põhjavee vähenemine Karjääriviisiline eelised: pole kokkuvarisemise ohtu, maavarasid on kergem maapinnale tuua, odavam, kiirem, valgem, mõjutab vähem põhjavett puudused: vähem maavarasid saab kätte, maapind tuleb taastada, müra, tolm, maapinda rikutakse, ilmastikutingimused mõjutavad. Pinnamood ehk reljeef on maakoore pealispinna kuju ja see koosneb väga mitmesugustest pinnavormidest. mandrijäätekkelised kulutusvormid: kulutusnõod, kulutustasandikud kulutus-kuhjevormid: voored kuhjevormid: moreentasandikud, moreenkünkad Vooluveetekkelised kulutusvormid: jõgede orud, moldorud, lammorud, kanjonorud, uhtorud kuhjevormid: lammitasandikud, kaldavallid Meretekkelised kulutusvormid: pangad, rannajärsakud, rannakaljud kuhjevormid: meretasandikud, rannavallid, maasääred Tuuletekkelised: luited Kosmogeensed: meteoriidikraatrid Inimtekkelised: tehiskünkad, kaevud, kraavid, karjäärid, tuhamäed
Mandrijäätekkelised pinnavormid Kristiina Reimand Karina Sepp Karl Luht Paetasandikud paese aluspõhjaga, vähem kui 1 meetri paksuse pinnakattega tasandikud mõne meetri kõrgused paekühmud rannikul klibused rannavallid kulutusnõod Põhja- ja Lääne-Eestis Laelatu puisniit Voored Piklik peamiselt moreenist koosnev küngas. Mandrijää kulutus-kuhjelise tegevuse tagajärjel liustiku serva lähedal. Jõgeva maakonnas Vooremaal. Kõrgus 30 meetrit Pikkus 1.5 km Raigastvere järv Vooremaal Moreentasandikud Mandrijää kujundatud suhteliselt tasane ala, mida katab moreen. Põhja-Eesti lavamaadel Pandivere ja Sakala kõrgustikul Ugandi lavamaal Kesk-Eesti tasandikul Sakala kõrgustiku lainjas moreentasandik Moreenkünkad Pinnavorm, kus vahelduvad künkad ja nõod Jää taandudes sattus mõnda kohta rohkem settematerjali, teise vähem Haanja, Otepää ja Karula kõrgustikud Vaade Pühajärve ...
Liivi lahe rannikumadalik Kerli Kisant MandriEesti kõige edelapoolsem osa Madaliku idapoolne piir jookseb AudruSindi SurjuKilingiNõmmeUrissaare Massiaru joonel. Kihnu (16,4 km2) Ruhnu (11,4 km2) Manilaid (1,9 km2) Arvukalt väikseid laide Kogupindala 872 km2 (1,92% Eesti territooriumist) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Maastiku eripära Maakerkel ja rannajoone läände taandumisel kujunenud rannikuterrass Mere ja tuuletekkeliste pinnavormide domineerimine (vastavalt 44 ja 4%) Lõunaosas lainetest uhutud moreenitasandikud (13%) Keskosas kunagistest laguunidest arenenud sood (11%) Rannavööndis vahelduvad liivarannad (Valgerannas) kivise kamardunud moreenranna (Tahkurannas) ja mölliranna lõikudega. Al...
- rannajärsakud - järvetasandikud - murrutuskulpad - rannavallid - maasääred * Tuuletekkelised * Biogeensed - luited - sootasandikud - luitealulikud - laukad * Mandrijäätekkelised kulutusvormid kulutuskuhjevormid kuhjevormid jääsulamisvee tekkelised - paetasandikud - voored - moreentas - oosid - kulutusnõod - moreenkünkad - mõhnad - moreenseljakud - liivakud * Põhjaveetekkelised * Elutekkelised karstivormid - sootasandikud - langatuslehtrid - karstiorud - karstikoopad - karstilõhed MAAVARAD, NENDE TEKE JA KASUTAMINE Praeguseaha olulisemad maavarad Eestis on põlevkivi e. kukersiit, fosforiit, mitmesugused looduslikud
KORDAMISKÜSIMUSED HÜDROSFÄÄR 1. Osata täita maailma vee jaotuse skeemi a) vee jaotus - soolane ja mage vesi b) mageda vee jaotus - pinnavesi, põhjavesi, mullaga seotud c) pinnavee jaotus - jää ja liustikud, järved, atmosfääris, jõed ja allikad 2. Tuua välja veeringete etapid a) väikese veeringe etapid: Auramine-sademed-Maailmameri b) suure veeringe etapid: Auramine-sademed-Pinnavesi-põhjavesi-maailmameri c) liustikuvee etapid: Auramine-pilved-sademed-kuhjumine-äravool 3. Mis on veebilanss? 1p. Millal ja kus maakeral on veebilanss a) positiivne: Veekogusse tuleb rohkem vett kui ära voolab - ekvatoriaalne b) negatiivne: Veekogust voolab ära rohkem kui ära läheb - troopilised kõrbed 4. Millest sõltub maailmamere vee temperatuur? 1. Päikesekiirguse hulgast. 2. Sademete auramise suhtest 3. Hoovustest (soojad, külmad) 5. Millises maailmamere piirkonnas on a) merevee temperatuur madalam: Lõuna ja Põhja poolustel, sest...
4. Analüüsi pinnaehituse (reljeefivorm + settematerjal) mõju Eesti maastikulistele erisuste (veereziim, muld- ja taimkate, kasutuspotentsiaal) kujunemisele. 5. Pinnavormide liigitus tekke järgi (levimus Eestis, näited). 6. Mandrijäätekkelised ja mandrijää sulavete tekkelised pinnavormid Jäätekkelised pinnavormid jagunevad kulutusvormideks (jääkriimud, silekaljud, kaljuvoored ning kulutusnõod ja vagumused), kuhjevormideks (moreentasandikud, otsamoreenid ja moreenkünkad) ning kulutus-kuhjevormideks (voored). Glatsiofluviaalsed pinnavormid jagunevad kulutusvormideks (jääsulamisvee uuristus ja äravoolu orud) ning kuhjevormideks (oos, sandur, glatsiofluviaalne mõhn ja delta). Jääkriimude sügavus mõni mm kuni mõni cm, pikkus kuni mõni m. Kriimusid on tekitanud jää alumise pinna sisse külmunud kivimiosakesed. Jääkriimud näitavad liustiku jääkeelte liikumise suunda
mineraalseist setteist pinnavormistik, mida on ligi 27% pinnast tasandanud turbakihid. (Arold 2005). Biogeensetest pinnavormidest on siinsel alal kõige levinumad sood (Padu 2006). 3. Rannajoon ja rannikualad Lääne-Eesti madaliku üks eripäradest on selle väga pikk rannajoon, mis ligi 510 km pikk ning milles on esindatud kõik Eesti rannatüübid. Nende rannatüüpide kujunemisele on alguse pannud liustikujää lõuna-kagusihilisel liikumisel tekkinud kulutusnõod. Selle pika ja käärulise rannajoone tõttu on rannavööndeil madalikul suur ulatus, mis loovad mitmekesise maastikumustri. Ala keskosa on muutnud erilaadseks Eesti ainukesed suuremad lääne- idasihilised Matsalu ja veidi väiksem, kirdeosas järvestunud Haapsalu laht, mille rannanõlval ning rannal kasvavad Eesti suurimad roostikud ning mis on ühtlasi ka ulastuslikud linnualad (Arold 2005). Joonis 2. Matsalu laht ja Haeska rannaniit 4. Kliima
jääpaisjärvetekkelisi pinnavorme • Oos (2) • Voor (1 • Otsamoreen (1) • Sandur (2) • Mõhn (2) • Moreentasandik (1) Glatsiaalsed pinnavormid • Kulutusvormid • Jääkriimud (näitavad liustiku liikumise suunda) • Silekaljud (“oinapead”) • Käharkaljud (silekaljude rühmad, skäärrannik) • Kaljuvoored (väga suurte mõõtmetega silekaljud) • Kulutusnõod ja -vagumused (nt Skandinaavia järvenõod, Võrtsjärve ja Peipsi nõgu) • Kuhjevormid • Moreentasandikud (pinnakatteks moreen) • Otsamoreenid (survelised ja puistelised) • Moreenkünkad • Kulutus-kuhje-vormid • Voored (moreensed ja aluspõhjalise tuumikuga Glatsiofluviaalsed pinnavormid • Kulutusvormid • Jääsulamisvee uuristus- ja äravoolu orud (ürgorud, mattunud orud) • Kuhjevormid
Lühivastused A-osa: 1. Mis on maastik? Millest tuleneb selle dünaamilisus/muutlikus? Maastik - geokompleks, mille koostisosad (taimkate, muldkate, veestik, loomastik jne.) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises paiknemises. Maastikku käsitletakse tavaliselt neljamõõtmelisena: kolmele ruumimõõtmele lisandub ajamõõde. 2. Selgita maastike liigituse (hierarhia) põhimõtteid. Paik - väikseim geokompleks, mille piires kõik maastikukomponendid on esindatud oma kõige väiksemate territoriaalsete alajaotustena. Paigas - ühel mesoreljeefivormil – künkal, nõos, väikeses orus või ligilähedaselt ühesugusest ainesest pinnakattega tasandikul kujunenud geokompleks. Paigastik - geokompleks, mis on valdavalt ühe loodusliku teguri (mere, tuule) mõjul kujunenud pinnavormistikul (mõhnastikul). Maastikurajoon - reljeefi suurvormil (kõrgustikul, lavamaal) või selle oluliselt erineva geoloogilise ehitusega osal kujunenud geokompleks. 3. Selgita...
· P-Eesti ürgorgude põhi asub sageli allpool praegust merepinda: Harkus -140m, Väänal -120m. Purdsetetega täitunud ürgorud on heaks põhjavee reservuaariks: Raadi-Maarjamõisa vagumus, Vasavaere vagumus jt. 6. Mandrijäätekkelised ja mandrijää sulavete tekkelised pinnavormid (liigitus, levimus Eestis, näited). Jäätekkelised pinnavormid jagunevad kulutusvormideks (jääkriimud, silekaljud, kaljuvoored ning kulutusnõod ja vagumused), kuhjevormideks (moreentasandikud, otsamoreenid ja moreenkünkad) ning kulutus-kuhjevormideks (voored). Glatsiofluviaalsed pinnavormid jagunevad kulutusvormideks (jääsulamisvee uuristus ja äravoolu orud) ning kuhjevormideks (oos, sandur, glatsiofluviaalne mõhn ja delta). Jääkriimude sügavus mõni mm kuni mõni cm, pikkus kuni mõni m. Kriimusid on tekitanud jää alumise pinna sisse külmunud kivimiosakesed. Jääkriimud näitavad liustiku jääkeelte liikumise suunda
Vasavaere vagumus jt. 6. Mandrijäätekkelised pinnavormid (liigitus, levimus Eestis). Mandrijää tegevuse tagajärjel kujunenud pinnavormid jagunevad 3 suurde rühma: · glatsiaalsed e jäätekkelised pinnavormid · glatsiofluviaalsed e voolavate jääsulavete poolt kujundatud pinnavormid · limnoglatsiaalsed e jääjärve tekkelised pinnavormid Glatsiaalsed e jäätekkelised pinnavormid: a) - kulutusvormid e eksaratsioonivormid (jääkriimud, silekaljud, kaljuvoored ning kulutusnõod ja vagumused) b) - kuhjevormid e akumulatsioonivormid (moreentasandikud, otsamoreenid, moreenkünkad) c) - kulutus-kuhjevormid (voored) Glatsiofluviaalsed e voolavate jääsulavete poolt kujundatud pinnavormid: a) - kulutusvormid (jääsulamisvee uuristus ja äravoolu orud) b) - kuhjevormid (oosid, sandurid, glf. mõhnad, glf. deltad) Limnoglatsiaalsed e jääjärve tekkelised pinnavormid a - kulutusvormid (jääpaisjärve abrasioonitasandikud, -nõlvad ja -astangud)
KORDAMISKÜSIMUSED HÜDROSFÄÄR 1. Tead vee jaotumist Maal: maailmameri ja siseveed, oskad iseloomustada suur ja väikest veeringet. Maailmameri: mered, ookeanid Siseveed: jõed, järved, põhjavesi. Väike veeringe toimub ainult hüdrosfääri ja atmosfääri vahel. Suur toimub atmo-(veeaur), lito-(põhjavesi), hüdro-, pedo-(mullavesi), ja biosfääride(organismide koostises olev vesi) vahel. 2. Millised Maa piirkonnad saavad kõige rohkem sademeid ja millised kõige vähem, mis põhjustab selle? Kõige rohkem saavad madalrõhualad, eriti ekvaator, ning seda veel mõjutavad mussoontuuled ja mägised alad (need tegurid suurendavad sademete hulka.) Vähe sademeid: pöörijoontel, sest seal on laskuvad õhuvoolud ja kõrgrõhuala; mandri sisealadel, sest seal on aurumine väike ja mere/ookeani aur(vesi) ei jõua nende aladeni; polaaraladel, sest seal on kõrgrõhkkond ja aurab...
1 . Mineraalide ja kivimite porsumistundlikus. Erineva porsumistundlikkusega mineraalide/kivimite suhteline järjestus . Kivimi ja mineraali porsumistundlikkus sõltub eelkõige veest. Valdav osa mineraalidest rohkem või vähem lahustuvad ka neutraalses ja mõõdukalt happelises keskkonnas. pH= 4-9. Lahustuvus sõltub oluliselt keemiliste ühendite mineraalvormide kristalliseeritusest. Näiteks: kristalse kvartsi lahustuvus pH= 5-8 juures on ~6 ppm (parts per million) kuid amorfse, kristalliseerumata räni ainese (nt. opaal) korral ulatub see 115 ppm-ni. Praktiliselt lahustumatud normaaltingimustes on Al oksiidid ja Fe3+ oksühüdraadid. 2. Rabenemise ja porsumine tüüpilised klimaatilised tingimused. Rabenemine toimub aladel, kus on suhteliselt suure amplituudiga ja lühiperioodilised õhutemperatuuri kõikumised ning väike sademete hulk. Porsumine toimub aladel, kus on piisaval hulgal sademeid (vihmana) ja kus valitseb suhteliselt soe kliima. 3. Sete...
Mandriliustikud liiguvad radiaalselt jäätumiskeskmest servaala poole. 16. Kuidas tekivad ookeanis triivivad jäämäed? Mis piirkonnas on neid rohkesti? Need on tekkinud liustiku küljest lahti murdes. Neid on peamiselt Atlandi ookeani põhjaosas ja Antarktise ümbruses 17. Kuidas on mandrijää kujundanud Eesti pinnamoodi? Nimeta mandrijäätekkelisi pinnavorme Eesti ala on pidevalt kerkinud peale eelmist jääaega 13 000 a tagasi. Voored, oosid, mõhnad, liivikud, kulutusnõod, paetasandikud, moreentasandikud, -künkad ja -seljakud 18. Ülesanded töölehelt! Mõisted: rannik - rannaga piirnev maismaa ja madalaveeline mere osa rannanõlv - maapinna osa, mis piirneb merede ja suurjärvede rannajoonega maismaal ja madalaveelises osas rannavall - rannajoonega paralleelsed ja sellest kõrgemal paiknevad kuni paarisaja meetri pikkused kruusast või liivast koosnevad vallid maasäär - meres või suurjärves setete pikirände tagajärjel moodustunud valli- või
Tähtsus – näitavad liustiku jääkeelte liikumise suunda. b) silekaljud e oinapead - positiivsed jää poolt piklikuks ja siledaks kulutatud pinnavormid pikkus - mõnest m kuni mõnesaja meetrini kõrgus - 2/3 kuni 10/20 m Silekaljud on n Skandinaavias rannikualadel laia levikuga väikesaared. Sellist rannikuala nimetatakse skäärrannikuks. c) kaljuvoored - ovaalse v. pikliku põhiplaaniga positiivsed pinnavormid. Morfoloogialt ja tekketingimustelt sarnased silekaljudele. d) kulutusnõod ja kulutusvagumused Suhteliselt suurte mõõtmetega negatiivsed pinnavormid. * Kulutusnõod on enam-vähem ovaalse (pikliku) kujuga, suletud negatiivsed pinnavormid, mida jää oma liikumisel süvendas ja silus. * Kulutusvagumused on pikemad ja kitsamad, avatud negatiivsed pinnavormid. Ka need on jää poolt kulutatud ja silutud. 2. Võrdle glatsiofluviaalseid (e jääjõetekkelisi) ja limnoglatsiaalseid (e jääjärvetekkelisi) pinnavorme (teke, siseehitus, näited).
Raskusjõutekkelised: rusunõlvad, rusukalded (Ontika pank). Biogeensed: sootasandikud (endla raba). Inimtekkelised: teetammid, karjäärinõod, kraavid, kanalid, aherainekünkad (kohtla-järve, kiviõli), tuhaplatood, linnamäed, tehiskünkad. Mandrijäätekkelised ja mandrijää sulavete tekkelised pinnavormid (liigitus, levimus Eestis, näited). Glatsiaalsed e jäätekkelised pv: kulutusvormid e eksaratsioonivormid (jääkriimud, silekaljud, kaljuvoored ning kulutusnõod ja vagumused); kuhjevormid e akumulatsioonivormid (moreentasandikud, otsamoreenid, moreenkünkad); kulutus-kuhjevormid (voored). glatsiofluviaalsed e voolavate jääsulavete poolt kujundatud pv: kulutusvormid (jääsulamisvee uuristus ja äravoolu orud); kuhjevormid (oosid, sandurid). limnoglatsiaalsed e jääjärve tekkelised pv: kulutusvormid (jääpaisjärve abrasioonitasandikud, -nõlvad ja -astangud); kuhjevormid
kihid liikuma. 16. Kuidas tekivad ookeanis triivivad jäämäed? Mis piirkonnas on neid rohkesti? Suurest liustikust murduvad lahti või eralduvad lõhede kohalt. Neid on rohkesti Antarktikas, Arktikas ja Gröönimaal. 17. Kuidas on mandrijää kujundanud Eesti pinnamoodi? Nimeta mandrijäätekkelisi pinnavorme. Mandrijää tõttu on tekkinud voored, moreenitasandikud, moreenkünkad, rändpangad, jääkriimud, kaljuvoored ja kulutusnõod. Mandrijäätekkelised pinnavormid: jäätekkelised ehk glatsiaalsed, jääsulamisveetekkelised ehk fluvioglatsiaalsed ja jääpaisjärvetekkelised. 18. Ülesanded töölehelt! Mõisted: rannik, rannanõlv, rannavall, maasäär, mandri- ja mägiliustik, šelf, firn e sõmerlumi rannik-rannaga piirnev maismaa ja madalaveeline mere osa rannanõlv-maapinna osa, mis piirneb merede ja suurjärvede rannajoonega maismaal ja madaveelises osas
Eesti geoloogia Oma geoloogiliselt asendilt kuulub Eesti Ida-Euroopa platvormi (ehk kraatoni) loodeossa, külgnedes vahetult Skandinaavia poolsaart ja Soomet hõlmava Fennoskandia (Balti) kilbiga. Struktuurselt ehituselt jaotub Eesti aluspõhi kaheks korruseks: aluskorraks ja pealiskorraks. Aluskord koosneb kristallilistest kivimitest ja pealiskord settekivimitest. Pinnakatte moodustavad kobedad setted (liiv, kruus, moreen). Nii kristalse aluskorra pealispind kui ka settekivimikihid on kallutatud 0,1 kuni 0,3 kraadi lõunasse, umbes 3 meetrit ühe kilomeetri kohta. Kristalne aluskord Eesti kristalse aluskorra moodustavad 1800-1900 miljoni aasta vanused gneisid ja gneisse läbistavad 1540-1670 miljoni aasta vanused rabakivi intrusioonid. Need kivimid on kaetud 200-780 meetri paksuse Paleosoikumi settekivimite lasundiga. Eesti kristalne aluskord jaguneb Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti vööndiks. Vööndid on teinete...
1. Eesti loodusgeograafiline asend (sellest lähtuvad tunnused), ajavööndid. Eesti paikneb IdaEuroopa lauskmaal. Selleest lähtuvalt on Eestile omane kõrgustike ja lavamaade vaheldumine madalike, nõgude ja orunditega ning suusr osa territooriumist jääb kõrgusvahemikku 50100m. Üldjoontes on Eesti pinnamood tasane ja väikeste kõrgusvahedega. Eesti paikneb umbes 58° põhjalaiust ja 25° idapikkust. Eesti asub Euraasia mandi loodeosas ja Euroopa maailmajao põhjaosas, Läänemere ääres. Geograafiliste vööndite järgi kuulub Eesti põhjapoolse parasvööndi Läänemere vahetu ja Atlandi ookeani kaudse mõju all olevasse ossa. Põhjapoolseim punkt on Vaindloo saar, mandril Purekkari neem. Lõunapoolseim Naha talu. Läänepoolseim on Nootama laid, mandril Ramsi neem. Idapoolseim Narva linn. Kuna Eesti asub võrdlemisi kaugel põhjas, e. suurtel laiuskraadidel, on ...
suhteliselt kitsas. Halliste jõgi ei jõua kõike vett ära kanda ja on väikesed kõrgusvahed. · Kuresoo rabanõlva on 8 m kõrge Euroopa kõrgeim rabanõlv Metsepole madalik · Eristab vaid Ivar Arold · Lainjad moreentasandikust, mida liigestavad voorjad künnised ja madalad jõeorud (Ura, Reiu ülemjooks) · Piklikud 4-5 km laiuseid kulutusnõod on soodealad o Sookuninga LKA, tuntuim on Nigula raba o Peaksid rabasaared, mis on madalad väiksed voored, mida aegamisi raba kasvades tekivad Liivi lahe rannikumadalikud · Eristavad seda nii I. Arold kui ka A. Järvet · Sellesse arvatatkse ka Liivi lahe saared (Ruhnut on käsitletud tihti ka omaette) · Mere- ja tuuletekkeliste pinnavormide domineerimine (Läänemere eri arengujärgud)
reljeef. Liustikuvoolud kohandusid aluspinnaga ja seetõttu järgib praegune pinnamood paljuski mandrijäätumistele eelnenud reljeefi. --- 18 Erineva liikumiskiirusega liustikud purustasid klinti, voolisid välja lahed ja nõod, süvendasid jõeorgusid, täitsid mitmeid varasemaid orge ja kuhjasid uusi kõrgendikke. Liustike toimega seonduvad paljud mandrijäätekkelised pinnavormid, nagu voored, otsamoreenid, mõhnad, oosid, sandurid, kulutusnõod jt, kusjuures ühtede vormide puhul on olnud valdav jää kuhjav, teiste puhul kulutav tegevus. Liustikud kandsid Skandinaavia poolsaarelt Eestisse rohkesti mitmesugust materjali, sealhulgas suuri rändrahne. Skandinaaviast on mandrijäätumine Eestisse liikunud vähemalt kolmel korral. Moreen on liustiku poolt kokku kuhjatud sorteerimata kivimmaterjal. Tekkinud liustikule varisenud või selle poolt kaasa haaratud murendmaterjalist, mida jää edasi kandis, purustas ja sulades maha jättis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
