Foneetika konspekt (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas käsitleda pikki ja ülipikki vokaale ?
 
Säutsu twitteris
FONEETIKA KONSPEKT

Kõneaktil on 9 faasi, need jagunevad
Rääkija faasid e. kõnemoodustus:
  • mõte
  • keeleline vorm
  • närvisignaalid
  • häälduselundite tegevus e. artikulatoorne foneetika (uurib, kuidas häälikut hääldatakse, missugune kõneorgani asend on aluseks ühele või teisele häälikule)

õhuosakeste võnkumine e. helilained e. akustiline foneetika (häälikute materiaalne olemus e. õhuvõngete füüsikaline struktuur, mis häälikut õhus edasi kannavad; häälikute tajumine – missugused hääliku akustilised tunnused on tajumise seisukohalt olulisemad ja kuidas mõjuvad naaberhäälikud hääliku äratundmisele, ka tajufoneetika e. pertseptiivne foneetika)
Kuulaja faasid e. kõnetuvastus:
  • kõrva tegevus e. auditiivne foneetika
  • närvisignaalid
  • keeleline vorm
  • mõte.

Kõik kolm suurt foneetika alljaotust püüavad selgitada hääldamisliigutuste, akustiliste tunnuste ja taju vahelisi seoseid.

Keeleteaduslik vaatenurk, häälikute funktsionaalne aspekt – häälikute roll tähenduse eristamisel.

Foneetika rakendusalad: võõrkeeleõpe, kõneteraapia (logopeedia), tehiskõne, ...

Foneemid e. häälikupere (häälikusüsteemi funktsionaalne üksus; ühine kõigis häälikuvariantides – tajutakse ühe ja sama funktsionaalse häälikuna). Väikseim keeleüksus, abstraktsioon.

Allofoonid e. eri foneemide esindajad ( foneem /i/ tähistab häälikut [i]).

Minimaalpaarianalüüs. Minimaalpaar koosneb kahest sõnast, mis on eri tähendusega ja mis erinevad teineteisest vaid ühe hääliku võrra: pila -pala, muu-suu, kala-kana jt.

Täiendav jaotumine e. komplementaarne distributsioon: kui kahe häälikuga ei leidu ühtki minimaalpaari ja kumbki esineb vaid sellises ümbruses, kus teine ei esine. Kui häälikud on ka foneetiliselt sarnased, on nad ühe ja sama foneemi esindajad e. allofoonid. Sel juhul on häälikute erinevus liiane e. redundantne.
Näide täiendavast jaotumisest ja ühe ja sama foneemi allofoonidest: ŋ ja n.

Vaba vaheldus : kui kaks häälikut esinevad ühes ja samas häälikuümbruses, olemata seejuures omavahel opositsioonis. Erinevus ei ole distinktiivne ja häälikud on vabad variandid. Nt eesti keeles h, mis võib madala tagavokaali järel häälduda kahel viisil (sõna nahk erinev hääldus inimeseti).

Distinktiivtunnuseid e. fonoloogilisi tunnuseid kasutades näidatakse iga foneemi puhul, millised kasutusel olevad tunnused selles realiseeruvad. Fonoloogilised tunnused on binaarsed st neil on reeglina kaks väärtust. Näiteks: helilisus, nasaalsus, labiaalsus, näiteks konsonandid võivad olla [-helilisus] või [+helilisus].

Olulisemad kõneorganid on kopsud , kõri, pehme suulagi, keel ja huuled.
Kõneaparaat – elundid, mida hääldamisel kasutame:
  • Hingamiselundid (ülesandeks hääle tekitamiseks vajaliku õhuvoolu tagamine)
  • Fonotatsioonielundid (ülesandeks hääle tekitamine)
  • Artikulatsioonielundid (ülesandeks hääle kujundamine häälikuteks).

Hingamiselundid:

Hingamise faasid:
  • sissehingamine (aktiivne tegevus, mille käigus suurendatakse rindkere ja kopsude mahtu, kopsudes tekib alarõhk, mis põhjustab õhuvoolu kopsudesse; sissehingamisest võtavad osa diafragma (laiendab kopse allapoole) ja roietevahelised lihased (laiendavad kopse üles ja kõrvale)
  • hingamispaus
  • väljahingamine (passiivne tegevus, mille käigus kopsumaht väheneb ja õhk liigub kopsudest välja lihaste lõdvestamise tulemusena).

Hingamise liigid:
  • jõudehingamine (kui inimene ei räägi, sisse- ja väljahingamisfaas on ühepikkused)
  • kõnehingamine (inimene räägib pidevalt, sisse hingatakse kiiresti, välja aeglaselt)
  • kõhuhingamine
  • roidehingamine
  • kontrollitud hingamine

Fonotatsioonielundid e. kõri oma elunditega e. alumine hääleallikas:
  • kõri (larynx)
  • kilpkõhred
  • sõrmuskõhr
  • pilkkõhred
  • häälepaelad ( plicae vocalis)+häälepilu.

Häälekurdude tegevus kõnelemisel
Häälekurdudel on neli kasutusviisi: liigutamine külgsuunas (häälepilu vastavalt kas laieneb või aheneb), pikendamine ette- või tahapoole, õhendamine (häälekurdude kokkupuutepind tavapärasest õhem) ja pingutamine .
Normaalkõnet iseloomustab Bernoulli efekt e. aerodünaamika seadus: mida kiirem liikumine, seda madalam rõhk, mida aeglasem liikumine, seda kõrgem rõhk.
Häälepaelad surutakse teineteise vastu, kopsudest tulev õhuvool põhjustab sulgunud häälepaeltest allpool ülerõhu, mis surub häälepaelad laiali ning rõhud ülal- ja allpool häälepaelu võrdustuvad. Hetkeks tekib allpool häälepaelu madalam rõhk kui ülal, mis põhjustab imemisefekti ja häälepaelte naasmise esialgsesse asendisse.
  • ÜKS VÕNGE

Meeshääle kõrgus 80-150 Hz, naishääle kõrgus 150-300 Hz.

Hingamine: pilkkõhred ja häälekurrud paiknevad üksteisest võimalikult kaugel, et õhuvool läbiks häälekurrud ilma takistuseta.

Sosin: häälekurrud ei sulgu kordagi täielikult, nende vahelt läbi liikuvad õhuosakesed hõõrduvad vastu pikkõhrede servi , tekib kahin.

Helitud häälikud: häälekurrud üksteisest kaugel ( sulge ja avanemisi ei saa tekkida) v. häälepilu suletakse hääliku moodustamise ajaks täielikult.

Helilised häälikud: häälepaelad funktsioneerivad nii, nagu normaalkõneski.
Artikulatsioonielundid e. ülemine kõneallikas:
  • neeluõõs (pharynx)
  • ninaõõs (cavum nasi)
  • suuõõs (cavum oris).

Suuõõne osa häälikute moodustamisel:
  • pehmel suulael – velaarid
  • kurgunibul – uvulaarid
  • kõval suulael – palataalid
  • hambasompudel – alveolaarid
  • hammastel – dentaalid
  • huultel – labiaalid
  • keelehäälikud – lingvaalid.

Suuõõne erinevad osad (kõri poolt huulte poole): kurgunibu ( uvula ), pehme suulagi (velum), kõva suulagi (palatum durum ). Pehme ja kõva suulagi jagunevad taga-, kesk- ja eesosaks. Kõva suulae eesosas on hambasombud e. alveoolid . Suuõõne põhjas on keel. Keelel on neli peamist osa: keeletipp
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Foneetika konspekt #1 Foneetika konspekt #2 Foneetika konspekt #3 Foneetika konspekt #4 Foneetika konspekt #5 Foneetika konspekt #6 Foneetika konspekt #7 Foneetika konspekt #8 Foneetika konspekt #9 Foneetika konspekt #10 Foneetika konspekt #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-01-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 160 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kat152 Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted


Kommentaarid (1)

annye profiilipilt
annye: Päris hea, aitäh
10:58 04-02-2010


Sarnased materjalid

22
docx
FONEETIKA konspekt
11
odt
Foneetika ja fonoloogia
19
doc
Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküs -vastused 2011
7
docx
Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküsimused
5
doc
Eesti foneetika ja fonoloogia kordamine
25
doc
Üldkeeleteaduse konspekt
21
doc
Üldkeeleteaduse konspekt
26
docx
Semiootika KONSPEKT





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !