Loodus

(Eesti Maaturism 2010) Antud referaadi eesmärgiks on tutvustada loodusturismi olukorda, potentsiaali ja käivet Eestis. 1.Loodusturism Loodusturism on looduspiirkondadesse reisimise vorm, kus kesksel kohal on looduse kogemine. Kitsamas tähenduses hõlmab loodusturism enda alla kindlate loodusobjektide (loomad, taimed, kaitsealad jne) vaatamiseks ja külastamiseks korraldatavaid tuure. Laiemas tähenduses hõlmab looduspõhine turism kogu turismi, mille ressursiks on loodus (orienteerumismängud, jahi- ja kalaturism ja osa aktiivpuhkusest). Aktiivpuhkust looduses saab käsitleda loodusturismi osana siis, kui on tegemist turismitoodetega, milles loodus on väärtustatud (Eesti Maaturism 2010). 2.Loodusturismi olukord Eestis 2.1.Loodusturismi pakkujad ning pakutavad tooted Täpset loodusturismi pakkujate arvu on väga raske anda, kuna puudub ühte loodusturismi infobaas. Hinnanguliselt on Eestis 500 loodusturismi pakkuvat organisatsiooni/FIE-t. (EAS

Arvestatakse omandi- ja maareformiga seotud muutusi. Range kaitsekorraga loodusreservaadid jäävad riigimaaks. Haruldased puud, kaitsealused rändrahnud või astangud võivad paikneda ka eramaal. Loodushoiutööd teevad kaitsealade töötajad, omavalitsuste looduskaitseametnikud ja metsamehed. Neid toetavad looduskaitseseltsid ja roheline liikumine, samuti noored loodusesõbrad. Arusaamine loodushoiu ja keskkonnakaitse vajadustest peaks jõudma iga inimeseni. Eestimaa loodus on praegu veel võrratult rikkam ja mitmekesisem paljude maade omast, kus põlismetsad on raiutud, hundid-karud tapetud, rannad täis ehitatud, jõed sirgeks kaevatud, sood kuivendatud. Eesti loob taas tihedaid sidemeid ühineva Euroopaga, meilgi hakkavad järk-järgult kehtima Euroopa eeskujud ja kokkulepped. 1995. aastal ühines Eesti üleeuroopalise aktsiooniga «Kaitsealad elule», mis tead- vustab rahvusparkide ning looduskaitsealade olulist osa looduse mitmekesisuse säili- tamisel

ja enam kui 2000 muud pühapaika. eestvõttel esimene looduskaitseala Eestis: põhjal. Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi seadus Eesti 1297 keelas Taani kuningas Erik Menved metsaraie Vaika linnukaitseala. 14. augustil sõlmisid 1933 hakkas ilmuma LUS-i ajakiri Eesti Loodus. NSV looduse kaitsest“. Asutati neli riiklikku Tallinna lähedastel saartel: Naissaarel, Aegnal Kihelkonna pastoraat ja Riia loodusuurijate looduskaitseala (Vaika, Viidumäe, Matsalu,

Keila Gümnaasium 9B klass Toomas Torm Eestimaa Referaat Juhendaja: Nils Härsing  Keila 2009 SISUKORD Sissejuhatus 2 1.Paiknemine 3 • 1.1 Kliima 3 • 1.2 Jõed 3 • 1.3 Järved 3 • 1.4 Saared 4 • 1.5 Taimestik 4 • 1.6 Loomastik 4 • 1.7 Maastikud 5 o 1.7.1 Metsad 4 o 1.7.2 Niidud ja loopealsed 4 o 1.7.3 Sood 5 • 1.8 Kaitsealad 5 ? 2 Rahvastik

Eestimaa Looduse Fond  Millal loodi? • 1991. aastal • 40 looduskaitsja ja loodusteadlase poolt  Miks? Loodi selleks, et säilitada Eestimaa looduslik mitmekesisus. “Et päike ikka paistaks ja tevas oleks sinine”-Kaupo Kohv(ELF’i metsaekspert)  Teemad/tegevusalad Loodusliku mitmekesisuse säilitamine. 1) keskkonnaharidus 2) looduskaitse: meri, mets, märgalad 3) säästev areng • tegevuste põhirõhk- looduskaitse(2005)  Sihtrühm • Kaitsealused ja ohus liigid • Ühiskond • Loodusvarad  Eesmärgid • Ohustatud liikide ja nende elupaikade kaitsmine • Eestile omaste loodusmaastike ja koosluste säilitamine • Loodusvarade säästlikule kasutamisele kaasaaitamine • Keskkonnateadlikkuse suurendamine ühiskonnas • Lahenduste otsimine tulevastele põlvedele puhta elukeskkonna säilitamiseks  Informatsiooni levitamine • Liikmetele:e-postiga • Üldsusele: Internetist ELF

Loodusõppe programm ,,Kohtume Metsas`` Kõigepealt nägime lagendikku kus oli tehtud lageraiet sinna olid jäänud vaid mõned  seemnepuud ,kust seemned kukkuvad maha ja millest kasvavad uued puud. Seejärel  rääkisime hooldus raiest mis tähendab, et on osad puud maha võetud siis on teistel puudel  rohkem ruumi kasvada. Määrasime ka valdava puuliigi .Võtsime viie meetrise nööri üks  meist seisis ühe koha peal paigal ja teine kõndis ringi ümber tema ja luges ringi seest kokku  kõik puud. Nii saimegi valdavaks puuliigiks kase. Taimerindejärjekord: samblad, rohttaimed,  puhmad, põõsad, puud. lodumets on vesine segamets kus  kasvavad valdavalt lepad. Veel  mõõtsime me puu vanust. Torkasime puu sisse pulga ja võtsime välja ja siis lugesime rongad  pulga sees kokku ja saimegi puu vanuse. puu kõrguse  saime kui kõndisime puust nii mitme  sammu ka

hävitame me endi keskkonda kus me ise elame ja see kahjustab ka loodust. Metsadel on 2 tähtsat omadust: • Loomade elu ja varjupaiks • Saastatud õhupuhastaja. Me peame hakkama metsi rohkem hoidma, mitte neid hävitama.  Lõpetuseks Meie oleme ise enda looduse kujundajad, kaitsjad ja tuleviku määrajad. Kui me tahame parema, puhtamat ja korralikuma elu ka tulevikus peame me hakkame rohkem hoolima loodusest, seda uurima, kaitsma ja hoidma. Loodus ja selle osad on nii meile, loomadele kui ka loodusele endale olulised. Metsad puhastavad saastatud õhku ja on metsloomadele ning putukatele koduks. Mets kingib meile marju, lilli ja seeni. Ka kütet saab metsast, kuid seda tuleb tarbida mõistlikus koguses. Iga loodusresurssi võib kasutada kuid peab kasutama mõistlikus koguses. Igalt looduse osalt saame me midagi vastu. Näiteks mets-seened, marjad, küte ja lilled; Meri/Järv- kalad , vesi; Rabad/Sood- marjad, lilled, loomade

Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondiosakond PUNANE RAAMAT Iseseisev tóó Germo Johanson Juhendaja: Helmo Hainsoo TARTU 2011 PUNANE RAAMAT Punane nimestik ehk punane nimistu ehk punane raamat on maailma Looduskaitseliidu hallatav maailma póhjalikuim loetelu maailma taime-, looma-, ja seeneliikide globaalsest kaitseseisundist. Punasesse raamatusse kantakse teadlaste poolt kogutud koondandmestik haruldaste ja ohustatud liikide kohta, kus on márgitud vastavate liikide levik, uurituse aste ja seisund. Punane raamat kooseneb eri várvi lehtedest. Punastele lehtedele kantakse eriti ohustatud liigid, kollastele váheneva arvukusega liigid, valgetele h

Kermo Orgvee Kiudpilved asuvad 7-10 km kõrgusel.Kiudpilved on hõredad ja sulgjad. Kihtpilved on kihilised ja hallikad. Kihtpilved asuvad 300-700m kõrgusel. Rünkpilved asuvad erinevatel kõrgustel aletes 200m kuni 6000meetrini. Rünkpilved on nagu pallid. 

Kontrolltöö ülesanded

Keskkond-Mida peaks tegema, et väheneks looduse ja vee saastatus Veekeskkonna ja looduse saastumine toimub peamiselt olmereovee ning tööstusreovee ja tööstuse loodusesse juhtimise tõttu ja põllumajandustegevuse käigus tekkiva tööstuse ning prügila nõrgvete sattumisel keskkonda. Samuti satub veekeskkonda atmosfäärist väljapestud saasteaineid. Et vältida liigset veereostust on vaja ära vala kanalisatsiooni vanu lahusteid, värve, kemikaale, vanaõli, väetisi. On ka vaja korralikult ja arukalt loodusesse paigutada jäätmeid. Mõnda asja (mürgiseid aineid, õli ja bensiini näiteks) ei tohi üldse loodusesse jätta. On vaja säästa elektrit, metsa ja vett. Kasuta naturaalseid puhastusvahendeid sünteetiliste puhastusainete asemel ja ära viska ohtlike jäätmeid tavaprügi hulka. Kõige otsesemat ohtu tervisele kujutavad joogivee kaudu levivad nakkushaigused ja mürgitused. Bakteritega ja viirustega saastumine toimub tavaliselt siis, kui fekaalid sa

Looduskaitse korraldus Eestis V2E Gertu Kinks Tallinna Transpordikool ?Looduskaitse on mitmepalgeline mõiste, mis kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, elurikkuse kaitset inimmõju negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist. ?Umbes 1980ndate aastateni loeti looduskaitset laiemaks kui keskkonnakaitset, praegusel ajal on see vastupidi. ?Eesti looduskaitse haarab looduskaitset Eesti territooriumil. Eesti looduskaitset iseloomustab järjepidevus, mis seisneb nii kaitsealuste territooriumide, liigikaitse, looduse üksikobjektide kaitse, kui ka paljude kaitsepõhimõtete võrdlemisi järjekindlas arengus vähesõltuvalt valitsevast riigikorrast. ? Looduskaitse on pidevalt arenev valdkond. Kui klassikaline looduskaitse sai alguse eelkõige üksikobjektide kaitsest, siis viimastel aastakümnetel on üha enam hakatud tähelepanu pöörama elupaikade ja kasvukohtade kaitsele. looduskaitse lähtub vajadusest lood

menoloogilised. Täppisteaduslik mõtlemisviis (TTMV) on teadusliku mõtlemisviisi liik, mille korral argumentatsiooniks kasutatakse peamiselt matemaatikale ja loogikale tuginevaid (teoreetilisi) kvantitatiivseid (valemi või võrrandina esitatavaid) kirjeldusi, seletusi ja ennustusi. Teoreetilised konstruktsioonid võivad olla aksiomaatilis-deduktiivsed. LTMV kujundamise võtted. Looduse- ja füüsikaseadused. LTMV kujundamine peaks algama sellest, et inimene võtaks omaks, et loodus ja loodusteadused on kaks ise asja. Kõik loodusteadused on inimlooming, mis on tehtud inimeste poolt ja nende jaoks. See on inimtegevuse tulemus, mis vastab inimese küsimustele looduse kohta. Loodus on objektiivne reaalsus, mis eksisteerib väljaspool teadvust ja sellest sõltumatult. Mis on aga objektiivne reaalsus? See on sama, mis mateeria. Millest loodus koosneb? Nagu eespool öeldud on loodus sama, mis mateeriagi. Mateeria põhivormid on aga aine ja väli

Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire: suurkiskjate- ja ulukiseire Kirjalik töö õppeaines „Keskkonnaseire” Tartu 2012 Sisukord 1.Eesmärgid.................................................................................................................................3 2.Seirealad...................................................................................................................................4 3. Ulukiseirel ja suurkiskjate seirel kasutatavad meetodid.........................................................5 4.Tulemused................................................................................................................................7 4.1.Ulukiseire tulemused.........................................................................................................7 4.2.Suurkiskjate seire tulemused...........

1) Aine on mateeria, millest koosnevad kõik kehad. See koosneb põhiliselt aatomituumadest ja elektronidest, mis enamasti esinevad ioonide, aatomite ja molekulide kujul. Ainete all mõistetakse loodusteaduses ja tehnikas ka keemilisi aineid. 2) Ained koosnevad osakestest, kuna nad võivad iseeneslikult seguneda (difusioon - mateeria või energia ülekanne piirkonnast suure kontsentratniooniga väikse kontsentratsiooniga piirkonda). 3) Pideva soojusliikumise tõestuseks on difusioon (näiteks energia ülekandmine ühest osakest teisele nende osakeste võnkumise kaudu) ja Browni liikumine. Nõusolevalt Eincshteini ja Smoluhhovski molekulaar-kineetilise teooriaga piisavalt väikesele osakesele annavad keskkonna moolekulid mittekeskmist ja –kompenseeritud (kui see on olukorras, kus on suhteliselt suur osake) impulssi, mis paneb osake kaootiliselt liikuma oma kiiruse suuruse ja suuna muutudes. 4) Agregaatolek on aine omadused hetkelisel perioodil

