Referaat Georges Bizet Georges Bizet(sünnijärgse nimega Alexandre César Léopold Bizet) sündis Prantsusmaal, Pariisis 25.oktoobril 1838. aastal ja suri 1875. aastal 3.juunil Prantsusmaal Bougivalis. Oli helilooja ja pianist romantik. Bizet´i elu oli lühike, täis raskusi ja eduvaesust. Ta sündis muusikute perre, kus teda hakati juba ta varases nooruses muusikaliselt harima, tänu sellele võeti ta juba üheksa aastaselt Pariisi konservatooriumisse, kus ta arendas oma oskusi peamiselt pianistina ja heliloojana. Seal õppis ta paljude suursuguste muusikute käe all, nende seas ka proffessor Jacques Halévy. Oma klaverimänguga õnnestus tal isegi muljet avaldada klaverivirtuoosile Franz Lisztile. Seitsmeteistkümne aastaselt kirjutas ta oma "sümfoonia C-duuris" metoodilise ja muretu teose, mis sai avalikkusele kuulda alles 1935ndal aastal. 1858 aastal tunnustati teda Prix de Rome´I autasuga, mis tähendas talle ko...
Georges Bizet Carmen- Habanera Annika Laanemets Eliise Kristiine Elias Karl Joonas Volke Kaspar Romulus Georges Bizet (25.10.183803.06.1875) Sündis Pariisis. Äärmiselt andeka lapsena liitus ta prestiize Pariisi Muusikakonservatooriumiga juba kümneaastaselt. Bizet õppis komponeerimist ja klaverimängu. Bizet enimtuntud teos on 1875 aastal valminud ooper Carmen. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Bizet ise ei näinud Fifth level Carmeni edu. Esietendusel vilistati ooper välja ja kriitikud andsid sellele ühise ...
Muusikateose retsensioon Georges Bizet´"Carmen" 29.jaanuaril käisin Estonia Ooperimajas kuulamas Georges Bizet´ooperit ,,Carmen", mille hooaeg on Estonias järjekorras juba kümnes. Ooperi peaosatäitjaks oli Carmenit mänginud noor metsosopran Juuli Lill, kes on mänginud näiteks Brangäne'i Wagneri ,,Tristan und Isolde"´s. Don José'd mängis Mart Madise, Escamillot Rauno Elp. Ooperi muusikaliseks juhiks on Arvo Volmer, dirigentideks Risto Joost, Mihhail Gerts ja Jüri Alperten. Ooper koosnes omavahel põimitud orkestri-, soolo-, koorimuusikast ning mõningastest dialoogidest. Ooperi jooksul kõlas mitu korda ,,Habaneera", mida esitas Carmen, keda kohati toetasid teised esinejad ning orkester. ,,Habaneera" on aaria armastusest, mille korduvaks mõtteks on ,,armastus on mustlaslaps, kes ei allu seadustele"('amour est un oiseau rebelle, Que nul ne peut apprivoi...
George Bizet Tallinn George Bizet Georges Bizet, sünninimega Alexandre-César-Léopold Bizet, Sündis 25.oktoober 1838 Pariisis. Bizet oli prantsuse helilooja, kes on tuntud eelkõige oma ooperi "Carmen" järgi.Tema isa oli lauluõpetaja ja ema pianist, kuulsa lauluõpetaja François Delsarte'i õde. Emalt sai Bizet klaverimängu algõpetuse. Eriti andeka lapsena võeti ta juba kümneaastaselt mainekasse Pariisi Konservatooriumi. Konservatooriumis õppis Bizet komponeerimist ja klaverimängu. Georges Bizet suri 3. juunil 1875 ja maeti Père Lachaise'i kalmistule Pariisis. Lühikest aega enne surma tehti ta Auleegioni ordu rüütliks. George Bizet Kuigi Bizet on tuntud heliloojana, oli ta ka erakordselt andekas pianist, kelle oskusi on kiitnud isegi Ferenc Liszt. Kuulnud, kuidas Bizet esitas ilma igasuguse ettevalmistuseta keerulise teose ega teinud seejuures ühtki viga, ütles Liszt, et peab ...
Ooper “Carmen” Georges Bizet’ 18. novembril 2018 toimus Rahvusooper Estonias Georges Bizet’ ooper “Carmen”. Esinesid Rahvusooper Estonia lauljad, koor, orkester ja poistekoor. Peaosades olid Kai Rüütel (Carmen) ja Luc Robert (Don Jose) ning kõrvalosades Jassi Zahharov (Escamillo), Elena Bražnik (Micaela) ja paljud teised. Kai Rüütel (Carmen) on metsosopran, kes on esinenud väga paljudel lavadel üle maailma ning on omandanud magistrikraadi Hollandi ooperiakadeemias. Luc Robert (Don Jose) on tenor, kes õppis Quebeci konservatooriumis Montrealis. Jassi Zahharov (Escamillo) on bariton, kes on esinenud paljudel lavadel üle maailma ning alates 1997 aastast on olnud Estonia teatri laulja. Elena Bražnik (Micaela) on sopran, kes on õppinud koorijuhtimist Kiievis ja laulmist Ukraina Muusikaakadeemias. Dirigendiks oli Jüri Alperten, kes on tuntud Eesti pianist, muusikapedagoog ja dirigent. Kunstnikuks oli Liina Keeva...
ROBERT,SCHUMANN Muusikaga hakkas ta tegelema varakult. 7-aastaselt valmisid tema esimesed teosed. Aastatel 18281830 tudeeris Leipzigi ja Heidelbergi Ülikoolis õigusteadust, kuid peagi pühendus muusikale. Tema klaveriõpetajaks sai tolle aja tuntud pedagoog Friedrich Wick (Wicki tütrega Claraga R.Schumann ka abiellus). Peale käevigastust pühendus Schumann heliloomingule. Robert Schumannil oli ka väga hea kirjanikuanne. Oma mõtteid avaldas ta muusikaajakirjas Neue Zeitschrift ür Musik, mida ta toimetas 10 aastat. Ta tutvustas mitmeid noori heliloojaid ja nende põhimõtteid laiemale muusikaüldsusele, rajades sedasi noortele tegijatele teed kuulsusele ja tuntusele. Looming: Schumanni loomingus on tähtsal kohal laulud ja klaverimuusika. Laule on ta kirjutanud umbes 250. Tuntumad laulutsüklid on "Poeedi elu ja armastus" ning "Naise elu ja armastus". Tuntud on klaveripalade tsüklid on "Karneval"ja "Lastenurk". Selle kogumiku kauneim pala on kin...
Giuseppe Verdi 1813-1901 · Elas Roncole külas · Vaene pere · Ei käinud koolis, · Isa kirjaoskamatu kõrtsmik · Esimesed muusikalised kogemused külaelanikelt ja rändmuusikutelt · Raske lapsepõlv · Hull õde · 7 aastaselt kiriku organisti abiline · 12 aastaselt peakiriku organisti õpilane ja assistent · Sel ajal olid esimesed kompositsiooni katsetused · Verdi sündis ühe väikeses itaalia külas kirja oskamatu külakõrtsmiku perekonnas · 7a oli ta kohaliku kiriku organisti abiline · 12 a sai temast peakiriku organisti õpilane ja assistant. Selleks ajaks oli ka teinud oma esimesed kompositsioonid. · 19a üritas saada sisse Milano konservatooriumisse, kuid oma väheste oskuste pärast ei võetud · Oma esimesed muusikalised teadmised sai rändmuusikutelt ja küla inimestelt. · Seejärel alustas eraõpinguid. Temast sai linna muusika juht 1839ndast aastast elas t...
RICHARD WAGNER (1813 1883) Sündinud Leipzigis. Viie aastaselt läks elama Drendenisse. Seal hakkas tegelema muusika õpingutega. Ta töötas Riia Ooperiteatris. Mõnda aega elas ta Pariisis, sealt läks ta jälle Drendenisse. Wagner elas 25 aastat paguluses. Ta varjas ennast Liszti juures. Wagner abiellus Liszti tütrega. Asus elama Sveitsi. 1861. aastal tuli ta Saksamaale tagasi ning lõi seal oma ooperimaja. See teater on spetsiaalselt Wagneri ooperite esitamiseks. Kui Wagner suri hakati ooperimajas korraldama festivale. Wagner on pooldanud ühtset Saksa riiki. Wagner oli Hitleri lemmikhelilooja. Iisrealis on Wagneri muusika keelatud. Looming Wagner oli 19. sajandi suurim ooperi reformaator. Ta püüdis sünteesida draamat, muusikat, tantsu ja poeesiat. Tema ooperid olid väga ulatuslikud ning katkematu süzeega draamad. Neil oli pidev sümfooniline arendus. Tema muusikat on raske kuulata. Ooperi...
Richard Wagner (1813-1883) ELULUGU: Mitmekülgne novaator, võimekas. 15 a. kuulis Wagner esmakordselt Beethoveni teoseid, mis avaldasid talle tugevat mõju. 1833a alustas ta tegevust muusikaga. 30a jooksul oli W. elu väga rahutu ja muutlik( majanduslikud raskused). 10a elas kodumaast eemal. Pagulusaastad kõige raskemad, ainult sõprade toetusel elas. Sel ajajärgul kirjutas ooperi "Tristan ja Isolde"(1859) ja "Nibelungide sõrmus". 1863a edukas reis Venemaale aitas W. majanduslikult jalule. MUUSIKA: Wagner pidas ideaalseks ooperiks muusikalist draamat. Hakkas kasutama juhtmotiive(lühikesed, lihtsad, kergelt mällu sööbivad viisilõigud, mis iseloomustavad ooperi üksikuid tegelasi). Wagneri ooperite süzeeliseks aluseks oli saksa ja skandinaavia eeposed ning legendid. Kõige tähtsamaks ooperiks "Tannhäuser"(1845), "Lohengrin"(1850), "Tristan ja Isolde"(1865), 4-st ooperist koosnev "Nibelungide Sõrmus", "Parsifal"(1882) ja koomiline ooper "Nürnbe...
Georges Bizet ooper „Carmen“ Mina käisin vaatamas kuulsat ooperit „Carmen“. See toimus 1. Novembril kell 19.00 rahvusoooper Estonias. Polnud varem seal teatris käinud ja selle suurus oli algul natuke ehmatav. Samuti oli see minu esimene ooper, kus oma elu jooksul käinud olen. Esinesid minu jaoks suhteliselt tundmatud näitlejad, sest ma pole väga suur ooperisõber. Oli palju andekaid lauljaid - Janne Ševtšenko, Kristel Pärtna, Aare Saal, Märt Jakobson. Rahvusooper Estonias toob „Carmeni“ publikuni eelmisest hooajast tuttav noor briti lavastaja Walter Sutcliffe, kelle fantaasiarohke lavalahendusega „Così fan tuttest“ kujunes hooaja menutükk. Muusikaline juht ja dirigent oli Arvo Volmer. Olles olnud 9 aastat meie rahvusooperi peadirigent, on ta palju saavutanud. 2011. aasta augustis tõi mees Noblessneri valukojas Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 ja Nargenfestivali raames lavale Wagneri viimase...
Kontserdiretsensioon Oma kontserdi elamuse sain ma 15.Aprillil kell 19.00.Estonia kontserdisaalis kolas Arvo Volmeri juhatusel Georges Bizet' ooperi ,,Pärlipüüdjad" kontsertettekanne.Solistideks olid Virginia Wagner Hispaaniast, Ray M. Wade USAst, Rauno Elp ja Mart Laur Eestist. Nagu varem öeldud toimus kontsert Estonia kontserdisaalis saal mida armastavad interpreedid, kiidavad ürituse promootorid ning rahulolev publik.Kontsert ise kestis 2 tundi ja 25 minutit ning toimus kolmes vaatuses. ,,Pärlipüüdjad" on menuooperi ,,Carmen" loonud Georges Bizet' kuues ooper, selle tellis aastal 1863 Théâtre Lyrique'i lavastaja Léon Carvalho. Esietendus pälvis sooja vastuvõtu 19. sajandi Prantsusmaal olid eksootilise süzeega teosed väga populaarsed, võimaldades publikul maailmast rohkem teada saada ning fantaseerida teemadel, mis Läänemaailmas olid tabudeks despotism, seksuaalsus, võõrad usundid jmt. Teose id...
Hector Berlioz(1803-1869)14aastaselt komponeeris oma esimese teose,1826 astus Pariisi konservatooriumi,suur ooperihuviline,1830 valmis esimene suurteos "Fantastiline sümfoonia",27 aastaselt sai Rooma preemia.Looming:läbinisti programmiline,teose läbivale ideele,mille aluseks oli kas kirjandusteos,helilooja oma elu või tema fantastilised nägemused,oli allutatud nii muusika stiil,orkestratsioon kui ka vorm,experimenteeris julgelt orkestriga,kirjutas orkestratsiooniõpiku. Teosed: programmilised sümfooniad "Fantastiline","Harold Itaalias","Romeo ja Julia",ooperid "Benevenuto Cellini" , "Troojalased", "Beatrice ja Benedict", vokaalsümfoonilised suurvormid- oratooriumid "Fausti needmine","Kristuse lapsepõlv","Reekviem","Te Deum". Georges Bizet(1838-1875), 9aastaselt võeti vastu pariisi konservatooriumi,õppis klaverimängu,1857 võitis Rooma preemia,1863 esietendus Pariis Theatre-Lyrique'is "Pärlipüüdjad. Looming: kirjutas mitmes zanris (orkestr...
