Euroopa Liidu alused (0)

5 Hindamata
 
Säutsu twitteris
EUROOPA LIIDU ALUSED JA INSTITUTSIOONID
Loengukonspekt Euroakadeemia
rakenduskõrgharidusõppele
(autor Juhan Värk, PhD)
I loengupaar
-----------------
Sissejuhatus ainesse. Euroopa Ühenduse ja Euroopa Liidu teke.
Euroopa Liit kui seadusandlik ühendus. Euroopa Liidu õigusaktid.
1. mail 2004. aastal sai Eestist Euroopa Liidu täieõiguslik liige.
Seega jõudis Eestile juriidiliselt lõpule palju aastaid väldanud
integreerumisprotsess riigiülesesse ühtsesse Euroopasse. Tolle
kõiki eestimaalasi puudutava sündmuse puhul on loomulikult
oluline teada ka selle riigiülese ning tänaseks 27 Euroopa riiki
hõlmava poliitilis-majandusliku ühenduse teket, arenguid, põhilisi
toimemehanisme ja institutsioone ning vastavaid õiguslikke
aluseid. Kõike seda käsitlebki õppeaine nimega "Euroopa Liidu
alused ja institutsioonid". Aastatega on samas Euroopa Liit nii
geograafiliselt laienenud kui institutsionaalselt edasi arenenud.
Suurte raskustega jõuti 2009. aastal ratifitseerida nn Lissaboni
leping, mis on sammuks kogu Euroopa Liitu haarava põhiseaduse
poole. Paraku pole veel kõik Euroopa Liidu (EL) liikmesriigid täis
otsustavust minna üle ühtsele välis- ja julgeolekupoliitikale. Ent
toimunugi eeldab Maastrichti kolme samba süsteemist loobumist ja
uutele tööpõhimõtetele üleminekut. Seda aga ikka veel
konföderatiivse riikide ühenduse raames. 2008. aastal puhkenud
globaalne finants-majanduskriis jättis rasked järelmid ka Euroopa
Liidu liikmesriikide majandustesse. Eesti ja paljud teised
liikmesriigid elasid läbi masu-perioodi ning hakkavad tasahilju
sellest nüüd välja tulema. Eurotsooni mitmed riigid (eriti Kreeka,
Küpros, Hispaania, Sloveenia ja Portugal) aga sattusid sel ajal
sügavasse võlakriisi, kust väljatulek võtab parimal juhul pikki
aastaid, ning sedagi nii kasinusmeetmete kui innovaatiliste
meetmete oskusliku rakendamise korral. Sellega seoses on suure
küsimärgi all ka Euroopa ühisraha euro pikemaks ajaks püsima
jäämine. Viimase puhul eeldab Euroopa Keskpank lähiajal nii
eelarveliidu kui pangandusliidu loomist, mis omakorda eeldab
aluslepingute tuntavat muutmist. Seega tänane Euroopa Liit on
suurte muutuste lävel.
Euroopa Ühenduse teke ja sellele eelnenud katsed.
Esimesed katsed luua ühendatud Euroopat ilmnesid juba 20. sajandi
algul, mil mitmed humanistlik-patsifistlikud rühmitused Euroopas käisid
välja idee luua Euroopa Ühendriigid. Taoline moodustis pidi paljuski
hakkama jäljendama USA-d. Paraku ei leidnud see idee aga Euroopas
loodetud laialdast kõlapinda. Pigem kujunes otse vastupidine olukord.
Mitmed Euroopa tuntud tipppoliitikud, nende hulgas ka Vladimir
Uljanov-Lenin , arvustasid teravalt seda Ameerika Ühendriikidelt
laenatud ideed. Üpris tabavalt märkis asja kohta V.I.Lenin, et Euroopas
üha enam pead tõstev totalitarism ei võimalda 20.sajandi algupoolel seda
97% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Euroopa Liidu alused #1 Euroopa Liidu alused #2 Euroopa Liidu alused #3 Euroopa Liidu alused #4 Euroopa Liidu alused #5 Euroopa Liidu alused #6 Euroopa Liidu alused #7 Euroopa Liidu alused #8 Euroopa Liidu alused #9 Euroopa Liidu alused #10 Euroopa Liidu alused #11 Euroopa Liidu alused #12 Euroopa Liidu alused #13 Euroopa Liidu alused #14 Euroopa Liidu alused #15 Euroopa Liidu alused #16 Euroopa Liidu alused #17 Euroopa Liidu alused #18 Euroopa Liidu alused #19 Euroopa Liidu alused #20 Euroopa Liidu alused #21 Euroopa Liidu alused #22 Euroopa Liidu alused #23 Euroopa Liidu alused #24 Euroopa Liidu alused #25 Euroopa Liidu alused #26 Euroopa Liidu alused #27 Euroopa Liidu alused #28 Euroopa Liidu alused #29 Euroopa Liidu alused #30 Euroopa Liidu alused #31 Euroopa Liidu alused #32 Euroopa Liidu alused #33 Euroopa Liidu alused #34 Euroopa Liidu alused #35 Euroopa Liidu alused #36 Euroopa Liidu alused #37 Euroopa Liidu alused #38 Euroopa Liidu alused #39 Euroopa Liidu alused #40 Euroopa Liidu alused #41 Euroopa Liidu alused #42 Euroopa Liidu alused #43 Euroopa Liidu alused #44
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 44 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2014-01-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
221281 Õppematerjali autor

