IP-telefoni teenused L a b o r i v õ r g u s k e e m Arvutitesse peab olema installeeritud vastav tarkvara kõnede vastuvõtmiseks ja nende tegemiseks. Juhul kui vastuvõtja pole VOIP telefon, siis on telefoni ja interneti vahele vaja VOIP modemit. 1. IP-telefoni ja arvutitelefoni seadistamine Joonis Töökoha 1 telefoni seadistused 1.1 IP-telefoni seadistamine ja 1.2 Arvutitelefoni seadistamine Seadetes määratakse nii arvutil kui ka telefonil kasutajanimi, telefoninumber ja kõneposti kuulamise seaded ning ka server mille kaudu teenust kasutatakse. 2. Kellaaja teadasaamine. IP-telefonil oma numbri tuvastamine Valida klahvikombinatsioon *65 ja kuulata teksti. - IP-telefoni oma numbri tuvastamine Valida klahvikombinatsioon *60 ja kuulata...
docstxt/14220479214596.txt
docstxt/14202331845091.txt
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Õppeaine IRT0100, Kommunikatsioonivõrkude struktuurid ja teenused /kood,nimetus/ Ainetöö Trixbox virtuaalmasin ning IP PBX /töö nimetus/ ARUANNE Täitja(d)................................................... Michailas Ornovskis 030648 Juhendaja(d) Indrek Rokk Avo Ots Töö sooritanud ................................................................................. /kuupäev/ Aruanne esitatud.....................
Arvutivõrgud 1. Mida tähendab digitaalne, analoogne? Juba skaneeritakse raamatukogutäite viisi infot laserplaatidele, paljud ajalehed pannakse täies mahus üles Internetti. Fotod, filmid, videod kõik muudetakse digitaalseks infoks, kantakse laserplaatidele. Kui didgitaalne info on juba kord salvestatud, pääseb igaüks sellele personaalarvuti abil ligi. 2. Arvutivõrgud Laivõrk ja kohtvõrk vahend arvutite omavaheliseks ühendamiseks 3. Mida tähendab klient/server? Kaheastmeline võrk 4. Loetle arvutivõrkude eelised! Selle kaudu on võimalik faile vahetada kiire ja mugav andme edastus 5. Loetle arvutivõrkude puudused! Kontakt inimesega puudub andmete hävimine muutmine ja volitamata juurdepääs. 6. Mis on LAN? kohtvõrk 7. Mis on WAN? laivõrk 8. Millist arvutivõrku kasutab firma, mille harukontorid on üle maailma? laivõrku 9. Millist arvutivõrku kasutab firma, mis asub ühes majas? ...
etherneti pakett;8 bait - preambul - ülesannetes ei arvestata;6 bait - saaja aadress;6 bait - saatja aadress; 2 bait pikkus;46-1500 - andmed (data);CRC - 4 bait. Ethernet võrgu (10 Mb/s) kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 64 baiti. Leida 512-baidise infosõnumi ülekandeaeg. P2is 48+48+16+32=144 b (ehk 18B). Seega yhes paketis on 64-18= 46B s6numit. 512/46=[12] paketti. Kogu ylekantav baitide hulk 12*64=12*46+12*18=768B=6144 b. t=6144/10000000=6,144*10-4s Ethernet võrgu kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 128 baiti. Leida 512-baidise infosõnumi ülekandeaeg. 128-18=110 512/110=5 5*128=640B=5120 b.5120/10astmes 7 t=5,12*10-4sEthernet võrgu kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 128 baiti. Milline on kasuliku info ülekande efektiivsus? 18B p2is-110B kasulik. Efektiivsus 110/128=86% Ethernet võrgu kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 64 baiti. Milline on kasuliku info ülekande efektiivsus? 64-18=46=> 46/64=72% Ethernet võrg...
1. Kihiline arhitektuur: kuidas see tekib ja milleks see hea on? 3-kihiline mudel: *rakendused, *arvutid, *võrk. Kihtide vaheline suhtlemine toimub läbi SAP-punktide (Service Access Point). Selle 3-kihilisele mudelile oleks vaja 2 tasemelist aadressi: *jaama aadress (network address) ja rakenduste poole pöördumise aadress (SAP address). Sõnum liiga pikk , siis transpordikiht jaotab selle väiksemateks tükkideks ning paneb igale tükile päise (header) juurde. Saadakse andmeüksus PDU (Protocol Data Unit). OSI raammudel(1984) jagab keerulise arvutitevahelise infovahetuse probleemi seitsmeks väiksemaks, iseseisvamaks ja lihtsamini käsitletavaks probleemiks. Igale seitsmest probleemist vastab mudelis üks kiht. OSI kirjeldab, kuidas informatsioon leiab tee rakendusprogrammist võrgumeediumi kaudu teise rakendusprogrammi teises hostis. 2. OSI mudeli üldmõisted: kihid, teenused, protokollid. OSI-mud koosneb seitsmest kihist. Naaberkih...
Telefoniside teeninduspiirkonna suhtes. Globaalne sidesusteem Kõige lihtsam sidesüsteemi näide ,koosneb kahest teenindab abonente uhest maailma otsast teise abonendist A ja B ,ning neid ühendavast võrgust. ,ning lokaalne sidesusteem teenindab abonente A ja B nimetatakse ka terminaliks ,millesse ainult sisestatavad andmed liiguvad labi võrgu punktist hoone raames. Naiteks jagunevad vorgud soltuvalt A punkti B. Juurdepääsuvõrk on võrk mis oma suurusest jargmistesse liikidesse. ühendab otseselt lõppkasutajaga ehk teenuse WAN (laivork) wide area network kasutajaga. Juurdepääsuvõrk on ühendatud MAN (regionaalvork) metropolitan area network magistraalvõrguga mis koosneb suuri keskjaamu LAN (kohtvork) local area network ühendavatest liinidest. CAN (linnakuvork) campus area network Juurdepääsuvõrk ja ühe...
Side- ehk kommunikatsiooniteenused Keila Kool 2012 Juhendaja: Eve Torv Autor: Alesja Zuk Sisukord. · Side e kommu- · Satelliitside vajadus nikatsiooni teenus · Satelliitside: GPS · Side · GPS kasutusalad · Sidevahendite · GPS kasutusalad tehnoloogilised · Satelliit, GPS uuendused. · Telegraafside · Side jaguneb · Telegfraafside · Sidevahendite ajajoon · Telefoniside · Postiside · Telefoniside · Postiside Eestis · Telefoniside · Postisid...
Mis on internet Internet on ülemaailmne väiksemate arvutivõrkude ühendus, mis andmeedastuseks kasutab ühist protokollistikku. Arvutivõrk (computer network) on vahend arvutite omavaheliseks ühendamiseks, nii et oleks võimalik andmeid vastastikku vahetada ja arvutiressursse (näiteks välisseadmeid printer, välismäluseadmed jms) ühiselt jagada. Arvutivõrk jaguneb kohtvõrkudeks ja laivõrkudeks: · kohtvõrk (LAN Local Area Network) on mingil piiratud alal paiknev arvutivõrk (näiteks ühes ruumis või majas); · laivõrk (WAN Wide Area Network) laia geograafilist piirkonda kattev arvutivõrk, mis seob mitmeid lokaalvõrke telefoni- või raadioliinide kaudu. Internet loodi lähtuvalt vajadusest ühendada erinevat tüüpi arvutivõrke. Internet pakub juurdepääsu teabele ja ressurssidele kogu maailmas. Internetis leidub tohutul hulgal kergesti kättesaadavat infot, mida pakuvad raamatukogud, ülikoolid, valitsusasutused, är...
Häädemeeste Keskkool Arvutivõrgud. Elektronpost. Internet. Referaat Koostaja: Tiiu Hanson Häädemeeste 2008 Sisukord Lokaalvõrk (LAN) ja laivõrk (WAN). Arvutivõrgu kasutamise eelised ja ohud.....................................................................................................3 Elektronpost. Mida on tarvis selleks, et elektronkirju saada ja saata. Elektronpost ja tavaline postiteenus.........................................................................................................4 Mis on Internet. Interneti teenuseid (elektronpost, veeb, faili transport, uudisegrupid ja listid)......................................
1.Üldine kommunikatsiooni mudel 12.Mida erinevad rakendused nõuavad võrkudelt timeouti määramisel aluseks eeldatav RTT:=(1-X)eeld. RTT+X*eelmine RTT, X=0,1,. Igaks juhuks lisatakse timeoudile ka "igaks Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ülekande süsteem) > receiver (vastuvõttev seade) > Kui kaks rakendust asuvad ühes arvutis kasutatakse omavaheliseks suhtlemiseks operatsioonisüsteemi. Kui aga andmevahetus toimub üle juhuks" aeg. Selles võetakse arvesse eeldatava RTT ja eelmise RTT vahe ning hälvet. destination (see, kes vastu võtab). Nt tööjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server võrgu, siis vajatakse raken...
NB! Konspektis pole peaaegu ühtegi joonist. Eksamil võivad olla joonised vajalikud. 1. Üldine kommunikatsiooni mudel Üldises kommunikatsiooni mudelis on alati kaks poolt saatja ja vastuvõtja. Terves süsteemis on meil sisuliselt viis osa: 1)allikas, mis genereerib andmeid 2)saatja, mis teisendab andmed transportimiseks sobivale kujule 3)edasustusüsteem, mis transpordib signaalid ühest kohast teise 4)vastuvõtja, mis võtab signaali ja teisendab selle jälle adressaadi jaoks sobivale kujule 5)adressaat, kellele need allika poolt saadetud andmed on mõeldud kasutamiseks 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded on: 1)Edastussüsteemi kasulikkus seisneb selles, et teha transport saatja ja vastuvõtja vahel nii efektiivseks kui võimalik. 2)Liidestamine - kommunikatsiooni tagamine saatja/vastuvõtja ja edastussüsteemi vahel läbi liideste. 3)Signaali genereerimine kommunikatsiooni tagamiseks peavad signaalide om...
1. ÜLDINE KOMMUNIKATSIOONI MUDEL Kommunikatsioonisüsteemi eesmärgiks on infovahetus kahe olemi vahel. Allikas saatja edastaja vastuvõtja sihtpunkt. Allikaks on olema, mis genereerib info, et see kuskile edastada. Saatja on seade, mis kodeerib allika poolt genereeritud signaali. Edastaja on meedia, mis võimaldab signaali transporti ühest punktist teise. Vastuvõtja on seade, mis dekodeerib saadud signaali sihtpunkti jaoks arusaadavaks. Sihtpunkt on olem, mis lõplikult kasutab infot. /////////// EHK Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ülekande süsteem) > receiver (vastuvõttev seade) > destination (see, kes vastu võtab). // Nt: tööjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server. 2. KOMMUNIKATSIOONISÜSTEEMI ÜLESANDED ·· Ülekandesüsteemi mõistlik kasutamine/koormamine; ·· liidestus (kokku ühendamine. Ntx: võrk+võrk, arvuti+võrk); ·· Signaalide genereerimine(edastamine) (...
1. ÜLDINE KOMMUNIKATSIOONI MUDEL Kommunikatsioonisüsteemi eesmärgiks on infovahetus kahe olemi vahel. Allikas – saatja – edastaja – vastuvõtja – sihtpunkt. Allikaks on olema, mis genereerib info, et see kuskile edastada. Saatja on seade, mis kodeerib allika poolt genereeritud signaali. Edastaja on meedia, mis võimaldab signaali transporti ühest punktist teise. Vastuvõtja on seade, mis dekodeerib saadud signaali sihtpunkti jaoks arusaadavaks. Sihtpunkt on olem, mis lõplikult kasutab infot. /////////// EHK Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ülekande süsteem) > receiver (vastuvõttev seade) > destination (see, kes vastu võtab). // Nt: tööjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server. 2. KOMMUNIKATSIOONISÜSTEEMI ÜLESANDED •• Ülekandesüsteemi mõistlik kasutamine/koormamine; •• liidestus (kokku ühendamine. Ntx: võrk+võrk, arvuti+võrk); •• Signaalide genereerimine(edastamine) (...
