MINU KUNSTITEGEVUS Tegevuse sisu Kunstitegevus on lõimitud teiste valdkondadega. Lapsed vaatlevad ja kirjeldavad laual olevaid lumikellukesi. Lapsed maalivad lumikellukesi ning kirjeldavad oma tööd. Eesmärgid Laps tunneb rõõmu kunsti loomisest; Laps vaatleb, kirjeldab ja maalib lumikellukest; tunneb erinevaid värve ja kasutab neid oma muljete edasiandmisel. Tulemused Laps maalib omanäolise töö lumikellukestest Aeg 10.03.14 Lumikellukeste maalimine Õpetaja ülesanded: Tuua tuppa lumikellukesi; Kontrollida, kas kõik vajaminevad kunstitarbed on olemas; Mõelda, kuhu lapsed saaksid hiljem oma tööd kuivama viia; Mõelda valmistööde ekponeerimisele. Laste ülesanded: Vaadelda ja kirjeldada lumekellu...
ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE KAVA Kuupäev: 01.10.2012 Laste vanus: 4-5 Laste arv:10 Üliõpilane: Teema: Reisimine, erinevad liiklusvahendid Eesmärgid: 1) Laps oskab joonistada erinevaid liiklusvahendeid 2) Laps tunneb pildilt ära liiklusvahendi Tunnetus- ja õpioskused: Sotsiaalsed ja enesekohased oskused: Mänguoskused: Mina ja keskkond: Keel ja kõne: Laps tunneb pildilt ära liiklusvahendi. Kohvi pakkimise mäng, kus laps peab meelde jätma sõnu. Matemaatika: Kunst: Laps meisterdab paberist lennuki ning maalib guassidega liiklusvahendi Liikumine: Laps liigutab end, imiteerides erinevaid liiklusvahendeid Muusika: Vahendid: Guasid, paber Ettevalmistus: (õpetajapoolne, lastepoolne) Tegevuse käik Tegevuse Õpetaja tegevus, käsitletavad alateemad, Vahendid osad, olulisemad mõisted, küsimused, kasutatavad tegevus- ...
Lasteasutuse õppe- ja kasvatuskorraldus lähtub õppekavas sätestatud eripärast, eesmärkidest, põhimõtetest ja riiklikus õppekavas kirjeldatud õpikäsitusest (Peterson 2009). PÕHIMÕTTED Õppe- ja kasvatustegevuse korraldamisel rühmas tuleks järgida peamisi põhimõtteid, mida on riiklikus õppekavas nimetatud: - Rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine on paindlik ja võimaldab pedagoogil teha vajadusel muudatusi. - Rühma õppe- ja kasvatustegevus viiakse läbi esteetilises ja turvalises ning üksi ja ühistegevusi võimaldavas keskkonnas. Lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimise põhimõteteks on: 1) lapse individuaalsuse ja tema arengupotentsiaali arvestamine; 2) lapse tervise hoidmine ja edendamine ning liikumisvajaduse rahuldamine; 3) lapse loovuse toetamine; 4) mängu kaudu õppimine; 5) humaansete ja demokraatlike suhete väärtustamine;
õpetamisel õpetaja alati ka kasvatab. Õpetuses peegelduvad õpetaja arusaam kasvatusest ning nende taustal olevad väärtused. Sel juhul võib näha kasvatust õpetusest üldisema mõistena. Kasvatus kasvatust võib vaadelda laiemast või kitsamast vaatenurgast. Kasvatust nähakse erinevalt vastavalt sellele, kas seda mõistetakse protsessi või tulemusena. Kitsamalt defineerides võime kasvatust mõista kui praktilist, inimesele omast tegevust. Ühelt poolt hõlmab kasvatustegevus väga laia valdkonda, teiselt poolt aga koosneb konkreetsetest üksikepisoodidest. Kasvatust saab mõista ka interaktsioonina vanemad kasvatavad last ja laps vanemaid. Kasvatamine on alati ka eesmärgipärane tegevus (Hirsijärvi & Huttunen 2005). Alusharidus teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis. 2. Lapsest lähtuv kasvatus ja õpetus selle aluspõhimõtted.
lahendamisel, aruteludes ning edasises õppimises. Õpetaja roll konstruktivistliku õppimiskäsitluse juures on olla toetaja, juhendaja, mentor, mitte teadmiste ainuvaldaja ja esitaja. Õpetaja peab julgustama õppijat mõtlema kriitiliselt ning aitama tal arendada analüüsimise oskusi. Tähtis on see, et õpetaja õpib ka ise õppeprotsessi käigus, mitte ei ole kõiketeadja. Seosed alusharidusega: § 3. Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid (2) Üldeesmärgist lähtuvalt toetab õppe- ja kasvatustegevus lapse kehalist, vaimset, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut, mille tulemusel kujuneb lapsel terviklik ja positiivne minapilt, ümbritseva keskkonna mõistmine, eetiline käitumine ning algatusvõime, esmased tööharjumused, kehaline aktiivsus ja arusaam tervise hoidmise tähtsusest ning arenevad mängu-, õpi-, sotsiaalsed ja enesekohased oskused. - Õpetaja roll konstruktivistliku õppimiskäsitluse juures on olla toetaja. § 4
Kogemus näitab, et AEV lapse esialgne tavalasteaeda integreerimise proov vaid pikendab eriabita olemist. See veelgi traumeerib last ja tema perekonda. Tavalasteaias orienteerutakse teadlikult või ebateadlikult tavalisele, keskmise võimekusega lapsele, sest nimetatud lapsi on rühmas kõige enam. Erirühmades on loodud tingimused laste puudespetsiifiliseks arendamiseks: vähe lapsi rühmas, eri metoodikatel põhinev õppe- ja kasvatustegevus, eripedagoogilisi teadmisi ja oskusi valdav meeskond. Laste sotsiaalsete oskuste arendamine on muutunud tänapäeval aktuaalseks seoses sellega, et paljud probleemid, mis lasteasutustes väljenduvad, on sotsiaalset laadi. Seega ei piirdu õpetajate tähelepanu ja aktiivne tegevus laste arendamisel ja õpetamisel ainult teadmiste andmistega, vaid hõlmab ka väärtuste kujundamist ja sotsiaalsete oskuste arendamist.
Lasteasutuse õppe- ja kasvatuskorraldus lähtub õppekavas sätestatud eripärast, eesmärkidest, põhimõtetest ja riiklikus õppekavas kirjeldatud õpikäsitusest (Peterson 2009). PÕHIMÕTTED Õppe- ja kasvatustegevuse korraldamisel rühmas tuleks järgida peamisi põhimõtteid, mida on riiklikus õppekavas nimetatud: - Rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine on paindlik ja võimaldab pedagoogil teha vajadusel muudatusi. - Rühma õppe- ja kasvatustegevus viiakse läbi esteetilises ja turvalises ning üksi ja ühistegevusi võimaldavas keskkonnas. Lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimise põhimõteteks on: 1) lapse individuaalsuse ja tema arengupotentsiaali arvestamine; 2) lapse tervise hoidmine ja edendamine ning liikumisvajaduse rahuldamine; 3) lapse loovuse toetamine; 4) mängu kaudu õppimine; 5) humaansete ja demokraatlike suhete väärtustamine; 6)
Lapse arengu etapid 23.01.13 24.01.13. 25.02.13. 27.02.13. 02.04.13. - REFERAAT 10 akadeemilist tundi Referaat (kolmestes meeskondades) Kirjalik esitlus ja suuline presentatsioon Teema teatada 25.02.13.koos meeskondadega Hindamine Referaat on probleemi lahendusel põhinev uurimusliku sisuga lühike kirjalik ülevaade, mille koostamisel tuginetakse eelkõige kirjandusallikatele. Referaadi eesmärk on õpetada kirjaliku väljendusoskuse kaudu tõstatama probleeme ja kirjandusallikatele toetudes otsima lahendusvõimalusi. Refereerimine tähendab alusteksti valikulist lühendamist olulisuse printsiibist lähtuvalt. Alustekstis sisalduva informatsiooni töötlemine eeldab täielikku objektiivsust. Nii võõrkeelse kui ka eestikeelse teksti refereerimisel tuleb olla hoolikas, et algupärane mõte ei muutuks. Lisada ei tohi ka omapoolseid seisukohti. Referaat http://www.ttk.ee/public/ut_koostjuh.pdf Peatükk 3 Üliõpilastööde koostamine ja v...
tegevuse arengukava eesmärkidest. arengukava ja planeerimine · Koostab aine- või tegevuskava ja õppekava ning õpetaja töökava vastavalt koolis eesmärkidega. juhtimine kehtestatud korrale. · Seab õppele, ainekursusele ja tunnile · Õppe- ja selged eesmärgid ning määratleb kasvatustegevus õpitulemused arvestades õppijate lähtub õppijate hariduslikke erivajadusi. individuaalsetest · Juhib õpirühmade toimimist ja arengut, eeldustest ja kavandab ning korraldab õppetööd ja võimetest. õppetöövälist tegevust. 2. Õpikeskkonn · Loob õppimist ja õppija arengut · Õppetöö toimub
ilmutavad usaldust, huvi, tähelepanu, toetust, kiidavad heaks; võtavad teda võrdsena, välistavad üleoleva positsiooni, ei kasuta juhust teda hukka mõista; mõtlevad lapsega kaasa, arendavad tema ideid edasi, on valmis temaga koos riskima; hoiavad alal optimismi, püüavad igast olukorrast leida midagi väärtuslikku, toetavad last segaduse või ebakindluse korral. 6. LAPSE ARENGUT JA SOTSIALISEERUMIST SOODUSTAVA KESKKONNA VÄÄRTUSTAMINE Ealiselt ning arenguliselt sobiv õppe- ja kasvatustegevus toetub õpetaja poolt kujundatud lapse arengut ja aktiivset tegutsemist soodustavale rühma õpikeskkonnale. Kasvatus- ja arendustegevuses arvestavad pedagoogid lapse vanuselisi ja soolisi iseärasusi. Kasvatamine ja arendamine lähtub nii lapse loomulikust huvist ümbritseva vastu kui konkreetsest, lapsele ajas ja ruumis tuttavast. 7. HUMAANSETE JA DEMOKRAATLIKE SUHETE VÄÄRTUSTEMINE Lasteaed valmistab lapsi ette elama demokraatlikus ühiskonnas selle kaudu, kui lasteasutuse enda
7) hoiab loodust, elab ja tegutseb keskkonda ning loodusressursse säästes; 8) usaldab ennast, on väärikas ja enesekriitiline; 9) tunneb end vastutavana oma elukäigu eest; 10) juhindub oma valikutes ja tegudes eetika alusväärtustest: inimelu pühadus, vägivallast hoidumine, vabadus, õiglus, ausus, vastutus; 3. Kas kooli tegeleb nii harimise kui ka kasvatamisega? Kuidas see korraldatud on? Õppe- ja kasvatustegevus koolis võib toimuda Rahvusvahelise Bakalaureuseõppe Organisatsiooni (International Baccalaureate Organization) õppekava ning Euroopa koolide põhikirja konventsiooni alusel väljatöötatud õppekava (edaspidi koos rahvusvaheline õppekava) kohaselt. Ehk siis tegeletakse nii harimise kui ka kasvatamisega. See on korraldatud nii, et õpetatjatel ja/või teistel kooli töötajatel tuleb täita järgnevad
1999.a õppekava oli märgatavalt lühem, kuid lisaks sellele, pidi ka lasteasutus koostama oma õppekava. Samamoodi ka 2008.a õppekava järgi. Struktuur muutus palju arusaadavamaks, sest välja oli toodud laste eeldatavad arengutulemused kolmes vanuserühmas: 1) kuni kolmeaastased; 2) kolme- kuni viieaastased ja viie-kuni kuueaastased; 3) kuue- kuni seitsmeaastased. Välja olid toodud viis valdkonda (kui lasteasutuse õppe-ja kasvatustegevus ei toimu eesti keeles, lisandus kuuenda valdkonnana eesti keel) koos soovitud tulemuste ja mida selleks õpetama pidi. 2008. õppekavas lisandus juurde lisaks 1999. õppekava valdkondadele (keel ja kõne; matemaatika; kunst; muusika; liikumine; eesti keel kui teine keel) Mina ja keskkond. 1999.a õppekava tegevuste kestus oli samamoodi planeeritud nagu 1987.a õppekavas ning ka tegevusekorrad, kuid kellaaegu seekord polnudki märgitud, 2008.a õppekavas need üldse puuduvad. 2008