“Carmen” tähelepanekuid Viini Rahvusooperist lähtuvalt Helilooja Georges Bizet' ooper "Carmen" valmis 1875. aastal ning põhineb Merimee samanimelisel novellil, mis räägib loo armastusest, armukadedusest, valedest valikutest, vabadusest jne. Ooperit esitas esimest korda Opéra-Comique Pariisis 3. märtsil 1875, kus konventsioonide rikkumine šokeeris publikut. Seega algul tehti seda palju maha ning ei nähtud teose tõelist potentsiaali. “Carmen” sai kuulsaks alles peale Bizet’ surma. Mina vaatasin etendust, mis esitati 6. veebruaril 2020 Viini Rahvusooperis. Dirigeeris Andris Nelsons, lavastas Franco Zeffirelli, solistidena esinesid Nadia Krasteva, Massimo Giordano, Ildebrando D'Arcangelo, Anna Netrebko. Orkester: Viini Riigiooperi orkester, koor: Viini Riigiooperi koor, Viini Riigiooperi lastekoor, tantsib: Viini riigiballett. Bizet Carmeni muusikalised teosed on alati olnud ühed minu lemmikuid. Enim armastan ma Habanerat, või...
Georges Bizet “Carmen” Georges Bizet prantsuse helilooja “Carmen” kümneaastaselt Pariisi Konservatooriumi komponeerimine ning klaverimäng eluaastad 1838 - 1875 Georges Bizet isa oli lauluõpetaja ema pianist, kuulsa lauluõpetaja Francois Delsarte’i õde emalt sai Bizet klaverimängu algõpetuse Bizet on tuntud küll heliloojana, oli ta ka erakordselt andekas pianist, kelle oskusi on kiitnud isegi Ferenc Liszt. Kuulnud, kuidas Bizet esitas ilma igasuguse ettevalmistuseta keerulise teose ega teinud seejuures ühtki viga, ütles Liszt, et peab Bizet’d üheks Euroopa kolmest parimast pianistist. Georges Bizet Bizet oli suur suitsetaja. Tal olid pidevad hädad kurguga. Bizet ei pööranud suurt rõhku oma tervisele, mõnel perioodil kestsid ta tööpäevad 16 tundi. Bizetil oli eluaja jooksul kaks südameatakki, teise südameataki järel ta suri. Arvati, et ta sooritas enesetapu (tema vaimse seisundi pärast). 5. juunil 1875 aasta...
Nii Carmenil kui tänapäeva naistel on mõningaid ühiseid iseloomujooni Georges Bizet oli prantsuse helilooja, keda tuntakse peamiselt tema tuntuima, 1875. aastal valminud ooperi, „Carmen“, järgi. Loo peategelaseks on võluva väljanägemisega mustlasneiu, kellel on tavaks inimesi, eriti mehi, ümber oma sõrme keerata ning alati oma tahtmist saada. Arvan, et ka tänapäeval leidub suurel hulgal naisi, kes oma välimust ning temperamenti ära kasutades vastassugupoole tunnetega mängivad. Kõige suuremaks sarnasuseks tänapäeva naiste ja Carmeni vahel tooksin omaduse kasutada naiselikult kavalaid võtteid, et saada meestelt see, mida soovitakse. Naised teevad kõik, et mehe ees veetlev välja näha, samas mängitakse raskesti kättesaadavat – näiteks esimesel kohtingul ei räägita enda kohta kõike, mida teine teada tahaks, välja või ei olda avatud kõigile ettepanekutele, mida mees välja pakub. Mõni naiskodanik kasutab vastassugupoolt ära vasta...
Retsensioon Ooper ,,Carmen" Käisin 6.oktoobril Rahvusooperis Estonia vaatamas ooperit ,,Carmen". Selle ooperi on lavastanud G. Bizet. Etendus oli neljavaatuseline. Lavastaja oli Inglismaalt pärit Walter Sutclife ja dirigeeris Risto Joost. Esitatud palad on loonud prantuse helilooja Georges Bizet ning tema loomingut lauldi prantsuse keeles. Ooper ise on segu pingeliseslt psühholoogilisest draamast ja melodraamast, mustast komöödiast ja dukomentaalfilmist. Räägiti 19.sajandil Sevillas hargenud Jose ja Carmeni lugu. Sisult oli ooper väga traagiline. Kogu teose probleemistikuks on Carmen, kelle pärast paljud mehed oma kaine mõistuse kaotavad. Nende hulgas ka don Jose, kes satub vangi ja põgeneb armeest. Teose idee võib peituda selles, et inimene on armastuse nimel ükskõik milleks võimeline. Oma tahtmist ei saa peale suruda, sest see ei vii kunagi mitte ...
Retsensioon Ooper „Carmen“ Käisin 21. aprillil Rahvusooperis Estonia vaatamas G. Bizet´ ooperit „Carmen“. Lavastaja oli Inglismaalt pärit Walter Sutclife ja dirigeeris Risto Joost. Esitatud palad on loonud Prantsuse helilooja Georges Bizet ning tema loomingut lauldi prantsuse keeles, millest aitas aru saada inglise ja eestikeelsed subtiitrid. Ooper ise on segu pingeliselt psühholoogilisest draamast ja melodraamast ja mustast komöödiast. Sisult oli ooper väga traagiline. Kogu teose probleemistikuks on mustlastüdruk Carmen (Helen Lokuta), kelle pärast paljud mehed oma kaine mõistuse kaotavad. Nende hulgas ka don Jose (Mart Mardiste), kes satub vangi ja põgeneb armeest. Teose idee võib peituda selles, et inimene on armastuse nimel ükskõik milleks võimeline. Oma tahtmist ei saa peale suruda, sest see ei vii kunagi mitte kuhugi. Escamillo osa täitis R...
1) Romantism - Romantiline liikumine sai alguse Saksamaalt, laienes 1830. Aastatel üle kogu Euroopa. Ülistas intuitsiooni, tundeid ja kirgi. Uuriti meelte maailma, tunti huvi üksikisiku kogemuste ja läbielamiste vastu. Tekkis mina - kultus. Romantism kaldus unistuste-ja fantaasiamaailma.Romantikuid huvitas ka olemise hämaram poolõudused, müstika, surm Hakati nägema paralleele inimese sisemaailmas ja looduses toimuvate protsesside vahel. 2) Uuendused: vormiline mõtlemine - vormiosade piirid avardusid ja hägustusid; harmooniat rikastati kromatismidega; rütmika muutus vaheldusrikkamaks; tempo - armastati suuri äärmusi, kasutati agoogikat; dünaamika - nüanssiderikas; hakati huvi tundma vanamuusika vastu; suurenes ilmaliku muusika tähtsus; süvenes huvi rahvamuusika vastu; pillid said tänapäevase kuju; kammermuusika lemmikpilliks klaver; tekkis virtuoosikultus; tähelepanu keskmes 3) Uued zanrid: soololaul, sümfooniline poeem; kammerlikud väik...
Etendus: Ooper "Carmen" Teater Vanemuine Käisin Vanemuise teatrisvaatamas Georges Bizet ooperit Carmen. Pealkiri: Carmen Helilooja: Georges Bizet Teater: Vanemuine Žanr: Ooper Muusikajuht ja dirigent: Paul Mägi Dirigent: Erki Pehk Lavastaja-koreograaf: Giorgio Madia (Itaalia) Kunstnik: Maarja Meeru Videokunstnik: Mikk-Mait Kivi (Von Krahli teater) Osades: Aleksandra Kovalevitš (Ooperiteater Helikon, Moskva), Boldizsár László (Ungari), Janis Apeinis (Läti Rahvusooper), Diana Higbee (Prantsusmaa), Märt Jakobson, Pirjo Jonas, Karmen Puis, Taavi Tampuu, Simo Breede, Rasmus Kull, Jaan Willem Sibul, Dina Sõritsa või Triinu Heinsoo jt. Kestvus: 2,25 tundi ja üks vaheaega Minu hinnang: 4/5 Etenduse toimumise aeg: 04.03.2018 Carmen põhineb Merimee samanimelisel novellil Carmen, mis jutustab loo armastusest, valedest valikutest, armukadedusest, vabadusest, mustlastest ja paljust muust. Georges Bizet’ "Carmeni" artistid olid erinevatest rahvustes...
i z et r g B G eo 1838 1875 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Elulugu Georg Bizet sündis 25. oktoobril 1838 Ta sündis Pariisis Talle anti ametlik nimi AlexandreCésarLéopold Bizet, ristimiseks muudeti ta nimi Georges Bizet'ks. Äärmiselt andeka lapsena liitus ta Pariisi Muusikakonservatooriumiga juba kümneaastaselt. Konservatooriumis õppis Bizet komponeerimist ja klaverimängu. Temast sai väga hea pianist, kes võitis mitmeid konkursse. Talle pakuti kohe tööd sealsamas konservatooriumis, kuid ta ütles selle ära, kuna ta tahtis teenida leiba klaverisaatjana. Aastal 1857 võitis Bizet ühevaatuselise opereti orkestreeringu eest stipendiumi paljutõotavatele muusikutele. Stipendiumi tingimuste kohaselt veetis Bizet kolm aastat õppides R...
Ooper ''Carmen'' Georges Bizet'i kirjutas ooperi ''Carmen''. Etendus oli nelja vaatuseline, oli kaks vaheaega. Lavastaja oli Inglismaalt pärit, Walter Sutclife ja Dirigeeris Risto Joost. Esitatud palad lauldi prantsuse keeles. Istusime 1. rõdu peal, seega oli näha kõike : orkestrit, dirigenti, eestikeelseid subtiitre, lava ja näitlejaid. Ooperisaal oli täis, vaid mõned kohad olid vabad. Teose helilooja, Georges Bizet, oli prantsuse helilooja, kes elas 19. sajandil. Ta sündis Pariisis, tema isa oli lauluõpetaja ja ta ema oli pianist, emalt ta saigi klaverimängu algõpetuse. Eriti andeka lapsena võeti ta juba kümneaastaselt mainekasse Pariisi Konservatooriumi. Bizet õppis seal komponeerimist ja klaverimängu. ''Carmen'' on ta enimtuntud teos, mis põhineb Prosper Merimee samanimelisel novellil 1846. aastast. Bizet on kirjutanud veel "Les pécheurs de perles" ("Pärlipüüdjad"), "La jolie fille de Perth", "L'arlésienne" ja klaveriteose "J...
Ooperi sünnimaa on Itaalia. Ooperi teksti aluseks on tavaliselt juba valmiskirjutatud kirjandusteos. Libretist kirjutab sellest ooperi tekstiraamatu e libreto. Helilooja loob ooperi muusika ja kirjutab partituuri. Helilooja tavaliselt valib libretisti, kuid näiteks Wagner kirjutas paljude oma ooperite libretod ise. Ooperiteatris asub ooperit lavastama lavastaja. Ooper algab instrumentaalse avamänguga. Ooperi tegevus on jaotatud samuti nagu draamaeetendustes vaatusteks, stseenideks ja piltideks. Ooperit esitavad professionaalsed lauljad. See tähendab, et need lauljad on väljaõppinud. Naislauljate hääleliigid on: (5) Naishääled alates kõrgeimast: koloratuursopran, sopran, mezzosopran, alt, kontraalt. Meeslauljate hääleliigid on: (4) Meeshääled alates kõrgeimast: kontratenor (barokiajastul kastraat), tenor, bariton, bass. Primadonna on ooperi nais peaosaline. Ooperilaulu, kus peategelane väljendab oma mõtteid ja tundeid, nimetatakse aari...
,,Carmen" Carmen on helilooja Georges Bizet ooper, tema enimtuntud teos, mis valmis 1875. aastal ja põhineb Prosper Mérimée samanimelisel novellil 1846. aastast. Tänapäeval on Carmen üks populaarsemaid oopereid, mida mängitakse ooperiteatrites üle maailma. Bizet ise ei näinud Carmeni edu. Esietendusel vilistati ooper välja ja kriitikud andsid sellele ühise hävitava hinnangu. Kolme kuu pärast Bizet suri. Samas ülistasid ooperit sellised muusikamaailma korüfeed nagu Saint- Saëns, Tsaikovski ja Debussy, kes mõistsid teose suurust. Nende suurte heliloojate vaated osutusid prohvetlikeks - lõpuks muutis publik Carmeni üheks ajaloo populaarsemaks ooperiks. Sisu Olles mõjutatud Giuseppe Verdi loomingust, kirjutas Bizet Carmeni pearolli metsosopranile. Sisult on Carmen väga traagiline. Ooperilaval on inimesed otse rahva hulgast - vabrikust, külast, mustlaslaagrist, salakaubavedajate keskelt, härjavõitluse areenilt. Te...
Giuseppe Verdi (1813-1901) Sündis Itaalias Roncole külakeses. 7 a oli kohaliku kiriku organisti abiline. Hiljem saab organisti õpilaseks. 12-a-lt tegi juba oma esimese kompositsiooni katsetusi. 1839 mil ta elas Milanos lavastati ,,La Scalas" tema ooper ,,Oberto" mis võeti väga hästi vastu. Nt ooper ,,Nabucco" esietendatud 1842a tõi Verdile üle Euroopalise tunnustuse. Veel ,,Ernani"; ,,Macbeth"; Luisa Miller" jt. 1851-1853 lõi oma 3pop ooperit: ,,Rigoletto"; ,,Trubaduur"; ,,Traviata". 1870a ,,Aida"'ga 79esietendus Kairo ooperiteatris. Veel on kirjutanud 1 reekviem: ,,Othello"; ,,Olerto". Eripäraks meloodia rikkus (bel canto stiilis) ilus, jõuline, rütmikas. Meelde jäävad motiivid ning laulja hääle vokaalne valitsemine orkestri üle. Kokku 26 ooperit. Hector Berlioz (1803-1869) 19saj tähtsamaid pr. Heliloojaid. Isa arst ja väga lugupeetud linnakodanik. Õppis selgeks kitarri ja flöödi mängu ja 14 a lõi oma esimese teose. Isa soovil läks Par...
„Carmen“ 19. jaanuaril käisin teater Vanemuises vaatamas Georges Bizet’ kuulsat ooperit „Carmen“, mis põhineb Prosper Mérimée samanimelisel jutustusel . Peategelasi kehastasid Aleksandra Kovalevitš ja Boldizsár lászló. Moskvast pärit metsosopran Aleksandra Kovalevitš suutis meisterlikult kehastada Carmenit. Ta mõjus sama sensuaalse, kirgliku ning ettearvamatuna nagu raamatus on peategelast kirjeldatud. Samuti suutis ta pealtvaatajaid paeluda oma suurepäraste vokaalsete oskustega. Ta esitas iga nooti väljapeetult, diktsioon oli laitmatu, ning iga triller, vibrato ning hingetõmme oli peensusteni välja arvestatud. Tahaplaanile ei jäänud ka kindlasti Vanemuise sümfooniaorkester. Etenduse muutis nauditavaks just orkestri kirglik ja läbimõeldud esitus. Jäi mulje , et orkester hingab ühes rütmis. Iga ritenuto, staccato ning accelerando toimus üheaegselt ja täpselt dirigent Paul Mägi märguande peale....
Esimene ooperikülastus Eelmise aasta maikuus otsustasime oma perekonnaga Vanemuise teatrisse vaatama minna helilooja Georges Bizet ooperit „Carmen“. See on helilooja tuntuim ooper, mis valmis 1875. aastal. Peategelast Carmenit mängis moskvalanna Aleksandra Kovalevitš. Muusikajuhiks ja dirigendiks oli Paul Mägi. Enim meeldis mulle teos nimega „Habanera“, sest selle viis oli mulle ka varasemalt tuttav. Lisaks jäi meelde veel teosed „Toreador Song“ ja „The Flower Song“. Hiljem hakkas mulle huvi pakkuma selle ooperi minevik ja see, mida teised sellest arvavad. Leidsin, et kui see 1875. aastal Pariisis esmakordselt lavale jõudis, peeti ooperi süžeed kõlvatuks. Bizet oli teiste arvates põrunud. Samuti šokeeris Bizet publikut, tuues ooperilavale inimesed rahva seast. Seetõttu esietendusel vilistati ooper välja, ning kriitikud andsid sellele ühiselt hävitava hinnangu. Tänaseks on „Carmen“ üks popula...
ROMANTISM MUUSIKA Romentism muusika tunnusjooned? Väljendusrikas meloodia. Värvikas harmoonia, üles ehitatud kõrvalastmete akordidele. Klassikalisi vorme käsitleti üsna vabalt. Kirjutati põhiliselt programmilist muusikat, teemadeks loodus, ajalugu, rahvalooming. Romantism avardas märksa muusika sisulist ja tunnetuslikku külge. Väljendusvahendite otsingud mitmekesistasid harmooniat, orkestratsiooni ja teoste vormi. Huvi looduse, rahvuskultuuri, rahvamuusika ning ajaloo vastu andis mitmele zanrile uue ilme. Romantismi heliloojad Saksa romantik:Robert Schumann(18101856) Muusikaga hakkas Robert Schumann tegelema varakult, 7-aastaselt valmisid tema esimesed teosed. Pärast gümnaasiumi lõpetamist õppis ta õigusteadust, jätkates klaveriõpinguid oma tulevase abikaasa Clara Schumanni isa juures eratundides. Itaalia romantik:Gioacchino Rossini(17921868) Pärast Prantsuse revolutsiooni oli Rossini isa Aastat...
Retsensioon ooperile ,,Carmen" Kerttu Kislõi 11 reaal 15.02.2012 Neljapäeval, 6.oktoobril, käisin Rahvusooper Estonias vaatamas Georges Bizet ooperit ,,Carmen". Tegemist oli minu teise ooperikülastusega. Muusikaline juht ja dirigent oli Arvo Volmer, osades Helen Lokuta(Carmen), Mart Madiste(José ), Heli Veskus, Jassi Zahharov, Janne Sevtsenko, Angelika Mikk, Taavi Tampuu, Urmas Põldma, Mart Laur, Aare Saal, Andres Kask, Rauno Polman. Ooper kestis koos vaheaegadega 3 tundi ja 20 minutit, lauldi prantsuse keeles, kuid sünkroontõlge oli eesti ja inglise keeles. Prantsuse helilooja Georges Bizet'i (25.oktoober 1838 3.juuni 1875) ,...
Fr. Chopin, G. Bizet, G. Verdi 1 .Kes nendest kolmest heliloojast olid head pianistid? Chopin, Bizet, 2. Millal elas Fr.Chopin? Kus on ta sündinud ja kuhu maetud? 1.03.1810 Varrasivis -17.10.1849 Pariisis, poola helilooja ja pianist, suri tuberkuloosi, südant säilitatakse Varssavi Püha Risti kirikus. 3. Millise hariduse sai G.Bizet? Nimeta kolm tegevusvaldkonda, milega ta tegeles. Hariduse sai Pariisi Muusikakonservatooriumiga juba kümneaastaselt. Õppis komponeerimist ja klaverimängu. 4. Millal elas G.Bizet? Mis maa helilooja ta on? 25. oktoober 1838 pariisis 3. juuni 1875. oli prantsuse helilooja. 5. Millal elas G.Verdi? Mis maa helilooja ta on? 10. oktoober 1813 Le Roncole küla Parma lähedal 27. jaanuar 1901 Milanos. Itaalia helilooja. 6. Millise maaga on seotud G. Verdi ooper ,,Aida" ja kuidas? Ooperi tegevus toimub vaaraode aja Memphises ja Teebas. Ooper telliti Verdilt Suessi kanali avamise puhul. Es...
Hector Berlioz(1803-1869) on üks tähtsamaid Prantsuse heliloojaid. Tema isa oli arst ja väga lugupeetud linnakodanik. Berlioz õppis selgeks kitarri-ja flöödimängu ning 14.a komponeeris oma esimese teose. Juba noorpõlves erutas teda romantiline kirjandus, millest saadud impulsse püüdis ta muusikas edasi anda. Isa soovil läks ta Pariisi meditsiini õppima, kuid külastas teatrit sagedamini kui ülikooli. 1826.a astuski Berlioz Pariisi konservatooriumi. Ta oli suur ooperihuviline ning vaimustus Glucki ja Spontini loomingust. Ülikoolipäevil teenis ta elatist ooperikooris lauldes ja kitarritunde andes. Tema vaimustunud poolehoid kuulus Weberile ja Beethovenile, absoluutselt ei meeldinud talle Itaalia muusika. Süvenes huvi ka kirjanduse vastu, eriti inspireerisid teda Goethe, T. Moore, Byron, Scott, Hoffmann, Hugo. 1830.a valmis heliloojal esimene suurteos ,,Fantastiline sümfoonia", mille inspireeris fanaatiline armastus Inglise näitleja H.Smith...
Kordamisküsimused kontrolltööks 11. klass: romantism Iseloomusta romantismi kui vaimset liikumist ühe lausega! Romantism keskendub müstilusele, läbielamistele, iseseisvumisele, loodse ülistamise ja revolutsioonidele. Nimeta 5 romantismile iseloomulikku joont, mis erinevad klassitsismist. Selgita, kuidas. 1. Romantism eelistab tundeid ja müstilisust, aga klassitsism tahab, et oleks selgus ja korrapära, poleks midagi ebareaalselt ja õudast vms. 2. Romantism valib teemaks kellegi läbielamised ja tunded, aga klassitsism rõhutab seda, mis on kõigile üldkehtiv. 3. Romantism räägib loomeinimeste iseseisvumisest, et nad peaksid ise majanduslikult toime tulema, kas siis õpetades või esinedes, aga klassitsismi ajal määrati loomeinimestele valitseva klassi palk. 4. Romantismi ajal oli looduse ülistamine ja looduseihalus, aga klassitsismil keskenduti teaduse arengule ja progresseerumisele. 5.Romantismi ajal olid rahvuslikult liikumised, revol...
MUUSIKA NAISHÄÄLED 1. Koloratuursopran - Wolfgang Amadeus Mozart, ooper „Võluflööt“ 2. Lüüriline sopran – Wolfgang Amadeus Mozart, ooper „Figaro pulm“ 3. Subrett ehk operetisopran – Johann Strauss, operett „Nahkhiir“ 4. Dramaatiline sopran (eriti alates 1:25) – Richard Wagner, ooper „Valküür“, ooperitertaloogiast „Nibelungi sõrmus“ 5. Metsosopran – Georges Bizet, ooper „Carmen“ 6. Alt – Giuseppe Verdi, ooper „Trubaduur“ 7. Kontraalt – Gaetano Donizetti, ooper „Rügemendi tütar“ MEESHÄÄLED 1. Kontratenor (alt-kontratenor) – Georg Friedrich Händel, ooper „Rodelinda“ 2. Lüüriline tenor – Gaetano Donizetti, ooper „Armujook“ 3. Tenore di buffa ehk operetitenor – Franz Lehar, operett „Lõbus lesk“ 4. Dramaatiline ehk kangelastenor – Giuseppe Verdi, ooper „Trubaduur“ 5. Lüüriline bariton – Wolfgang Amadeus Mozart, ooper „Don Giovanni“ 6. Bass-bariton –...
Franz Schubert Austria Soolo laulud Robert Schumann Saksamaa Klaver ja vokaalteosed Ferenc Liszt Ungari Klaveriteosed Richard Wagner Saksamaa Ooperid Johannes Brahms Saksamaa Sümfooniad Georges Bizet Prantsusmaa Oooperid Frédéric Chopin Poola Klaverimuusika Giuseppe Verdi Itaalia Oooperid ( "Ernani"; "Macbeth"; "Luisa Miller"; "Traviata") Edvard Grieg Norra Klaveriteosed Jean Sibelius Soome Sümfoonia teosed
Muusikaretsensioon Ooper 16.jaanuaril käisin Metropolitan Opera vahendusel vaatamas ja kuulamas Georges Bizeti ooperit Carmen. Kontsert algas kell 19.00 ja kestis umbkaudu 3 tundi. Kaasa tegid tuntud ooperilauljad: Micaela-Barbara Frittoli Carmen- Elina Garanca Don Jose-RobertoAlagna Escamillo-Teddy Tahu Rhodes Elina Garanca- Elina Garanca sündis 1976. aastal Riias muusikute peres. 1996. aastal astus ta Riias Läti muusikaakadeemiasse. Üks teda enim kujundanud kogemustest leidis aset aastal 1998, mil ta alles õppis: vaid kümnepäevase etteteatamisega esines ta "Anna Bolenas" Giovanna Seymouri rollis ning avastas tugeva külgetõmbe bel canto repertuaari vastu. Pärast kooli lõpetamist ühines Garanca Meiningen Staatstheateriga Saksamaal, kus ta esines muuhulgas Octaviani rollis "Roosikavaleris". 1999. aastal laulis Garanca Maddalena rolli Verdi "Rigolettos" Savonlinna ooperifestivalil ning võitis Mirjam Helini nimelise lauluvõistluse Soo...
1.Romantismiajastu tunnusjooned: · väljendusrikas meloodia · värvikas harmoonia, üles ehitatud kõrvalastmete akordidele · klassikalisi vorme käsitleti üsna vabalt · kirjutati põhiliselt programmilist muusikat, teemadeks loodus, ajalugu, rahvalooming (muistendid, legendid) Saksa romantikud Ludwig van Beethoveni Franz Schubert Robert Schumann - loonud laule ja klaveripalasid Richard Wagner- muusikaline draama, mis põhines saksa müütidel Itaalia romantikud Giuseppe Verdi Gioacchino Rossini Niccolò Paganini Prantsuse romantikud Hector Berlioz Georges Bizet Charles Gounod 2. Beethoven- Tema loomind juhatas sisse 19.saj romantismi.Muusika jäi klassikaliselt loogiliseks ja tasakaalukaks. See oli emotsionaalselt jõuline. Kurdistava haiguse süvenemine kurdistus ta täielikult ning hakkas jooma. Seda perioodi nimetatakse üleminekut klass...
Ooper ,,Carmen" 6. oktoobril toimus Rahvusooper Estonias G. Bizet ooperi "Carmen" lavastus. Varem olen käinud Rahvusooper Estonias balletti ,,Pähklipureja" vaatamas, kuid seekordsel ooperil olin esmakordselt. Etendus on originaalis küll neljavaatuseline, kuid ajakokkuhoiu mõttes oli kolmas ja neljas vaatus kokku pandud. Dirigeeris Risto Joost ning lavastaja oli Inglismaalt pärit Walter Sutclife. Kõik esitatud palad on loonud prantsuse helilooja Georges Bizet ning tema loomingut lauldi prantsue keeles. ,,Carmen" esietendus aastal 1875. Prantsumaal. Bizet' ooper põhineb Prosper Merimee ligi 30 aastat varem kirjutatud ,,Carmeni" novellil. Prosper Merimee oli prantsuse kirjanik ja ajaloolane, kes elas aastatel 1803 kuni 1870. Ta pärines jõukast ja haritud perekonnast. Kirjandusmaailma sattus Merimee tänu oma sõbrale Stendhalile. Tema esimene raamat oli 1825. aastal ilmunud ,,Cla...
Habaneera Habaneera on tantsustiil, mis on rütmikas kuid samas aeglane Põhineb Aafrika motiividel Habaneera on olemas ka muusikastiilina Kuuba päritolu tants Hispaania rahvatants Iseloomulik on kuubalt pärit sünkopeeritud rütm 2/4 taktimõõdus Arenes 19 sajandi keskapaiku contradanza st Sünkopeeritud rütmi tõttu lähedane tangole Sai 19 sajandi lõpul tuntuks nii hispaanias kui ka ülejäänud euroopas Tuntuim habaneera on Sebastian Yradieri ,,La Paloma" Samalt autorilt ,,El arreglito", mida kasutas ka Georges Bizet ooperis ,,Carmen" http:// www.youtube.com/watch?v=ff8ssvXpOio http:// www.youtube.com/watch?v=BPqGkQMmlDQ
Muusika konspekt Romantism (millal oli, isel. jooned muusikas, uued ja armastatumad zanrid) Oli 18201880, sai alguse kirjandusest. Tunded olid mõisusest tähtsamad, loodus, üksindus, revolutsioonid. Muusika oli emotsionaalne, laulva meloodiaga, keeruka harmooniaga ja kasutati rahvamuusika elemente,vormivabadust (hüljati klassikalised vormiskeemid), kontsertidel esitati ka eelmiste ajajärkude heliteoseid. Uued: programmiline (instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse heliteose sisu paremaks mõistmiseks) süit, progr.sümfoonia, operett, sümfooniline poeem, ooperizanr, soololaul, ballett. Uued pillid: tuuba ja saksofon. Tuntumad heliloojad: Edvard Grieg, Richard Wagner, Franz Schubert, Giuseppe Verdi, Pjotr Tsaikovski, Ferenz Liszt. Beethoveni loomingu üldiseloomustus Oli sakslane.Peamiselt instrumentaal, ka lüüriline, armastuseteemaline ja patriootlik, heroiline. Inspireeritud Haydeni ja Mozarti loomest. Peamise...
Ooper 19. Triin Kont sajandil Prantsuse ooper Prantsuse ooper Pealinn Pariis oli rahvusvaheline ooperikeskus 19. saj esimesel poolel tegutsesid seal ooperiteatritena: oPariisi Ooper (tõsine) oKoomiline Ooper (19. saj keskel kujunes välja operett (Offenbach) oItaalia Teater oMuusikaline Teater (19. saj teisel poolel) Esinduszanriks oli nn suur ooper (grand opera) Pariisi ooper Suured rahalised võimalused Pikad prooviperioodid (2-3 kuud) Igaks etenduseks uued kostüümid ja dekoratsioonid Suurepärased lahva tehnilised võimalused Grand opera Grand opera (suur ooper) Ühendati solistid, ansamblid ja koorid visuaalseks tervikuks Lavastus ja lavakujundus nõudsid suurt tähelepanu Ulatuslikud kooristseenid Muljetavaldavad balletistseenid 5 vaatust Grand opera tegevustik Tegevustiku põhikonflikt rajati 1) isiklikele tunnetele 2)ühiskondlike kohustuste vastandamisele Georges Bizet (1838 1875) Kasvas üles muusikalises õhkkonnas 9 aas...
Retsensioon Ooper ,,Carmen" Käisime 7. novembril rahvusooper Estonias vaatamas ooperit ,,Carmen". Carmenit mängis Kai Rüütel ning Don Josed Luc Robert. Konsert kestis 3,5 tundi koos kahe vaheajaga. Kogu teose probleemistikuks on Carmen, kelle pärast paljud mehed oma kaine mõistuse kaotavad. Nende hulgas ka don Jose, kes satub vangi ja põgeneb armeest. Teose idee võib peituda selles, et inimene on armastuse nimel ükskõik milleks võimeline. Oma tahtmist ei saa peale suruda, sest see ei vii kunagi mitte kuhugi. Alati ei saa elus kõike mida tahetakse. Kui keegi kedagi tõeliselt armastab, siis tuleb ta vabaks lasta ning kui armastus on vastastikune tullakse sinu juurde tagasi. Esitati Georg Bizet'i muusikat. Georg Bizet on helilooja, pärit Pariisist, kust ta sündis. Tema ametlik nimi on Alexandre-Cesar Leopold Bizet, ristimiseks muudeti ta nimi Georges Bi...
Ooper ,,Carmen" ,,Carmen" on maailmas üks enim lavastatud oopereid . Võib öelda ,et see on klassika ,sellel on suurepärane muusika ning head näitlejad . Paljud inimesed pole sellest kuulnudki ning seda vaatamas käinud ning neil on üsnagi ähmane ettekujutus millest see ooper räägib.Ooperi autoriks on Georges Bizet.See on tema enimtuntud teos , mis valmis 1875 aastal ning see põhineb Prosper merimee samanimelisel novellil 1846.aastast.Kui ,,Carmen" esmakordselt Pariisis lavale jõudis(1875), sokeeris Bizet publikut tuues ooperilavale inimesed rahva seast külast, vabrikust, mustlaslaagrist ja salakaubavedajate hulgast ning näidates laval peategelase mõrva peeti ooperi süzeed kõlvatuks ja tegelasi vulgaarseiks ,esietendusel vilistati see välja ning kriitikud andsid sellele ühise hävitava hinnangu.Bizet ise ei näinud ooperi edu .Kolm kuud pärast esietendust ta suri ning ta ei osanud aimatagi ,et Ca...
Annely Peebo Karl-Tõnis Truup VKHK 2012 Sisukord 1. Elulugu, amet 2. Haridus 3. Saavutused 4. Ooperirollid 5. Pilte.. 6. Konserdid 7. Välislingid 8. Viited Annely Peebo Annely Peebo (sündinud 16. novembril, 1971a. Võhma linnas) Elukutselt eesti ooperilaulja (metsosopran). Haridus Peebo on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli, kus ta õppis koorijuhtimise eriala ja klaverimängu, ning Viini Muusika Kõrgkoolis, kus ta õppis kammerlaulu Saavutused Debüteeris Viini Riigiooperis Laulnud ooperirolle koos Plácido Domingo'ga koos Marko Matverega juhtinud 2002. aasta Eurovisiooni lauluvõistlust Mänginud Prantsusmaa filmis "Les leçons de ténèbres" Ooperirollid Benjamin Britten "Kruvipööre" Giuseppe Verdi "Rigoletto" Britten "Suveöö unenägu" (Hermia) Wolfgang Amadeus Mozart "Cosi fan Tutte" (Dorabella) Mozart "Figaro pulm" (Che...
OOPER Mis on ooper? Ooper on muusikaline lavateos, milles esitatakse kogu tekst enamasti lauldes. See ühendab endas paljusid kunstiliike: kirjandust, näitekunsti, kujutatavat kunsti, tantsu ja muusikat. Carmen(ooper) Helilooja: Georges Bizet Tegelased : otse rahva hulgast (vabrikust, külast, mustlaslaagrist, salakaubavedajate keskelt jne) ja peategelased : Carmen, Jose ja Escamillole. Tegevuskoht: Hispaania Lühike sisu kokkuvõte See on armastuslugu ühest mustlasneiust nimega Carmen ja seersandist nimega Josest. Carmen on selline tüdruk, kes ei tunnista armastuse silmakirjalikkust. Ta kingib oma südame härjavõitlejale. Jose ei suuda sellega leppida ning nõuab surma ähvardusel, et Carmen tema juurde tagasi tuleks. Carmen pole sellega nõus ja Jose tapab ta. Selline näeb välja algne Carmen 1896.aasta Ameerika lavastuse plakat ...
Annely Peebo Annely Lindmets Annely Peebo Annely Peebo (sündinud 16. novembril, 1971a. Võhma linnas). Elukutselt eesti ooperilaulja (metsosopran). Pojad Lauri ja Leon. Haridus Tallinna Muusikakeskkool- koorijuhtimine. Viini Muusika Kõrgkoolis, kus ta õppis kammerlaulu. Saavutused Debüteeris Viini Riigiooperis. Laulnud ooperirolle koos Plácido Domingo'ga. Mänginud Prantsusmaa filmis "Les leçons de ténèbres". Marko Matverega juhtinud 2002.aasta Eurovisiooni lauluvõistlust. Ta on teinud kaasa muusikafilmis ,,Les leçons de ténébres" (Arte ja France 3). Pildid Annelyst Ooperirollid Benjamin Britten "Kruvipööre,, Giuseppe Verdi "Rigoletto,, Britten "Suveöö unenägu" (Hermia) Wolfgang Amadeus Mozart "Cosi fan Tutte" (Dorabella) Mozart "Figaro pulm" (Cherubino ) Mozart "Don Giovanni" (Donna Elvira) Georges Bizet "Carmen" (Mercedes) Konserdid Annely Peebo on andnud iga aasta jõulukonserte aga enamuselt esineb ikkagi välismaal. Jõu...
Romantism muusikas Romantism oli tunnetekultuse ajastu, loojad väljendasid isiklikke elamusi. Armastatud olid erinevad instrumentaalsed väikevormid, soololaul ja ooper. Loodi palju programmilist muusikat. Iseloomulik oli meloodilisus.Orkestrikoosseis täienes vaskpuhkpillide ning löökpillidega. Tekkis mitmete maade rahvuslikke koolkondi. Sageli kasutati rahvaviise ja teostele võeti ainest muinasjuttudest ning legendidest. Armastatumaks seltskonnatantsuks kujunes valss. Romantismi peamised tunnusjooned väljendusrikas meloodia värvikas harmoonia, üles ehitatud kõrvalastmete akordidele klassikalisi vorme käsitleti üsna vabalt kirjutati põhiliselt programmilist muusikat, teemadeks loodus, ajalugu, rahvalooming (muistendid, legendid) Romantism avardas märksa muusika sisulist ja tunnetuslikku külge. Väljendusvahendite otsingud mitmekesistasid harmooniat, orkestratsiooni ja teoste v...
Prosper Merimee Kes oli? Prantsuse kirjanik Ajaloolane Arheoloog Riigiametnik Elukäik Sündis 28.septembril 1803 Pariisis Töötas muinsuskaitseinspektorina kunstivarade arvelevõtmisel. Enne kirjanikuks hakkamist õppis juurat. Pärines jõukast ja haritud perekonnast, vanemad olid kunstnikud. 1844. aastal valiti Prantsuse Akadeemiasse. Suri 23.septembril 1870 Cannes, Pariisis. Merimee kirjanikuna Teemad olid romantilised, kuid käsitluslaad oli realistlik. Keskendus eri rahvaste minevikule, keelele ja tavadele. Ei idealiseeri ega põlga inimest. Novellide lõpuks on enamasti surm. Teosed Esimese teose avaldas 1825. aastal Clara Gazuli nime all – „Clara Gazuli teater“ „Tõlkis“ lõunaslaavi rahvalaule – „Guzla ehk Valimik Illüüria luulet“ Kirjutas 14. sajandi talurahvaülestõusust – „Jacquerie“ (1828) Peateos „Carmen“ – Hispaania-aineline lugu armastusest ja vabadusest. (1845) „Colomb...
19. Sajand oli Euroopas ooperikunsti kuldaeg Peegeldusid tollased ühiskondlikud suundumused Pöörduti ajalooliste ja olustikuliste süzeede poole Huvi oli eksootika, salapärase looduse, inimtunnete ning inimest ümbritseva vastu Pealinnaks kujunes Pariis Itaalia ooperit iseloomustas bel canto, milles lisandusid virtuoosed koloratuurid Valitses klassikaline numbriooper Tõusis esile uus peategelanna tüüp, lisandus rohkem peategelasi keskklassist Itaalia romantismiajastu väljapaistvamad olid: Gioacchino Rossini ning Giuseppe Verdi, kuid ka Gaetano Donizetti ning žanriks oli nn suur ooper, mille keskuseks oli Pariisi Ooper Seda iseloomustasid koori ja balletistseenide rohkus, võimas lavakujundus, pilkupüüdvad kostüümid Põhikonflikt seisnes isiklike tunnete ja ühiskondlike kohustuste vastandamisel Väljapaistvaim helilooja oli Giacomo Meyerbeer ...
Annely Peebo Isiklikku · Neiuna Anne Sarv · Sündis 16.novembril 1971, Võhma linnas · Eesti ooperilaulja (metsosopran) · Poegi Leon (6) ja Lauri (3) Annely Peebo elust · Lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli koorijuhtimise erialal (1990) Elo Kaarepere juhendamisel · 1994. aastal alustas ta kammer- ja ooperilaulu õpinguid Gerhard Kahry juhendamisel Viini Muusika- ja Draamakunsti Ülikoolis · Samas õppis ka lied'i ja vokaalsümfooniliste suurvormide esitust Kurt Equiluzi juures ning töötas ooperiklassis Kurt Malmi ja Uwe Theimeri juhendamisel · Aastatel 19901994 laulis Peebo Eesti Filharmoonia Kammerkooris (sh ka solistina) dirigent Tõnu Kaljuste juhatusel ning osales kooriga kontserdireisidel Ameerikas, Austraalias, Jaapanis, Norras, Itaalias, Austrias, Saksamaal, Soomes, Rootsis, Hollandis, Belgias ja mujal · 1997. aastal sai Annely Peebost Viini Rahvusooperi solist · Samal aastal debüteeris ta Viini Riigiooperis...
Ooper Täida lüngad! Ooper on muusikaline lavateos, mis ühendab endas paljusid kunstiliike (kirjandust, näitekunsti, kujutavat kunsti, tantsu ja muusikat) Kogu ooperi tekst esitatakse lauldes ja enamasti orkestri saatel. Seega väljendub muusika kaudu ooperi sündmuste käik ja tegelaste karakter. Selgita mõisted! LIBRETO ooperi tekst, mille alusel lavastaja asub partituuri järgides lavastust looma. PARTITUUR noot (muusika kirjalik avaldumisvorm noodikirjas) AVAMÄNG instrumentaalne, terviklikku vormiga sissejuhatus AARIA muusikazanr, millesse kuulub vormiliselt lõpetatud kas saatega või saateta lüüriline pala soolohäälele või muusikainstrumendile RETSITATIIV ühehäälne vokaalmuusika zanr, mida iseloomustab sõnalise teksti lausumise jäljendamine lauldes ANSAMBEL - mitme esitaja ettekantav number mitmeosalises lavateoses KOOR etendab tavaliselt rahvast, annab tegevusele kirjelduse OPERA SERIA baroki...
TÖÖLEHT MUUSIKAÕPETUSES OOPER, OPERETT, MUUSIKAL Täida tabel! OOPER OPERETT MUUSIKAL Tekkimis-või 16. sajand lõpus 19.sajand 20. sajand kujunemisaeg Sünnimaa Itaalia Prantsusmaa Ameerika Ühendriik Žanri Antiik-Kreeka Prantsuse koomiline Operett, koomiline eelkäijad tragöödiad ooper ooper, prantsuse meelelahutuslik muusikalavastus Kus Ooperiteatris Teatris Teatris, muusikateatris esitatakse? Mis on Keskajal korraldati Prantsuse koomiline Kaasa on aidanud aidanud kaasa kirikus ja ooper. massimeedia torm...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
