Loodus

Loodus on kõik füüsilised objektid ning nende omadused ja nendevahelised suhted, mis ei ole inimese poolt teadlikult tehtud
Kategooriad
Faile
Avamere kalur -
1
Eesti hüdrometeoroloogilised tingimused - Tallinna Ülikool
13
Eesti keskkonnakaitse korraldus - Tartu Ülikool
6
Eesti maastikud - Kutsekool
6
Eesti mullastik - Eesti Maaülikool
6
Eesti taimestik ja loomastik -
15
Eesti veed - Tartu Ülikool
15
Jäätmehooldus - Eesti Maaülikool
2
Jäätmekäitlus - Tartu Ülikool
9
Jäätmekäitlus - Kutsekool
11
Jäätmekäitlus - Akadeemiline
2
Kaunbadus -
1
Keskkond - Tallinna Ülikool
78
Keskkond - Keskkool
41
Keskkond ja jäätmemajandus - Kutsekool
12
Keskkonna ja loodusõpetus - Tallinna Pedagoogiline Seminar
13
Keskkonna kaitse - Eesti Maaülikool
33
Keskkonna kaugsondeerimine - Tallinna Tehnikaülikool
2
Keskkonna õpetus - Põhikool
7
Keskkonna ökonoomika - Tallinna Ülikool
12
Keskkonnaanalüüs - Tartu Ülikool
4
Keskkonnageoloogia - Tallinna Ülikool
3
Keskkonnaharidus - Tartu Ülikool
5
Keskkonnakaitse - Kutsekool
36
Keskkonnakaitse - Tallinna Ülikool
6
Keskkonnakaitse ja keskkonnaprobleemid - Eesti Mereakadeemia
7
Keskkonnakaitse ja säästev areng - Tallinna Tehnikaülikool
39
Keskkonnakorraldus - Tallinna Tehnikaülikool
4
Keskkonnamõjude hindamine - Eesti Mereakadeemia
5
Keskkonnamõjude hindamine ja audit - Tartu Ülikool
5
Keskkonnapoliitika - Tallinna Tehnikaülikool
14
Keskkonnapoliitika ja korraldus - Eesti Maaülikool
4
Keskkonnariski hinnang - Tartu Ülikool
1
Keskkonnatehnoloogia - Tartu Ülikool
5
Keskkonnatehnoloogia - Keskkool
3
Keskkonnaõpetus - Kutsekool
67
Keskkonnaökoloogia - Keskkool
39
Keskkonnaökonoomika - Tartu Ülikool
1
Keskkonnaökonoomika - Tallinna Tehnikaülikool
2
Klimatoloogia ja meteoroloogia -
1
Loodus - Tartu Ülikool
201
Loodus õpetus - Keskkool
116
Loodus õpetus - Akadeemiline
6
Loodus- ja keskkonnakaitse - Tartu Ülikool
14
Looduse kaugseire - Eesti Maaülikool
3
Looduskaitse - Keskkool
16
Looduskaitse - Kutsekool
3
Looduskaitse alused ja korraldus eestis - Eesti Maaülikool
1
Looduskaitsebioloogia - Tallinna Ülikool
8
Looduskaitseteadus - Eesti Maaülikool
2
Loodusteadus - Akadeemiline
9
Loodusteadused - Keskkool
13
Loodusõpetus - Põhikool
357
Loodusõpetus - Akadeemiline
15
Loodusõpetus - Põhikool
1
Matkamise alused -
2
Meresaaste vältimine -
1
Metsloomad -
5
Mükoloogia ja Eesti seenestik -
2
Pärandkooslused -
4
Tööstuslike jäätmete käitlus ja audit - Tallinna Tehnikaülikool
1
Veekogude elustik -
2
maastikuökoloogia ja -analüüs -
1
säästlikud keskkonnatehnoloogiad -
1


Kategooria loodus populaarseimad õppematerjalid

Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Loodusturismi olukord, potentsiaal ja käive Eestis Referaat õppeaines „Loodusvarade majandamise ökonoomika” Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus Maailma Turismiorganisatsiooni andmetel on loodusturismi osa globaalses turismis 10-15 % ning kindlasti on tegemist väga suure ning kiiresti areneva turismi liigiga. Põhjus seisneb eelkõige selles, et inimeste keskkonnahoiak on muutumas ning see avaldab otseselt mõju lood...
Looduskaitse Looduskaitse lähtub vajadusest loodust hoida ja säilitada. 20. sajandi alguses võeti kaitse alla peamiselt haruldasi puid, salusid, rändrahne, harvaks jäänud taime- ja loomaliike või unikaalseid ja kauneid maastikuvorme (mäed, astangud, allikad, kosed, koopad). Aastakümnete jooksul on jõutud arusaamisele, et ainuIt kaitsealade loomisest või üksikobjektide hooldamisest ei piisa. Nüüd kõneleme looduse kui terviku hoiust- keskkonnakaitsest. See on elu ja loodusliku mitmeke...
...järvi ja meteoriiditekkeline Kaali järv.(1) 3 1.4 Saared Manilaiu tulepaak on tulepaak Kihnu väinas Manilaiu edelatipul Eestis on ligikaudu 1520 saart. Neist suurimad on Saaremaa ja Hiiumaa.(2) 1.5 Taimestik Eesti floora on tänu mullastiku mitmekesisusele suhteliselt liigirikas. Eestis elab pärismaiseid soontaimi 1440 liiki ja samblaid 525 liiki.(3) Siniraag on Eestis I kategooria looduskaitsealune liik 1.6 Loomastik Eesti faunat võib maailma mastaabis lugeda üsna liigivaeseks, ent võrreldes samal laiuskraadil asuvate ja sama suurte aladega on see üks liigirikkamaid. Praegune loomastik on välja kujunenud peamiselt pärast viimast jääaega. Selgroogsete osas esineb imetajaid 68, linde 359, roomajaid 5, kahepaikseid 11 ning kalu 71 liiki. Selgrootuid loomi elab Eestis ligikaudu 20 000 liiki.(2) ...
... Autode ja masinate remondiosakond PUNANE RAAMAT Iseseisev tóó Germo Johanson Juhendaja: Helmo Hainsoo TARTU 2011 PUNANE RAAMAT Punane nimestik ehk punane nimistu ehk punane raamat on maailma Looduskaitseliidu hallatav maailma póhjalikuim loetelu maailma taime-, looma-, ja seeneliikide globaalsest kaitseseisundist. Punasesse raamatusse kantakse teadlaste poolt kogutud koondandmestik haruldaste ja ohustatud liikide kohta, kus on márgitud vastavate liikide levik, uurituse aste ja seisund. Punane raamat kooseneb eri várvi lehtedest. Punastele lehtedele kantakse eriti ohustatud liigid, kollastele váheneva arvukusega liigid, valgetele haruldased liigid, rohelistele ohust páásenud ...
Eestimaa Looduse Fond Millal loodi? • 1991. aastal • 40 looduskaitsja ja loodusteadlase poolt Miks? Loodi selleks, et säilitada Eestimaa looduslik mitmekesisus. “Et päike ikka paistaks ja tevas oleks sinine”-Kaupo Kohv(ELF’i metsaekspert) Teemad/tegevusalad Loodusliku mitmekesisuse säilitamine. 1) keskkonnaharidus 2) looduskaitse: meri, mets, märgalad 3) säästev areng • tegevuste põhirõhk- looduskaitse(2005) Sihtrühm • Kaitse...
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire: suurkiskjate- ja ulukiseire Kirjalik töö õppeaines „Keskkonnaseire” Tartu 2012 Sisukord 1.Eesmärgid.................................................................................................................................3 2.Seirealad...................................................................................................................................4 3. Uluki...
Pilved ja sademed
Eesti loodus Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Läänemererannikul asuva Eestiga on Lääne-Euroopas samal laiusel Kesk- Rootsi ja Šotimaa põhjatipp.Põhja-Ameerikas läbib Eesti keskmine laiuskraad Labradori poolsaart ja Alaskalõunarannikut. Tänu Atlandi ookeani ja Põhja-Atlandi hoovuse mõjule on Eesti ilmastik tunduvalt pehmem samale laiuskraadile iseloomulikust mandrilisest kliimast. Rannikualadel ja saartel on ilmad pehmemad kui sisemaal. Pea...
Arne Ader, Urmas Tartes Eesti looduskaitse Keskkonnaamet 2010 Sisukord Looduskaitse ajalugu Eestis . ...................................................................................................................................................................... 4 ...
Keskonna ja looduskaitsealane olukord minu kodukohas Keskonnd minu kodukohas on ikka üle keskmise puhas ja korralik võrreldes seda näiteks tallinna kesklinnaga, seal ei vedele prügi maas laiali ja õhk on värske, loodukskaitsajad aga ei tee selle koha ilu säilitamiseks erilist midagi viimase 5 aasta jooksul on välja antud minu kodu ümbrusest ~2km vähemalt 5 või isegi kuus väga suurt lageraie luba teeäärsed metsad on muidu ilusad ja üsna hooldatud aga kohati on lihtsalt suured augud ja lagedad alad seal m...
Looduskaitse korraldus Eestis V2E Gertu Kinks Tallinna Transpordikool ?Looduskaitse on mitmepalgeline mõiste, mis kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, elurikkuse kaitset inimmõju negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist. ?Umbes 1980ndate aastateni loeti looduskaitset laiemaks kui keskkonnakaitset, praegusel ajal on see vastupidi. ?Eesti looduskaitse haarab looduskaitset Eesti territooriumil. Eesti looduskaitset iseloomustab järjepi...
Looduskatastroofid Anni Petron 4.klass Orkaan Emily Jamaika pääses otsesest orkaani rünnakust, kuid kannatas  siiski üleujutuste ja maalihete all.  Umbes 70 000 majapidamist jäid elektrita ja mitmed majad  ja teed pühiti minema. Emily, mis on ekspertide sõnul äärmiselt ohtlik. Tuulte kiirus ulatub 250 kilomeetrini tunnis, suundub  Mehhiko Yucatani poolsaare suunas. Orkaan Sandy Kariibi mere piirkonnas nõudis see orkaan 69 inimelu. Kõige enam oli hukkunuid Haitil ja Kuubas . Linnadest on suurima ohvrite arvuga New York, kus  kaotas elu 40 inim...
Loodus Alvaro-Mati Viilver 16.03.2014 Loodusreostus Reostus tekib, kui kahjulikud ained satuvad loodusesse sellises koguses, mis kahjustab inimest, loodust või keskkonda. Keskkonnareostuse piiramine on üks suuremaid probleeme maailmas. Peagi võivad suured piirkonnad muutuda elamiskõlbmatuiks ja mitmed taimed ning loomaliigid välja surra. Õnneks on tänapäeval hakatud sundima valitsusi ja tööstust reostust ohjeldama. VING JA HAIS Autod ja tehased paiskavad...
Keskkond-Mida peaks tegema, et väheneks looduse ja vee saastatus Veekeskkonna ja looduse saastumine toimub peamiselt olmereovee ning tööstusreovee ja tööstuse loodusesse juhtimise tõttu ja põllumajandustegevuse käigus tekkiva tööstuse ning prügila nõrgvete sattumisel keskkonda. Samuti satub veekeskkonda atmosfäärist väljapestud saasteaineid. Et vältida liigset veereostust on vaja ära vala kanalisatsiooni vanu lahusteid, värve, kemikaale, vanaõli, väetisi. On ka vaja korralikult ja arukalt loodusesse paigutada jää...
1) Aine on mateeria, millest koosnevad kõik kehad. See koosneb põhiliselt aatomituumadest ja elektronidest, mis enamasti esinevad ioonide, aatomite ja molekulide kujul. Ainete all mõistetakse loodusteaduses ja tehnikas ka keemilisi aineid. 2) Ained koosnevad osakestest, kuna nad võivad iseeneslikult seguneda (difusioon - mateeria või energia ülekanne piirkonnast suure kontsentratniooniga väikse kontsentratsiooniga piirkonda). 3) Pideva soojusliikumise tõestuseks on difusioon (näiteks energia ülekandmine ühest osakest teisele nende osakeste võnkumise kaudu) ja Browni liikumine. Nõusolevalt Eincshteini ja Smoluhhovski molekulaar-kineetilise teooriaga piisavalt väik...
Milline on kliimamuutuste võimalik mõju inimkonnale ja  loodusele Eestis ja Euroopas? 1. Lõuna-Euroopas veelgi suuremad probleemid mageveevarudele. – Väheneb mageveehulk ja see tekitab Lõuna- Euroopa elanikele suuri probleeme. 2. Üleujutuste risk suureneb. – Ilma soojenedes suureneb üleujutuste risk. 3. Mulla kvaliteedi muutus. - Mulla kvaliteet halveneb (eriti erosiooni tagajärjel). 4. Ökosüsteemid muutuvad, osa liike ja elupaiku hävib. – Osadele liikidele sobivad tingimused kaovad, teistele tekib sobiv kliima kohtadesse, kus nad pole...
1. Teoreetilised alused Mõtlemisviiside liigitus: teaduslik, mütoloogiline, pragmaatiline. Meie nimetame teaduslikuks mõtlemisviisi, mille korral info töötlemine tugineb teaduse meetodile eesmärgiga luua põhjuslike seoste süsteem. Seda süsteemi rakendatakse loodusnähtuste seletamisel ja uute teadmiste saamisel. Teaduse meetodi olulisteks tunnusteks on: eelnevast kogemusest lähtuv küsimuse püstitus (probleem), võimalik vastusevariant (hüpotees), hüpoteesi eksperimentaalne, vaatluslik, vms. kontroll ja järelduse tegemine hüpoteesi õigsuse kohta. Teaduslik mõtlemisviis eeldab looduse kirjeldamise, seletamise ja ennustamise võimalikkust teatava piirini ja katsetele tugineva põhjendatud usu tekkimist loodusseaduste vääramatusse. Teaduslikule mõtlemisv...
Looduskaitsebioloogia eksami kordamisküsimused slaididelt koos vastustega. Samu küsimusi küsiti ka eksamil.