3.sots oskused- mõistetakse lapse oskusi teistega suhelda, tajuda nii iseennast kui ka partnereid, võtta omaks ühiskonnas üldtunnustatud tavasid ning lähtuda eetilistest tõekspidamistest. 4.enesekohased oskused- lapse suutlikkus eristada ja teavustada oma oskusi , võimeid ja emotsioone, juhtida oma käitumist. Õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärk--lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös. Õppe- ja kasvatustegevus toetab lapse kehalist, vaimset, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut, mille tulemusel: kujuneb lapsel terviklik ja pos minapilt, ümbritseva kk mõistmine, eetiline käitumine, algatusvõime, esmased tööharjumused, keh akt, arusaam tervise hoidmine tähtsusest, arenevad õpi-, sots ja enesekohased oskused. Liikumisõp tunni str ja tegevused Õpetuslikku laadi tund- tunni teemaks on õpetamine. Kas erinevaid õpetamismeetodeid. Treenivat laadi tund-alate tunni põhiosast tõuseb koormus
5. ...kus on kehapuudega laste rühmi, luuakse üks logopeedi ametikoht kümne kõneravi vajava kehapuudega lapse kohta. 6. ...kus on meelepuudega laste rühmi, luuakse üks eripedagoogi ametikoht rühma kohta. 7. ...kus on arendusrühmi ja/või liitpuudega laste rühmi, luuakse 0,5 eripedagoogi ja 0,2 logopeedi ametikohta rühma kohta. 8. Laste üldteenindamiseks luuakse üks logopeedi ametikoht iga 30 kõneravi vajava lapse kohta. 9. ...kus õppe- ja kasvatustegevus ei toimu eesti keeles, luuakse iga kahe 3–7-aastaste laste rühma kohta 0,25 eesti keele õpetaja ametikohta. 10. üks õpetaja abi ametikoht rühma kohta. Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava (2011) näeb ette, et lasteasutuse õpetajad teevad lapsevanemaga lapse arengu toetamiseks koostööd, vastastikusel usaldusel ja lugupidamisel. Rühmaõpetaja teavitab pidevalt lapsevanemat lapse arengust ja õppimisest ning õppe- ja kasvatustegevuse korraldusest
jms } Väikestes rühmades tegutsemine, mitmekesised mänguvõimalused. } Lapse arengu pidev jälgimine Eluläheduse ja näitlikkuse printsiip. } Õppe- ja kasvatustegevuse seostamine ümbritsevaga (loodus, kodukoht). Last motiveerib kui tegevus lähtub tema enda kogemustest. } Õpitavaga tutvumine loomulikus keskkonnas; näitlike vahenditega; kõiki meeli kasutades } Rühma õppe- ja kasvatustegevus viiakse läbi esteetilises ja turvalises ning üksi ja ühistegevusi võimaldavas keskkonnas. } Lapse kasvades ja arenedes lähtutakse õppesisu valikul üldjuhul põhimõttest lähemalt kaugemale, üksikult üldisemale. Huvitavuse printsiip. } Õpp- ja kasvatustegevuse kavandamisel tuleb arvestada lapse huvidega. } Huvi aktiviseerib lapse psüühilisi protsesse, toetab seoste loomist olemasolevate ja uute teadmiste vahel, aitab tähelepanu keskendada ja tugevdab lapse kogemust. }
8. Lasteasutuses, kus on meelepuudega laste rühmi, luuakse üks eripedagoogi ametikoht rühma kohta. 9. Lasteasutuses, kus on arendusrühmi ja/või liitpuudega laste rühmi, luuakse 0,5 eripedagoogi ja 0,2 logopeedi ametikohta rühma kohta. 10. Lasteasutuse laste üldteenindamiseks luuakse üks logopeedi ametikoht iga 30 kõneravi vajava lapse kohta. 11. Lasteasutuses, kus õppe- ja kasvatustegevus ei toimu eesti keeles, luuakse iga kahe 3–7-aastaste laste rühma kohta 0,25 eesti keele õpetaja ametikohta. Õppekavade tüübid ja tasandid lasteaias Õppekava on kokkulepe, mille sisu oleneb ühiskonna ootustest ja soovidest. Õppekava on dokument, kuhu on kirja pandud kokku lepitud haridusstandard. Õppekava rakendamine peab tagama ühiskonnas kokku lepitud haridustasemega indiviidide kasvatamise. Koostamine etappid : 1
Juhtkond on juhatajale lasteasutuse tegevusega seotud küsimuste lahendamisel nõuandev organ. Pedagoogilise nõukogu ülesanne on lasteaia õppe- ja kasvatustegevuse analüüsimine ja hindamine ning juhatajale, hoolekogule ning Rakvere valla hariduskomisjonile õppe- ja kasvatustegevuse parendusettepanekute tegemine. Pedagoogilisse nõukogusse kuuluvad lasteasutuse pedagoogid. Lasteaia hoolekogu ülesanne on jälgida, et õppe- ja kasvatustegevus vastaks lapse arengule ja huvidele, ning teha sellesuunalist koostööd lasteasutuse personaliga. Lasteaia juhtkond on hoolekogule aruandvaks koostööpartneriks. Hoolekogu koosneb iga rühma lastevanemate (6), Rakvere KOV-i (1) ja pedagoogilise nõukogu esindajatest (1). Rakvere lasteaed Täpi juhtimisstruktuur on esitatud joonisel 1. 4
§ 51 lõike 1 punktides 512 sätestatud haridusliku erivajadusega õpilaste klassides. RAKENDUSSÄTTED Üleminek § 93. Haridusliku erivajadusega õpilase õppekorralduse kooskõlla viimine (1) Kooli õppekava viiakse käesoleva seaduse § 47 lõikega 2 kooskõlla ning direktor määrab haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija hiljemalt 2011. aasta 1. septembriks. (2) Kooli õppe- ja kasvatustegevus viiakse käesoleva seaduse §-ga 48 kooskõlla hiljemalt 2011. aasta 1. septembriks. (3) Käesoleva seaduse jõustumise hetkel tegutsenud parandusõpperühmad loetakse õpiabirühmadeks, kehapuuetega laste klassid liikumispuuetega õpilaste klassideks, kõnepuuetega laste klassid kõnepuuetega õpilaste klassideks, meelepuuetega laste klassid nägemis- või kuulmispuuetega õpilaste klassideks, tasandusklassid põhiharidust omandavate õpiraskustega
Laps vajab piisavalt arendavat keskkonda, mis stimuleeriks tema arengut ja pakuks uusi võimalusi maailma tunnetamiseks ning avastamiseks. Selline keskkond pakub lapsele erinevaid sotsiaalseid, eetilisi ja emotsionaalseid olukordi, sealhulgas ka võimalikke käitumismalle nendes olukordades. Avatud õpikeskkonnas on lapsel võimalus teha valikuid ja vastutada oma tegevuse tagajärgede ees. Kasvukeskkonna füüsilised tegurid ja õpetaja õppe- ning kasvatustegevus (kuidas seatakse tegeluste eesmärgid ja kuidas neid läbi viiakse, õpetamise meetodid jne) mõjutavad suhtlemist ja omavahelist läbisaamist. Toodu hõlmab nii laste, personali kui ka vanemate omavahelisi suhteid. Füüsilise konteksti mõju uurimisega inimeste käitumisele ja kogemustele tegeleb keskkonnapsühholoogia (environmental psychology) (Hayes, 2002). Antud peatüki eesmärk on vaadata lasteaia kasvukeskkonda
Teadmiste kontrolli asemel peaks kindlaks tegema, kas tulevane õpetaja suudab õpilastega viljakaid suhteid luua, kas ta on võimeline süvenema kujuneva inimese hinge ja kogu tema olemusse. S.H.Nohl (1879-1960). Oma aja silmapaistvam esindaja. Sotsiaalpedagoogikat tuleb käsitleda eraldiseisva teadusena või pedagoogika ühe valdkonnana. Nohli jaoks oli esmatähtis ühiskondlik tegelikkus ning ajalooliselt väljakujunenud kasvatustegevus selle osana pedagoogilises teoorialoomes (,,praktika enne teooriat"). Oluline oli idee inimväärikusest, ühiskondlikst demokraatiast ja kasvatuse esmajärgulisest tähtusest võitluses viletsuse vastu. Pööras erilist tähelepanu sotsiaalpedagoogika arendamisele ametialase tegevusena ja erilise ühiskondliku tegevussüsteemina. Rõhutas indiviidi aspekti. Kuulsaim postulaat pedagoogilise suhte konteptsioon taandas kasvatuse õpetaja ja õpilase inidividuaalsusele
arengut, mille tulemusel kujuneb lapsel: · terviklik ja positiivne minapilt ning ümbritseva keskkonna mõistmine; · otsustus- ja vastutusvõime; · oskus mõista häid käitumistavasid ja nende vajalikkust igapäevaelus; · enesevalitsemise ja koostöö oskus; · kehaline aktiivsus ja arusaam oma tervise hoidmise tähtsusest; · õpihuvi- ja tegutsemisoskused; Üldeesmärgist lähtuvalt toetab lasteaia õppe- ja kasvatustegevus lapse kehalist, vaimset, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut, mille tulemusel kujuneb lapsel terviklik ja positiivne minapilt, ümbritseva keskkonna mõistmine, eetiline käitumine ning algatusvõime, esmased tööharjumused, kehaline aktiivsus ja arusaam tervise hoidmise tähtsusest ning arenevad mängu-, õpi-, sotsiaalsed ja enesekohased oskused. 4. Peamised terviseprobleemid Eestis. Tervis on inimese täielik füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ning mitte vaid
järgnevates valdkondades: 2.1.Palun kirjeldage metoodilise materjali vastavust riiklikule õppekavale ning eriti valdkonnale „mina ja keskkond”. Riikliku õppekavaga saab tutvuda siin: https://www.riigiteataja.ee/akt/12970917 Metoodiline materjal on vastavuses riikliku õppekavaga. • Üldeesmärk on seotud metoodilise materjaliga otseselt seotud – tumedas kirjas: §3 (2) Üldeesmärgist lähtuvalt toetab õppe- ja kasvatustegevus lapse kehalist, vaimset, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut, mille tulemusel kujuneb lapsel terviklik ja positiivne minapilt, ümbritseva keskkonna mõistmine, eetiline käitumine ning algatusvõime, esmased tööharjumused, kehaline aktiivsus ja arusaam tervise hoidmise tähtsusest ning arenevad mängu-, õpi, sotsiaalsed ja enesekohased oskused. – ka see, mis ei ole tumedas kirjas on tegelikult kogu tegevuse kaudu seotud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
