Maakonnad ja omavalitsused. 1. Kas maakond on omavalitsus- või riiklik üksus? Maakond on riiklik üksus. 2. Millised on maavanema ja maavalitsuse ülesanded? Kuidas pannakse ametisse maavanem? Maavanema ülesanne: maakonna juhtimine. Maavalitsus: maakonna riikliku halduse teostamine; käsutada riigivara; korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust. Planeerida regiooni arengut. Maavanem pannaks ametisse viieks aastaks. Selle nimetab ametisse valitsus, kuid on vajalik, et nõus oleksid ka maakonna omavalitsuse esindajate koosolek. 3. Mida tähendab, et vald ja linn on iseseisvad omavalitsusüksused? See tähendab, et neil on oma valitud esindusorgan volikogu ja oma eelarve. 4. Milline on kohaliku omavalitsuse ülesehitus? Valla/linnapea, valla/linnavalitsus, volikogu, volikogu esimees. 5. Millised on omavalitsuse peamised ülesanded? Omavalitsuse peamised ülesanded on korraldada sotsiaalabi ja teenuseid; korralda elamu- ja ...
5-3.2 Küsimused: 1) Millega tegelevad fraktsioonid ja komisioonid Riigikogus? 2) Mis on Riigikogus koalitsioon ja apositsioon? 3)Kuidas hääletatakse Riigikogus? 4)Mida tähendab umbusalduse avaldamine? 5)Kuidas toimub presidendi valimine? 6) Kuidas toimub valitsuse moodustamine? 7)Riigikantselei, kantsler, riigisekretär, portfelita minister . 8)Mis on maakond, kelle institutsioon on maavalitsus ja maavanem? 9)Iseloomusta Eesti kohtusüsteemi apellatsioon, kassatsioon, advokaat, prokulör, kaasistuja. 10)Milline on Eesti riigikaitse süsteem? 11)Millega tegeleb KAPO? 12)Erakond, vasakpoolsed, parempoolsed, erakonnad, tsentriparteid. 13)Mis on AÜ? 14)Mis on kodanikuühiskond? Vastused: 1)Fraktsioonis räägitakse läbi partei seisukohad arutusele tulevates küsimustes, koostatakse nende põhjal seaduseelnõud, parandus ettepanekud ning kooskõlastatakse kuidas käituda hääletamisel. Iga komisioon arutab oma valdkonna probleeme ja seaduseelnõusid.
4) EL kohus. Halduskohus tegeleb eraisikute ja riigiametnike vaheliste tüliküsimustega (3astmeline, apellatsioon) Õiguskantsler - põhiseaduslik järelvalve, juhib oma kantseleid ja võtab osa riigikogu istungitest. A. Jõks. Valitakse 7aastaks, peab olema erapooletu(A-poliitiline) juriidiline kõrgharidus. Kohtuniku amet on eluaegne, peab olema juriidiline kõrgharidus. Saab ametist tagandada ainult kohtuotsusega. Advokaat - süüaluse kaitsja, jur. kõrgharidus. Prokurör - süüdistaja. Kaasistuja - vaatab et kõik oleks (Y). Sisejulgeolek - tagavad sise ja justiitsministeerium. Välisjulgeolek - kaitseministeerium - Eesti kaitsevägi - A.Laaneots - peastaap - A.Laneman. jaguneb Maavägi - üle Eesti pataljonid. Merevägi -Miinisadam ja Õhuvägi - Ämari lennuväli. Kaitsevägi Kaardikaitseväelased(16-60aastased) + ajateenijad(18 - 27aastased) Kaitseliit - vabatahtlikusel põhinev organisatsioon.(Noored kotkad, kodutütred, naiskodukaitse)
Tema sünniaega pole paraku teada, kuid tõenäoliselt jääb see 1683. aasta sügisesse. 1683. aasta 28. oktoobril ristiti Tallinna Niguliste kirikus . Õppis Tallinna gümnaasiumis, hiljem läks Saksamaale ennast täiendama. 1713. aastal Hellest sai Jüri kirikuõpetaja ja ta abiellus ja sai tütre. 1725. aastal abiellus teist korda ja sai 5 poega. 1715. aastal sai Jüri kirikuõpetajast Hellest Eestimaa konsistooriumi ehk kirikuvalitsuse erakorraline assessor ehk kaasistuja. 1721. aastal nimetati konsistooriumi korraliseks assessoriks. 1721. aastal andis Helle välja oma esimese olulisema töö eesti keele alal: ,,EestiMa Kele Koddo ning KirkoRamat", mis oli rootsiaegse kirikukäsiraamatu pietistlikus vaimus kohandatud teos ja mida ilmus kuni 1850. aastani 46 kordustrükki. 1742. aastal sai Hellest IdaHarjumaa praost. Sellel kohal ei saanud ta olla aga kaua, sest juba järgmisel aastal Anton Thor Helle suri. Esimene eestikeelne Piibel 1715
Ühiskonna sektorid ja valdkonnad Avalik sektor poliitika riik Erasektor majandus turg Kolmas sektor kodanikuühiskond kodanikuühendused Eraelu kodu perekond Kommunikatsioon ühiskonns Kommunikatsioon on suhtlemine. Sotsiaalne protsess ühenduslülina erinevate valdkondade vahel. Vanal ajal levinud vahetu suhtlemine on asendunud tänapäeval massikommunikatsioonidega. Massimeediumideks on ajalehed, ajakirjad, raadio ja televisioon. Arvuti teel suhlemist nimetatakse interaktiivseks kommunikatsiooniks.. Massikommunikatsioonide abil on võimalik mõjutada suurt hulka rahvast. Ühiskonna osa Demokraatlik Mittedemokraatlik Ajakirjandus Vaba Kontrollib võim Infoallikad Palju Üksikud ja võimuprteide poolt kontrollitud Teabe eest vastutaja Teabe väljastaja Tsentuur Ametnike tege...
Samuti määratakse kindlaks vahistamise protseduur ja vahistatu õigused. 2) Kohtumõistmises osalejad: - kohtunik (õiguse mõistja) Kohtukohase protsessi põhimõtted KOHTUEELSES staadiumis - advokaat (kaitsja) - prokurör (süüdistaja) · Kodu ja isiku puutumatus - kaasistuja (valitakse linna/valla volikogu poolt viieks aastaks) · Õigus saada kohe ja arusaadavas keeles teavet oma vahistamise põhjuse kohta. - õiguskantsler (valitakse seitsmeks aastaks, ametisse kinnitab Riigikogu, nimetab · Õigus nõuda kiires korras kohtuniku juurde toimetamist. president)
Süsteem-tervik, mille üksikud osad on omavahel seotud ja moodustavad üheskoos uue koosluse. Majandus- valdkond, mille tootmine ja kauplemine moodustavad. Poliitika- ühiskonna arengu üldine koordineerimine ja juhtimine. Avalik poliitika- inimese igapäevane elu ja toimetulekut puudutav poliitika Kodanikuühiskond- avaliku elu sektor, mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ning-ühendused. Kultuur- mitme inimpõlve poolt loodud vaimsed ja materiaalsed väärtused. Pluralistlik ühiskond- ühiskond, kus on lubatud mitmed vaated, ideoloogiad, organisatsioonid jne Identiteet- ühiskonna- või kogukonnaliikmete vaimne ühtekuuluvustunne Tolerantsus- -sallivus teistsuguse väljanägemise, käitumis-või mõtteviisi suhtes Nulltolerants- täisleppimatus Enamusotsus-demokraatias enamlevinud huvide arvestamis viis, mille puhul võetakse vastu otsus mida pooldab enamus Kopromiss- ühe või mitme osapoole järeleandmine oma nõudmistes, eesmä...
-1830. õppis ta Friedrich Willhelmi gümnaasiumis Berliinis. 1830.-1832. õppis nn. Halli kloostri gümnaasiumis ja lõpetas selle seitsmeteistkümne aasta vanusena. See kool kujutas endast alates 16. sajandust Preisi riigi õpetlaste ja ametnike eliidi kasvulava. 1832.-1834. õppis ta õigusteadust Göttingenis ja hiljem ka Berliinis kahes toona juhtivas Põhja-Saksamaa ülikoolis. Õigusteaduses ta silma ei paistnud, kuna see teda eriti ei huvitanud. 1835. aastal sai Otto von Bismarcksit kaasistuja Kuninglikus Linnakohtus, seejärel Berliini kohtupalatis. Neil päevil on ta kirjutanud oma sõpradele, et valitsemine ei saa teda iial õnnelikuks teha ning et tal ei ole mingit tulevikuväljavaadet. 1836. aastal määrati ta valitsuse konsultandiks maavalitsuse presiidiumi juurde Aachenis, aasta hiljem aga Potsdami valitsuspresiidiumi referendiks. 1838. aastal läbis ta kohustusliku üheaastasesõjaväeteenistuse kaardiväejäägrite juures, Greifswaldis
kohtuvõimu. Teadaolevalt ei toimu praktikas siiski kaasistujate valimist sellises mõttes, nagu seda üldiselt mõistetakse. Volikogu ülesandeks on tavaliselt üksnes hääleõiguslike kodanike registrist juhuvalimi alusel välja selekteeritud isikute nimekirja kinnitamine, mis on olemuselt pigem üksnes notariaalfunktsiooni täitmine (seejuures tuvastatakse vastavus kohtuniku staatuse seaduse §-s 22 esitatud nõuetele, mis tagavad kohtu kaasistuja sõltumatuse). Seetõttu võib kaasistujaid pidada pigem rahvaolluseks (juhuslikuks osaks rahvast), mis teostab riigivõimu. Sellisena peaks ka kohtumõistmise funktsioon otseselt rahva poolt olema kajastatud põhiseaduses, kui seda soovitakse lubada. Ka Põhiseaduse Assamblee asus seisukohale, et kohtukaasistujate institutsiooni tuleks lubada, kuid see koosneks valitud, mitte juhuslikest isikutest (teoses : Põhiseadus ja Põhiseaduse Assamblee, lk
2. DEMOKRAATLIK VALITSEMINE Demokraatia rahvavõim, rahvavalitsus e. riik, kus on võimul rahvas. Otsene demokraatia rahvas osaleb otseselt otsustamises Esindusdemokraatia selline riigikorraldus, kus otsustajateks on rahva poolt valitud esindajad e. saadikud. Monarhia päritava võimuga riik; veresuguluse alusel päritav ainuisikuline võim. Absoluutne monarhia riik, kus kogu võim kuulub ühele valitsejale Konstitutsiooniline monarhia monarh jagab võimu rahva poolt valitud parlamendiga ja tegutseb konstitutsiooni raames. Vabariik valitava võimuga riik. Õigusriigi põhimõtted: 1) kogu valitsemine käib seaduste järgi 2) kõik inimesed on seaduse ees võrdsed 3) võim pole koondunud ühe inimese kätte 4) võim on avalik 5) eraelus on inimene vaba ja seadusega kaitstud omavoli ning tagakiusamise eest 6) poliitika on humaanne, st et esikohal on inimese huvid 7) poliitika ajamisel arvestatakse ka vähemuste huve. Autoritaarne riik pole ...
Tsiviilhagid Kriminaalasjad Haldusasjad Ülesannete kogu 9. klassile 2. Demokraatlik valitsemine Õigust mõistab ainult kohus 2.9. Eesti kohtusüsteem Õiguskantsler Ombudsman Kohtunik Kaasistuja Advokaat Prokurör Ülesannete kogu 9. klassile 2. Demokraatlik valitsemine Eesti Kaitsejõudude struktuur 2.10. Riigikaitse ja riiklik julgeolek Ülesannete kogu 9. klassile 2. Demokraatlik valitsemine Korra- ja riigikaitse Eestis 2.10. Riigikaitse ja riiklik
Kriminaalasjade kohtulik menetlemine ei ole võimalik ilma kohtueelse menetluseta, kuid see ei moodusta päris eraldiseisvat menetlust, sest sel perioodil ainult valmistatakse asja kohtu jaoks ette. Kohtueelne menetlus ja kriminaalkohtumenetlus teevad kokku kriminaalmenetluse. Maa- ja linnakohtud arutavad kõiki tsiviil-, kriminaal- ja haldusrikkumise asju. Tsiviilasju vaatab läbi kohtunik ainuisikuliselt, kriminaalasju reeglina aga kohtunik ja kaks kaasistujat. Kaasistuja valib kandidaatide seast välja selle kohtu tööpiirkonna linna- või vallavolikogu 5 aastaks. Nendesse kohustesse kuuluvad ka kinnistusametid, registriosakonnad ja kriminaalhooldusosakonnad. Kinnistusametite registrid: kinnistusraamat, abieluvararegister, pärimisregister. Registriosakondade registrid: äriregister, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrid, kommertspandiregistrid, laevakinnistusraamat.
DEMOKRAATLIK VALITSEMINE 2.1. Demokraatlikud valitsemisvormid: esindusdemokraatia, osalusdemokraatia Demokraatia tuleneb kreeka keelest. Demos tähendab rahvast ja kratos võimu. Demokraatia tähendab rahvavõimu, rahvavalitust ehk riiki, kus võimul on rahvas. Demokraatia tugisambad on rahva iseseisvus, valitsemine valitsevate nõusolekul, enamuse võim, vähemuse õigused, inimõiguste tagamine, vabad ja ausad valimised, võrdsus seaduse ees, korrakohane õigusemõistmine, põhiseadusega piiratud riigivõim, sotsiaalne, majanduslik ja poliitiline paljusus (pluralism), sallivus ja koostöö ning kompromissivalmidus. Demokraatia püsimisel on tähtis presidendi, valitsuse ja riigipea vastastikune seotus ning rahva võimalus poliitikas kaasa rääkida. Samuti võimu kontrollimine selleks loodud institutsioonide poolt, et tagada ühisvara kasutamine rahva huvides, Garanteerida riigi ja kodanike julgeolek, vältida riigivõimu kuritarvitamist. Demokraatiale on ...
Näiteks Saksamaad esindab rahvusvahelistel kohtumistel liidukantsler, Suurbritanniat peaminister. (Taavi Rõivas) 3. Kuidas on üles ehitatud Eesti kohtusüsteem? Milliseid isikuid me võime kohtusaalis näha? Kohtunik Kaitsja Süüdistatav Tunnistajad Kannatanu Vandekohtunik Sekretär Kaasistuja (kuulub kriminaalasju lahendava kohtu koosseisu lisaks kohtunikule, valitakse ametisse 5ks aastaks linna/vallakogu poole, kus asub kohus) Advokaat (ehk kaitsja, juriidilise haridusega spetsialist, kelle ülesandeks on kohtualuse huvide kaitsmine) Prokurör (süüdistaja, tema peab seisma süüdimõistva kohtuotsuse eest) Hageja (osapool, kes esitas kohtule avalduse), Kostja (peab kostma, vastama hageja pretensioonile)
ÜHISKOND II PERIOOD Võimude lahusus on seadusandliku, täidesaatva- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte, pärit valgustusajastust 1.Seadusandlik võim – Parlament on demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlik organ. Lisaks on parlamendi ülesanneteks erinevate huvide esindamine, järelvalve valitsuse üle, seaduste välja töötamine ja vastuvõtmine, vabariigi presidendi valimine, riigieelarve vastu võtmine Eestis Riigikogu – 101 liiget Koosseis: o 1. Juhatus – esimees (Eiki Nestor), I aseesimees (Enn Eesmaa), II aseesimees (Taavi Rõivas) ; Juhatus korraldab Riigikogu esindamist, jaotab fraktsioonide kohad komisjonides o Peale presidenti on esimees riigis tähtsuselt 2. inimene, peaminister on 4. (peale II aseesimeest) o 2. President (Kersti Kaljulaid), tema abikaasa (Georgi-Rene Maksimovsk) o 3. Ministrid Valitakse iga 4 aasta tagant Vali...
,,Taani hindamisraamatu" järgi kuulus 1241. aastal Taani kuningale Harju-Virus vaid 20 protsenti maavaldustest, 5 protsenti oli kiriku käes ja ülejäänud osa oli läänistatud vasallidele, kelle hulgas domineerisid sakslased. Vasallid moodustasid oma korporatsiooni, millel juba hiljemalt 1259. aastal oli oma pitser. Vasallid olid enamasti ka rüütlid. Rüütliseisuse õiguseks oli omada lääne ja mõisaid, omada vappi ja kasutada seda kui pitserit, olla meeskohtus kohtunik, kaasistuja ja otsuselangetaja, võib-olla ka vabastatus kõigist maksudest ja koormistest Sellised olukorrad Põhja-Eestis muutsid Eestimaa valitsemise Taanile üsnagi tülikaks ja vähetasuvaks. Juba XIII sajandil tekkis plaan Eestimaa võõrandada, et saada raha Taani riigile vajalikumate probleemide lahendamiseks, oma kodu- ja troonipoliitika tarbeks. Vasallid olid aga võõrandamise vastu. Neile oli Taani kuninga nimeline ülemhärrus väga
tööandja vaheline töövaidlus; kollektiivne töövaidlus – kollektiivlepingu täitmisest tulenev kollektiivne töötüli. Töövaidluse lahendamine: võimalusel lahendatakse vaidlus poolte kokkukleppel: 1. enne TVK-sse pöördumist, vajadusel töötajate esindaja vahendusel; 2. TVK-s leppimise teel või kompromissiga Töövaidluse lahendamine TVK-s: Töövaidluse komisjoni moodustamine: 1. TVK juhataja; 2. töötajaid esindav kaasistuja; 3. tööandjaid esindav kaasistuja. Nõuete esitamise tähtajad: ÜLDREEGEL – 4 kuud; töötaja töötasu nõue – 3 aastat töötaja puhkusenõue – 1 aasta töötaja lapsepuhkuse nõue – vastava kalendriaasta lõppemisel diskrimineerimisest tulenev kahjunõue – 1 aasta tööandja nõue alusetult makstud töötasu tagastamiseks – 12 kuud Töövaidluse lahendamine TVK-s: tööandja kahju hüvitamise nõue – 12 kuud ; konkurentsipiirangu kokkuleppe rikkumisest tekkinud kahjunõue – 3 aastat (3-2-1-6-13)
Keskvõimu korraldused edastati ukaasidena, mis nö alama astmeni 1 Eesti 18. sajandil jõudsid tavaliselt 7-10 päeva jooksul. Käsud saadi kätte patendina. Maakondade tasandil kroonuametkond puudus. Kohtukorraldus: Aadlil oli kõrgem kohtuvõim. Alamastme kohtuteks Eestimaal olid meeskohtud, Liivimaal maakohtud. Kohtu koosseisu kuulusid kohaliku aadli hulgast valitud maakohtunik koos kahe kaasistuja ehk assessoriga. Eraldi kohtud olid linnakodanikele ja vaimulikele. Ülemastme kohtuteks Eestimaal oli ülemkohus ja Liivimaal õuekohus. Aadlile olid need esimese astme kohtud. Ülemkohtu moodustas Eestimaa rüütelkonna maanõunike kolleegium kuberneri eestistumisel. Õuekohtu koosseisu kuulusid kohtu president, viitsepresident, kuus aadlikust ja kuus mitteaadlikust kaasistujat. Vene võimu kehtestamisel loodi 1718 Baltikumi jaoks kõrgeima apellatsioonikohtuna Liivi- ja Eestimaa
,,Taani hindamisraamatu" järgi kuulus 1241. aastal Taani kuningale Harju-Virus vaid 20 protsenti maavaldustest, 5 protsenti oli kiriku käes ja ülejäänud osa oli läänistatud vasallidele, kelle hulgas domineerisid sakslased. Vasallid moodustasid oma korporatsiooni, millel juba hiljemalt 1259. aastal oli oma pitser. Vasallid olid enamasti ka rüütlid. Rüütliseisuse õiguseks oli omada lääne ja mõisaid, omada vappi ja kasutada seda kui pitserit, olla meeskohtus kohtunik, kaasistuja ja otsuselangetaja, võib-olla ka vabastatus kõigist maksudest ja koormistest. Sellised olukorrad Põhja-Eestis muutsid Eestimaa valitsemise Taanile üsnagi tülikaks ja vähetasuvaks. Juba XIII sajandil tekkis plaan Eestimaa võõrandada, et saada raha Taani riigile vajalikumate probleemide lahendamiseks, oma kodu- ja troonipoliitika tarbeks. Vasallid olid aga võõrandamise vastu. Neile oli Taani
konstitutsiooniline järelvalvel. Riigikohtu esimehe määrab ametisse riigikogu. Ettepaneku selleks teeb vabariigi president. KOHTUNIK-tema ül õiguse mõistmine. Erapooletu. ADVOKAAT-kaitsja, kelle ül on kohtualusel huvide kaitsmine. PROKURÖR-süüdistaja, tema peab seisma süüdi mõistva kohtuastme ees. KOHTU KOOSISTUJA-kriminaal asju lahendav v kohtu koosseisu kuuluvad lisaks kohtunikul ka kaks kaasistujat, kellel on õigus mõistmisel kohtunikuga võrdsed õigused. Kohtu kaasistuja valitakse 5ks KOV, volikogu esimehe, vallavanema v linnapea ettepanekul. ÕIGUSKANTSLER-sõltumatu ametiisik, kes valvab selle järel et õigusaktid vastaksid põhiseadusele ja teistele seadusele. Valitakse ametisse vabariigi presidendi ettepanekul 7ks aastaks (Indrek Teder). Õiguskantsleri töös on 2 suurt töövaldkonda: 1.teostada seaduslikkuse järel valvet- analüüsida õigusakte. 2.lahendada väärhalduse juhtumeid.-kodanike kaebusi riigiasutuste v ametnike vastu. Sda ül nim
ringkonnakohus, kohtukoda ja riigikohus. Praegu on haldus- ja maakohtud, ringkonnakohtud ja riigikohus. Miks oli tol ajal neli lüli? Kuna see pärines vene kohtusüsteemist. Kuidas saab Saksamaa kaasistujad kasutada ka kõrgemates kohtutes? St mille poolest erinevad nad meie rahvakohtunikest? Meie rahvakohtunik peaks olema rohkem kui keskmine üldsuse esindaja nagu seda on vandekohtunik; kaasistuja on vastava ala spetsialist, kuid ei ole sama mis vandekohtunik ning nende arv on professionaalsetes kohtunikest väiksem ja nad saavad aidata vaid siis kui kohtunikud pole ühisel arvamusel.
6. Veebruari varahommikul sõitsid Trigorskist kloostrisse Turgenev koos Nikita Kozloviga ja kaks Ossipova tütart kaheksateistkümneaastane Maria, kellega poeet aastaid tagasi oli valmistanud ette prantsuse keele tunde, ja kõige noorem, kolmeteistkümneaastane Jekaterina. Praskovja Aleksandrovna ise oli haige, kõik teised tema perekonna liikmed olid laiali sõitnud. Rakejev esindas Peterburi võimusid, kloostriülem Gennadi riigikirikut. Kohaliku politsei poolt oli kohal vallakohtu kaasistuja Petrov ja maakonnakohtu asjaajaja Filippovits. Eemal seisid Trigorski ja Mihhailovskoje talupojad, kes olid vaeva näinud haua kaevamisega, mis oli ajutine: maa oli nii läbi külmunud, et kangidega tuli purustada jääd ja puusärk kuni kevadise sulani lumega katta. 24 Puskini luule 1818 ,,Eluvanker" ,,Tsaadajevile" 1824
Aga enamasti vaieldakse kõigepealt TVLis, kuna TVL on riigilõivuvaba ja kiirem lahendus ka (45p al avalduse vastuvõtmisest) - TVK on kohtuväline sõltumatu töövaidlusi lahendav organ - TVK asub tööinspektsiooni juures (Jõhvis 1, Pärnus 1, Tallinnas 4, Tartus 2 juhatajat) – liiguvad ka ringi Eestimaal - TVK liikmeteks on: o TVK juhataja / tegeleb puhtalt töövaidlustega o töötajaid esindav kaasistuja o tööandjaid esindav kaasistuja o NB! Pooled ise ei ole liikmed. Ametiühingud annavad nimekirja esindajad töötajate esindajatest ja Tööandjate esindajad annavad oma esindajate nimekirjad. TVL juhataja ise valib keda ta konkreetse vaidluse puhul kutsub. Nad võivad, aga ei pruugi olla juristid. o Prg arutatakse, et kaasistuja tasu oleks seotud min tasuga. - (TvLS §§ 4-5) 10
Leping oli kehtiv ükskõik kumma poole surmani. Peatselt päritav aga akti tuli korrata. Läänistusaktiga võtsid mõlemad pooled kohustusi. Vasall nõu ja abi senjöörile. Consilium auxilium. 14 Sõjakäikudel jms omad normid, Saksamaal 6 nädalat aastas Saksamaa piires (v.a keisrikd kroonimisel Roomas), Prantsusmaal 40 päeva aastas. Hiliskeskajal kaotab rüütlivägi tähtsuse, palgaväe teke ja maksukohustus. Vasall vajadusel senjööri läheduses, tema kohtus kaasistuja, haldusasjad... Senjööril kohustus oma vasalli arvamust kuulata, meestepäevad. Nõupidamine, millest arenes parlament. Maksu saada vasallidelt kui: · Senjöör langes vangi ja tal tuleb lunamaksu maksta. · Vanim tütar läheb mehele. · Vanim poeg lüüakse rüütliks. · Senjöör läheb ristisõtta. Senjööril kohus kaitsta vasalli nii sõjaliselt kui kohtus. Lään tuleb saksa keelsest sõnast lemen (laen) ehk laenatud maa, laenumees =vasall.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
