Etoloogia kordamisküsimused (0)

2 HALB
 
Kordamisküsimused
SISSEJUHATUS. KÜSIDES KÜSIMUSI KÄITUMISEST.
1. Inimeste huvi põhjus loomade käitumise vastu, naiivne periood.
Inimeste ammuse huvi ajendid loomade käitumise vastu:
(1) otsinguline huvi (nö. puhas huvi) ­ soov seletada juhuslikult pealt nähtud tegevusi
looduslikel loomaliikidel
(2) praktiline huvi ­ vajadus aru saada ja kontrollida jahi- ja koduloomade käitumist
Naiivsele perioodile pani aluse Aristoteles, kes arvas, et linnud talvituvad kaldaroostiku
mudas.
2. Teaduslike käitumisuuringute algus: C. Darwin, "vaikuse" periood, 1930. aastate
murrang Euroopas ja Ameerikas. Euroopa ja Ameerika koolkondade panus.
Tugeva tõuke etoloogia arenguks andis C.Darwini ,,Liikide tekkimine", vaikuse perioodil
keegi näiliselt ei uurinud loomade käitumist. Olulisi avastusi ei tehtud. Zooloogias uuriti teisi
valdkondi, mitte spetsiifiliselt loomade käitumist. Euroopa koolkond uuris loomade käitumist,
samas kui Ameerikas keskenduti õppimisvõime uurimisele.
3. K. Lorenz, N. Tinbergen, J.B. Watson, F. Skinner.
Lorenz ja Tinbergen panid aluse Euroopa etoloogide koolkonnale. Ameerikas Skinner ja
Watson ­ biheivioristide koolkond. Uurisid loomade õppimisvõimet.
4. Käitumisvaatlus ja käitumise kirjeldamine, ogaliku etogramm.
Vaatlus ja kirjeldamine on loodusteaduslike uuringute alus. enne eksperimendi püstitamist tuleb
objekti tundma õppida nn. pilootuuringute käigus. Käitumise vaatlemise ja kirjeldamise tulemusena
luuakse looma etogramm ­ käitumisaktide mustrite üleskirjutus. Ogaliku sigimisaegse käitumise
etogramm: siksak-tants, pea alaspidi ähvarduspoos, pesa ehitamine, pesa õhutamine, pesast läbi
pugemine, marja viljastamine jne.
5. Neli küsimust käitumise kohta.
Väljakujunemine, vallandumine, funktsioon, evolutsioon
6. Näited küsimustest käitumise väljakujunemise, vallandumise, funktsiooni ja
evolutsiooni kohta.
Väljakujunemine ­ kas isaogaliku pesaehitamisfunktsioon on täielikult kaasasündinud või
paraneb aja vältel. Vallandumine ­ millised stiimulid vallandavad isaogaliku
sigimiskäitumise. Funktsioon ­ miks esitab isaogalik emasele siksak-tantsu. Evolutsioon ­ kas
siksak-tants oli ka ogaliku eellastel.
7. Pilk käitumise väljakujunemise uurimisse.
Etoloogid tuginesid põhiliselt vaatlustele looduses, samas kui psühholoogid keskendusid
katsetele kontrollitud tingimustes. Psühholoogid uskusid, et loomade käitumise
väljakujunemisel on määravaks kasvukeskkond, etoloogid uskusid, et tähtis on loomus.
Tulemuseks oli süntees.
8. Varaste etoloogide ja biheivioristide konflikti juured ja olemus, selle tulemus.
Biheivioristid ja etoloogid kasutasid loomade uurimiseks erinevaid meetodeid ja tulid
erinevatele järeldustele. Etoloogid olid bioloogid-zooloogid ja aktsepteerisid
evolutsiooniteooriat, huvitusid paljudest liikudest. Biheivioristid otsisid üldisi seaduspärasusi,
mis kehtiksid kõigi liikide puhul. Uurisid põhiliselt rotte ja tuvisid. Etoloogid tuginesid
põhiliselt vaatlustele looduses, samas kui psühholoogid keskendusid katsetele kontrollitud
tingimustes. Psühholoogid uskusid, et loomade käitumise väljakujunemisel on määravaks
kasvukeskkond, etoloogid uskusid, et tähtis on loomus. Tulemuseks oli süntees.
9. Näide käitumise väljakujunemise uurimisest (reesusahvid ja maod).
Looduses ahvid kardavad madusid. Võeti ahvid, kellel polnud liigikaaslastega mingit
kokkupuudet ja kes ei osanud madu karta. Ahvid suhtusid maosse ikkagi ettevaatusega. Kui
näidati, kuidas teised ahvid madu kardavad, hakkasid ka nemad madu kartma. Kui püüti neid
95% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Etoloogia kordamisküsimused #1 Etoloogia kordamisküsimused #2 Etoloogia kordamisküsimused #3 Etoloogia kordamisküsimused #4 Etoloogia kordamisküsimused #5 Etoloogia kordamisküsimused #6 Etoloogia kordamisküsimused #7 Etoloogia kordamisküsimused #8 Etoloogia kordamisküsimused #9 Etoloogia kordamisküsimused #10 Etoloogia kordamisküsimused #11 Etoloogia kordamisküsimused #12 Etoloogia kordamisküsimused #13 Etoloogia kordamisküsimused #14 Etoloogia kordamisküsimused #15 Etoloogia kordamisküsimused #16 Etoloogia kordamisküsimused #17 Etoloogia kordamisküsimused #18 Etoloogia kordamisküsimused #19 Etoloogia kordamisküsimused #20 Etoloogia kordamisküsimused #21 Etoloogia kordamisküsimused #22 Etoloogia kordamisküsimused #23 Etoloogia kordamisküsimused #24 Etoloogia kordamisküsimused #25 Etoloogia kordamisküsimused #26 Etoloogia kordamisküsimused #27
10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 27 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2012-04-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
80 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
J L Õppematerjali autor

Lisainfo

Dokumendis esitatud küsimused

  • Millised on käitumise evolutsiooni mehhanismid ?
  • Milline on olnud mingi konkreetse käitumise fülogenees ?
  • Miks lind laulab ?
  • Mis juhtuks, kui rühma satub egoistlik indiviid, kes nii ei käitu ?

Mõisted

Sisukord

  • Varased etoloogid
  • Tänapäeva etoloogid
  • Väide
  • Peamised küsimused
  • Lahendus
  • Seletus
  • kiskjatele suunatud signaalid saakloomadel
  • Signaali tähendus
  • Visuaalsed signaalid
  • Akustilised signaalid
  • Keemilised (lõhna-) signaalid

Teemad

  • SISSEJUHATUS. KÜSIDES KÜSIMUSI KÄITUMISEST
  • Inimeste huvi põhjus loomade käitumise vastu, naiivne periood
  • huvi ajendid
  • otsinguline huvi
  • praktiline huvi
  • Teaduslike käitumisuuringute algus: C. Darwin, “vaikuse” periood, 1930. aastate
  • murrang Euroopas ja Ameerikas. Euroopa ja Ameerika koolkondade panus
  • K. Lorenz, N. Tinbergen, J.B. Watson, F. Skinner
  • Käitumisvaatlus ja käitumise kirjeldamine, ogaliku etogramm
  • pilootuuringute
  • Neli küsimust käitumise kohta
  • Näited küsimustest käitumise väljakujunemise, vallandumise, funktsiooni ja
  • evolutsiooni kohta
  • Pilk käitumise väljakujunemise uurimisse
  • Varaste etoloogide ja biheivioristide konflikti juured ja olemus, selle tulemus
  • Näide käitumise väljakujunemise uurimisest (reesusahvid ja maod)
  • Pilk käitumise vallandumise uurimisse
  • Erinevate erialade uurijate huvide kattumine, selle põhjus
  • väliskeskkonna ärritajatest
  • meeleelundid
  • tajumisvõimet
  • sisekeskkonna seisundi
  • närvisüsteemi
  • neutraalseid mehhanisme
  • Käitumise vallandumise uurimise põhimeetodid, selle suuna arengujooned
  • motivatsiooniteooria
  • Näide käitumise vallandumise uurimisest (kaelus-turteltuvide sigimiskäitumine)
  • Pilk käitumise evolutsiooni uurimisse. Probleem selles vallas, peamised
  • uurimismeetodid
  • Näide käitumise evolutsiooni uurimisest (gupide käitumise evolutsioon)
  • Pilk käitumise funktsiooni uurimisse. Selle suuna tormilise arengu põhjus ja
  • eesmärk
  • revolutsiooniliste ideede
  • saj. viimasel kolmandikul
  • kohastumusliku tähtsuse
  • Peamised vaidlusküsimused käitumise funktsiooni uurimisel, nende lahendus
  • geneetiline määratletus
  • Erinevate erialade uurijate huvide kattumine käitumise funktsiooni ja
  • evolutsiooni uurimisel
  • Funktsiooni uurimise põhiprobleemid, eksperimentaalse ja mitte
  • eksperimentaalse lähenemise puudused
  • Näide korrelatiivse uurimismeetodi puudustest (ahvikarja suurus ja
  • kodupiirkond)
  • Kimalaste toitumiskäitumise adaptiivsuse tõestamine mitte-eksperimentaalsel
  • viisil
  • Etoloogia spetsiifilisi probleeme
  • KÄITUMISE MOTOORIKA
  • Erinev liikumine käitumiste peamise erinevusena
  • Refleksid. Näiteid refleksidest (põlverefleks, kratsimisrefleks)
  • Reflekside põhiomadused, nende põhjused
  • Kärbsevastse käitumine tupikust väljumisel kui refleksi väsimuse tulemus
  • Reflekside ja käitumismustrite erinevused
  • idee
  • Näide hallhane munaveeretamis-käitumisest
  • de suhtes
  • suurem
  • Näiteid stereotüüpsetest käitumismustritest
  • Stereotüüpsed käitumismustrid kosimiskäitumises, nende kasutamine
  • taksonoomias
  • kosimiskäitumises
  • Automaatne ja tagasisidel põhinev käitumine
  • Liikumise tsentraalne ja perifeerne kontroll
  • Näide liigutuste perifeersest koordinatsioonist siidiliblika koorumisel
  • Tsentraalse ja perifeerse kontrolli vahekord
  • detailides
  • Liigutuste orientatsioon
  • üldise liikumismustri
  • liigutuste orienteerimist
  • Sensoorne tagasiside, selle roll erinevates käitumistes
  • puudub
  • tühine
  • ülioluline
  • Aed-põõsalindude ränne kui sünnipärane automaatne käitumismuster
  • Orienteerumismehhanismide tüübid (kinees, taksis, liikumine nurga all ärritaja
  • suhtes, orientiiride kasutamine), nende erinevused ja näited
  • suuna
  • positiivne
  • negatiivne
  • Liikumine ärritaja suhtes nurga all
  • Maamärkide” ehk orientiiride kasutamine
  • lähiorienteerumisel
  • Üldine seaduspärasus orienteerumismehhanismide kasutamisel
  • Lihtsama närvisüsteemiga
  • kaugorienteerumisel
  • SENSOORSED SÜSTEEMID
  • Meeleelundite roll käitumises, nende tööprintsiibi lihtsus
  • retseptorrakud
  • Meelte tundlikkuse varieeruvus loomariigis (näiteid)
  • Inimesele tundmatud meeled loomadel
  • Looma “omailm”
  • Signaalärritajad. Signaalärritaja ogaliku näitel
  • Päästiktunnused ehk biosignaalid
  • biosignaalideks
  • Signaalärritajate ja päästiktunnuste omavaheline suhe, näiteid sellest
  • Signaalärritajate toimemehhanismi kontseptsiooni areng etoloogias
  • Erinevate signaalärritajate kompleksne mõju käitumisele (hõbekajakate
  • munaeelistuse näitel)
  • Järeldus “tiitrimiseksperimendist” – heterogeense summatsiooni seadus
  • mitmed ärritajad
  • Supernormaalsed ärritajad, nende osa päästiktunnuste evolutsiooni seletamisel
  • Valikuline reageerimine ärritajatele, selle sensoorne alus
  • Perifeersed filtrid (konna näitel)
  • Perifeerse filtermehhanismi piiratus
  • vähestele väga spetsiifilistele
  • ärritajatele
  • Tsentraalsed filtrid (lindude ja imetajate näitel), nende eelised võrreldes perifeersete
  • filtritega
  • Tsentraalsete ja perifeersete filtrite koostoime
  • Sensoorne ekspluateerimine, selle näiteid
  • sensoorseks
  • ekspluateerimiseks
  • KÄITUMISE VALLANDUMINE
  • tühikäitumine
  • tegevuse
  • ärrituste
  • Harjumine
  • ärritajaspetsiifiline
  • Sisemiste ja väliste tegurite suhteline tähtsus käitumises varieerub tugevasti
  • instinkte
  • konkureerivad
  • kontrollkeskus
  • seotud tegevuste rühmi
  • üksiktegevusi
  • sisemise seisundi
  • päästikmehhanismid
  • assotsieerunud
  • teguritest
  • tugev
  • koostoime
  • standardset operantkambrit
  • Reaalsed süsteemid
  • tasakaalu
  • pakendina
  • KÄITUMISE VÄLJAKUJUNEMINE
  • John Locke
  • rottide õppimisvõimet
  • ajus
  • välismaailmas
  • ühtedele ja samadele reeglitele
  • ei ole eelsoodumust
  • ei suuda tõestada
  • kogemuse mitteolulisust
  • kogemusest õppimine ei ole ainus
  • käitumismustrid ei jagune
  • üksnes 100% sünnipärasteks või 100% omandatuteks
  • nurture
  • labiilsemad
  • üldjuhul suudab noorlind omandada üksnes oma liigi
  • laulu
  • lihtne
  • keeruline
  • tundlikud perioodid
  • lennuvõimestumisjärgne
  • suguküpsuse saabumise eelne
  • õpivad
  • vältima
  • mitu
  • silmatorkavamaid
  • Kokkuvõttes
  • sotsiaalsest õppimisest
  • KÄITUMISE EVOLUTSIOON
  • loodusliku valiku
  • võrdlemise
  • seos käitumismustri ja mingi muu tunnuse vahel võib olla juhuslik, mitte põhjuslik
  • keeruline tõestada, mis on põhjus, mis
  • tagajärg
  • liik ei pruugi olla parim võrdlusühik
  • käitumuslike erinevuste püsimine kultuuriülekande teel
  • või
  • konvergentsi tulemus
  • hüpoteese
  • a) toidukonkurentsi vältimine
  • b) paarumiskonkurents
  • versus
  • kultuuriülekande
  • Ühine päritolu
  • Konvergents
  • perekondade sugupuu
  • liikide lahknemisel
  • keerukad
  • põhiidee
  • Näide: rituaalse pulmakingi päritolu surusääsel
  • Hilara sartor
  • KÄITUMISE FUNKTSIOON
  • organismi mingi omaduse või tunnuse
  • funktsiooniks on selle valikuline väärtus ellujäämise ja/või sigimisedu
  • mõttes
  • kaudne nt linnulaulu seos sigimisedukusega
  • hinna
  • peaks
  • tegelikku
  • Optimaalse toitumise teooria
  • maksimiseerib ajaühiku kohta
  • omastatud netoenergiahulga
  • marginaalväärtusteoreemi
  • valiv
  • valimatult
  • taastuvast ressursist
  • kindlate ajavahemike järel
  • limiteerivate asjaoludega
  • mikrotoitained
  • agregeeritult
  • isend toimib liigi või loomarühma
  • huvides
  • vastab saadaolevale toiduhulgale
  • looduslik valik toimib mitte niivõrd isendeile, vaid eelkõige loomarühmadele
  • ohverdavad oma egoistlikud huvid
  • edukamad
  • kritiseerisid
  • Tänapäevane seisukoht
  • isenditele
  • erandlik
  • egoismi
  • agressiivsus
  • altruismi
  • koopiaid
  • järglasi
  • geenid ühised
  • sugulastel
  • otsene fitness
  • kaudne fitness
  • inklusiivne fitness
  • suguluskoefitsiendiga
  • b/c > 1/r
  • lõimetishoolde puudumine
  • lõimetishoolde esinemine
  • a) biparentaalne hoole
  • ühe vanema hoole
  • kulukas
  • odav
  • tasuvam
  • tugevamini seotud
  • isadus
  • paternity uncertainty
  • paariväliste
  • varjatud polügüünia
  • sotsiaalsel
  • paarivälise
  • DNA-sõrmejälje
  • evolutsiooniliselt
  • stabiilne strateegia
  • a) ESS on üks konkreetne strateegia
  • ühtmoodi
  • tasuvus
  • ESS on kahe või mitme strateegia tasakaaluline segu
  • iga strateegia tasuvus sõltub
  • tasuvus võrdne
  • Kokkuvõttes
  • LOOMADE KOMMUNIKATSIOON
  • hind
  • kiskjatele suunatud signaalid saakloomadel
  • mimikri
  • aposemaatilised signaalid
  • saakloomadele suunatud signaalid kiskjatel
  • Krüptilisus
  • peidulisus
  • maskeering ja mimikri
  • mimikri
  • aposemaatilised signaalid
  • silmatorkavat
  • tõest
  • vastastikku kasuliku
  • mõlemale
  • kasulik isendile endale
  • manipuleerimisena
  • odavaks
  • W. John Smith
  • sõnumit
  • tähendus
  • sisemise seisundi
  • välismaailmas
  • vormis
  • kontekst
  • liigilisest kuuluvusest
  • soost
  • suguküpsusest
  • geograafiline päritolu
  • identiteet
  • Visuaalsete signaalide eelised ja puudused
  • privaatses lähisuhtluses
  • Akustiliste signaalide eelised ja puudused
  • infokogust on
  • vaja edastada väga kiiresti
  • reklaamdispleid
  • headele geenidele
  • a) kõrge vanus
  • laulavad
  • ekstravagantsed tunnused
  • kvaliteetsed
  • Amotz Zahavi
  • händikäpi printsiibina
  • kummalisi tunnuseid
  • fluktueeriv asümmeetria
  • kvantitatiivne
  • tähelepanu
  • üksikliikmete
  • solitaarsed
  • kodupiirkonnas
  • paarumisterritoorium
  • toitumisterritoorium
  • ajalisruumilisest
  • ühtlaselt
  • agregeeritult
  • vaenlaste
  • toituda
  • Kõrgenenud valvsusaste
  • Grupi lahjendusefekt
  • Väiksem ohupiirkond
  • Kiskja tähelepanu hajutamine
  • Ühine kaitse tugeva vaenlase eest
  • Ühine jahipidamine
  • Süsteemne ressursikasutus
  • Grupp kui informatsioonitsenter
  • lähisugulasi
  • eusotsiaalsete
  • a) mutualism
  • retsiprookne altruism
  • tit-for-tat
  • dominandiks
  • subordinaadiks
  • Zonotrichia querula
  • vanus
  • iseeneslikult
  • kindlatel päevaaegadel. Sotsiaalne stimulatsioon
  • Sotsiaalne stimulatsioon
  • nõrgalt seotud
  • konsensus
  • võimed
  • loovast intellektist
  • kvantitatiivne
  • sotsiaalsus
  • tervikuna

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

134
docx
74
docx
35
doc
56
doc
34
doc
11
doc
26
docx
72
doc





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto