(välde) eriline silbikvantiteet III välde. Segmentaalfoneemid ahelduvad sõnavormides üksteise kõrvale ning annavad silpe, millega liituvad prosoodilised foneemid. Foneemisüsteemi probleemid - piirifoneemid: kindlalt on olemas silbipiirifoneemid, kas on vaja ka kõnetaktipiiri- ja sõnapiirifoneemi? - Pikkade foneemide olemasolu: morfoloogilise segaduse vältimiseks loetakse pikad vokaalid kahe ühesuguse foneemi järjendiks. Pikad konsonantfoneemid on samadel põhjustel jagatud kaheks osaks (geninaatkonsonant). - Prosoodia: rõhkude ja silbikvantiteedi seos kas üks nähtus (nn aktsent) või kaks nähtust (rõhk + silbikvantiteet). Häälikuvälte ja silbivälte teooriate ühendamatus. Koartikulatsioon foneetika osa, mille ülesandeks on selgitada, kuidas häälikud pidevas kõnes üksteist mõjutavad. Koartikulatsiooni tähtsamad ilmingud: assimilatsioon, dissimilatsioon, siirdehäälikud ja metatees.
frikatiivid, nasaalid, lateraalid, tremulandid 23. Kuidas rühmitada konsonante häälduskoha järgi? Tooge näiteid! Larüngaalid e kõrihäälikud (h), farüngaalid e neeluhäälikud (eesti keeles pole), nasaalid, oraalid e suuhäälikud: uvulaarid p, velaarid k, , g, palataalid j, s, alveolaarid t,s,d,l,n,r, dentaalid t,n. 24. Kuidas rühmitada häälikuid fonatsiooni (helilisuse) järgi? Helilised ja helitud. Tooge näiteid! 25. Missugused on eesti keele konsonantfoneemid ja konsonantidega seotud fonoloogilised probleemid? 17: k, t, t´, p, s, s´, s, h, f, v, m, n, n´, r, l, l´, j. eesti keeles puudub heliliste ja helitute sulghäälikute ja sibilantide vastandus, võõrtähed s ja z, palataliseeritud foneemidel puuduvad kirjas neile vastavad tähed, frikatiivid f ja v moodustavad ainsa helilise ja helitu konsonandi vastanduse. 26. Mis on koartikulatsioon ehk kaasahääldus? Nähtus, kus häälikud üksteist kõnevoolus mõjutavad. 27
23. Kuidas rühmitada konsonante häälduskoha järgi? Näited. · Larüngaalid = kõrihäälikud: h · Farüngaalid = neeluhäälikud · Nasaalid = ninahäälikud: n, m, · Oraalid = suuhäälikud (uvulaarid, velaarid, palataalid, alveolaarid, dentaalid) 24. Kuidas rühmitada häälikuid fonatsiooni (helilisuse) järgi? Näited. · Helilised: m, n, l, l´, r, , j, v · Helitud: k, p, t, s, h, f, s, t´ 25. Missugused on eesti keele konsonantfoneemid ja konsonantidega seotud fonoloogilised probleemid? Eesti keeles on 17 konsonantfoneemi. Probleemid: 1) Eesti keeles puudub heliliste ja helitute sulghäälikute ja sibilantide vastandus. 2) Saab küll rääkida nõrkadest ja tugevatest konsonantfoneemidest, kuid need on tegelikult nõrgad ainult sõna lõpus või lühikestena helilises ümbruses, nii et nad on pigem tugevate allofoonid. 3) Frikatiivid v ja f moodustavad eesti keeles ainsa helilise ja helitu konsonandi vastanduse.
l) keeletipuhäälikud ehk apikaalid m) keeleseljahäälikud ehk dorsaalid Huuled huulhäälikud ehk labiaalid (m, p) Huul-hammashäälikud ehk labiodentaalid (v, f) 4) ninahäälikud ehk nasaalid (n, m) 26. Kuidas rühmitada häälikuid fonatsiooni (helilisuse) järgi? Tooge näiteid! Helilised häälikud: s, h, g Helitud häälikud: täishäälikud, l, r, v 27. Missugused on eesti keele konsonantfoneemid ja konsonantidega seotud fonoloogilised probleemid? a) sõnaalgulised -kahe konsonandiga (tr-, kt-, st-) -kolme konsonandiga (skl-, sts-, spr-) b) sõnalõpulised -kahe konsonandiga (-mp, -nk, -rt) -kolme konsonandiga (-mps, -rts, -lks) c) sõnakesksed -kahe konsonandiga ühendid (km, tn, pr) 28. Mis on koartikulatsioon ehk kaasahääldus? Kaasahääldus (jaguneb: assimilatsioon, dissimilatsioon, siirdehäälikud) 29
pehmesuulaehäälikud: k, , palataalid ehk kõvasuulaehäälikud: j, s , alveolaarid ehk somphäälikud: t, s, l, n, r, dentaalid ehk hammashäälikud: t, n. 25. Kuidas rühmitada häälikuid fonatsiooni (helilisuse) järgi? Tooge näiteid! Helilised konsonandid häälekurrud võnguvad - : /l l´ r m n j v/ Helitud konsonandid - häälekurrud ei võngu: /k p t t´ s s h f/ 26. Missugused on eesti keele konsonantfoneemid ja konsonantidega seotud fonoloogilised probleemid? Eesti keeles on 17 konsonantfoneemi. Probleemid: 1) eesti keeles puudub heliliste ja helitute sulghäälikute ja sibilantide vastandus (on võimalik rääkida nõrkadest ja tugevatest konsonantfoneemidest) 2) võõrtähed s ja z (nt ei esine minimaalpaare, kus vastanduksid s ja z) 3) palatalisatsioon 4) frikatiivid v ja f moodustavad eesti keeles ainsa helilise ja helitu konsonandi vastanduse. 27
velaarid e pehmesuulaehäälikud: k, palataalid e kõvasuulaehäälikud: j, s alveolaarid e somphäälikud: t, s, l, n, r dentaalid e hammashäälikud: t, n 25. Kuidas rühmitada häälikuid fonatsiooni (helilisuse) järgi? Tooge näiteid! · Helilised konsonanded häälekurrud võnguvad: l l´ r m n j v · Helitud konsonanded häälekurrud ei võngu: k p t t´ s s h f 26. Missugused on eesti keele konsonantfoneemid ja konsonantidega seotud fonoloogilised probleemid? · 17 konsonantfoneemi: k t t´ p s h f v m n r l l´ j s · Probleemid: Eesti keeles puudub heliliste ja helitute sulghäälikute ja sibilantide vastandus. Võõrtähed s ja z : s õigekiri on samasugune nagu sulghäälikutel. Z esineb s lühikese helitu nõrga allofoonina heliliste häälikute naabruses, nt beez, drazee, loozi, sarzi. Ei
predorsaalid e eeskeelehäälikud: t, s, n mediodorsaalid e keskkeelehäälikud: s postdorsaalid e tagakeelehäälikud: k, lateraalid e külghäälikud: l Labiodentaalid e huulhammashäälikud: f, v Bilabiaalid: m, p, w 25. Kuidas rühmitada häälikuid fonatsiooni (helilisuse) järgi? Tooge näiteid! Helilised konsonandid - häälekurrud võnguvad: /l l´ r m n j v/ Helitud konsonandid - häälekurrud ei võngu: /k p t t´ s s h f/ 26. Missugused on eesti keele konsonantfoneemid ja konsonantidega seotud fonoloogilised probleemid? Eesti keeles puudub heliliste ja helitute sulghäälikute ja sibilantide vastandus.On võimalik rääkida nõrkadest ja tugevatest konsonantfoneemidest: nõrgad /g b d d´ z z/, tugevad /k p t t´ s s/ Nõrgad vaid teatud tingimusel lühikestena helilises ümbruses või sõna lõpus > pigem tugevate allofoonid b, d, g on tugevate konsonantide nõrgad allofoonid, nt kabi /kapi/, lugu /luku/, koda /kota/, pered /peret/
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