Moodul 1 Info- ja sidetehnoloogia (IST) mõisted Riistvara olemus, arvuti jõudlust mõjutavad tegurid ja välisseadmed. Tarkvara olemus, näited üldlevinud rakendustarkvara ja operatsioonisüsteemide kohta. Andmetöötluses kasutatavad infovõrgud, Interneti-ühenduse erinevad võimalused. Info- ja sidetehnoloogia (IST) olemus, näited selle praktilistest rakendustest igapäevaelus. Arvutite kasutamisega seotud tervise-, ohutus- ja keskkonnaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised turvaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised juriidilised küsimused, mis puudutavad autoriõigust ja andmekaitset. 1.1 Riistvara 1.1.1 Mõisted 1.1.1.1 Termini ,,riistvara" tähendus. Riistvara (hardware). Arvuti füüsilised komponendid kuvar, protsessor, mälu, kettadraivid, modem, printer, klaviatuur, hiir, juhtmed, pistikud jms. Arvuti, raal, kompuuter programmeeritav masin. Arvuti kaks peamist omadust on: arvuti reageerib kindlaksmääratud käskudel...
1. Üldine kommunikatsiooni mudel Üldises kommunikatsiooni mudelis on alati kaks poolt – saatja ja vastuvõtja. Terves süsteemis on meil sisuliselt viis osa: 1) allikas, mis genereerib andmeid 2) saatja, mis teisendab andmed transportimiseks sobivale kujule 3) edastussüsteem, mis transpordib signaalid ühest kohast teise 4) vastuvõtja, mis võtab signaali ja teisendab selle jälle adressaadi jaoks sobivale kujule 5) adressaat, kellele need allika poolt saadetud andmed on mõeldud kasutamiseks Allikas – edastaja – edastuskeskkond – vastuvõttev keskkond – sihtkoht Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ü lekande sü steem) > receiver (vastuvõttev seade) > destination (see, kes vastu võtab). Nt: tö öjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server. 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded 1) Edastussüsteemi kasulikkus – seisneb selles, et teha tra...
1. Traadita võrkude liigid Olenevalt tegevusulatusest on kasutusel erinevad traadita (wireless) võrgud: personaalvõrk (personal area network PAN) kohtvõrk (local area network LAN) regionaalvõrk (metropolitan area network MAN) laivõrk (wide area network WAN) Personaalvõrk Tegevusulatus: vahetus läheduses (kuni 15m) Standard:IEEE 802.15 Kasutusvaldkond: seadmete ühendamine (printerid,peatelefonid jms) Näide: Bluetooth Kohtvõrk Tegevusulatus: ehitise või majade grupi ulatuses (kuni 30m). Standard: IEEE 802.11 Kasutusvaldkond: seadmete ühendamine kohtvõrku. Näide: WiFi, HiperLAN Regionaalvõrk Tegevusulatus: asustatud koha ulatuses (kuni 30km). Standard: IEEE 802.16 Kasutusvaldkond: seadmete ühendamine regionaalvõrku. Näide: WiMax Laivõrk Tegevusulatus: maailma ulatuses. Standard: UMTS Kasutusvaldkond: mobiilne ühendus mobiilside tegevusulatuses Näide: 2,5G ja 3G mobiilside 2. Bluetooth Standard 802.15.1 Reglementeerib spetsifikatsiooni...
1. Traadita võrkude liigid Olenevalt tegevusulatusest on kasutusel erinevad traadita (wireless) võrgud: personaalvõrk (personal area network PAN) kohtvõrk (local area network LAN) regionaalvõrk (metropolitan area network MAN) laivõrk (wide area network WAN) Personaalvõrk Tegevusulatus: vahetus läheduses (kuni 15m) Standard:IEEE 802.15 Kasutusvaldkond: seadmete ühendamine (printerid,peatelefonid jms) Näide: Bluetooth Kohtvõrk Tegevusulatus: ehitise või majade grupi ulatuses (kuni 30m). Standard: IEEE 802.11 Kasutusvaldkond: seadmete ühendamine kohtvõrku. Näide: WiFi, HiperLAN Regionaalvõrk Tegevusulatus: asustatud koha ulatuses (kuni 30km). Standard: IEEE 802.16 Kasutusvaldkond: seadmete ühendamine regionaalvõrku. Näide: WiMax Laivõrk Tegevusulatus: maailma ulatuses. Standard: UMTS Kasutusvaldkond: mobiilne ühendus mobiilside tegevusulatuses Näide: 2,5G ja 3G mobiilside 2. Bluetooth Standard 802.15.1 Reglementeerib spetsifikatsiooni...
ARVUTIVÕRKUDE EKSAMIKÜSIUSED 2014 *Erki* 1. Üldine kommunikatsiooni mudel Üldises kommunikatsiooni mudelis on alati kaks poolt saatja ja vastuvõtja. Terves süsteemis on meil sisuliselt viis osa: 1)allikas, mis genereerib andmeid 2)saatja, mis teisendab andmed transportimiseks sobivale kujule 3)edasustusüsteem, mis transpordib signaalid ühest kohast teise 4)vastuvõtja, mis võtab signaali ja teisendab selle jälle adressaadi jaoks sobivale kujule 5)adressaat, kellele need allika poolt saadetud andmed on mõeldud kasutamiseks 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded 1)Edastussüsteemi kasulikkus seisneb selles, et teha transport saatja ja vastuvõtja vahel nii efektiivseks kui võimalik. (Mõistlik kasutamine/koormamine) 2)Liidestamine - kommunikatsiooni tagamine saatja/vastuvõtja ja edastussüsteemi vahel läbi liideste. 3)Signaali genereerimine kommunikatsiooni tagamiseks peavad signaalide omadused olema sellised, et neid oleks võimal...
Andmeturve Meelis Roos Kursiivis tekst on Meelis Roosi loengukommentaaride põhjal lisatud. Kollasega märgitud osa kohta on Meelis Roos öelnud, et seda on ta tavaliselt eksamil küsinud. Kava · Turvaeesmärgid, ohud, riskianalüüs, turvapoliitika, turbestrateegiad, turvatasemed, turvastandardid · Mitmekasutajasüsteemide turve, DAC & MAC, usaldatavad süsteemid · Autentimismeetodid, paroolid, NIS(+), Kerberos, NT domeenid, LDAP kataloogid, Active Directory, single signon · PKI (avaliku võtme infrastruktuuride) idee, rakendamine autentimisel ja signeerimisel, hierarhiad · Ohud võrgus, tulemüürid, krüpto rakendamine · Rünnakute avastamine: IDS (Intrusion Detection System), logimine; taasteplaanid; turvaprobleemide PR · Viirused, ussid, trooja hobused, tagauksed, ... · Privaatsus ja anonüümsus Internetis · Pöördkodeerimine, seadused, kopeerimiskaitsed, ... Kirjandus · Infosüsteemide turve 1: turvarisk. Vello Hanson, Märt Laur, Monika Oit, Kr...
1. Üldine kommunikatsioonimudel Sõnumi allikas->saatja(allikast info)->edastussüsteem->vastuvõtja->sihtjaam [üheks näiteks võiks olla: Arvuti->modem->ÜKTV->modem->arvuti] sisendinfoAllikas(sisendandmed g(t))->edastaja e. transmitter(edasi saadetud signaal s(t))->edastussüsteem(saadud signaal r(t))->vastuvõtja(väljund andmed g'(t))- >lõppunkti saaväljund informatsioon m' 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanne • mõistlik kasutamine/koormamine • liidestus(kokku ühendamine. Ntx: võrk+võrk, arvuti+võrk) • Signaalide genereerimine(edastamine)(signaalide ühest süsteemist teise üleviimine) • Sünkroniseerimine [andmeedastuse algust(saatja) ja lõppu(vastuvõtjat)] • Andmeside haldamine • Vigade avastamine ja parandamine(näiteks side mürarikkas keskkonnas) • Voojuhtimine (vastuvõtja saab pakette vastu võtta kindla kiirusega->on vaja ...
PÄRNU MNT 153 EELPROJEKT KURSUSEPROJEKT Õppeaines: EELARVESTAMINE JA NORMEERIMINE Õpperühm: Õppejõud: Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Sisukor Vorm I Pakkumuse esildise vorm.......................................................................................................21 Tabel5: Pakkuja äritegevus [3] Tallinn 2015 ........................22 Vorm II P...
ARTIKLID 7. Kasutades mingi ettevõtte/asutuse kohta artiklit internetist tooge selle alusel välja: a. Miks on „big data“ äride jaoks nii huvitav? b. Milliseid väljakutseid see endaga kaasa toob? c. Milliseid tehnoloogiaid „big data“ haldamiseks kasutatakse? A. Big Data on äride jaoks huvitav, sest otseselt selle üle neil kontrolli ei ole. Big Data puhul on tavaliselt tegu väga suurte andmemahtudega. Näiteks sotsiaalmeedia postitused, võrguliikluse ja sisselogimiste logid jms. Big Data erineb klassikalisest ärianalüüsist. Big Data-s kasutatakse Discovery- lähenemist, otsitakse seoseid sealt, kus need esmapilgul puuduvad. Ehk sisuliselt loodetakse komistada huvitavate seoste otsa. Big Data abil saavad ärid paremini mõista klientide ostukäitumist. C. Analüüsiks on enamasti hädavajalik spetsiaalne tarkvaraplatvorm nagu näiteks QlikView või Sense. Big Datas kasutatakse järgmisi tehnoloogiaid: 1) SAS Grid C...
1. Üldine kommunikatsiooni mudel Üldises kommunikatsiooni mudelis on alati kaks poolt saatja ja vastuvõtja. Terves süsteemis on meil sisuliselt viis osa: 1)andmeallikas, mis genereerib andmeid (arvuti) 2)saatja, seade, mis edastab informatsiooni (modem, võrgukaart) 3)edastuskeskkond, süsteem, mille kaudu andmeid transporditakse (telefonisüsteem) 4)vastuvõtja, mis võtab signaali ja teisendab selle jälle adressaadi jaoks sobivale kujule (võrgukaart, modem) 5)adressaat, kellele need allika poolt saadetud andmed on mõeldud kasutamiseks (server) Alguses tehakse tekst nullide ja ühtede jadaks. Siis võidakse teha see analoogsignaaliks, et informatsiooni võrku saata. Siis signaal liigub...
Raamatukogude olemus ja tüübid Raamatukogu on informatsiooni, teadus, arendus ja kultuurikeskus, mille ülesanne on dokumentide ja inforessursside kogumise, töötlemise, säilitamise ja kättesaadavaks tegemise kaudu tagada vaba juurdepääs üldkasutatavale informatsioonile. Raamatukogu on igasugune dokumentide korrastatud kogu, kus teenindavad koosseisulised töötajad. Eesmärgiks on hankida kasutajate vajadustele vastavaid dokumente. Oluline: 1. Dokumentide korrastatud kogu 2. Teeninduse olemasolu Põhiprintsiibid: - teabele võrdse juurdpääsu tagamine igale ühiskonna liikmele - rahvuskultuuri ja rahvusliku eneseteadvuse säilitamine ning arengu tagamine - kultuuri, teaduse, hariduse, poliitika, majanduse edendamine nende valdkondade jaoks vajaliku info vahendamise teel, olenemata info asukohast Raamatukogude tüübid: 1. Rahvusraama...
1. Mis on äriprotsess ja mis on äriprotsesside optimeerimise eesmärk organisatsioonis? Äriprotsess-seotud tegevuste kogum, mille tulemusena saavutatakse organisatsioonile, organisatsiooni äripartneritele ja/või klientidele kasulik teenus või toode. Äriprotsesside optimeerimisega on võimalik saavutada: Klientide rahulolu, kulude vähendamine, lühem aeg tulemuse saavutamiseks, parem kvaliteet, eristumine konkurentidest, kõrgem personaalne produktiivsus. 2. Mis on ja kuidas seostuvad andmeelement, informatsioon ja teadmus? Andmeelement - väikseim tähendust omav infoüksus. Informatsioon - selliselt organiseeritud andmed, et andmed omavad tähendust. Teadmus - selliselt organiseeritud ja töödeldud andmed ja/või informatsioon, et andmetest on võimalik teha järeldusi, neist õppida ja teadmisi laiendada. Seostumine: informatsioon koosneb andmeelementidest ja teadmus informatsioonist. 3. Mis on IT arhitektuur? IT arhitektuur on tervik...
Lühendid I Sissejuhatus 1,1 Ajalooline areng 1.2 Optilise andmeside põhimõte 1.2.1Optilise andmeside omadused 1.3 Kaablikonstruktsioonide areng 2. Optilised kiud 2.1 Kiu toimis printsiip ehk tööpõhimõte 2.2 Kiudude põhitüübid 2.3 Materjalid ja mehhaanilised omadused 2.4 Optilised omadused 2.4.1 Sumbuvus 2.4.2 Ühe laine kiu dispersioonid 2.4.3 Ebalineaarsed nähtused 2.4.4 laine kiu pii-lainepikkus 2.4.5 Mitme laine kiu ribalaius 2.4.6 Numbriline auk 3. Valguskaablid 3.1 Kaablistruktuurid 3.1.1 Kiud ja nende kaitstavus 3.1.2 Kaabli tuumastruktuurid 3.1.3 Täiteained 3.1.4 Tõmbe- ja tugevduselemendid 3.1.5 Kest 3.2 Kaablite omadused 3.2.1 Mehhaanilised omadused ja temeratuuri piirkonnad 3.2.2 Sise-ja väliskaablite põhierinevused 3.2.3 Sisekaablite omadused 3.2.4 Sisekaablid ja tulekahju ohutus. 3.2.5 Väliskaablite omadused 3.3 Tüübitähistused ja identifitseerimise süsteemid 4. Valguskaablite montaaz 4.1 Valguskaablite käsitlemine 4.2 Siseka...
Majandusinfosüsteemid 1. Selgita süsteemse käsitluse põhimõtteid. · Süsteemne käsitlus põhineb arvamusel, et süsteemi elemendid toimivad erinevalt, kui need on keskkonnast või tervikust eraldatud. · Mõtlemisviis, mis käsitleb meid ümbritsevas maailmas ja meis endis toimuvat/leiduvat süsteemidena ja süsteemidesse kuuluvana. · Näiteks: majandussüsteemid (kapitalism, turumajandus), õigussüsteem jne. 2. Süsteemi definitsioon, selgita (kasuta joonist). · Süsteem omavahel seotud objektide terviklik kogum, mis on mitteamorfne ja terviklik. Süsteemi iseloomustavad elemendid ehk objektid, sidemed, hierarhia ja käitumine. Sageli on süsteemi piiritlemine keeruline. · Süsteemi struktuur ja omadused peavad garanteerima süsteemi eesmärkide täitmise. · Joonised: Sisendiks on mingi re...
1 ÕIGUS PRIVAATSUSELE JA ANDMEKAITSE 1 ÕIGUS PRIVAATSUSELE Ühiskonna ja isiku individualismi arenedes jäi tavaõigusest ja käibivatest moraalinormidest inimese privaatsuse kaitsmisel väheks. Lisaks moraalsele hukkamõistule privaatsusõiguse rikkumisel tekkis vajadus ka efektiivsete õiguskaitsevahendite järele. Üldiselt on levinud arusaam, et privaatsus on hüve, mille kaitset õigussüsteemist otsivad peamiselt nn kuulsad inimesed. Õiguslikult ei ole õigus eraelule sugugi väljavalitute hüve, vaid tegemist on nn igaühe õigusega, mis tähendab seda, et õigust privaatsusele on õigus nõuda igal inimesel sõltumata tema ühiskondlikust, majanduslikust vm kuuluvusest. Privaatsus on igaühe õigus. Igal inimesel on õigus enesemääratlusele ning õigus, et tema isiklikke valikuid austataks nii riigi kui teiste isikute poolt. Et mõista, mis kuulub privaatsusõiguse kaitsealasse, tuleb esmalt aru saada, mis on privaa...
Sisukord Eessõna Hea õpilane! Microsofti arenduspartnerid ja kliendid otsivad pidevalt noori ja andekaid koodimeistreid, kes oskavad arendada tarkvara laialt levinud .NET platvormil. Kui Sulle meeldib programmeerida, siis usun, et saame Sulle pakkuda vajalikku ja huvitavat õppematerjali. Järgneva praktilise ja kasuliku õppematerjali on loonud tunnustatud professionaalid. Siit leid uusimat infot nii .NET aluste kohta kui ka juhiseid veebirakenduste loomiseks. Teadmiste paremaks omandamiseks on allpool palju praktilisi näiteid ja ülesandeid. Ühtlasi on sellest aastast kõigile kättesaadavad ka videojuhendid, mis teevad õppetöö palju põnevamaks. Oleme kogu õppe välja töötanud vabavaraliste Microsoft Visual Studio ja SQL Server Express versioonide baasil. Need tööriistad on mõeldud spetsiaalselt õpilastele ja asjaarmastajatele Microsofti platvormiga tutvumiseks. Kellel on huvi professionaalsete tööriistade proovimiseks, siis tasub lähe...
annaabi.ee 
