põhiseisukohad. Näiteid iga seisukoha kohta. Vastus: 1. Kõik organismid koosnevad rakkudest Ilma rakkudeta elu ei ole. 2. Uued rakud tekivad ainult olemasolevate rakkude jagunemisel Mitterakulisest ainest uusi rakke tekkida ei saa. Organismid saavad kasvada ja areneda ainult seetõttu, et rakud jagunevad. 3. Rakul on olemas kõik elu tunnused 4. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. 2. Miks rakud ei saa olla suured? Vastus: Ainete transport tema sees jääks pikkade vahemaade tõttu liiga aeglaseks. Mida suurem on rakk, seda suurem on tema ruumala ja pinda katva membraani suhe. Seetõttu ei toimuks suure raku ainevahetus läbi raku pinda katva membraani piisava intensiivsusega. 3. Millest sõltub rakkude kuju? Vastus: Rakkude kuju sõltub sellest, mis koesse nad kuuluvad 4. Milliseid meetodeid kasutatakse rakkude uurim...
Bioloogia kordamine Loom- ja taimeraku ehitus Rakuteooria kujunemine · Valdav osa rakkudest on mikroskoopilised · Rakuteadus e. Tsütoloogia (uurib rakkude ehitust ja talitust) · Kõik organismid on rakulise ehitusega · Iga rakk saab alguse üksnes olemasoleva raku jagunemise teel · Raku uurimiseks kasutatakse mikroskoopi Rakkude mitmekesisus · Elusloodus jaotub eelkõige kaheks suuremaks rühmaks: üherakulised ja hulkraksed organismid · Üherakulistel organismidel toimub kogu aine-, energia- ja infovahetus ümbritseva keskkonnaga rakumembraani vahendusel · Bakterid on oma väliskujult erinevad(ümarad, pulkjad, kruvikujulised, võivad olla ripsmetega kui ka viburitega) · Hulkraksete kuju ja ehitus sõltub sellest, millisest koest nad pärinevad · Iga koe rakkude siseehitus ja väliskuju on kooskõlas nende ta...
Tsütoloogia Kordamine 1. Rakuteooria põhiseisukohad. Näiteid iga seisukoha kohta. Kõik organismid koosnevad rakkudest. Rakk on elussüsteemi elementaarüksus. Kõikide organismide rakud on sarnased. Tütarrakkude moodustumine toimub emaraku jagunemise teel. Rakkude ehitus ja talitus on vastastikuses kooskõlas. Hulkrakses organismis sarnase ehituse ja talitusega rakud koos rakuvaheainema moodustavad koe. 2. Miks rakud ei saa olla suured? Kuna muidu jääb nende varustamine toitainetega ja infoga ümbritsevast keskkonnast kehvaks või olematuks 3. Millest sõltub rakkude kuju? Hulkraksetes organismides sõltub rakkude kuju ja ehitus sellest, millisest koest nad pärinevad. 4. Milliseid meetodeid kasutatakse rakkude uurimiseks? 5. Epiteelkudede tunnused. Selle rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval, ja moodustavad keha pealispinda ja kehaõõnsusi katva kihi. Epi...
Endoplasmaatiline retiikulum ER e. tsütoplasmavõrgustik · Organell; · Kõigis eukarüootsetes(päristuumsetes) rakkudes. · Jaguneb kolmeks : siledapinnaline ER ja karedapinnaline ER ja Golgi kompleks. Struktuur · ER-i moodustavad ühekordse membraaniga ümbritsetud vesiikulid, tsisternid ja tuubulid. · Koos moodustavad võrgustiku. · Paiknevad ribosoomid Karedapinnaline ER (muudavadki karedaks), mis osalevad valgusünteesil. · Lisaks : ensüümide süntees, ainete transport, uute membraanide, vakuoolide ja mõnede organellide moodustumine. Siledapinnaline ER · Koosneb harunevatest torukestest ja nende laienditest, kuid pole ribosoomidega kaetud. · See osaleb eeterlike õlide, vaikude jt ainete moodustumisel ja transpordil. Valkude muutmine endoplasmaatilises retiikulumis · Enne ,kui valgud jõuavad ER-ist sihtpunkti, neid muudetakse. · Muutused jagunevad neljaks. Gol...
RAKUORGANELL EHITUS ÜLESANNE ribosoom kaheosaline (väiksem alamüksus ja suurem alamüksus), valkude sünteesimine koosneb rRNA ja valkude molekulidest, membraanid puuduvad mitokonder kahe membraaniga (välismembraan, sissesopistunud sisemembraan), välismembraan katab ja rakkude varustamine kaitseb, sisemembraani energiaga kristades muundatakse toitainete lagundamisest saadud energia raku jaoks sobivaks tsütoplasmavõrgustik ...
Rakuorganellid Tsütoplasmavõrgustik endoplasmaatiline retiikulum . Tsütoplasmas olev membraansete kanalite , põiekeste ja tsisternikeste süsteem , mida mööda toimub rakusisene ainete liikumine . Tuumavälismembraan ja tsütoplasmavõrgustik on alati seotud . Tsütoplasmavõrgustikud : · Siledapinnaline · Karedapinnaline Tsütoplasmavõrgustiku ülesanded : · Siledapinnalises toimub varusüsivesikute glükogeeni süntees .Lipiidide ja bioaktiivsete ainete nt. steroidhormoonide süntees. · Karedapinnaliseks muutub tsütoplasmavõrgustik seal paiknevate ribosoomide tõttu . · Ribosoomides toimub valkude süntees . Ribosoomid · Ribosoomidel puuduvad membraanid , nad sisaldavad rRNA ja valgumolekule . Golgi kompleks · Koosneb membraaniga ümbritsetud plaatjatest tsisternidest ja põiekestest ja neid ühendavatest kanalitest . · Tsütoplasmavõrgustikust satuvad ained Go...
Bakterid Prokarüootsed e. Eeltuumsed organismid - DNA ei ole eraldatud tuumamabraaniga Genoom DNA hulk liikidel erinev. Väikese genoomiga on mükoplasma ja paljud parasiitsed bakterid Suur genoom aktinomtseentidel Nukleoid e. Tuumapiirkond, kus paiknevad DNA ja histoonitaolised valgud. Haploide ' Haploid pooli tervikust Plasmiid e. DNA väikesed rõngasmolekulid, mille geenid, mis pole vajalikunud tavaolekus. Antibiootilises keskkonnas on nad olulisteks resistentsusfaktoriteks Rakumembraan katab rakku Rakukest ümbritseb membraani. Selle pinnal asub limakapsel, mis kaitseb kuivamise eest Ribosoomid, erinevad ehituselt eukarüootide ribosoomidest Sisaldised varuaine (tärklid, gükogeen, polüfosfaadid, väävel jne.) terakesed Bakteritel puuduvad mitokondrid, plastiidid, ER, Golgi kompleks, lüsosoom...
Seenerakk 1. Seeneraku tunnused · Eukarüoodid · Heterotroofne kasutavad elutegevuseks teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet Saprotroofid (toituvad surnud orgaanilisest ainest) ja biotroofid (toituvad elusast orgaanilisest ainest). Hüüfid ehk seeneniidid on sõltuvalt liigist kokku pakitud seeneniidistikuks ehk mütseeliks va pärmiseened. Ainu- ja hulkraksed seened 1. Üherakulised seened ümarad pärmiseened, hulgatuumalised täpphallikud 2. Hulkraksed seened hüüfides esinevad vahesõnad nt kottseened Seened paljunevad peamiselt eoste abil, misvõivad moodustuda kas sugulisel või mittesugulisel teel. Seente mitmekesisus : Kottseened pärmiseened, jahukasted, mürkel Ikkesseened täpphallikud (toiduainete hallitus), rohehallik (penitsiliin) Kandseened pilvikud, kärbseseened, roosteseened, majavamm See...
Eukarüootne rakk. Rakumembraan ja rakutuum. Ehitus ja funktsioonid; Rakuorganellid; Taime-, looma- ja seeneraku võrdlus. Rakumembraan Kõik rakud on kaetud rakumembraaniga. Kuigi rakke on väga palju erinevaid, on rakumembraani ehitus kõigil väga sarnane. Lisaks raku välismembraanile on eukarüootsetes rakkudes ka membraanidega kaetud organellid. Rakumembraanil on kaks funktsiooni: 1. Eraldada raku sisekeskkond väliskeskkonnast; 2. Võimaldada ainete liikumist raku sisekeskkonnast väliskeskkonda ja vastupidi. Rakumembraani ehitus Rakumembraanid on ehitatud lipiididest, sealjuures peamiselt fosfolipiididest, valkudest ja süsivesikutest. Kõigil neil molekulidel on omad ülesanded. 1. Vesikeskkonnas, mida raku sise- ja väliskeskkond on, moodustavad fosfolipiididide molekulid spontaanselt kahekihilise struktuuri. Hüdrofoobsed otsad hoiavad seejuures sis...
Taime-ja loomaraku organellid Nimi Ülessanne Rakumembraan Piiritleb rakku,toimub aine-ja energiavahetus Rakutuum Suunab ja kontrollib raku elutegevust , sisaldab pärilikkusainet Tsütoplasma Sisaldab vett ja selles lahustunud aineid,seal paiknevad organellid Tsütoplasmavõrgustik Mööda selle kanaleid liiguvad ained,kanalite pinnal sünteesitakse mitmesuguseid ühendeid Ribosoomid Neis sünteesitakse valgud Golgi kompleks Sorteeritakse rakus sünteesitud valgud Lüsosoomid Neis lagundatakse mittevajalikke orgaanilisi ...
aminohappelise järjekorraga valke. GOLGI KOMPLEKS- membraansüsteem, mis meenutab põiekeste ja kanalite kogumit. Koosneb üksteise kohal paiknevatest kanalitest ja nendest eralduvatest põiekestest. Kõik osad on ümbritsetud kanalikestega. Golgi komplekse on loomarakkudes kuni kümmekond, taimerakkudes võib arv ulatuda kuni mõnesajani. Ülesanneteks: · Valkude lõplik töötlemine ja pakkimine · Lüsosoomide teke · Rakumembraani teke. LÜSOSOOMID on ühekordse membraaniga ümbritsetud ensüümpõiekesed, milles lõhustatakse mitmesuguseid aineid(makromolekulid ja oma otstarbe kaotanud struktuure). Lüsosoomid eralduvad Golgi kompleksi otstest ja on eraldatud membraaniga-primaarsed lüsosoomid. Primaarne lüsosoom ühineb toiduosakesega ja moodustub sekundaarne lüsosoom. Sekundaarne lüsosoom lagundab aine ja viib jäägid pinnale. MITOKONDER asub ainult eukarüootsetes rakkudes ja tavaliselt jääb nende arv rakus tuhande piiresse
RAKU EHITUS Prokarüootsed on rakud, kus puudub membraaniga piiritletud tuum ja membraansed organellid Prokarüoodid on eeltuumsed rakud. Neil puudub membraaniga piiritletud tuum ning raku sisemuses on tunduvalt vähem erinevaid organelle ja membraanseid struktuure kui eukarüootidel (bakterid – soolkepike, amööb, kohhikepike) Eukarüootsed on rakud, kus rakkudel on eristunud rakutuum ja membraansed rakuorganellid (näiteks mitokondrid ja kloroplastid). Eukarüoodid on päristuumne rakk; organismid, kelle rakud on päristuumsed (protistid, seened, taimed, loomad) Raku koostisosad: Tsütoplasma Koostis: poolvedel aine, vesi, anorgaanilised ühendid, madal- ja kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid Ülesanne: rakuosade omavaheline ühendamine Rakutuum – juhib raku elutegevust, säilitab/kannab edasi pärilikkuse info a) 2 tuumamembraani Ehitus: pooridega Tähtsus: kaitseb, piiritleb, võimaldab ainete liikumist ...
Bioloogia 12.01.2012 Pro- ja eukarüootsete rakkude ehituse võrdlus Eeltuumne rakk Päristuumne rakk Tuuma asemel on tuumapiirkond Esineb selgelt eristuv tuum. Ei esine tuumamembraani. Esineb tuumake Puudub tuumake. Tuumaümbris eraldab tsüto- ja karüoplasmat Haploidne kromosoomistik (paaritud Diploidne kromosoomistik (paaris kromosoomid) kromosoomid) Üks haploidne rõngaskromosoom. Palju lineaarseid kromosoome. DNA üldhulk väike. DNA üldhulk suur. Histoonid puuduvad. Esinevad histoonid. Kahekordse membraaniga organellid Mitokondrid kõikides rakkudes. (mitokondrid, plastiidid) puuduvad. Plastiidid on vaid taimerakkudes. Sisemembraanistik puudub Siseme...
Rakuteooria-bioloogia aluspõhimõtr Ainuraksed-elusolendid, kes koosnevad ainult ühest rakust Hulkraksed-elusolendid kes koosnevad paljudest rakudest Eeltuumsed ehk prokarüoodid-rakud millel ei ole rakutuuma ning mille pärilikuseaine asun tsütoplasmas Päristuumsed ehk eukarüoodid-rakud mille pärilikkuseaine asub membraaniga ümbritsetud rakutuumas Organell-kindlat ülesannet täitev eraldatud ühik raku sees Robert Hook võttis esimesena kasutusele mõiste rakk Matthias Schleiden avastas esimesena et taimed koosnevad rakkudest Theodor Schwann jõudis järeldusele et loomad koosnevad rakkudest Inimeste koed on Epiteelkude,lihaskude,sidekude ja närvikude Epiteelkude katab keha ja elundite pinda. Tsütoplasmavõrgustik on membraanes ehitusega kanalite ja tsisternide süsteem. Kardepinnaline tsütoplasmavõrgustikul asuvad ribosoomid (toimub valkjude süntees ja töötlemine).Siledapinnalisel tsütoplasmavõrgustikul sünteesitakse nig töödeltakse lipiide ja s...
Selle kaudu toimub rakusisene ainete liikumine-ainete süntees ja transport SILEDAPINNALINE-sünteesitakse süsivesikuid ja lipiide ja nende transport KAREDAPINNALINE-valgusüntees ja transportimine valgu pakendamiskohta RIBOSOOM Valgusüntees GOLGI KOMPLEKS Valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse Rakumembraani ja rakukesta moodustamine (Lüsosoomide moodustumine) LÜSOSOOMID Surnud ja mittevajalike rakustruktuuride ning ainete lagundamine Rakusisene seedimine pino- ja fagotsütoos (ainuraksete toitumine) Kudede ümberkujundamisel moondega arengu korral (kullese saba kadumine) Emaka taandareng sünnitusjärgselt Tagavad metabolismi nälgimisel või dieedil MITOKONDRID Kindlustavad hingamise raku tasandil toitainete lõhustumise käigus hapniku
Bio ; Rakk on organismide ehituslik ja talituslik üksus . Rakud erinevad kujult ja suuruselt , samuti ehituselt ja talituselt . Eeltuumsed rakud on bakteritel . Päristuumsed rakud on " taimed , looma , seene , vetikarakkudes ja algloomades " Rakutuum suunab ja kontrollib raku elutegevust . Rakutuumas on kromosoomid , mis sisaldavad pärilikkusainet . LOOMARAKK ; Rakumembraan kaitseb ja katab rakku . Rakutuum suunab ja kontrollib raku elutegevust Tsütoplasma sisaldab vett ja vees lahustunud aineid. Lüsosoomid neis lagundatakse mittevajalikke orgaanilisi ühendeid . Golgi kompleks selles sorteeritakse rakus sünteesitud valgud . Ribosoomid neis sünteesitakse valgud . Mitokonder varustab rakku energiaga . Tsütoplasmavõrgustik mööda selle kanaleid liiguvad ained . Poorid - TAIMERAKK ; Rakukest annab taimerakule tugevuse ja kuju . Kloroplast selles toimub fotosüntees . Vakuool vee ja selles lahustunud ainete mahuti . ...
Seeneraku ehituslikud iseärasused Seeneraku tunnused : · Eukarütoot Tuum on ümbritsetud tuumamembraaniga. · Heterotroofne Seened kasutavad elutegevuseks ( nagu loomadki ) teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet. Saprotroofid ( toituvad surnud orgaanilistest ainetest ) ja biotroofid ( toituvad elusast orgaanilisest ainest). Hüüfid ehk seeneniidid on sõltuvalt liigist kokku pakitud seeneniidistikuks ehk mütseeniks va pärmiseened. Üherakulised seened- ümarad pärmseened; hulgatuumalised täpphallikud Hulkraksed seened hüüfides esinevad vaheseinad nt kottseened. Seente mitmekesisus Kottseened pärmseened, jahukasted, mürkel Ikkesseened- täpphallikud( toiduainete hallitus), rohehallik(pentsilliin) Kandseened- pilvik, kärbseseened, roosteseened, majavamm. Seeneraku organellid : Tuum, rakumembraan, rakukest, mitokondrid, membraansetest struktuuridest: tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, lüsosoomid,...
annaabi.ee 
