Loodus
Loodus on kõik füüsilised objektid ning nende omadused ja nendevahelised suhted, mis ei ole inimese poolt teadlikult tehtud
Eesti hüdrometeoroloogilised tingimused
- Tallinna Ülikool
13
Eesti keskkonnakaitse korraldus
- Tartu Ülikool
3
Eesti maastikud
- Kutsekool
5
Eesti mullastik
- Eesti Maaülikool
5
Eesti taimestik ja loomastik
-
13
Eesti veed
- Tartu Ülikool
14
Jäätmehooldus
- Eesti Maaülikool
2
Jäätmekäitlus
- Tartu Ülikool
8
Jäätmekäitlus
- Kutsekool
11
Jäätmekäitlus
- Akadeemiline
2
Keskkond
- Tallinna Ülikool
72
Keskkond ja jäätmemajandus
- Kutsekool
12
Keskkonna ja loodusõpetus
- Tallinna Pedagoogiline Seminar
13
Keskkonna kaitse
- Eesti Maaülikool
29
Keskkonna kaugsondeerimine
- Tallinna Tehnikaülikool
2
Keskkonna õpetus
- Põhikool
7
Keskkonna ökonoomika
- Tallinna Ülikool
11
Keskkonnaanalüüs
- Tartu Ülikool
4
Keskkonnageoloogia
- Tallinna Ülikool
3
Keskkonnaharidus
- Tartu Ülikool
5
Keskkonnakaitse
- Kutsekool
34
Keskkonnakaitse
- Tallinna Ülikool
6
Keskkonnakaitse ja keskkonnaprobleemid
- Eesti Mereakadeemia
6
Keskkonnakaitse ja säästev areng
- Tallinna Tehnikaülikool
39
Keskkonnakorraldus
- Tallinna Tehnikaülikool
4
Keskkonnamõjude hindamine
- Eesti Mereakadeemia
6
Keskkonnamõjude hindamine ja audit
- Tartu Ülikool
5
Keskkonnapoliitika
- Tallinna Tehnikaülikool
14
Keskkonnapoliitika ja korraldus
- Eesti Maaülikool
4
Keskkonnariski hinnang
- Tartu Ülikool
1
Keskkonnatehnoloogia
- Tartu Ülikool
5
Keskkonnatehnoloogia
- Keskkool
3
Keskkonnaõpetus
- Kutsekool
67
Keskkonnaökoloogia
- Keskkool
39
Keskkonnaökonoomika
- Tartu Ülikool
1
Keskkonnaökonoomika
- Tallinna Tehnikaülikool
2
Klimatoloogia ja meteoroloogia
-
1
Loodus
- Tartu Ülikool
194
Loodus õpetus
- Keskkool
113
Loodus õpetus
- Akadeemiline
6
Loodus- ja keskkonnakaitse
- Tartu Ülikool
13
Looduse kaugseire
- Eesti Maaülikool
3
Looduskaitse
- Keskkool
14
Looduskaitse
- Kutsekool
3
Looduskaitse alused ja korraldus eestis
- Eesti Maaülikool
1
Looduskaitsebioloogia
- Tallinna Ülikool
8
Looduskaitseteadus
- Eesti Maaülikool
2
Loodusteadus
- Akadeemiline
9
Loodusteadused
- Keskkool
14
Loodusõpetus
- Põhikool
353
Loodusõpetus
- Akadeemiline
15
Loodusõpetus
- Põhikool
1
Mükoloogia ja Eesti seenestik
-
2
Tööstuslike jäätmete käitlus ja audit
- Tallinna Tehnikaülikool
1
maastikuökoloogia ja -analüüs
-
1
säästlikud keskkonnatehnoloogiad
-
1
Kategooria loodus populaarseimad õppematerjalid
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Loodusturismi olukord, potentsiaal ja käive Eestis
Referaat õppeaines
Loodusvarade majandamise ökonoomika
Tartu 2011
Sisukord
Sissejuhatus
Maailma Turismiorganisatsiooni andmetel on loodusturismi osa globaalses turismis 10-15 %
ning kindlasti on tegemist väga suure ning kiiresti areneva turismi liigiga. Põhjus seisneb
eelkõige selles, et inimeste keskkonnahoiak on muutumas ning see avaldab otseselt mõju
lood...
Looduskaitse
Looduskaitse lähtub vajadusest loodust hoida ja säilitada. 20. sajandi alguses võeti kaitse
alla
peamiselt haruldasi puid, salusid, rändrahne, harvaks jäänud taime- ja loomaliike või
unikaalseid ja kauneid maastikuvorme (mäed, astangud, allikad, kosed, koopad).
Aastakümnete jooksul on jõutud arusaamisele, et ainuIt kaitsealade loomisest või
üksikobjektide hooldamisest ei piisa. Nüüd kõneleme looduse kui terviku hoiust-
keskkonnakaitsest. See on elu ja loodusliku mitmeke...
...järvi ja
meteoriiditekkeline Kaali järv.(1)
3
1.4 Saared
Manilaiu tulepaak on tulepaak Kihnu väinas Manilaiu edelatipul
Eestis on ligikaudu 1520 saart. Neist suurimad on Saaremaa ja Hiiumaa.(2)
1.5 Taimestik
Eesti floora on tänu mullastiku mitmekesisusele suhteliselt liigirikas. Eestis elab pärismaiseid
soontaimi 1440 liiki ja samblaid 525 liiki.(3)
Siniraag on Eestis I kategooria looduskaitsealune liik
1.6 Loomastik
Eesti faunat võib maailma mastaabis lugeda üsna liigivaeseks, ent võrreldes samal
laiuskraadil asuvate ja sama suurte aladega on see üks liigirikkamaid. Praegune loomastik on
välja kujunenud peamiselt pärast viimast jääaega. Selgroogsete osas esineb imetajaid 68, linde
359, roomajaid 5, kahepaikseid 11 ning kalu 71 liiki. Selgrootuid loomi elab Eestis ligikaudu
20 000 liiki.(2)
...
... Autode ja masinate remondiosakond
PUNANE RAAMAT
Iseseisev tóó
Germo Johanson
Juhendaja: Helmo Hainsoo
TARTU 2011
PUNANE RAAMAT
Punane nimestik ehk punane nimistu ehk punane raamat on maailma
Looduskaitseliidu hallatav maailma póhjalikuim loetelu maailma taime-, looma-, ja
seeneliikide globaalsest kaitseseisundist.
Punasesse raamatusse kantakse teadlaste poolt kogutud koondandmestik haruldaste ja
ohustatud liikide kohta, kus on márgitud vastavate liikide levik, uurituse aste ja seisund.
Punane raamat kooseneb eri várvi lehtedest. Punastele lehtedele kantakse eriti ohustatud
liigid, kollastele váheneva arvukusega liigid, valgetele haruldased liigid, rohelistele ohust
páásenud ...
Eestimaa Looduse Fond
Millal loodi?
1991. aastal
40 looduskaitsja ja loodusteadlase
poolt
Miks?
Loodi selleks, et säilitada Eestimaa looduslik
mitmekesisus.
Et päike ikka paistaks ja tevas oleks
sinine-Kaupo Kohv(ELFi metsaekspert)
Teemad/tegevusalad
Loodusliku mitmekesisuse säilitamine.
1) keskkonnaharidus
2) looduskaitse: meri, mets, märgalad
3) säästev areng
tegevuste põhirõhk- looduskaitse(2005)
Sihtrühm
Kaitse...
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire: suurkiskjate- ja
ulukiseire
Kirjalik töö õppeaines Keskkonnaseire
Tartu 2012
Sisukord
1.Eesmärgid.................................................................................................................................3
2.Seirealad...................................................................................................................................4
3. Uluki...
Eesti loodus
Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline
paraskliima. Läänemererannikul asuva Eestiga on Lääne-Euroopas samal laiusel Kesk-
Rootsi ja otimaa põhjatipp.Põhja-Ameerikas läbib Eesti keskmine laiuskraad Labradori
poolsaart ja Alaskalõunarannikut. Tänu Atlandi ookeani ja Põhja-Atlandi hoovuse mõjule on
Eesti ilmastik tunduvalt pehmem samale laiuskraadile iseloomulikust mandrilisest kliimast.
Rannikualadel ja saartel on ilmad pehmemad kui sisemaal. Pea...
Keskonna ja looduskaitsealane olukord minu kodukohas
Keskonnd minu kodukohas on ikka üle keskmise puhas ja korralik võrreldes seda näiteks
tallinna kesklinnaga, seal ei vedele prügi maas laiali ja õhk on värske, loodukskaitsajad aga ei
tee selle koha ilu säilitamiseks erilist midagi viimase 5 aasta jooksul on välja antud minu kodu
ümbrusest ~2km vähemalt 5 või isegi kuus väga suurt lageraie luba teeäärsed metsad on
muidu ilusad ja üsna hooldatud aga kohati on lihtsalt suured augud ja lagedad alad seal
m...
Arne Ader, Urmas Tartes
Eesti looduskaitse
Keskkonnaamet
2010
Sisukord
Looduskaitse ajalugu Eestis . ...................................................................................................................................................................... 4
...
Looduskatastroofid
Anni Petron
4.klass
Orkaan Emily
Jamaika pääses otsesest orkaani rünnakust, kuid kannatas
siiski üleujutuste ja maalihete all.
Umbes 70 000 majapidamist jäid elektrita ja mitmed majad
ja teed pühiti minema.
Emily, mis on ekspertide sõnul äärmiselt ohtlik.
Tuulte kiirus ulatub 250 kilomeetrini tunnis, suundub
Mehhiko Yucatani poolsaare suunas.
Orkaan Sandy
Kariibi mere piirkonnas nõudis see orkaan 69 inimelu.
Kõige enam oli hukkunuid Haitil ja Kuubas .
Linnadest on suurima ohvrite arvuga New York, kus
kaotas elu 40 inim...
Looduskaitse korraldus Eestis
V2E
Gertu Kinks
Tallinna Transpordikool
?Looduskaitse on mitmepalgeline mõiste, mis kokkuvõtvalt hõlmab
loodusvarade, looduskeskkonna, elurikkuse kaitset inimmõju negatiivsete
aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist.
?Umbes 1980ndate aastateni loeti looduskaitset laiemaks kui keskkonnakaitset,
praegusel ajal on see vastupidi.
?Eesti looduskaitse haarab looduskaitset Eesti territooriumil. Eesti looduskaitset
iseloomustab järjepi...
Keskkond-Mida peaks tegema, et väheneks looduse ja vee saastatus
Veekeskkonna ja looduse saastumine toimub peamiselt olmereovee ning tööstusreovee ja tööstuse
loodusesse juhtimise tõttu ja põllumajandustegevuse käigus tekkiva tööstuse ning prügila nõrgvete
sattumisel keskkonda. Samuti satub veekeskkonda atmosfäärist väljapestud saasteaineid.
Et vältida liigset veereostust on vaja ära vala kanalisatsiooni vanu lahusteid, värve, kemikaale,
vanaõli, väetisi. On ka vaja korralikult ja arukalt loodusesse paigutada jää...
1) Aine on mateeria, millest koosnevad kõik kehad. See koosneb põhiliselt
aatomituumadest ja elektronidest, mis enamasti esinevad ioonide, aatomite ja
molekulide kujul. Ainete all mõistetakse loodusteaduses ja tehnikas ka keemilisi
aineid.
2) Ained koosnevad osakestest, kuna nad võivad iseeneslikult seguneda (difusioon -
mateeria või energia ülekanne piirkonnast suure kontsentratniooniga väikse
kontsentratsiooniga piirkonda).
3) Pideva soojusliikumise tõestuseks on difusioon (näiteks energia ülekandmine ühest
osakest teisele nende osakeste võnkumise kaudu) ja Browni liikumine. Nõusolevalt
Eincshteini ja Smoluhhovski molekulaar-kineetilise teooriaga piisavalt väik...
Loodus
Alvaro-Mati Viilver
16.03.2014
Loodusreostus
Reostus tekib, kui kahjulikud ained satuvad loodusesse sellises koguses, mis kahjustab
inimest, loodust või keskkonda.
Keskkonnareostuse piiramine on üks suuremaid probleeme maailmas. Peagi võivad
suured piirkonnad muutuda elamiskõlbmatuiks ja mitmed taimed ning loomaliigid välja
surra. Õnneks on tänapäeval hakatud sundima valitsusi ja tööstust reostust ohjeldama.
VING JA HAIS
Autod ja tehased paiskavad...
Milline on kliimamuutuste võimalik mõju inimkonnale ja
loodusele Eestis ja Euroopas?
1. Lõuna-Euroopas veelgi suuremad probleemid
mageveevarudele. Väheneb mageveehulk ja see tekitab Lõuna-
Euroopa elanikele suuri probleeme.
2. Üleujutuste risk suureneb. Ilma soojenedes suureneb
üleujutuste risk.
3. Mulla kvaliteedi muutus. - Mulla kvaliteet halveneb (eriti
erosiooni tagajärjel).
4. Ökosüsteemid muutuvad, osa liike ja elupaiku hävib.
Osadele liikidele sobivad tingimused kaovad, teistele tekib sobiv
kliima kohtadesse, kus nad pole...
Looduskaitsebioloogia eksami kordamisküsimused slaididelt koos vastustega. Samu küsimusi küsiti ka eksamil.
1. Teoreetilised alused
Mõtlemisviiside liigitus: teaduslik, mütoloogiline, pragmaatiline.
Meie nimetame teaduslikuks mõtlemisviisi, mille korral info töötlemine tugineb teaduse
meetodile eesmärgiga luua põhjuslike seoste süsteem. Seda süsteemi rakendatakse
loodusnähtuste seletamisel ja uute teadmiste saamisel. Teaduse meetodi olulisteks tunnusteks
on: eelnevast kogemusest lähtuv küsimuse püstitus (probleem), võimalik vastusevariant
(hüpotees), hüpoteesi eksperimentaalne, vaatluslik, vms. kontroll ja järelduse tegemine
hüpoteesi õigsuse kohta. Teaduslik mõtlemisviis eeldab looduse kirjeldamise, seletamise ja
ennustamise võimalikkust teatava piirini ja katsetele tugineva põhjendatud usu tekkimist
loodusseaduste vääramatusse. Teaduslikule mõtlemisv...