Eesti loodus Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Läänemererannikul asuva Eestiga on Lääne-Euroopas samal laiusel Kesk- Rootsi ja Šotimaa põhjatipp.Põhja-Ameerikas läbib Eesti keskmine laiuskraad Labradori poolsaart ja Alaskalõunarannikut. Tänu Atlandi ookeani ja Põhja-Atlandi hoovuse mõjule on Eesti ilmastik tunduvalt pehmem samale laiuskraadile iseloomulikust mandrilisest kliimast. Rannikualadel ja saartel on ilmad pehmemad kui sisemaal. Peamiseks selliseks Eesti-siseseid temperatuurierinevusi põhjustavaks jõuks on Läänemeri, mis hoiab talviti rannikualad soojemana kui sisemaa ning suviti neid seevastu jahutab. Samuti mõjutab mere lähedus kevade ning sügise saabumist, sest kevadel soojeneb sisemaa merest tunduvalt kiiremini ja sügisel on sisemaa kiirem jahtuma. Jaanuarikuu keskmine õhutemperatuur on Kesk- ja Ida- Eestis ?6...–7 °C, Lääne-Eesti saarestikus aga ?2...–4 °C.

Inimene ja loodus Tänapäeval ei suuda inimene enam täpselt öelda, mis see loodus on. Ta arvab sea, et see on midagi, mida on võimalik ümber organiseerida ning taastada. Suur osa kunagisest kaunist loodusest on inimese tõttu hävinenud, reostunud, mis toimub veel praegu edasigi. Ka tarbitakse ning raisatakse liialt maavarasid ning muid loodusressursse, mida kõike me loodusest saame. Õnneks on inimese teadlikkus looduse osas suurenenud ning püütakse tegeleda loodusega seotud probleemidega. Suur osa tänapäeva inimestest on loodusele võõraks jäänud. See on

Looduskatastroofid Anni Petron 4.klass  Orkaan Emily Jamaika pääses otsesest orkaani rünnakust, kuid kannatas  siiski üleujutuste ja maalihete all.  Umbes 70 000 majapidamist jäid elektrita ja mitmed majad  ja teed pühiti minema. Emily, mis on ekspertide sõnul äärmiselt ohtlik. Tuulte kiirus ulatub 250 kilomeetrini tunnis, suundub  Mehhiko Yucatani poolsaare suunas.  Orkaan Sandy Kariibi mere piirkonnas nõudis see orkaan 69 inimelu. Kõige enam oli hukkunuid Haitil ja Kuubas . Linnadest on suurima ohvrite arvuga New York, kus  kaotas elu 40 inimest.  Orkaan Ernesto kaani tippkiiruseks mõõdeti Miamis asuva USA  Or orkaanikeskuse andmetel 140 kilomeetrit tunnis. Quintana Roo osariigi päästeametnike sõnul on  turistide seas populaarsest Chetumalist  evakueeritud 2300 inimest.  Tugev vihmasadu on tabanud ka Cancuni�

Milline on kliimamuutuste võimalik mõju inimkonnale ja  loodusele Eestis ja Euroopas? 1. Lõuna-Euroopas veelgi suuremad probleemid mageveevarudele. – Väheneb mageveehulk ja see tekitab Lõuna- Euroopa elanikele suuri probleeme. 2. Üleujutuste risk suureneb. – Ilma soojenedes suureneb üleujutuste risk. 3. Mulla kvaliteedi muutus. - Mulla kvaliteet halveneb (eriti erosiooni tagajärjel). 4. Ökosüsteemid muutuvad, osa liike ja elupaiku hävib. – Osadele liikidele sobivad tingimused kaovad, teistele tekib sobiv kliima kohtadesse, kus nad pole varem elanud. 5. Põhjapoolses piirkonnas metsa kasvutempo kiireneb, lõuna pool aeglustub. – Põhjapool kasvab kuna kliima soojeneb, lõuna pool on liiga kuum. 6. Suurenenud metsatulekahjude oht. – Kliima soojeneb, ilm on kuivem ja seetõttu on metsatulekahjudel lihtsam algust saada. 7. Põhjaosas positiivne mõju põllumajandusele, lõunaosas negatiivne. - Mõju põhjaosas on positiivne, sest saab kasvatada lõunamaised