Juhtimine Eesti notaribüroodes (0)

Kristina Piilik
Juhtimine Eesti notaribüroodes
Pea kõik inimesed puutuvad ameti kohast hoolimata vähemal või rohkemal määral kokku kohustustega, mis 
on seotud juhtimisega. Ka siis, kui see ei ole nende peamine töö üles anne. See kehtib ka eriala spetsialistide 
puhul. Aga kahjuks – nagu rõhutavad ka T. van Rensburg ja G. Prideaux*1 – asetavad spetsialistid suurema 
rõhu oma tööga seotud tehnilistele oskustele ning juhtimise ja eestvedamisega seotud pädevused ei pälvi 
nii suurt tähelepanu, kui tegelikult vaja oleks. Seega kõrgharitud spetsialistid, nagu näiteks arst, kes peab 
erakliinikut, või kohtu täitur ja notar , kellel on oma büroo, peavad põhikohustuste kõrvalt tegelema ka üles-
annetega, mis on seotud büroo majandamise ning töötajate juhendamisega. See kõik eeldab aga häid tead-
misi juhtimisest ja eestvedamisest.
Spetsialistide keskendumine ametiga seotud teadmistele ning juhtimisega seotud teemadele tunduvalt 
vähem tähelepanu pööramine mõjutas artikli autorit tegema uuringut Eestis tegutsevate notarite näitel. 
Uurimistöö eesmärk oli välja selgitada, milliseid treeninguid ning koolitusi notarid vajaksid seoses efek-
tiivse juhtimise ja eestvedamisega. Küsitlusest*2 võttis osa 37 notarit 25 notari büroost seitsmest Eesti lin-
nast . Põhjalikud intervjuud, mis koosnesid 31 küsimusest, olid jagatud kolme ossa : notar kui juht, notar ja 
büroo töötajad, notar ja töökorraldus büroos .
Laiemalt vaadates uuriti, kuidas notarid tegutsesid ning mõtlesid kui juhid ja eestvedajad, milliseid 
juhtimis põhimõtteid nad järgisid, kuidas nad värbasid ja motiveerisid töötajaid ning kuidas nad olid büroos 
töö korraldanud. Intervjuude vastuste analüüsimiseks kasutati järgmisi juhtimise, eestvedamise ja otsusta-
misega seotud teooriaid: Robert Blake ’i ja Jane Moutoni juhtimis võrgustik*3, Douglas McGregori teooria X 
ja teooria Y*4 ning Paul Hersey ja Kenneth Blanchardi situatiivse eestvedamise teooria.*5
1. Mis on juhtimine ja eestvedamine ?
Mõistet „juhtimine“ on eri aegadel defi neeritud erinevalt. Varasemad teooriad käsitlevad juhtimist kui 
midagi väga bürokraatlikku, protsessina ilma inimesteta. Seetõttu on H. Fayoli*6 1916. aastast pärit lähene-
mine, mille järgi juhtimine on planeerimine , organiseerimine, valitsemine, koordineerimine ning kontrolli-
mine, siiani kasutusel, kuid muudetud kujul. Uuemate teooriate kohaselt saab juhtimist jagada kaheks: töö 
üles annetega ja töö inimestega.*7  Kokkuvõtlikult võib öelda, et juhtimine koosneb neljast olulisest osast: 
planeerimisest, organiseerimisest, eestvedamisest, motiveerimisest ja kontrollist.*8 Seega eestvedamine kui 
juhtimise üks põhiosi on kõige konkreetsemalt seotud inimestega (järgijatega) ehk siis sellega, kuidas eest-
vedaja motiveerimise abil järgijaid mõjutab, et saavutada püstitatud eesmärke.
Eri autorid ning teooriad toovad välja sellegi, et paljud inimesed oskavad olla võimekad juhid, kuid 
mitte alati head eestvedajad. Yukli järgi ilmneb põhiline erinevus juhi ja eestvedaja vahel selles, kuidas 
nad tegutsevad. Nimelt kui juhid asetavad rõhu sellele, kuidas ülesanded täidetud saaksid, siis eestvedajad 
1 
T. van Rensburg, G. Prideaux. Turning Professionals into Managers Using Multisource Feedback. – The Journal of Manage-
ment Development 2006 (25), lk 561.
2  K. Piilik. Management in Estonian Notary Bureaus. Master’s Thesis. Estonian Business School 2010.
3  R. Blake, J. Mouton. The Managerial Grid. The Key to Leadership Excellence. Houston: Gulf Publishing 1964.
4  D. McGregor . The Human Side of Enterprise. – M. D. Richards (ed.). Readings in Management. South -Western Publishing 
Co, 1986, lk 351.
5  C. Williams . Management. First edition. Cincinnati, Ohio: South-Western College Publishing 2000, lk 713.
6 H. 
Fayol. 
Administration industrielle et générale: prévoyance, organisation, commandement, coordination, contrôle 
[Industrial and General Administration, Translated from French by J.A. Coubrough, Pitman, 1930]. Paris: Dunod 1925, lk 
26–27.
7  R. Alas. Juhtimise alused. Tallinn: Külim 2004, lk 5.
8  R. L. Daft. Understanding Management. The Dryden Press 1995, lk 8.
468
JURIDICA  VI/2011
Juhtimine Eesti notaribüroodes
Kristina Piilik
tähtsustavad inimesi, kes peavad ülesandeid täitma.*9 C. Williams lisab, et juhid näevad end ülemustena, 
kes valitsevad ning nõuavad pikki tööpäevi, varjavad informatsiooni töötajate eest ning võtavad otsuseid 
vastu üksinda. Seevastu eestvedajad kaasavad töötajaid otsuste tegemisel, jagavad informatsiooni, nõuavad 
pikkade tööpäevade asemel tulemusi ning töötajad tegutsevad koos eestvedajaga, mitte tema jaoks. Nii on 
eesvedaja üks meeskonna liikmetest.*10 Seega võib kokku võtvalt öelda, et kui juhid keskenduvad rohkem 
töö üles annetele ning nende täitmisele, siis eestvedajad asetavad rõhu inimestele, peaasjalikult nende ins-
pireerimisele ning motiveerimisele.
Kuid nagu rõhutab P. Kotter, ei ole eesvedamine midagi müstilist ega ka jäigalt seotud isiku karismaga, 
nagu tihti väidetakse. Oskused ja teadmised eestvedamiseks on õpitavad ja vajalikud, kuna organisatsiooni 
edu sõltub sellest, kui hästi osatakse juhtimist ning eestvedamist ühendada.*11 Robert Blake’i ja Jane Mou-
toni poolt 1964. aastal välja töötatud juhtimis võrgustik*12 käsitlebki juhtimise ning eestvedamise suhet ehk 
siis juhtide suhtumist töö üles annetesse (juhtimine) ning nende suhtumist töötajatesse (eestvedamine).