50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-08-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
26 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Stella1995
Õppematerjali autor
Õigus hääletada aktsionäri nimel. _D__ 8. Piiramatu eluiga H. Majandusorganisatsioon, mille omanikel on tema tegevuse eest piiratud vastutus. _F__ 9. Aktsia I. Meetod, kuidas muuta suure kaotuse risk väikesteks perioodilisteks makseteks. __H_ 10. Aktsiaselts J. Firma aktsionäride poolt valitud esindajad. Valikvastused: Märkige sobiva vastuse täht joonele. __d_ 1. Ettevõtlus a. toob alati kasumit. b. on ala, kus saavad tegutseda vaid kõrgelt haritud inimesed. c. on isiksuse omadus. d. ei ole kunagi riskivaba. __a_ 2. Meie tänapäevane majandus erineb palju aastatetagusest. Milline põhjus järgnevaist on toonud kaasa need muutused? a. Ettevõtjad leiutasid või avastasid turu jaoks uusi kaupu. b. Õnn. c. Risk on peaaegu täiesti välistatud. d. Füüsilised isikud toodavad tänapäeval aktsiaseltsidest rohkem. _c__ 3
23)Kujutage ette,et piima ja teiste jäätise koostisosade hind tõuseb järsult ning piirkulu suureneb.Selle tulemusena soovib iga firma müüa iga hinna juures väiksema koguse jäätist,seega nihkuks turupakkumine vasakule. 24)Kui veiseliha hinnad tõusevad ja jäävadki kõrgele tasemele,siis aja jooksul veiseliha pakkumine muutuks jäigemaks,kuna tootjad harjuksid kõrgemate hindadega. 25)Autopesulate pakkumiskõverat ei nuhutaks paremale kui vee hind tõuseb. 26)Pakkumiskõver näitab,et turumajanduses saavad tarbijad rohkem tooteid,kui nad pakuvad tootjatele rohkem raha vahetuseks toote eest. 27)Kui kanade nakkus toob kaasa munasaagi hüppelise vähenemise,siis kanakasvatajad pakuvad lihavõtteks vähem mune iga võimaliku hinna juures. 28)Toote kõrgem hind paneb tarbijad seda kaupa vähem ostma. 29)Turgu tasakaalustav hind on tähtis,kuna see tasakaalustab nõutavad kogused pakutavatega. 30)Kõige paremini kirjeldab jõude,mis panevad hindu üles-alla kõikudes liikuma
2) Ettevõtja isiksuse omadused 3) Äriplaani olemus 4) Erastamise kontseptsioon Eesti Vabariigis 1) Ettevõtluse funktsioon Kõik inimesed ettevõtjaks ei sobi, 20% sobib ettevõtjateks. Miks kõik ettevõtjaks ei saa? kardetakse oma vara kaotada (risk), igal kuul tuleb dokumente saata, ise ei juleta saata. Ettevõtja on suurem egoist kui tavainimene. Surdokamber ülivaikne ruum. Millised on kõige suuremad egoistid? näitlejad, sportlased, õpetajad jne. Ettevõtlus on elamisviis. Turumajanduses on kaks peamist isiklikku tegurit oma võimetest ja valmidusest neid arendada ja nende rakendamise nimel pingutada, oskustest oma võimeid lülitada vastavasse turunisi, oskus mida teha?, kus teha?, millega teha? Et ettevõtjaks saada ja olla, on vaja järgmisi baasteadmisi, esiteks: ettevõtja asutamine, käitamine, majandustegevuse korraldamine, kontroll. Käitamine üks riskantsemaid. Muutuvad hinnad, turu situatsioonid, kliendid, mida tuleb arvestada. Tähtsaim on tööjõu kasutus
SISSEJUHATUS Ainetöö eesmärk on anda ülevaade aktsiate liikidest ja nendega seonduvatest korporatiivsetest sündmustest. Teema valiku põhjuseks on arutori isiklik huvi erinevate aktsiate vastu. Kuna kooli programmis puudutatakse teemat väga üldistavalt, otsustas autor teha sellest teemast täpsema ülevaate. Töös antakse ülevaade võõrkapitali kaasamise võimalustest, sest tänapäeva majandussüsteemis on enamus suurettevõtteid üles ehitatud võõrkapitali kaasamisega. Töö annab ka ülevaate erinevatest kasutusel olevatest aktsialiikidest nii Eestis kui väljaspool Eesti õigussüsteemi ning milliste aktsiate kasutamine on rohkem levinum erinevates ärivaldkondades ja kuidas oleks kasulik ettevõtel oma aktsiakapitali struktureerida. Tänapäeval on enamus arenenud riikide kodanikest aktsionärid. Seda läbi pensionifondide, mis tavaliselt koosnevad erinevatest võlakirjadest ja aktsiatest. Tänapäeva infoajastul, kus paljud meie igapäevategevustest on kolinud in
TALLINNA MAJANDUSKOOL Väikeettevõtja Kaspar Pärn, Essu Heintalu, Mariell Oolma, Birgit Avistu, Kati Usin VE209 AKTSIASELTSI JUHTIMINE Referaat Juhendaja: Marius Kuningas Tallinn 2020 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 ....................................................................................................................................................4 ÄRIORGANISATSIOON............................................................................................
A Ühinguõiguse kordamisküsimused 2012 Üldist 1. Mis on ühing Õigusnormide kogum, mis reguleerib ühingutega seonduvaid küsimusi. A)Ühingu põhiõiguslik regulatsioon on, et tegemist on võlasuhetega. ühingu loomisel on sellised tagajärjed omavahelised suhted, nad on seotud nii,et kõigil on vastastikkused õiguse dja kohustused, KUID tuleb juurde veel see, et see on neil ühine ÜHING kõigil neil tekivad omakorda täiendavad suhted ühinguga, sellega, mida nad ise on loonud. Ühing 2 tähendust see, et on ühingu liikmed, nende vahel on õigused ja kohustused, neil on need kohustused ja õigused ka ühingu ees. Ilma välisküljeta ühing abielu, kooselu. Kohaldatakse seltsingu kohta käivaid sätteid. Vara jagamine tekib ühinguküsimus e seltsingu sätted. B)Kuulub eraõiguse alla; üks kandvamaid osasid TsÜSi kõrval. Ühigus ei puuduta ainul ühinguid vaid ka laiemalt kõiki muid äritegevusega seotuid füüsilisi ja jur
1. Riigi kui omaniku ettevõte 2. KOVi kui omaniku (munitsipaal) ettevõte 3. Ühistu 4. Täisühing 5. Usaldusühind 6. Osaühing 7. Aktsiaselts 8. Aktsiad 9. FIE 10. Talud Omandisituatsioon: Riiklik omand: Omandisituatsiooni muutumine: 1 tulp: 2. tulp: Riiklike omandisuhete reformimine (25-30%) Lahtiriigistamine (70-75%) (75-90%) Riikliku ettevõtte iseseisvuse otsene Ettevõtte omandivormi muutmine suurendamine (peamiselt) Riiklike alluvussuhete tugevdamine (vähemas osas) Lahtiriigistamise Individuaal- ja kollektriivomand Üldrahvalik e rahva ühisomand 1. Üksikisiku omand 1. Riiklik omand 1.1 Individuaaltöötaja omand 2. Munitsipaalomand 1.2 Eraomand 3. Rahvaettevõtte omand 2. Talupereomand 3. Kollektiivi e ühistu omand 4. Töökollektiivi omand 5. Majandusühingu
Eksam: Teooriaküsimused + kaasus (sarnane sellele, mis seminaris läbivõetud ja kodutööna lahendatud) 1. ÜHINGUÕIGUSE PÕHIMÕISTED 1.1. Ühinguõiguse mõiste ja koht õigussüsteemis Kuulub eraõiguse alla; üks kandvamaid osasid TsÜSi kõrval. Ühigus ei puuduta ainul ühinguid vaid ka laiemalt kõiki muid äritegevusega seotuid füüsilisi ja juriidilisi isikuid (sihtasutus, füüsilisest isikust ettevõtja, filial jne.) 1.1.1. Ühinguõiguse mõiste Ühinguõigus (objektiivses tähenduses)- õigusnormide kogum, mis reguleerib ühingutega seonduvat (nii juriidilised isikud kui ka mittejuriidilised isikud), st peamiselt liigid, õiguslik seisund, asutamine ja lõpetamine, ümberkorraldamine, sise- ja välissuhted, esindus ja vastustus. Ühingu mõiste: a) lai tähendus- kõik eraõiguslikud ühendused, va asutused. b) kitsas tähendus- korporatiivse struktuurita eraõiguslikud ühingud, eelkõige isikuteühingud (nt seltsing,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid