Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond MULLATEADUS JA MAAKASUTUSE ÖKONOOMIKA Välipraktika päevik Koostas: Juhendas: Alar Astover Tartu 2010 Sügavkaeve nr. 1 Kuupäev: 17.05.2010 Asukoht: Eerika õppehoonetest mööda minna, majade taga põllul Maakasutus: Söötis põllumaa Taimkate: Kõrrelised Reljeef: Lainjas tasandik ( kaevasime madalamas osas) Lõimised sõrmeprooviga: ls128/sl40/v1ls2 pH: 5,6 Keemine: Puudub Horisondid: A-Baf-C A (0-28 cm); Baf (28-65 cm); C (65- cm) Huumus: 2% Juurestatus: tugev (1-30 cm), nõrk (30-50 cm) Struktuursus: Keskmine Mulla nimetus: Pruun näivleetunud muld LP Lähtekivim: Punakas-pruun moreen (karbonaadivaba) Lupjamisvajadus: Regulaarselt Kasutussobivus: Kultuurmaana kasutamise mõttes on need mul...
protsessi käigus hävib suur hulk liike ka põlluga külgnevailt aladelt. · Suurte ainehulkade puhul on alati ka oht, et mürkained imbuvad kas põhjavette või kantakse need pinnaveega naaberaladele, sageli kraavide kaudu veekogudesse. Kõrberitsikate rünnak Mauretaanias http://www.fao.org/engli sh/newsroom/field/locu st_photo_gallery/locust 10.htm Maade kuivendamine · Ehkki Eestis on ülekarjatamise asemel probleemiks pigem kohatine liig vähene karjatamine, on meil siiski võimalik leida samalaadsete tagajärgede käes kannatavaid jõgesid. Põhjuseks on sel juhul aga kuivendamine. · Kuivendamine on Eestis üks tõsisemaid looduskaitselisi probleeme, sellega on rikutud rida märgalasid ja metsi, aga ka jõgesid. Näiteks oli Käru jõgi enne selle ülem- ja keskjooksule rajatud kuivendussüsteeme kruusase ja
Lõunaosas paiknev Algarve piirkond on valdavalt kuiv ja päikesepaisteline. Suvel on keskmine temperatuur umbes 20-28 kraadi, talvel aga umbes 10-15 kraadi. Rannikumägedes sajab kuni 2500 mm aastas, äärmises kaguosas vähem kui 400 mm aastas. Vegetatsioonipikkus on umbes 7-9 kuud ja saaki saab aastas kaks korda. Põhja-Portugalis on valdavalt metsapruunmullad ja leet-pruunmullad. Lõuna-Portugalis on kõvalehise metsa ja võsa rusk-pruunmullad ja hallid pruunmullad. Rohumaade kuivendamine ja monokultuurne metsestamine on bioloogilist mitmekesisust oluliselt vähendanud. Põllumajandusega tegeletakse vähem põhjaosas, kuna sealne maastik on väga mägine. Põllumajandus on laiaulatuslik. Tööjõu hõivatus põllumajanduses on 10% töötavast elanikonnast (5,6 miljonit).Tööjõud on odav, kuid siiski kiiresti kallinev. Kodumaiste ja otseste välisinvesteeringute tase on kõrge. Tugeval kohal on pangndus ja turism.
jooksul 1 hektarile umbes 125...150 tonni absoluutkuiva puistuvarist), et see muudab oluliselt turba kõige pealmise kihi koostist. Domineerima hakkab hästi lagunenud puuturvas. Kuna kuivendatud soometsades paikneb põhiline osa puude juurestikust kõige pealmises, 10...20 cm turbakihis, võib kujuneda pikaaegse kuivendamise tulemusena selline ainete ringkäik, kus mets oma varisega moodustab ise endale toitekeskkonna. Temperatuurirezhiimi muutumine. Soode kuivendamine põhjustab olulisi muutusi maapinnalähedase õhu- ja mullakihi temperatuurireiimis. kuivendatud soos on maapinnalähedases õhukihis miinimumtemperatuurid madalamad ja öökülmad vegetatsiooniperioodil tugevamad ja sagedasemad kui kuivendamata soos. Selle põhjuseks on asjaolu, et kuivendamise tulemusena niiskuse vähenemine turbas põhjustab ka turba soojusjuhtivuse vähenemise. Samal ajal väheneb küll ka soojusmahutavus, kuigi vähem kui soojusjuhtivus
Rannaniidud ja karjäärid. Elupaikade võsastumine ja roostumine on peamised ohutegurid. On muutunud haruldaseks liigiks. o Rohe-kärnkonn – kuni 10 cm, kaitsevärv on laiguline-roheline. Hääl on sirisev trillerdus, öise eluviisiga, kaevub liivasesse pinnasesse. Elab külades ja teistes asulates. Talvitub kivimüüride ja vundamentide pragudes, keldrites. Koeb päikesepaistelistes puhtaveelistes küla- ja talutiikides. Ohutegurid: pestitsiidid, väetamine, kuivendamine, võsastumine. Sugukondlased: mudakonlased o Mudakonn – 8 cm, kulles kuni 15 cm. Pupillid on püstised, tagajalal kühvlitaoline köbruke, mille abil kaevub pinnasesse. Häälitsus – vaikne koputus, häälitseb vee all. Öise eluviisiga. Elupaik: liivased alad, väldib kiviseid alasid. Koevad tiikides ja lompides. Ohutegurid: veekogude reostamine ja kalade veekogudesse laskmine. Selts: sabakonnalised Sugukond: salamandrilised Harivesilik ja tähnikvesilik.
Võib hävitada mullaelustiku ja mullaviljakus langeb. Võib ohustada inimeste tervist 4. Kuidas põllumajanduslik maa jaguneb (2). Millises kliimavöötmes on enim põllumajanduslikke maid, iseloomusta vöödet? Elatus e. Naturaalmajanduslikuks (omatarbiline) Turumajanduslikuks (kaubaline) 5. Millega tegeleb põllumajanduspoliitika? Riigid on sunnitud oma põllumajandust toetama või piirama, rakendades põllumajanduspoliitikat 6. Loetle põllumajanduse mõju keskkonnale? Kuivendamine: Loodusliku ökosüsteemi muutus Niisutamine: muldade sooldumine Üleväetamine: põhjaveereostus, mulla viljakuse langus, hävineb mulla elustik Mürkkemikaalide kasutamine: sattuvad taimedesse, ebatervislik Monokultuuride kasvatamine: mulla viljakus langeb 7. Mõisted: Territoriaalvesi- rannikukuriigile kuuluv rannikumere riba laiusega kuni 12 meremiili. Kuulub riigi territooriumi hulka. Majandusvesi- kuni 200 meremiili laiune mereriba, kus on lubatud majanduslik
kohal. c) Milliseid tooteid ekspordib? Kõige rohkem eksporditakse suhkrut (181 t), maisi (165 t), nisu (108 t), jooke (mis pole alkoholid) (54 t) ja sojauba (54 t). d) Milliste toodete ekspordilt on maailma esimeste hulgas? Maailmamastaabis on Horvaatia 20ndal kohal ainult rafineeritud suhkru ekspordiga. 5. Milliseid keskkonnaprobleeme seoses põllumajandusega esineb?Kuidas neid mõjusid keskkonnale vähendada? Liigne kuivendamine alandab põhjavee taset ning rikub looduslikku veereziimi. Selle mõju vähendamiseks ei tohi põlde üle väetada ja tuleb teha veele korralik biopuhastus. Lisaks sellele, kasutatakse intensiivses põllumajanduses raskeid põllumasinaid, mis muudavad mullad tihedaks, mille tulemusena õhusisldus mullas väheneb ja mullaorganismide elukeskkond halveneb. Selle mõju vähendamiseks, tuleks masinatele alla panna laiemad rehvid, mis ei vajuks nii maapinda sisse ja
Kaitstavate liikide III kategoorias Loomad SOOKURG Lind Elupaik soodel ja rabadel Talvitub Põhja-Aafrikas Toiduks jõhvikad, seemned, rohukõrred Kuulub kaitstavate linnuliikide III kategooriasse Loomad METSSIGA Imetaja Toiduks võililled, teelehed, teravili, vihmaussid, konnad, pisiimetajad Vaenlasteks hundid, karud, inimene Mis ohustab soid Soode kuivendamine Turbavarude liiga intensiivne kaevandamine Soode kaitseks moodustatud sookaitsealad kaitse alla võetud soo (märgala) või soostik
efektiivsed. Liigi bioloogia Välimus Söök Pojad Paigalind Suguküpsus Sigimisaeg Pesa Haudumine 3 erinevat sulestikku(Kevad, suvi, talv) Liigi levik ja arvukus Eestis umbes 50- 100 paari rabapüü levila piirdub Eestis praegu põhiliselt Alutaguse, Lääne-Eesti ja Pärnumaa sooaladega Ohutegurid Peamisteks vaenlasteks on rebased, kullid ja kotkad Üleküttimine, lumevaesed talved, soode kuivendamine ja turbavõtmine on tema arvukust pidevalt vähendanud. Rabapüü arvukuses täheldatakse mõõdukat vähenemist. 26 paari rabapüüsid eestis hetkeolukorras Kaitsemeetmed I kategooria meetmeid keelatud täpse kasvukoha või elupaiga kohta käiva teabe avalikustamine massiteabevahendites tuleb taotleda luba Tänan kuulamast!
metsa all kasvavad niiskuslembesed taimed maapinnale pikaks ajaks jääv pinnavesi (pärast lumesula/sademeid) mulla pealmiseks kihiks turvas (alaliselt liigniiskel mullal) 12. Soostunud metsade kuivendamise tulemused Puude kasv ja puistute tootlikkus suureneb. Metsamulla soostumist võib võrrelda haigusega, mis hävitab metsamaastikku ja kujundab sellest rabamaastiku. Seda haigust on võimalik ravida, kuivendades mulda –> soostunud metsa kuivendamine „ravib“ metsa. Mulla seisund paraneb ning seega hakkab paranema ka seal kasvavate taimede eluolu. Sest rabamuld ja -vesi on puude rahuldavaks kasvuks kõlbmatu. 13. Soostumist põhjustavad tegurid Eestis Eestis sademete hulk ületab auramist -> tekivad sood ja soostikud. kliima liigniiskus pinnamood, reljeef Soostumise tagajärjed: väheneb mullaviljakus aeglustub puistu kasv, väheneb puistu tootlikkusˇ1
Valgustatud absolutism Preisimaa Austria Venemaa Rootsi Preisimaa Friedrich II Suur (1740-1786) · Reformid: majanduslikud (merkantilismi vaimus) toetas kaubandust toetas kodumaist tööstust talurahvareformid: teokoormistele ülempiiri kehtestamine viljamagasinide rajamine kartulikasvatuse propageerimine soode kuivendamine riigi kulul uute külade rajamine usuvabaduse kehtestamine õigus- ja kohtureformid (osaline surmanuhtluse kaotamine) haridusreformid (uued koolimajad) Austria Maria Theresia (1740-1780) Joseph II (1780-1790) · Reformid: pärisorjuse kaotamine 1781 aadlikud ja vaimulikud maksukohustuslikeks valitsemise tsentraliseerimine asjajamine läks provintside omavalitsustelt keskvalitsusele ususvabaduse kehtestamine tolerantsuspatent 1781
Kahepaiksed 1. Kes on kahepaiksed? Selgroogsed loomad, kes elavad nii maismaal kui vees, kuid paljunevad ainult vees. 2. Konna tunnused : kehakate - õhuke, limane nahk skelett - häsemed, kaelalüli, rinnaluu hingamiselundid - kopsud, nahk vereringe - kaks südame ehitus - kolme kojaline seedeelundid - kloaak, neerud, magu 3. MIlline meeleelund on konnal juhtivaks meeleelundiks? Nägemine. 4. Kuidas hingab konn maal ja vees? Maal kopsudega, vees nahaga. 5. Mis võimaldab konnal hingata kehapinna kaudu? Veresooned. 6. MIks võivad konnad vees uppuda? Konnad ei saa naha kaudu piisavalt hapniku ja kopsud töötavad ainult maismaal. 7. Konna sigimiselundid : isastel - seemnesarjad , emastel - munasarjad. Kuidas toimub viljastamine? Vees, kehaväline viljastamine. 8. Täiskasvanud konna ja kullese erinevused. Kulles : välisehitus - saba hingamiselundid - lõpused toit - vetikad Konn : välisehitus - jalad hingamiselundid - kopsud...
kuivendatud madalsoo, siirdesoo, raba, s.h kõdusoometsad, eriti madalamad poniteedid). Soometsi väetatakse ainult pärast kuivendamist. KUIVENDAMIST vajaksid kõik väheliikuva või seisva veega soostunud ja soometsad. Raskesti kuivendatavad on rabad, savimaad(osja, karusambla, osalt mustika) ja need liivamaad, kus on vettpidav nõrgkivikiht(sinika, nõmmraba, osalt kanarbiku ja mustika). Kraavi mõju põhjaveele ulatub sellistes kasvukohtades vaid mõnekümne meetrini. Tõhus kuivendamine nõuab tihedat kraavivõrku. See aga liiga kallis, ei tasu ära. SÜGAV MAAHARIMINE(50-60cm) enne metsakultuuride rajamist on efektiivne nendel liivmuldadel, kus nõrgkivi või tugevasti tihenenud liivakiht. Siin tuleks künda kas üleni või ribadena,paraneb veerezhiim. Kuivad liivmullad(sambliku, osalt kanarbiku ja pohla)muutuvad künni järel niiskemaks, soostunud mullad(sinika, karusambla)aga vettpidava nõrgkivi purustamist kuivemaks. Leesikaloo kasvukohatüübis tuleb mulda juurde vedada,
Gaasiline osa : Mulla õhk. Passiivsed mullatekke tegurid : Lähtekivim Mineraalne alus. Pärandab mullale mehaanilised, füüsikalised ja mineraloogilised omadused ning keemilise koostise Reljeef Mõjutab osakeste vee ja soojuse jaotumist. Fauna Bioloogiline tegur, esmatähtsad lagundajad. Aktiivsed mullatekke tegurid : Inimfaktor Positiivne mõju keskkonna ökoloogilist tasakaalu arvestav väetamine, kuivendamine. Negatiivne mõju erosiooni võimendamine, mulla puhverdusvõime ületamine (sh saastamine. Floora Bioloogiline tegur, esmatähtsad on autotroofid. Kliima Mõjutab murenemist (sademed, temp, päikesekiirgus). Otsene mõju aineringele ja kaudne mõju bioloogilisele aktiivsusele. Murenemine Murenemine Kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temp, vee, õhu ja organismide toimel.
Metsandus ja puidutööstus Eesti asub parasvöötme metsavööndis. Eesti on kaetud metsaga 48 %. Metsandus tegeleb metsade majandamise ja kasutamisega. Metsade majandamine: 1) väetamine 2) kuivendamine 3) metsaistutamine 4) võsa ja harvendusraie Suuremad metsad asuvad Soomes, Rootsis, Saksamaal jne. Levinumad metsatüübid on männikud, kaasikud ja kuusikud. Metsarikkamad maakonnad Eestis: Hiiumaa, Pärnumaa, Ida-Virumaa. Metsavaesemad maakonnad Eestis: Läänemaa, Tartumaa. Väärtuslikumad metsad on okasmetsad. Miks ei tohi juhuslikult metsa raiuda? Muidu ei ole raie ja juurdekasv tasakaalus ning sellepärast, et mets jõuaks perioodiliselt taastuda. Röövraie kontrollimatu metsaraie
Aina rohkem kasutatakse materjale, mille looduslik lagundamine võtab aastasadu (kilekotid, plastikpudelid). Rahvastiku arvu kasvuga tõuseb jäätmete hulk, mida keegi ümber ei töötle ning aina rohkem ressursse visatakse lihtsalt minema. Linnastumise mõju elusloodusele Vähendab bioloogilist mitmekesisust. Liikide hävimist põhjustab põhiliselt nende elupaikade kahjustamine, hävitamine ja muutmine: metsade raiumine ja põletamine, soode kuivendamine. Samuti ka intensiivne kemikaalide kasutamine põllumajanduses, inimasustuse pealetung, happevihmad ja kasvuhooneefekt muudavad erinevate liikide elutingimusi väga palju. Rikkus ja keskkonnaprobleemid Paljudes läänemaailma linnades on õhu kvaliteet viimastel aastatel paranenud. Suuremas osas arengu ja arenevate riikide linnades on õhu kvaliteet järsult halvenenud. Hinnanguliselt sureb igal aastal linnades saastunud õhu tõttu üle 800 000 inimese.
organismide elutegevust mõjutavaid keskkonna tegureid nim ökoloogisteks teguriteks.abiootilised:1.eluta looduse tegurid,kliima ja elukeskkond.2.päeva valgus,sademed,temp,PH õhu saastavus,toitainete sisaldus,vee reziim,õhu rõhk.biotilised:1.eluslooduse tegurid,organismide vahelised suhted.2.sümbioos,kisklus,kommesalism,konkurents,parasitism.antropogeensed:1.inimmõju tegurid,inimtegevusest tulenev.2.keskkonna saastavus,metoude hävitamine,soode kuivendamine võõrliikide sissetoomine,loomsete resuurside kotnrollimatu kasutamine.abiootilised tegurid.valgud:inimene näeb valgust laine pikkkusena 380-760Nm.nähtav valgus on loomadele nägemiseks ja taimedele fotosünteesi toimumiseks.infrapunakiirgus-neeldub organismides ja toimub soojuskiirgusena.väimaldab kõigusoojastel loomadel tõsta kehatemp.UV-kiirgus-suurtes kogustes kahjulik,kutsub esile geenmutatsioone.fotoperioodism-organismide reaktsioon ööpäevase valgus ja pimedusperioodi muutumisel
· parasitism II. Kliimategurid · kisklus · sademed · konkurents · õhutemperatuur · taimtoidulisus · tuul jne. Keskkonnategurid Biootiliste keskkonnategurite hulka kuulub ka inimmõju antropogeensed tegurid. keskkonna saastamine metsade hävitamine soode kuivendamine võõrliikide sissetoomine loodusressursside kasutamine sh. jahindus. Antropogeensed tegurid mõjutavad looduse bioloogilist mitmekesisust ehk elurikkust. Toitumissuhted kooslustes Ökosüsteem on isereguleeruv süsteem, millesse kuuluvate populatsioonide koosseis on pikema aja jooksul stabiilne. Ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide omavahelised suhted avalduvad ilmekalt
mineraalsed omadused ning keemilise koostise · reljeef: mõjutab osakeste, vee ja soojuse jaotumist · aeg(mulla vanus): aja jooksul muld areneb, eesti mulla ca 10 000 aasta vanused Aktiivsed mullatekketegurid: · kliima: mõjutab murenemist, otsene mõju aineringe, kaudne mõju bioloogiline aktiivsus · organismid: taimkate, biokeemiline aineringe · inimtegevus: mulla saaste, väetamine, kuivendamine Mullahorisondid: A - huumushorisont - toimub taimedelt pärineva orgaanilise aine kogunemine ja segunemine mineraalosaga, tumedat värvi toitaineterikas, kobe muld. B - saviakumulatiivne horisont(sisseuhtehorisont) - toimub peenemate mineraalsete murenemisoksakeste kogunemine, pruun või punakas toon. C - lähtekivim on mineraalne lähtematerjal, mullatekkeprotsesse ei toimu,. D - aluskivim on lähtekivimi alune varasema geoloogilise ajastu kivim, mille mõju mullale on kaudne.
1.Ökoloogia mõiste- Teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. (Teadus, mis uurib organismide hulka ja territoriaalset jaotumist ning reguleerivaid tegureid) 2.Organisatsioonitasemete järgi looduse liigitamine 1.biosfäär; 2.Bioom ehk ökosüsteem; 3.kooslus; Koosluse moodustavad populatsioonid. Populatsiooni moodustavad isendid. 3. Mõisted: biosfäär, ökosfäär, bioom, autökoloogia, demökoloogia, populatsioon, sünökoloogia Biosfäär- maa elukond; Ökosfäär- maakera kõik ökosüsteemid; Bioom ehk ökosüsteem- kliima või taimkattevööndi elukoosluste kogum. Kooslus- omavahelises seoses olevate liikide kogum teatud alal. Autökoloogia- uurib üksik organismi ja keskkonna suhteid. Demökoloogia- uurib populatsioonide ja keskkonna suhteid. Populatsioon- ühe liigi isendite vabalt ristuv rühm teatud kindlal maa-alal. Sünökoloogia- uurib elukoosluse ja isendirühmade ja keskkonna suhteid 4...
sademete hulga. · Muldade korrapäratu niisutamise korrar võib toimuda nende sekundaarne sooldumine. Üleliigse niisutamise puhul tõuseb põhjavee tase ning intensiivse aurumise tõttu tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad. Vesi aurustub ja soolad jäävad maapinnale. · Sooldumise vältimiseks tuleb mulda korrapäraselt niisutada ja see suure koguse veega läbi pesta. · Muldade sooldumist esineb peamiselt Ungaris, Rumeenias, Kreekas, Itaalias ja Pürenee poolsaarel Maade kuivendamine · Sademeterikastes piirkondades ja tasastel aladel võib probleemiks saada maade kuivendamine. · Kuivendamisega rikutakse märgalasid ja metsi, aga ka jõgesid. · Kraavide kaevamisel tekitatud setted võivad jõe põhja muuta mudaseks ning suhteliselt kalavaeseks. Ülemäärane väetamine · Intensiivse põllumajandusega kaasneb mineraalväetiste üha suurem kasutamine, sest väetamisega kaasneb suurem saak.
1. Nimeta ja kirjelda peamisi ökoloogilisi tegureid (biootilised; abiootilised ja antropogeensed). Biootilised eluslooduse tegurid. Sümbioos, kommensalism, parasitism, kisklus, herbivooria, konkurents. Abiootilised eluta looduse tegurid. Valguskiirgus, temperatuur, sademed, tuul, pH, õhustatus (aeratsioon), toitainete sisaldus, veereziim, rõhk, tuli. Antropogeensed inimtegevusest tulenevad tegurid. Keskkonna saastatus, metsade hävitamine, soode kuivendamine, asulate ja teede rajamine, võõrliikide sissetoomine, salaküttimine, loomsete ressursside kontrollimatu kasutamine. 2. Kirjelda erinevaid organismidevahelisi suhteid (parasitism, sümbioos, kisklus, herbivooria, kommensalism); too näiteid. Parasitism erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik. Sääsed, kirbud, täid, maksalutikad, paeluss. Sümbioos erinevate liikide vastastikku kasulik kooselu. Mügarbakter, mükoriisa.
1. Nimeta ja kirjelda peamisi ökoloogilisi tegureid (biootilised; abiootilised ja antropogeensed). Biootilised eluslooduse tegurid. Sümbioos, kommensalism, parasitism, kisklus, herbivooria, konkurents. Abiootilised eluta looduse tegurid. Valguskiirgus, temperatuur, sademed, tuul, pH, õhustatus (aeratsioon), toitainete sisaldus, veereziim, rõhk, tuli. Antropogeensed inimtegevusest tulenevad tegurid. Keskkonna saastatus, metsade hävitamine, soode kuivendamine, asulate ja teede rajamine, võõrliikide sissetoomine, salaküttimine, loomsete ressursside kontrollimatu kasutamine. 2. Kirjelda erinevaid organismidevahelisi suhteid (parasitism, sümbioos, kisklus, herbivooria, kommensalism); too näiteid. Parasitism erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik. Sääsed, kirbud, täid, maksalutikad, paeluss. Sümbioos erinevate liikide vastastikku kasulik kooselu. Mügarbakter, mükoriisa.
endiselt suures ohus. Mis on bioloogilise mitmekesisuse väljasuremine? Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine on vähehaaval hiiliv protsess, mis on arenenud juba pikka aega. See on erinevate elukeskkondade üldine muutlikkus või siis teatud keskkonnas elavate ja seda omalt poolt mõjutavate erinevate organismide arvukus. Mis põhjustavad liikide hävinemist? Nende elupaikade kahjustamine Metsade raiumine ja põletamine Soode kuivendamine Intensiivne kemikaalide kasutamine põllumajanduses Happevihmad jmt. (muudavad kõik erinevate liikide elutingimusi märkimisväärselt) Bioloogilist mitmekesisust võib hakata mõjutama ja muutma ka ennustatav globaalne kliima soojenemine (kasvuhooneefekt) Väljasurnud hiigelloomad Hiigelloom Väljasuremise Iseloomustus ajastu (p pikkus; k kõrgus) Bromtosaurus juura p22m,k5m;
lambad, · Kõre levik Eestis 20. sajandi I poolel Kõre asurkonnad Eestis 2008. aastal Teke ja olemus · Nagu ka teised niidud, on need kooslused poollooduslikud - tekkinud ja säilitatavad vaid inimese ja looduse koostööna. · Roht- ja heintaimedega kaetud tasased ning madalad karjatatavad rannalõigud · Taimekooslus on merevee otsese mõju tõttu soolalembene Ohud rannaniitudele · Ehitustegevus · Kuivendamine · Põllumaade laiendamine (ei ole tänapäeval otseseks ohuks) · Rannalähedaste põldude väetamine · Roostumine ja võsastumine · Väikekiskjate arvukuse tõus(mink, rebane, kährik) Levik Eestis · Peamiselt Lääne-Eesti mandriosas ja saartel · Üksikuid Põhja-Eesti paerannal · Kokku mõnikümmend üle 10ha rannaniitu ning üle 10tk suuremad kui 100ha · Eesti ulatuslikumad rannaniidukompleksid asuvad Matsalu märgalal ning Hiiumaal Käina-Kassari piirkonnas
PÕLLUMAJANDUSE MÕJU KESKKONNALE Luunja Keskkool 11.Klass Astrid Metsoja SISSEJUHATUS Igasugune loodusvarade kasutamine, nagu ka põllumajandus, avaldab mõju looduskeskkonnale. Millised põlumajandusega seotud tegevused on ületanud keskkonnataluvuse piire, põhjustanud looduskeskkonna pöördumatuid muutusi või seadnud ohtu inimese heaolu ja tervise. LOODUSLIKU MITMEKESISUSE VÄHENEMINE Metsade raadamine Soode kuivendamine Kuivade alade niisutamine Põllumaade laienemine ja intensiivne kasutamine vähendab loodusliku mitmekesisust. MULLA EROSIOON Vihmametsade asemele rajatud põllud muutuvad aga paari aastaga viljatuks ning sidususe kaotanud mulla uhub vihmavesi nõlvadele rajatud põldudelt kergesti minema. Ulatulikuim troopilistes ja lähistroopilistes piirkondades. KÕRBEDE LAIENEMINE Ülekarjatamine kuivadel karjamaadel rikub niigi õrna pinnast ja toob kaasa
V: Piimakari idaosas, sest seal on mahlane rohi ja sademeid suhteliselt palju. Lihakari kesk- ja lõunaosas, sest seal on kuiv ja vähe sademeid. IV Millistes maailma piirkondades on levinud lambakasvatus? V: Lõuna-Ameerikas ja Aafrika kesk- ja edela-Aasias, Austraalia, Uus- Meremaa, sest nendes on troopiline kliima ja seal on savann ning rohtlad. PÕLLUMAJANDUSE MÕJU KESKKONNALE PÕHJUSED TAGAJÄRJED ABINÕUD KUIVENDAMINE Põhjavee taseme Põllu pinda vähendada. alanemine. Piisavas koguses kuivendamist. NIISUTAMINE Sooldumine. Põllupinda vähendada. ÜLEVÄETAMINE Veekogude Vähem väetada. kinnikasvamine. Põhjavee reostumine.
saared; troopiline lähisekvatoriaalne 4. Tead põllumajandusega kaasnevaid keskkonna probleeme ja võimalusi neid probleeme vähendada. Põhjus Tagajärjed Abinõud Kuivendamine Kemikaalide kandumine vette Üleväetamise vältimine, kuivendusvee biopuhastus Niisutamine Muldade sooldumine, Koos niisutusega kuivendamine, mageveevarude vähenemine võimalusel kuivendusvee puhastamine sooladest Üleväetamine Saagi keemilise koostise Mullaanalüüsid üleväetamise muutused, vältimiseks, põhja- ja pinnasevee reostus, õigel ajal väetamine järvede kinnikasvamine
või pruunini. Vett võib turbasambla taim endasse imeda aga kümme kuni kakskümmend korda rohkem, kui ta ise kaalub. See on võimalik tänu kahele eripärale. Esiteks on tal eelpool nimetatud veekogumisrakud. Teiseks aga moodustub huvitav süsteem varte ja osade okste ning lehtede vahel. Need on üksteisest täpselt nii kaugel, et vesi jääb nende vahele pidama ja säilib seal kuivemateks perioodideks. Nii pole turbasammaldele ajutised kuivaperioodid ohtlikud, küll aga näiteks kuivendamine. Sellist suurepärast imemisvõimet on inimesed ka mitmeti ära kasutanud. Näiteks aitab turbasammal hädast välja, kui teil on lahtise haavaga vigastus, aga pole parajasti vatti või sidet käepärast. Seejuures ei tasu samblatutti karta: ta on praktiliselt puhas, kuna happelises keskkonnas ei ela peaaegu keegi. Muide, turbasamblad muudavad oma elukeskkonda veel happelisemaks ja tõrjuvad niimoodi enda kõrvalt teised taimed minema
Esimene teade kraavide kohta pärineb 13. sajandist. 15. ja 16. sajandi vahetusel laienes teraviljakasvatus ja sellega seoses ka kraavitustööd. Esimesi suuremahulisi kraavitustöid tehti 1650. a. Tallinna lähedal. 19. sajandiks oli selgunud, et soo- ja soostunud metsade kuivendamise järel puude kasv ja puistute tootlikkus suureneb. Metsakuivendamise tormiline periood Euroopas algas 19. sajandi teisel poolel. Eesti praegusel territooriumil algas metsamaade kuivendamine 19. sajandil. M. Siversi (1903) andmetel hakati metsamaid esmakordselt sihipäraselt kuivendama Eestimaal alates 1840.a. Järgnenud 100 aasta kestel tehti seda tööd käsitsi ja suhteliselt väikeses mahus. Kardinaalse muudatuse metsakuivendusse tõi 1950.a., kui alustas tööd Tamsalu Masin-Metsakuivendusjaam. Metsi hakati kuivendama ja majandama RPUI "Eesti Maaparandusprojekt" poolt koostatud metsakuivendusprojektide alusel, mis nägid ette veereziimi reguleerimist, metsateede ja
Turvas Turvas on kõrgemate taimede jäänustest koosnev orgaaniline sete, milles mineraalainete sisaldus ei ületa 35% kuivainest. Turvas kujuneb surnud taimeosakestest soodes, kus need vees hapnikuvaegusel täielikult ei lagune. Turvas on väga oluline energeetiline maavara. Eesti on maailma üks sooderikkamaid paiku - 22,3% meie territooriumist on soode all. Soode teke algas varsti pärast mandrijää taandumist, kui kliima muutus pehmemaks - 9100-8800 aastat tagasi, nagu näitavad radioaktiivse süsiniku meetodil saadud uurimistulemused. Suurimad sood on Puhatu (57 000 ha), Epu-Kakerdi (39 000 ha), Endla (25 100 ha), Lavassaare (37 800 ha), Suursoo (17 100 ha), Peedla (15 500 ha). Valdavaks on siiski väikesood - 9836 soost 85% on pindalaga 1-10 ha. Turbavarude jaotumine Eesti alal on ebaühtlane, suurimad on Ida-Virumaa lõunaosa ja Pärnumaa soode varud. Märkimisväärsed on varud ka Kesk- ja Vahe-Eesti soo...
Abiootilised tegurid: päikesevalgus,temperatuur,sademed,tuul,pH,toiteainete sisaldus,tuli,rõhk,veereziim. Biootilised tegurid: sümbioos,kommensalism,parasitsm,kisklus,fütograafia,konkurents. Antropogeensed: keskkonna saastatus, metsade hävimine, soode kuivendamine, võõrliikide sissetoomine. Sümbioos + - Kommensalism + 0 Parasitism + - Kisklus + - Herbifooria + - Konkurents - - Omnivooria- segatoiduline. Populatsioon- ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid. Nt sama tiigi karpkalad saavad anda järglasi vaid omavahel. Nt jugapuud Hiiumaal, euroopa naarits Hiiumaal.
rohtlates, kus on u. 1m huumusekiht). Mullaorganismid kobestavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab mullas aineid ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Mida vanem muld, seda parem. Inimtegevus niisutamisega võivad mullad soolduda. Metsade mahavõtmine põhjustab erosiooni ja mullad võivad hävida. Positiivne: kobestamine, väetamine, kuivendamine. MULLAPROTSESSID Leetumine Näiteks Lõuna-Eestis. Protsess, kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa laguneb lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel uhutakse sügavamale. Huumushorisondi all kujuneb hele leethorisont. Mulla viljakus väheneb. Tüüpiline okasmetsade alal. Sademete hulk peab olema suurem kui aurumine. Kamardumine Mullatekkeprotsess, mille käigus orgaaniline aine, eeskätt huumus ja koos sellega ka
Jaht Mõju: salaküttimine Tagajärg: liikide väljasuremine Muutused: regulatsioonid, suuremad karistused Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Loodusvarad Mõju: metsaraie, soode kuivatamine, turba ja põlevkivi kaevandamine Tagajärg: liikide hävimine, elukoha hävimine, kahjustatud loodus Muutused: tarbida säästlikult Põllumajandus Mõju: metsaraie, väetamine, niisutamine, kuivendamine Tagajärg: pinnase rikkumine, veekogude kadumine ning saastamine, elupaikade vähenemine, mitmekesisuse vähenemine Muutused: regulatsioonid Alles siis, kui viimane puu on surnud, viimane jõgi on mürgitatud ning viimane kala püütud, mõistame, et me ei saa raha süüa. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%96koloogiline_tasakaal http://e-ope.khk.ee/oo/2011/jaatmete_kaitlemine_ettevottes/inimtegevuse_mju_keskkonnale.html http://www.klab.ee/o3/osoonikiht/moju-keskkonnale/
ESMASEKTOR Esmasesse ehk hankivasse sektorisse kuuluvad põllumajandus, metsandus, kalandus ja jahindus. Põllumajandus Looduslikud tegurid kliima: mullad: reljeef: * temperatuur * viljakus * tasane, mägine * niiskusolud * põuakindlus * nõlva kalle * kasvuperiood * paksus, lõimis Majanduslikud tegurid kapital: tööjõud: valitsuse poliitika: * hooned * tööjõu kvaliteet * toetused * masinad, seadmed * traditsioonid * tollipoliitika * väetised * seemned, tõuloomad Taani on üks maailma põllustatumaid riike (60% haritavat maad). Arutlege, mis on selle põhjus. * Looduslikud tingimused Reljeef- tasane, madal 0-100m Kliima- parasvööde 0 -8 (talvel), +16 (suvel), sade...
Majandusgeogr-majandusnähtuste ruumiliste ilmingute ja iseärasuste ning ruum.arengu uurimine.Geogr. töötusjaotus- otstarbekat kaupade tootmise ja vahetamise ruumiline korraldus.Hankiv majandus-eluks va jalikkude ainete hankimine-põllumaj,kalandus,jahindus,metsandus,tuleb ümber töödelda.Töötlev maj-töö stus(puidu,mäe,kütuse,tekstiili,naha,keemia,metalli),ehitus,tööstusharud,maavarade kaevandamine.Teeni ndav maj-veondus,kaubandus,tervishoid,haridus,riigi-õiguskaitse,teadus,kunst,kirjandus jm.Nende majan dusharude võib isel.neis hõivatud töötajate jaotuse kui ka nende toodangu väärtuse alusel.Majanduse aren gut ja paiknemist võib sood.või takistada loodusvarade(maavarad,mets,vesi)olemasolu ja lood.tingimuste( maavarad,kliimating,pinnamood,vetevõrk)eripära.Põllumajandus,selle kaudu toiduainetetööstus,teiseks metsandus ja metsatööstus kolm.energeetikat.Eesti niiske kliima pakub head võimalust söödataimede kas vuks ning põllumaj.tähtsaim haru...
kasvatamise ja esmase töötlemisega. Enamasti lõunariikides. · Ekstensiivne teraviljakasvatus suur maaala, palju tööjõudu, kuid vähe kapital, vähe väetiseid, vananenud tehnika ja vähe saaki. Peamiselt lõunariikides. · Intensiivne teraviljakasvatus väike maaala, vähe tööjõudu, kuid suur kapital, väetised kättesaadavad, kaasaegne tehnika ja palju saaki. Peamiselt põhjariikides. Keskkonna probleemid (põllumajandusest tulenevad) · Kuivendamine tagajärjel muutub veereziimi (Hiinas). · Niisutamine (Aafrikas) tagajärjel muldade sooldumine kuival alal ja veereziimi muutumine. · Üleväetamine peamiselt Põhja riikides, kus väetised on kergesti kättesaadavad, tagajärjeks väetiste sattumine vette (veekogude kinni kasvamine). · Mürkkemikaalide kasutamine tagajärjeks kemikaalide sattumine toiduahelasse. · Monokultuuride kasvatamine - tagajärjeks haiguste ja kahjurite levik, muldade
I sissejuhatus Jõevähk on paljude Põhja ja Baltimaade magedaveeliste ökosüsteemide peamine komponent. Nimetatud piirkond on jõevähi leviku põhjapiiriks. Baltimaade piirkonnaks on ainus kohalik vähiliik jõevähk ning Eestis on ta siiamaani ka ainsaks liigiks jäänud. Seega on Eestis jõevähi kaitse ja arvukuse suurendamise seisukohast lähtudes täita väga oluline roll. Eriti olulised on Eesti saared,kus vähipopulatsioonides ei ole esinenud massilisi suremisi ja nad on geograafiliselt hästi kaitstud. Teistes Balti riikides, Leedus ja Lätis esineb kaks Euroopa päritoluga vähiliiki ( jõevähk ja kitsasõraline vähk) ning ka Põhja - Ameerikast pärit liigid (signaalvähk ja ogapõskne vähk Leedus ning Lätis signaalvähk).Kohalike Euroopa vähiliikide arvukus on drastiliselt vähenenud ning seetõttu tuleb neile suuremat tähelepanu pöörata. Vähikatk, reostus, elukeskkonna hävitamine ja võõrliikide introduktsioon ning röövloomad on arvukuse vähenemise peam...
hallhani ja kimalane. Liigirühmadena on välja toodud vetikad, seened, samblikud, sammaltaimed, selgrootud, kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad. Saaremaa robirohi Aastast 1958 on saaremaa robirohi looduskaitse all ja kuulub II kategooria looduskaitsealuste taimede hulka. Eesti Punases Raamatus on ta kolmandas ehk haruldaste liikide kategoorias. Taime ohustab peamiselt soode ja soostunud niitude kuivendamine. Saaremaa robirohi on ainuke taim, mis kasvab ainult Eestis. Ja isegi Saaremaal kasvab ta vaid lääneosas, eriti Viidumäe looduskaitsealal. Taime leidis 1933. aasta hilissuvel botaanikahuviline arst Bernhard Saarsoo. Karude vähenemine Miks liigid välja surevad? Peamine põhjus on elupaikade otsene hävitamine. Teine oluline põhjus on keskkonna kvaliteedi langus keemiline saastamine ja muutunud kliima.
kotoop kossteemi elukeskkond, miille moodustavad kossteemi territoorium ja seal valitsevad abiootilised koloogilised tegurid koloogia bioloogia haru, mis uurib organismide omavahelisi suhteid keskkonnaga koloogiliste tegurite jaotus : 1)abiootilised(eluta loodus) sademed,pike,vihm,temperatuur,niiskus,soolsus 2)biootilised(elus loodus) smbioos, parasitism, taimtoidulisus, kisklus, konkurents 3)antropogeensed(inimtegevusest mjutatud) keskkonnasaastatus, metsade hvitamine, soode kuivendamine, Sltuvalt lainepikkusest jaotatakse valguskiirgus 3 vahemikku 1)nhtav valgus 2)infrapunane kiirgus 3)ultravioletkiirgus koloogilise teguri mju organismile Organismi eksisteerimist piirab kige rohkem see tegur, mis rahuldab nudlust kige vhem. Iga keskkonnateguri suhtes on organismil teatud vahemik, millest ta saab elada. Organismidevahelised suhted vivad avalduda 3l viisil: 1)positiivsed 2)negatiivsed 3)neutraalsed
Karnivoor – lihatoiduline loom (nt hunt, rebane) Omnivoor – kõigetoiduline loom (nt karu) Lagundaja – surnud organismide koostisaineid lagundav heterotroofne organism (nt bakter, seen) Abiootiline tegurid – eluta looduse tegurid (nt sademed, temperatuur, tuli, vesi) Biootiline tegurid – elus looduse tegurid st organismide vahelised suhted (nt kisklus, konkurents, sümbioos) Antropogeensed tegurid – inimtegevusest tulenevad tegurid (nt metsade hävitamine, soode kuivendamine, keskkonna saastamine, servaefekt e ökoton (kahe järsult erineva maastiku või koosluse siirdevöönd, sisaldab mõlema elemente ja seepärast on liigirikkam kui kumbki neist)) Ökonišš – populatsiooni püsimiseks tarvilike tegurite olemasolu Ökosüsteem – abiootilise ja biootilise keskkonna ühendus (nt mereveeökosüsteem) Suktsessioon e. koosluste vahetus – nt katastroofi järel kooslused kadunud ja tekivad uued kooslused
Ökoloogia ja keskkonnakaitse Kõre e. juttselg kärnkonn Kõre e. juttselg kärnkonna heaolu mõjutavad mitmed tegurid – biootilised, abiootilised kui ka antropogeensed tegurid. Biootilisteks teguriteks e. organismide vahelisteks suheteks on konkurents, kommensalism ning koloonialisus. Abiootilisteks teguriteks e. füüsikalised tegurid on niiskus, vee pH ja temperatuur. Antropogeensed tegurid e. inimtegevuse mõju on soode kuivendamine, heitgaasid, naftareostus. Kohastumised, mis on aidanud Kõrel maismaal ellu jääda- jäsemed, tugev luustik, kopsuhingamine, silmalaud. Samuti ka see, et Kõre võib joosta kärnkonna kohta ebatavaliselt kiiresti, mistõttu võib esmakohtumisel tunduda, et tegemist on hoopiski hiirega. Juttselg kärnkonna võib tegutsemas näha vaid öösiti, sest päeval peidab ta end niiskesse pinnasesse või kivide alla. Kõrele meeldib elada liivaste muldadega
aladele, põhjustades sellega erosiooni. Paduvihmad, vooluveed, tuul põhjustavad erosiooni. 2.Viljakate muldade hävimine. Harimiskõlbmatute maa-alade suurenemine. Veekogude kuivamine. Sooldumine, mis ohustab inimtervist. 3.Õiged maaharimisviisid (väiksemad põllud, terass- ja ribapõllundus). Tõkete rajamine põldude äärde. Puude istutamine. LOODUSVARADE KASUTAMINE 1. Metsade kasutamine tooraine saamiseks- nt. puit paberi saamiseks. Jahipidamine. Lageraie. Soode kuivendamine . 2.Metsade hävimine- taime- ja loomaliikide hõrenemine- erinevad kliimaprobleemid. Keskkonna muutmine, hävitamine ning saastamine. Kultuurtaimede eellased ja lähedased liigid on ülioluline materjal sordiaretuses. Üksikliigid on lülideks toiduvõrkudes. Looduslik tasakaal on häiritud. 3. Kaitsealade rajamine. Loodusvarade säästlik tarbimine. Võitlus röövkaubandusega. Haruldaste liikide elupaikade säilitamine. HAPPEVIHMAD 1.Kütuste põletamine. Tööstuste saaste.
loodusest. Need on näiteks õhk, muld ,vesi, päikesekiirgus, temperatuur, tuul, sademed jne. Biootilised tegurid on ökoloogilised tegurid, mis tulenevad organismide kooselust, nende omavahelistest suhetest. See võib olla kasulik, neutraalne või kahjulik. Näiteks sümbioos, parasitism, kisklus, kommensalism, herbivooria. Antropogeensed tegurid on inimtegevuse mõju organismide elutegevusele. Näiteks keskkonna saastatus, metsade hävimine, soode kuivendamine, võõrliikide sissetoomine. 2. Parasitism on eri liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik ja teisele kahjulik. Näiteks sääsk/paeluss (parasiit) ja inimene (peremees). Sümbioos on eri liiki organismide vastastikku kasulik kooseluvorm. Näiteks mükoriisa (taimejuurte ja seeneniidistiku sümbioos), samblik (vetika ja seeneniidistiku sümbioos). Kisklus on röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe. Näiteks ilves ja jänes, hunt ja kits/põder.
pesu uuendusraied ja hooldusraied, veel ka mõjutab pesu metsa raadamine elektriliinide, kraavide ja teede rajamiseks, mille käigus hävitatakse pesi või muudetakse pesa ümbrust oluliselt. Tähtis on, et leiduks kaitstava pesa ümber sobivaid pesametsi ja pesapuid, kuna aastatel 2005-2011 on teadaolevates elupaikades suur-konnakotkad rajanud uue pesa kuskil 408 m kaugusele varasemast pesast. Teiseks suureks teguriks peale raietele on metsakuivendamine. Liik eelistab soiseid metsi, kuivendamine kahjustab otseselt pesapaikasid läbi pesametsa struktuuri muutusele. Keskkonnaregistrisse kantud 27 pesa, 8 neist asuvad kaitsealadel ja 19-le pesale on moodustatud püsielupaigad. (Keskkonnaministeerium. s.a.). Suur- konnakotkas kasutab jahipidamiseks avamaastike. Nende pesitsus alasid iseloomustab mosaiiksus: pesametsad on ümbritsetud lagedate jahialadega- niitude ja luhtadega (Väli & Lõhmus 2000)
Energiamajandus teg. Energiavarade hakimisega, nende töötlemisega elektriks, ning kättetoimetamisega tarbijale (mootori või ahjukütuse) Eestis elekter, kivisüsi, maagaas, Alternatiivsed tuule-, päikese-, vee-, maasisene-, loodete-, ja bioenergia. Kuidas on muutunud eri energiaressursside osatähtsus energiamajanduses Puidu osatähtsus on vähenenud. Tänapäeval kasutatakse enamasti maagaasi. Taastumatuid kasutatakse rohkem, kui taastuvaid, sest lihtsalt on maa seest ammutada. Kütteväärtus on suurem. Lai kasutusala. Taastumatu : nafta, tahked kütused, kivisüsi. OPEC Saudi-Araabia, Kuveit, Katarr, AÜE, Iraan, Iraak, Alzeeria, Liibüa, Nigeeria, Gabon, Indoneesia, Venezuela, Ecuador. OPEC-I põhieesmärk kehtestada liikmesriikide nafta toodang ja nafta ekspordimaht, reguleerida toornafta hindu maailmaturul.e Nafta hinna kõikumine ebastabiilne poliitiline olukord, sõjad, maailma maajanduse olukord. Gaasi osatähtsus gaasi tootmine o...
tipuni. Leheserv on tipust keskpaigani ebakorrapäraselt peensaagjas, keskpaigast aluseni kokkurullunud. Lehe pikkus 2 mm ja laius kuni 1 mm. Lehed asetsevad varrel viierealiselt, laskuvalt kinnitunud. Vars on püstine mitteharunenud või harvem veidi harunenud. Enamasti on varred tihedalt üksteise kõrvel. Varred on väga saledad, kaetud rohkete lühikeste punakas- kuni tumepruunide risoididega. Alusel on varred tumepruunid kuni mustad. Elupaik: madalsood Ohutegurid: soode kuivendamine ja turbavõtmine Ohustatuse kategooria: tähelepanu vajav Soontaim Aconitum lasiostomum, kollane käoking Kirjeldus: Õied on kahekülgselt sümmeetrilised rohekas- või määrdunud-kollased tihedates kobarates. Õiekate koosneb viiest tupplehest, neist ülemine kiiverjas, kõverdunud tipuga, lühikarvane. Kroonlehed muundunud nektaariumideks. Õitseb juunist augustini. Putuktolmleja. Karvased hallikasrohelised kaunakujulised kukkurviljad ilmuvad alates juuli lõpust, valmivad
13. Nimeta passiivsed mullatekketegurid. Lähtekivim,reljeef,aeg(mulla vanus). 14. Nimeta aktiivsed mullatekketegurid Kliima,organismid,inimtegevus. 15. Mida nimetatakse mullahorisontideks? Muld jaotub erineva värvuse, tüseduse ja tihedusega kihtideks, mida nimetatakse mullahorisontideks. 16. Too näiteid inimtegevuse mõjust muldadele. Mullaomadused paranevad( niisutused, kuivendamine, maaharimine ja väetamine) Võib ka olla saastav toime. 17. Miks on tundravööndis mullateke väga aeglane? Karmis lähispolaarses kliimas valitseb enamiku aastast madal temperatuur, mis põhjustab maapinna külmumise ja igikeltsa tekke. 18. Mida tähendab muldade gleistumine? Külmunud mulla ülessulamise toimub veega küllastunud, igikeltsa ja maapinna vahel asuvates mineraalsetes mullahorisontides gleistumine. 19. Miks on mustmullad väga viljakad?
· Lähtekivim - mineraalne alus. Pärandab mullale mehaanilised füüsikalised ja mineraloogilised omadused ning keemilise koostise. · Aeg(Mulla vanus) aja jooksul muld areneb (genees). Eesti mullad on ca 10 000 aasta vanused; vanade mandrite platoodel 1mlm, rannikul 1 aasta · Fauna - bioloogiline tegur. Esmatähtsad on LAGUNDAJAD · Floora bioloogiline tegur, esmatähtsad on AUTOTROOFID. · Inimfaktor - positiivne mõju keskkonna ökoloogilist tasakaalu arvestav väetamine, kuivendamine, Negatiivne mõju erosiooni võimendamine mulla puhverdusvõime ületamine (ehk saastamine) · A huumushorisont, kus toimub tamedelt pärineva orgaanilise aine kogunemine ja segunemine mineraalosaga. Horisont on kohe, sest mulle peened mineraalosad seotakse orgaanilise ainega sõmerateks. Tänu orgaanilise aine sisaldusele on see tainete -, eriti lämmastiku- ning süsinikurikas tumedat värvi horisont
Argentiina 1. Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks selles riigis? a) Kui suur osa territooriumist on põllumajanduslikult kasutatav? Joonista sektordiagramm maakasutuse kohta, milline osa territooriumist on põllumaade, milline rohumaade all, milline metsade all? Kontuuril tähista põllustatud alad. Põllumajanduslikult kasutatava territoorium riigis on umbkaudselt 10% b) Pinnamood põllumajanduse arendamise seisukohast. Arendada oleks suhteliselt hea, kuna riigil on suhteliselt palju tasast pinda, ei pea mägedele nn astmeid tegema, et saaks midagi kasvatada. c) Kliima kliimavööde, agrokliima iseloomustus( keskmised temperatuurid, sademed, vegetatsiooniperioodi pikkus, mitu saaki aastas) Argentiina asub lähistroopilises kliimavöötmes. Õhutemperatuu jaanuaris on +20 kuni +25kraadi ja juulis +10 kraadi ringis. Aastane keskmine õhutemperatuur on 16 kraadi. Aastane sademete ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
