EESTLASED TALIOLÜMPIAMÄNGUDEL Birger Rasmussen AT22 Juhendaja: Deivi Sadeiko Särevere 2010/2011 SISUKORD · Tali olümpiamängude toimumise ajad · Sankt Moritz · Garmisch Partenkirchen · Oslo · Cortina d'Ampezzo · Innsbruck · Grenoble · Lake Placid · Sarajevo · Galgary · Albertville · Lillehammer · Nagano · Salt Lake City · Torino · Vancouver Tali olümpiamängud I. 1924-Chamonix II. 1928- Sankt Moritz III. 1032- Lake Placid IV. 1936- Garmisch-Partenkirchen 1940- Sankt Moritz' 1944- Cortina d`Ampezzo' V. 1948- Sankt Moritz VI. 1952- Oslo VII
Pronks: Benjamin VANNINEN Soome Oslo 1952 Kuld: Veikko HAKULINEN Soome Hõbe: Eero KOLEHMAINEN Soome Pronks: Magnar ESTENSTAD Norra Cortina d'Ampezzo 1956 Kuld: Sixten JERNBERG Rootsi Hõbe: Veikko HAKULINEN Soome Pronks: Fyodor TERENTYEV USSR Squaw Valley 1960 Kuld: Kalevi HÄMÄLÄINEN Soome Hõbe: Veikko HAKULINEN Soome Pronks: Rolf RÄMGARD Rootsi Innsbruck 1964 Kuld: Sixten JERNBERG Rootsi Hõbe: Assar RÖNNLUND Rootsi Pronks: Arto TIAINEN Soome Grenoble 1968 Kuld: Ole ELLEFSAETER Norra Hõbe: Vyacheslav VEDENIN USSR Pronks: Joseph HAAS Sveits Sapporo 1972 Kuld: Paal TYLDUM Norra Hõbe: Magne MYRMO Norra Pronks: Vyacheslav VEDENIN USSR Innsbruck 1976 Kuld: Ivar FORMO Norra Hõbe: Gerd-Dietmar KLAUSE Saksa Demakraatlik Vabariik Pronks: Benny SÖDERGREN Rootsi Lake Placid 1980 Kuld: Nikolay ZIMYATOV USSR Hõbe: Gunde Anders SVAN Rootsi Pronks: Aleksandr ZAVYALOV USSR Sarajevo 1984
veel kõrgemal alpiniidud, igilumi ja igiliustikud (liustike kogupindala on 4120 km²). Madalate kurude (Väike Sankt Bernhard 2188 m, Sankt Gotthard 2108 m, Splügen 2117 m, jt.) rohkuse tõttu on teestik tihe, mäestikku läbib hulk tunneleid (tuntuimad Mont Blanc'i, Simploni, Mont Cenis' ja Sankt Gotthardi tunnel). Palju on kuurorte ning turismi- ja talispordikeskusi (Davos, Chamonix, Cortina d'Ampezzo, Kitzbühel, Innsbruck, Grenoble jt.). Alpides on kõrgmäestike alpiinse vööndi taimed, mis on kohastunud tugeva tuulega, madala temperatuuriga jt. raskete elutingimustega. Seetõttu on nad tiheda karvastusega ja madalad, kasvavad enamasti padjandeina. Suurte õite ja hallide lehtede pärast kasvatatakse dekoratiivseid kellukaid, emajuuri ja jänesekäppi. Atlandi ookeanilt tulevad niisked õhumassid takerduvad kõrgete Alpide taha ning sellepärast langeb eriti mäestiku läänenõlvadel rohkesti sademeid
Liidu koondise koosseisus Cortina d'Ampezzo taliolümpial Uno Kajak IX taliolümpiamängud, Innsbruck · 29.01. - 09.02.1964 Bobisõit. Koht:12,Nimi:Heino Ago Freiberg,Riik:Rootsi ,Võistlusala:kahehobi,Tulemus: - Kiiruisutamine . Koht:1 ,Nimi:Ants Antson ,Riik:NSVL,Võistlusala:1500m ,Tulemus:2.10,3 Koht:5 ,Nimi:Ants Antson ,Riik:NSVL ,Võistlusala:10 000m ,Tulemus:16.08,7 Ants Antson võitis Innsbruckis Eestile esimese talialade olümpiakulla . X taliolümpiamängud, Grenoble · 06.02. - 18.02.1968 Kiiruisutamine . Koht:12 ,Nimi:Ants Antson ,Riik:NSVL ,Võistlusala:1500m ,Tulemus:2.07,2 Suusakahevõistlus. Koht:12 ,Nimi:Tõnu Haljand ,Riik:NSVL ,Võistlusala:individuaalne ,Tulemus:412,68 - hüpped 202,80, 15 km 50.40 (209,88) Tõnu Haljand sai Grenoble'i taliolümpial suusakahevõistluses 12. koha XIII taliolümpiamängud, Lake Placid · 13.02. - 24.02.1980 Suusakahevõitlus.
Tomorrow, next week, next month, next year, I am going to travel to Copenhagen next year FUTURE TENSES WILL/GOING TO: COMPLETE THE SENTENCES · A: Why are you holding a piece of paper? B: I .......................... (write) a letter to my friends back home in Texas · A: I'm about to fall asleep. I need to wake up! B: I (get)..................... you a cup of coffee. · We are so excited about our trip next month to France. We ............................ (visit) Paris, Nice and Grenoble. · I think he ...................... (be) the next British Prime Minister. OTHER WAYS OF EXPRESSING THE FUTURE The simple present and present progressive are also used to express future time. These are often used used in connection with schedules. The train leaves at 6:00 a.m. tomorrow. She is meeting a new client at six o'clock in the evening and she is travelling by byke through the forest. FUTURE PROGRESSIVE This tense is used to describe an event or action that will
kohale. 1956 Cortina d'Ampezzos, Itaalias toimunud talimängudel osales NSVL-i koondise koosseisu kuulunud kahevõistleja Uno Kajak, kes sai 26. koha individuaalvõistluses. 1964. aastal Innsbruckis, Austrias tegi ajalugu NSVL-i võistkonda kuulunud eesti kiiruisutaja Ants Antson, kes võitis 1500 m distantsi ja sai esimeseks eestlasest taliolümpiavõitjaks. Rootsi koondisse kuulus eestlane bobisõitja Heino Ago Freiberg. 1968. aastal Grenoble-is, Prantsusmaal toimunud talimängudel võistlesid eestlastest NSVL-i võistkonna koosseisus kiiruisutaja Ants Antsson ja kahevõistleja Tõnu Haljand. Mõlemad eestlased said võrdse tulemuse nii Antson kiiruisutamises 1500 m distantsil kui Haljand kahevõistluses saavutasid 12. koha. 1980 USA-s Lake Placidis võttis ainsa Eestist pärit sportlasena osa kahevõistleja Fjodor Koltshin, kelle tulemuseks jäi 15. koht individuaalvõistluses. 1984
1892 1894 1896 8.Rahvusvahelisse olümpiakomiteesse valiti: 12riigi esindajad 14riigi esindajad 16riigi esindajad 9.Enne I m.s toimusid suveolümpiamängud: 1900 Pariis; 1904 St Louis; 1908 London; 1912 Stockholm 10.Esimesed taliolümpiamängud toimusid: 1908 1924 1936 11.OM toimumise koht ja aeg 1924 Pariis 1928 Amserdam 1932 Los Angeles 1936 Garmisch-Partenkirchen 1948 Sankt Moritz 1952 Helsinki 1956 Melbourne 1964 Tokyo 1968 Grenoble 1972 München 1980 Lake Placid 1984 Los Angeles 1988 Soul 1992 Alberville 1994 Lillehammer 2000 Sydney 2002 Salt Lake City 12. Millisel spordialal ja mis aastal tulid olümpiavõitjaks: 1)Jesse Owens (USA) = k/j sprint + kaugushüpe =1936 2)Paul Masson (FRA)=jalgratta trekisõit=1896 3)Johnny Weissmüller (USA) = ujumine = 1924 4)Gunde Svan (Rootsi ) = suusatamine= 1984 5)Emil Satopek (SLO)=k/j pikamaajooks= 1952 6)James Connolly (USA)=kolmikhüpe=1896
1966 - N Liidu noore meistrivõistlustel murdmaasuusatamises saavutasid kaksikvõidu Vaike Grünberg ja Erika Valdson. 3 x 3 km teatesõidus võitis esikoha Kalevi kolmik Ann Karu, Erika Valdson ja Ingrid Mägar. Sügisel valmisid Paul Pahla ehitatud tehisrajad (freeslaastud+pilliroog) Kose-Lükatile(800 m) ja Kallaveresse(300 m). 1967 - N Liidu meistrivõistlustel mäesuusatamises Terskolis oli Rakverest pärit Tuuli Truu kiirlaskumises viies ja arvati N Liidu Grenoble olümpiakoondise kandidaadiks. Murmanskis peetud Põhja mängudel oli suurüllatajaks Eesti teatenelik Aavo Teigamägi, Tõnu Kinks, Hain Kinks Valeri Zelentso, kes võitis 4 x 10 km teatesõidu. Zelentsov oli võidukas ka 30 km distantsil. Dünamo koondises tulid meeskondlikus kahevõistluses N Liidu meistriteks Tõnu Haljand ja Hasso Jüris. Kahevõistleja Tõnu Haljand täitis esimese eestlasena suurmeistri normi. Veebruaris peetud Grenoble`i taliolümpial tegi N Liidu koondises kaasa
02. - 16.02.1936......................................................................... 5 Oslo 14.02. - 25.02.1952.........................................................................................................5 Cortina d'Ampezzo 26.01. - 05.02.1956................................................................................. 5 Innsbruck 29.01. - 09.02.1964................................................................................................ 6 Grenoble 06.02-18.02.1968 ................................................................................................... 7 Lake Placid 13.02. - 24.02.1980............................................................................................. 7 Saraevo 08.02. - 19.02.1984 .................................................................................................. 7 Connor Olev Martin O'Brien saavutas mäesuusatamise kiirlaskumises 33. koha. ................7 Calgary 13.02. - 28
1993 - Lillepaviljon. Tallinn, Eesti 1994 - L'Espace du Temps Present. Pariis, Prantsusmaa 1994 - Krediidipank. Narva, Eesti 1995 - Vene galerii. Tallinn, Eesti. 1995 - V.Veretagini nim. Stuudio. Moskva, Venemaa 1995 - Ameerika Ärikeskus. Tallinn, Eesti 1996 - Raadiomaja. Tallinn, Eesti 1996 - Linnagalerii. Narva, Eesti 1997 - Ameerika Ärikeskus. Tallinn, Eesti 1997 - Tallinna Olümpia-Purjespordikeskus. Tallinn, Eesti 1997 - La Gallerie Passage. Tallinn, Eesti 1998 - Université Stendhal. Grenoble. Prantsusmaa 1999 - Vene Draamateatri Galerii. Tallinn, Eesti 5 LISAD 1 LISAD 2: Maalid Vaikelu Paabeli torniga Õhtu Kevad Õhtune kallas Lehesadu Krimm Fassaad 6 Lioni linn Kevadine kallas Õunapuud Tabasalu
Esimeseks ohvriks satub linnapea (kelle juures Julien töötab) naine. Linnapea saab aga asjast haisu ninna ning saadab noore mehe minema. Teiseks naiseks saab Pariisi markii tütar, kes jääb noormehest ka rasedaks. Julien paljastatakse. Oma kodulinna naasnud, tulistab ta kirikus oma esimest ärakasutatud naist. Peategelane antakse kohtu alla ning hukatakse. Marie-Henri Beyle (tuntud kirjanikunime Stendhal järgi; 23. jaanuar 1783 Grenoble – 23. märts 1842 Pariis) oli prantsuse kirjanik. Veetnud lapsepõlve väikeses Alpi mägikülas Grenoble'i lähedal, astus Beyle noore mehena Napoleoni väkke ja osales ka 1812. aasta sõjakäigul Venemaale. 1814. aastast elas peamiselt Põhja-Itaalias, esmalt Milanos. 1831. aastast oli kirjandusliku tegevuse kõrvalt ka Prantsuse konsul Civitavecchias ja Triestes. Varasemal loomeperioodil kirjutas peamiselt biograafiaid, kus kuulsate heliloojate (Haydn, Mozart, Rossini jt)
Lähte Ühisgümnaasium Hector Berlioz Referaat Lähte 2011 Louis Hector Berlioz'i elulugu Louis Hector Berlioz, rohkem tuntud nime all Hector Berlioz sündis 1803.aastal väikelinna La-Cote-Saint- Andre´s Grenoble´i lähedal arsti perekonda. Tema isa oli elukutselt arst, kuid armastas väga ka kirjandust, selletõttu käskis ta Hectoril pähe õppida palju salme Antiik-Rooma poeetidelt Vergilius'elt ja Horatius'elt. Hector õppis varakult mängima flööti, kitarri ja trummi, kirjutas muusikat segaansamblitele. Kuid muusikukarjääri vastu oli tema isa. Ta isa tegi kõik, et Hectorist ei saaks muusikut, et temast saaks kindlapeale arst, nagu ta isegi. Isa keelas Hectoril
As a student he grew interested in literature and mathematics. In 1799 he left for Paris, ostensibly to prepare for the entrance examination to the École Polytechnique, but in reality to escape from Grenoble and from paternal rule. His secret ambition on arriving in Paris was to become a successful playwright. But some highly placed relatives of his, the Darus, obtained an appointment for him as second lieutenant in the French military forces stationed in Italy. This led him to discover Piedmont, Lombardy, and the delights of Milan. The culture and landscape of Italy were the revelation that was to play a psychologically and thematically determining role in his life and works.
2025. Kultuuriline globalisatsioon tagajärjel võib ka väga kergelt välja surra mingisugune väiksem kultuur riigis. Seda võib nimetada kultuurseks imperialismiks. Imperialismil on iseenesest väga lai mõiste, kuid seda võib mõista niimodi, et ühe riigi enesekeskset poliitikat oma võimu- ja mõjupiirkonna laiendamiseks. Ülemaailmse majanduse vastastikune mõju keelelisele mitmekesisusele on juba pakutud mitmeid aastaid välja keeleteadlaste poolt nagu Lenore Grenoble Chicago ülikoolis. See on argument mis läheb mitmeid aastaid tagasi 1970'ndatesse, kui Herbert Schiller pakkus välja põleva teema kultuursest imperialismist, mis pakkus seda, et majanduslikult võimekatel riikidel on tohutu kultuuriline mõju riikides millesse nad tungivad. On olnud selgelt näha mitmetes riikides ja just eriti Austraaslias. Austraalia oli koloniseeritud riik USA poolt, paljud kelled hakkasid välja surema just Kirre-Austraalias.
a. 1830. a. toimus Prantsusmaal Juulirevolutsioon, mille mõjul toimusid rahutused ka teistes riikides. Majanduses toimusid suured muutused nagu industrialiseerimine, masinaehituse areng, raudteede tekkimine jpm. Kõik see tõi progressi kõrval endaga kaasa ka palju häda ja viletsust sotsiaalses sfääris: üksindus, ühtsuse kadumine, üksikisiku anonüümseks muutumine rahvamassi sees. Berlioz sündis 1803 ühes väikeses provintsilinnas La-Cote Saint-Andre´s Grenoble´i lähedal. Tal oli 5 õde-venda, kuid täiseani elasid vaid õed Nanci and Adèle. Tema isa, elukutselt arst ja väga lugupeetud linnakodanik, oli suur kirjanduse austaja. Iga päev sundis ta oma poega pähe õppima mõned salmid Antiik-Rooma poeetidelt Horatius'elt ja Vergilius'elt. "Oleksin sündinud sadamalinnas, oleksin ühel ilusal päeval pannud plehku mõnele laevale," kirjutas helilooja oma memuaarides. Varakult õppis ta mängima flööti,
Järgnenud aastast kujunes Antsoni parim hooaeg. Olümpiakulla võitis Antson. 6. veebruaril 1964. aasta Innsbrucki talimängudel 1500 meetris. Enne võistlust selge favoriit puudus, võimalikud kullapretendendid olid hollandlased Kees Verkerk ja Rudi Liebrechts, Jevgeni Grisin, Eduard Matussevits, norralased Willy Haugen ja Niels Aaness ning samuti värske Euroopa meistr Antson, kellele 1500 m oli küll lemmikdistantsiks, aga eestlane oli siiski rohkem tuntud mitmevõistlejana. Grenoble 06.02-18.02.1968 Eestlastest võtsid osa Ants Antson, kes saavutas 1500m kiiruisutamises 12. koha ning Tõnu Haljand, kes saavutas individuaalses suusa kahevõistluses 12. koha. Lake Placid 13.02. - 24.02.1980 Eestlastest võttis osa Fjodor Koltsin, kes saavutas individuaalses suusa kahevõistluses 15. koha. Saraevo 08.02. - 19.02.1984 Connor Olev Martin O'Brien saavutas mäesuusatamise kiirlaskumises 33. koha. Calgary 13.02. - 28.02.1988
kahevõistleja Uno Kajak. Squaw Valley 18. 28. Veebruar 1960 Squaw Valley rajati spetsiaalselt talimängude tarbeks. Ainus olümpiamängude toimumispaik, mis polnud linn. Olümpiamängudel osales 30 riiki 665 sportlasega, neist 143 naist. Esmakordselt osales Lõuna-Aafrika Vabariik. Innsbruck 29. Jaanuar 9. Veebruar 1964 Olümpiamängudel osales 36 riiki 1091 sportlast, neist 200 naist. Esimest korda võtsid osa India, Korea RDV, Mongoolia. Grenoble 6. 18. Veebruar 1968 Grenoble kinnitati olümpialinnaks ROK-i 61. istungjärgul Innsbruckis 1964. aastal. Teised kandideerinud linnad olid Calgary (Kanada), Lahti (Soome), Lake Placid (USA), Oslo (Norra) ja Sapporo (Jaapan). Sapporo 3. 13. Veebruar 1972 Mängudel osales 35 riiki 1006 sportlasega (neist 206 naist). Esmakordselt olid olümpial Filipiinid ja Taiwan. Innsbruck 4. 15. Veebruar 1976 Olümpiast võttis osa 37 riiki 1123 sportlasega, neist 231 naist. Esimest korda osalesid Andorra ja San Marino.
Soome: Karelianismi kants – Helsinki Ateneum – Aadress: Kaivokatu 2, Helsinki. Avati 1887.a. On Soome rahvusgalerii. Kuulsamad teosed nt Helene Schjerbecki melanhoolsed autoportreed. Prantsusmaa: Louvre – Aadress: Quai Louvre 34, Pariis. Maailma suurim ja rikkaim muuseum. On nii skulpuure kui ka maalikunsti. Kuulsaim maal on Leonardo da Vinci portree Firenze siidikaupmehe naisest Giocondast ehk “Mona Lisa.” Ühed kuulsaimad skulptuurid nt “Milo Venus” ja “Samothrake Nike.” Grenoble muuseum – Aadress: 5, place de Lavalette, Grenoble. Moderne kunst. On Prantsusmaa kultuurielus olulisel kohal. Muuseumis on palju väga kuulsaid teoseid tuntud kunstnike poolt nagu näiteks Philippe de Champaigne, Georges de La Touri, Laurent de La Hyre, Francisco Zurbarani, Picasso jpt. Otseseid tähtsamaid teoseid seetõttu pole. Kreeka: Ateena rahvuslik arheoloogiamuuseum – Aadress: Patission 44, Ateena. Antiiksed skulptuurid ja keraamika
(Joonis 1). Rohukonn on kiire paljuneja, kudedes Prantsuse Alpides kevadeti erinevat tüüpi vesikeskkondades. Pärast paljunemisperioodi liiguvad konnad tiikidest metsa aladele, kus nad jäävad talveunne. Vahemaa tiikide ja metsa alade vahel võib olla kuni 1500 meetrit. Uuringus vaadeldud ala hõlmas 4067 ruutkilomeetrit Isere ja Savoie piirkonnas, kuhu jääb ka Gresivaudani tihedasti asustatud org. Orus asuvad kaks suurt linna Grenoble ja Chambery, kus elab vastavalt 500 000 ja 100 000 inimest. Mõlemad piirkonnad laienevad aktiivselt äärelinnadesse. Seega on uuritud maastikul esindatud erineva linnastumisest tuleneva survega piirkonnad, mida ümbritseb mägine ala (looduslikud maastikud jäävad alla metsapiiri 1600 meetri kõrgusele). Lisaks on piirkonna loodealas tihe põllumajandusala, kus põldude võrgu vahele jäävad väikesed metsade laigud. Piirkonda iseloomustab ka tihe maanteede võrgustik
suurim kunstikogu. Versailles lossikompleks Pariisist väljas Traboules Lyoni kvartal osaliselt katusega kaetud vanalinna tänavad Gironde (jõgi) de Bordeaux viinamäed (viinamarja istandused) Gironde Bordeaux'i ääres Arles roomaaegne amfiteater Avignon paavstiloss Marseille peakirik Notre Dame de la Garde Provance lavendlipõllud, Roussillon Pont du Gard ,,veejuhe" Nizza ehk Nice kuurkortlinn Korsika Ajaccio Napoleoni sünnilinn Val de'Isere Grenoble Rhõne org Chamonix linn ja ka osaliselt suusakeskus Meribel Les 3 Vallees suusakeskus HOLLANDI KUNINGRIIK Tulbid, puukingad, tuuleveskid Üldandmed · pindala 41 865 km2 · elanike arv 16 570 613 · pealinn Amsterdam · valitsuse asupaik Den Haag · riigikord konstitutsiooniline monarhia · keel - hollandi (lääne-saksa keel), friisi keel, flaami keel · kuningas Willem-Alexander
o 1928 Sankt Moritz o 1980 Lake Placid o 1932 Lake Placid o 1984 Sarajevo o 1936 Garmisch-Partenkirchen o 1988 Calgary o 1948 Sankt Moritz o 1992 Albertville o 1952 Oslo o 1994 Lillehammer o 1956 Cortina d'Ampezzo o 1998 Nagano o 1960 Squaw Valley o 2002 Salt Lake city o 1964 Innsbruck o 2006 Torino o 1968 Grenoble o 2010 Vancouver o 1972 Sapporo o 2014 Sotsi 7
1966 - N Liidu noore meistrivõistlustel murdmaasuusatamises saavutasid kaksikvõidu Vaike Grünberg ja Erika Valdson. 3 x 3 km teatesõidus võitis esikoha Kalevi kolmik Ann Karu, Erika Valdson ja Ingrid Mägar. Sügisel valmisid Paul Pahla ehitatud tehisrajad (freeslaastud+pilliroog) Kose-Lükatile(800 m) ja Kallaveresse(300 m). 1967 - N Liidu meistrivõistlustel mäesuusatamises Terskolis oli Rakverest pärit Tuuli Truu kiirlaskumises viies ja arvati N Liidu Grenoble olümpiakoondise kandidaadiks. Murmanskis peetud Põhja mängudel oli suurüllatajaks Eesti teatenelik Aavo Teigamägi, Tõnu Kinks, Hain Kinks Valeri Zelentso, kes võitis 4 x 10 km teatesõidu. Zelentsov oli võidukas ka 30 km distantsil. Dünamo koondises tulid meeskondlikus kahevõistluses N Liidu meistriteks Tõnu Haljand ja Hasso Jüris. Kahevõistleja Tõnu Haljand täitis esimese eestlasena suurmeistri normi. Veebruaris peetud Grenoble`i taliolümpial tegi N Liidu koondises kaasa
keda toetas 6000 laeva ja dessantpargast ning üle 10 000 lennuki. Operatsiooni käigus hõivati Cotentini poolsaar, vallutati Cherbourg, Caen. Liitlasväed jätkavad vallutatud platsdarmilt peagi edasitungi vabastades 25. augustil Pariisi ja jõudes septembris Saksamaa piirini. 15. augustil 1944 maabusid liitlasväed Lõuna-Prantsusmaal. Ameeriklased jõudsid Grenoble kaudu Sveitsi piirini. Prantsuse väed vallutasidd Touloni ja Marseille, ameeriklased murdsid läbi läänevalli. H itleri-vastase koalitsioonikujunem ine 14. augustil 1941.a. allkirjastati Atlandi harta Roosevelti ja Churchilli poolt, millega algas Hitleri vastase koalitsiooni kujunemine. Sellega liitus ka Nõukogude Liit. Atlandi harta oli Hitleri-Saksamaaga võitlusse astunud suurriikide eesmärkide ja põhimõtete deklaratsioon. Eeldati
11.OM toimumise koht ja aeg 1932-Los Angeles 1924 Pariis 1936-Berliin 1928 Amserdam 1932 Los Angeles 22.naised võtsis OM esmakordselt osa: 1936 Garmisch-Partenkirchen · 1896 1948 Sankt Moritz · 1900 1952 Helsinki · 1904 1956 Melbourne 1964 Tokyo 23.I taliolümpiamängud toimusid: 1968 Grenoble · Londonis · Chamonixis 1972 München · Garmisch-Partenkirchenis 1980 Lake Placid 1984 Los Angeles 24.olümpiatule süütamise rituaal viiakse 1988 Soul läbi alates aastast: 1992 Alberville 1994 Lillehammer · 1928
koha, Hanno Selg NSVL, kes sai moodsas viievõistluses meeskondlikult 2. koha ja Aleksander Tsutselov purjetamises 2. koht. IX taliolümpiamängud, Innsbruck 1964 Ants Antson võitis Innsbruckis Eestile esimese talialade olümpiakulla. Heino Ago Freiberg võistles Rootsi lipu all ja sai bobisõidus 12. koha XXIII suveolümpiamängud, Tokyo 1964Laine Erik lõpetas naiste 800 meetri jooksu kuuendana. Ergas Leps Kanada meeskonnast sai 1500 m jooksus 17. koha X taliolümpiamängud, Grenoble 1968 Eestlastest võistlesid Tõnu Haljand ja Ants Antson, kuid seekord medalit nad koju ei toonud, mõlemad said 12. koha. XIX suveolümpiamängud, Mexico 1968 Tõnu Lepik saavutas Mexico olümpial kaugushüppes viienda koha, Toomas Arusoo ujus Kanada võistkonnas ja Heiti Roman oli Kanada au kaitsmas purjetamises XX suveolümpiamängud, München 1972 Need olümpiamängud olid meie meestele väga edukad, koju toodi 3 kuldmedalit. Ain Roost oli Kanada au kaitsmas kettaheites ja Elmer
· 1968 México · 1972 München · 1976 Montréal · 1980 Moskva · 1984 Los Angeles · 1988 Seoul · 1992 Barcelona · 1996 Atlanta · 2000 Sydney · 2004 Ateena · 2008 Peking · 2012 London Taliolümpiamängud · 1924 Chamonix · 1928 Sankt Moritz · 1932 Lake Placid · 1936 Garmisch-Partenkirchen · 1948 Sankt Moritz · 1952 Oslo · 1956 Cortina d'Ampezzo · 1960 Squaw Valley · 1964 Innsbruck · 1968 Grenoble · 1972 Sapporo · 1976 Innsbruck · 1980 Lake Placid · 1984 Sarajevo · 1988 Calgary · 1992 Albertville · 1994 Lillehammer · 1998 Nagano · 2002 Salt Lake City · 2006 Torino · 2010 Vancouver · 2014 Sotsi 20 Eesti spordimuuseum Eesti Spordimuuseum (lühend ESM) on üks riiklikest keskmuuseumidest Eestis. ESM on asutatud 1963. aastal
Sveits 1952 Oslo, Norra 1956 Itaalia Anton Sailer (Austria) 3kulda (mäesuusatamine) Sixten Jernberg(Rootsi) 1kuld, 1hõbe, 1pronks (murdmaa) 1960 Squaw Lidia Skoblikova ja Jevgeni Grishin(NSV) 2 kulda Valley, USA (kiiruisutamine) Veikko Hakulien(Soome) 1kuld,1hõbe,1pronks (murdmaa) 1964 Innsbruck, Austria 1968 Grenoble, Prant. 1972 Sapporo, Jaapan 1976 Innsbruck, Austria 1980 Lake Placid, USA 1984 Sarajevo, Gunde Svan (Rootsi) Jugos. 1988 Calgary, EESTLANE Allar Levandi(NSV) pronks (kahevõistlus) Kanada 1992 Alberville, Bjørn Dæhlie (Norra) 3kulda (15km jälitussõit, 50km vaba, Prant. 4x10 teade), 1hõbe (30km klassika) 1994 Lillehammer, Bjørn Dæhlie (Norra) 2 kulda (15km jälitussõit, 10km
) 1963–1974 Piano/arrangements (since 1968 conductor) in the dance orchestra of the Tartu State University club Professional Development IASJ international summer schools in Sienna (2007) and Helsinki (2002) IASJ 1st International Jazz Teaching Conference in the Royal Hague Conservatoire (2004) Training course in jazz piano teaching in Stadia College in Helsinki (2003) Seminar “Jazz and its Teaching in Europe and America”, Grenoble (1995) Prof. Bob Brookmeyer’s improvisation master class in the Amsterdam Summer University (1993) Interpreter’s Activities Since 1970 has participated at more than 20 music and jazz festivals in the former Soviet Union and in Europe together with most of Estonian top jazz musicians (L. Saarsalu, S. Vrait, T. Unt, etc.) as well as with well-known foreign musicians (Francis Jauvain, Maurice Jennings, Ron Humphries); concerts together with the Italian star Roberto Loretti
annaabi.ee 