Mõisted

Teemad

  • EUROOPA LIIDU ALUSED JA INSTITUTSIOONID
  • Loengukonspekt Euroakadeemia
  • rakenduskõrgharidusõppele
  • autor Juhan Värk, PhD)
  • I loengupaar
  • Sissejuhatus ainesse. Euroopa Ühenduse ja Euroopa Liidu teke
  • Euroopa Liit kui seadusandlik ühendus. Euroopa Liidu õigusaktid
  • Euroopa Ühenduse teke ja sellele eelnenud katsed
  • Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (European Coal and
  • Steel Community)
  • Märkus: vastav eelprotokoll kirjutati
  • alla juba 1951. aastal
  • Euroopa Ühisturu
  • Euroopa Majandusühenduse (European Economic
  • Community) (eesti keeles lühidalt EMÜ)
  • Ühisturu
  • EURATOM
  • Euroopa Ühenduseks
  • Euroopa Liidu
  • Euroopa Liidu teke
  • European Union) (eestikeelne lühend EL)
  • Euroopa Liit kui seadusandlik ühendus
  • unifitseerimine (unification)
  • määrus
  • harmoniseerimine (harmonization)
  • direktiiv
  • koordineerimine (co-ordination)
  • Euroopa Liidu õigusaktid
  • asutamislepingutega antud õigustes
  • aluslepingud
  • määrus
  • competent authority (kompetentne ametkond)
  • Märkus: Eestis on selliseks organiks EV Justiitsministeerium
  • otsus
  • soft law
  • II loengupaar (aine “Euroopa Liidu alused ja institutsioonid”, autor
  • J.Värk, PhD)
  • Euroopa Liidu seadusloomemenetlus. Euroopa Liidu õigusaktide
  • tekstitehniline struktuur
  • EL-i õigusloome lähtekohaks on tõsiasi, et EK-l on seaduse algatuse
  • tegemiseks (seaduseelnõu käivitamiseks) monopoolne õigus
  • Samas pole Europarlamendil seadusandliku algatuse õigust
  • nagu seda on rahvusparlamentidel
  • Teatud küsimustes on
  • seadusandliku algatuse õigus ka EL Nõukogul, mida reguleerib
  • Rooma lepingu 152. artikkel
  • Euroopa Liidu õigusaktide tekstitehniline struktuur
  • III loengupaar ( aine “Eurooopa Liidu alused ja institutsioonid”
  • autor J.Värk, PhD)
  • Euroopa Liidu õigusaktide suhe siseriiklikusse seadusloomesse
  • Euroopa Liidu õigusaktide tõlke eriküsimused
  • Euroopa Liidu õigusaktide tõlke eriküsimused
  • See, et EL-i liikmesriikide ametlikud keeled on võrdõiguslikud, leidis
  • kinnitust juba Euroopa Ühenduse esimeses määruses nr.1/1958
  • IV loengupaar (aine “Eurooopa Liidu alused ja institutsioonid”
  • Euroopa Liidu seadusandluse harmoniseerimise tehniline
  • infrastruktuur. Euroopa Liidu õigusaktide harmoniseerimise piirid
  • Euroopa Liidu õigusaktide harmoniseerimise piirid
  • Märkus : antud käsitluses me ei puudutanud otseselt EL-i määruste
  • täitmist, kuivõrd määruse vorm juba iseenesest kohustab liikmesriike
  • vastavat seadusakti sõna-sõnalt täitma. Euroopa Kohtu
  • karistuspretsedentide ajel neid ka kõigis EL-i riikides rahuldavalt
  • täidetakse. Suhteliselt hästi täidetakse ka EL-i otsuseid, mis annavad
  • liikmesriikidele piisava paendlikkuse nende seadusaktide sisulisel
  • täitmisel (määruse osa täidetakse juba lausa automaatselt punktuaalse
  • täpsusega, direktiivi osa aga sarnaselt EL-i direktiivide täitmisele)
  • V loengupaar (aine “Euroopa Liidu alused ja institutsioonid”, autor
  • J.Värk, PhD)
  • Euroopa Liiduga liitumise põhiprintsiibid. Euroopa Liiduga
  • liikmesoleku põhiseaduslikud eeldused
  • acquis communautaire
  • tehnilisi mugandusi (inglise k. technical
  • adaptions)
  • tehnilisi mugandusi
  • EL-i positsiooni
  • draft EU position paper
  • liitumisakt (Act of Accession)
  • Euroopa Liidu liikmesoleku põhiseaduslikud eeldused
  • Loengukonspekt aines “Euroopa Liidu alused ja institutsioonid”
  • autor Juhan Värk, PhD)
  • VI loengupaar
  • Euroopa Liidu institutsioonide teke ja klassifikatsioon. Euroopa
  • Komisjon ja tema suhted teiste Euroopa Liidu institutsioonidega
  • Märkus: viimasel ajal räägitakse üha kõnekamalt, et Euroopa
  • Ministrite Nõukogu ja Ülemkogu tulevat juba käsitleda eraldi
  • põhiinstitutsioonidena. Seega võime tinglikult rääkida isegi 7-st EL-i
  • põhiinstitutsioonist
  • Euroopa Komisjon ja tema suhted teiste EL-i institutsioonidega
  • Seaduste algatamise ainuõigus Euroopa Liidus on Komisjonil
  • Admin-rakendusliku funktsiooni täitmisel on Komisjon EL-i
  • täidesaatva organina vastutav
  • Järelvalvefunktsiooni raames Komisjon peab kindlustama
  • liikmesriikides EL-i kohustuslike sekundaarõigusaktide elluviimise ja
  • kõigi EL-i seaduste kehtestamise
  • EL-i ja muude riikide vaheliste lepingute raames võib Komisjon
  • mitte-EL-i riigi ka Euroopa Kohtu ette tuua
  • Euroopa Komisjon suhtleb väga tihedalt EL-i Nõukogu ja
  • Europarlamendiga, esitades neile heakskiidu saamiseks oma
  • seaduseelnõusid
  • VII loengupaar aines “Euroopa Liidu alused ja institutsioonid” (J
  • Värk, PhD)
  • Euroopa Liidu Ministrite Nõukogu ja Ülemkogu, nende koosseis
  • põhifunktsioonid, töökorraldus ja suhted Europarlamendiga
  • Euroopa Ülemkogu
  • eesistujariigi kokkuvõte
  • EL-i Ministrite Nõukogu
  • VIII loengupaar aines “Euroopa Liidu alused ja institutsioonid”
  • J.Värk, PhD)
  • Euroopa Parlament, tema koosseis, põhifunktsioonid, töökorraldus
  • ja suhted teiste EL-i institutsioonidega
  • Otsustusmehhanismid Europarlamendis
  • Europarlamendi koosseis ja töökorraldus
  • Europarlamendi põhifunktsioonid
  • EP seadusandlik roll
  • EP eelarveline roll
  • EP järelvalveline roll
  • Europarlamendi suhted teiste EL-i institutsioonidega
  • IX loengupaar aines “Euroopa Liidu alused ja institutsioonid”
  • Euroopa Kohus ja Kontrollikoda, nende koosseisud, töökorraldus ja
  • põhifunktsioonid
  • Euroopa Kohtu põhifunktsioonid
  • Kontrollikoda (endine Audiitorkogu)
  • X loengupaar aines “Euroopa Liidu alused ja institutsioonid”
  • J.Värk, PhD)
  • Euroopa Keskpank, tema teke, juhtimisstruktuur ja
  • põhifunktsioonid. Regioonide Komitee ja Majandus-Sotsiaalkomitee
  • kui EL-i olulised abiinstitutsioonid
  • Euroopa Keskpanga põhifunktsioonid
  • Regioonide Komitee
  • Majandus- ja Sotsiaalkomitee
  • Märkus: käesolev loengukonspekt on struktureeritud eeldusel, et
  • ainekursuse üldmahuks on 24 akadeemilist tundi. 2012/2013
  • õppeaastast alates on selleks mahuks 22 akadeemilist tundi, mis eeldab
  • kõnealuse aine sisu veidi kontsentreeritumat tutvustamist

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

78
docx
23
docx
62
doc
54
doc
56
doc
67
doc
49
docx
1072
pdf





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto