Linnapea 31. oktoober 2009, kell 13.00 Lavastaja: Andres Lepik Kunstnik: Jaak Vaus Muusikaline kujundaja: Peeter Konovalov Liikumisjuht: Oleg Titov Lavastaja assistent: Gert Kark Peaosas: Andres Tabun Teistes osades: Kadri Lepp, Merle Liinsoo, Kata-Riina Luide, Triinu Meriste, Carita Vaikjärv, Anne Valge, Tanel Ingi, Peeter Jürgens, Jaanus Kask (külalisena), Arvi Mägi, Arvo Raimo, Meelis Rämmeld, Aarne Soro, Janek Vadi, Margus Vaher, Tarvo Vridolin, Gert Kark, Kristiina Kalliver, Annabel Liinsoo, Mariann Mägi, Sandra Roosimaa, Robin Liinsoo, Tobias Tammearu Lühisisukokkuvõte Linnapea on teatritükk, mis räägib Viljandi linnast ning selle kunagisest linnapeast August Maramaast. Lugu algab 24.veebruaril 1918, kui Viljandi linna jõuab noormees Pärnust, kes sõnab, et Eesti Vabariik olla suvituspealinnas välja kuulutatud. Tollane linnapea laseb trükkida lendlehti, et seda rõõmustavat uudist kuulutada ning Viljandi rahvas koguneb linna rae...
Ma käisin 19.septembril Rahvusooperis Estonia , vaatamas balletti ,,Coppelia" . Balletti muusika autoriks oli Prantsuse helilooja Clement Philibert Leo Delibes . Osades : Swanilda, linnapea tütar Olga Malinovskaja ja Eve Andre Franz, Swanilda kihlatu Sergei Upkin ja Artjom Maksakov Doktor Coppelius Sergei Fedossejev Linnapea Andrei Mihnevits Kõrtsmik Vladimir Klepinin Kõrtsmiku naine Helen Veidebaum Kõrtsmiku lapsed Tallinna Balletikooli õpilased Swanilda sõbrannad Variatsioon ,,L'aurore" Heidi Kopti, Marika Muiste, Tiina Ojanen Variatsioon ,,La priere" Svetlana Danilova, Galina Laus, Nanae Maruyama ,,Coppelia" 1922. aastal esietentunud Leo Delibes'i ,,Coppelia" oli esimene õhtut täitev ballettilavastus selles teatri...
Talvik, Anne Reemann, Hendrik Toompere, Merle Jääger ning Andres Dvinjaninov. Komöödiast pakatav lavastus juhib mõtlema asjaolule, kus naine peab tundma oma kohta ja mees peab oma tahtmise nimel vaeva nägema. Kohati võib seda lavatükki kujutada ka tragöödiana, kuna tegutsetakse üksteise selja taga, olles üksteise soovidele ja tunnetele vastu ning eirates neid. “Tõrksa taltsutus” on kahevaatuseline etendus Shakespeare’i viievaatuselisest näidendist, mis algab kahe noorhärra sooviga kosida rikka Padua aadlimehe Baptista nooremat tütart Biancat, kuid kangekaelne Baptista on nõus oma nooremat tütart mehele andma vaid juhul, kui keegi võtab naiseks endale tema taltsutamist vajava vanema tütre Katharina. Ilmub välja noor aadlik Padua lähedalt nimega Petruccio, kellele hakkab Katharina meeldima. Ta otsustab proovida tütarlapse südant võita, mis muutub takistustega
vehklemisega. Aastal 1993 lõpetas S. Seeman Tallinna Pedagoogilise Instituudi, õppis näitejuhi eriala. Hetkel töötab S. Seeman Pärnu teatris Endla ja laulab ansamblis Kala. Sepo Seeman on pälvinud kolm korda publikulemmiku preemia Endla teatris. Etendus oli lauskomöödia. Minu jaoks oli algus kõige huvitavam kui tütar ja poeg said teada, et neid on täpselt sama nimega, sünnikuupäeva ja ametiga isa. Tänu sellele etendus läks kohe alguses juba põnevaks. Tuli huvi kohe edasi teada, mis juhtuma hakkab, kuidas saavad lapsed kokku saada, miks naised aru ei saa, et see sama mees on jne... Terve etendus oli üks suur petuskeem naistele. Isa tootis ainult valesid juurde ja lõpuks ei saanud ta enam nendest välja rabeleda ja tõde pidid tulema päevavalgusele. Näitlejad olid väga professionaalsed ja olid oma osas kogu aeg sees. Kõige rohkem meeldis minule lõpp, sellepärast, et kõik külma vee sai isa
Retsensioon Etendus „Puhastus“ Sofi Oksaneni romaani ainetel Etenduse alguses oli laval talumaja ning monoloogi pidas Karol Kuntsel, kes kehastas Hansu. Peale monoloogi lisati ka talule omapärased seinad akendega. Lavale tulid kaks vene sõdurit koos noore naisega, kellel oli kott peas. Nad kõnelesid vene keeles ja sellest ei saanud mina kahjuks midagi aru nagu ka enamus mu klassikaaslasi. Peategelaseks oli Aliide, kes elas rahulikult oma talumajas, kuni
Retsensioon ,,Kalendritüdrukud" Käisin vaatamas Ott Sepa lavastatud näidendit ,,Kalendritüdrukud". Komöödia on lavale toodud Vanemuise teatri poolt ja ma käisin seda vaatamas Vanemuise suures majas. Peaosas on kuus ettevõtlikku keskealist daami, keda mängivad Külliki Saldre, Merle Jääger, Ene Järvis, Liina Tennosaar, Terje Pennie ja Kais Adlas, veel saab laval näha Marika Barabanstsikovat, Veikko Tääri, Raivo Adlast, Margus Jaanovitsi, Liisa Pulka, Mai Jägalat ning Eda Hinnot. Näidend räägib sellest, kuidas need kuus naist heategevuslikul eesmärgil kalendril alasti poseerivad. Lisaks olgu öeldud, et ,,Kalendritüdrukute" aluseks on tõestisündinud lugu, mis esmalt jõudis publiku ette ülimenuka samanimelise filmina (ilmus 2003. aastal) ning mõned aastad hiljem ka näidendina. Osa näidendi autoritasudest läheb leukeemiauuringute rahastamiseks. E...
The Importance of Being Earnest The story is based on a book called "The Importance of Being Earnest" by Oscar Wilde. The play is directed by Peter Joucla and produced by Grantly Marshall. It is played by the American Drama Group Europe. This is a theatre group that travels around the world, so people can see many different plays and performances in English. The play tells the story of two men. One of them, Jack, lives in the country but loves to go to London once in a while. Jack's friend Algernon lives in London but, vice versa, likes to get away from the urbanism. Both of them fall in love with a woman, but the two men make a mistake, they lie about their name. Both say their name is Earnest and as it turns out, that is the name a man should have to marry those women. Of course the lie comes out and that is when the real drama starts. I really liked the play. It is witty and not so predict...
,,Savoy Ball", helilooja Paul Abraham. Etendus toimus Teater Vanemuise suures majas14.11. 2009 kell19:00. Etenduses osalesid järgmised näitlejad: Madeleine - Margit Saulep, Daisy - Merle Jalakas, Mustafa - Aivar Toomingas, Tangolita - Helen Hansberg, Celestin - Tanel Jonas, Archibald - Ao Peep, Pomerol - Tõnu Kattai, Bebe - Kristel Leesmend, Rene Rasmus Kull, Maurice Toomas Kolk, Ernest Erkki Rebane jpt. Etendust dirigeeris Endel Nõgene, Lavastas Georg Malvius kes on pärit Rootsist. Etenduse kunstnikud olid Ellen Carins (Sotimaa). Valgustuskunstnik oli Andres Sarv. Tegelaste elulood: Madeleine- Margit Saulep lõpetas 1994. aastal Eesti muusikaakadeemia Hendrik Krummi ja Ervin Kärveti Lauluklassis.1994- 2008 oli Rahvusooper Estonia solist. Alates 1995.aastast on osalenud Vanemuse teatri muusikalavastustes. Pälvinud Tiit Kuusiku nimelise lauluvõistlusel I preemia (1993)ja Hendrik Krummi nimelise lauluvõistlusel II preemia. ...
siis otsustasin ma, et ma ei lähe seda vaatama. Ma usun, et ma jõudsin arukale lahendusele, sest ega Von Krahli Kajakad mulle ka eriti ei meeldinud. Selle korvamiseks läksin ma VAT teatrisse Meeste varjupaika vaatama ja nautima. Senistest käikudest meeldis see mulle väga kuid Hirvekütt oma matsliku kõnepruugi ja huumoriga ületas seda. Hommik algas mul veidi raskelt, sest eelnev öö kurnas mind ära. Kuid ma ei lasknud end pohmellist ja väsimusest häirida, sest etendus meeldis mulle väga palju. Eriti rõõmus olin ma istmete üle, sest need olid pehmed ning mugavamad kui eelnevad. Ning etendus kestis mõistliku ajaga. See rääkis meestest, kes põgenesid oma probleemide eest nende eni tehtud varjupaika, kus nad nautisid õlut, pizzat ja jalkat. Usun, et kõik mehed mõistsid nende kurnatud meeste muresid. Selle kurikuulsa etenduse, millest kõik räägivad, pärl oli see, kui hakkas muusika mängima ning näitlejad hakkasid peanoogutusi tegema.
’’Kvartetti’’ etendab ka komöödiateater. Ronald Harwoodi kirjutatud "Kvartetti" lavastati esimest korda 1999. aastal Inglismaal Albery teatris. Lavastuse tegevus toimub muusikutele mõeldud vanadekodus, mille kuulsaimad asukad on neli endist ooperilauljat. Minevikus moodustasid nad hinnatud kvarteti, kuid nüüd ei ole nende omavaheline läbisaamine just eriti hea. Nii hakkavadki lahti rulluma nelja laulja mälestused ja hetked laval, mineviku armumised ja lahkuminekud. See etendus oli minu arust väga huvitav. Näidend oli kindlasti mõeldud vanematele inimestele, kui seda olen mina, sest mõne koha peal, kus oli nali olnud ja terve saal naeris, siis mina kas siis ei saanud naljast aru või see polnud minu arvates naljakas. Samas aga mõne koha peal, kus mina itsitasin omaette, oli terve saal vait. Eriti meeldis mulle Reginaldi (Feliks Kark) tegelane. Võibolla sellepärast, et ta oli minu jaoks
eksimisele oma eluteelt ja püüdlusele taas leida üles oma koht ühiskonnas ning lootust helgemale tulevikule. Etenduse lõpus, kui mõningad probleemid on leidnud lahenduse, kuid siiski ripuvad õhus veel vastamata küsimused, ilmub Tommy ja Amiee taaskohtumisel nähtavale kaunis tähistaevas. Ilmselt peitub siin sõnum: kuigi olukord on keeruline ja probleemid näivad lõputud, on siiski alati olemas mingi lootuskiir, mis sunnib edasi tegutsema ja hoiab alla andmast. Heli. Etendus algab Tšaikovski "Luikede järve" muusikaga. Järgnevaid etenduse käigus toimuvaid pause saadavad pop- ja rokkmuusika palad. Valju muusika saatel peavad Amiee, Tommy ja Doc keset ööd maha ka meeleoluka pisikese peo, mis näitab, et ka kõige raskemates olukordades peab jõu ammutamiseks leidma rõõmu väikestest asjadest, et oleks võimalik edasi liikuda. Lugu, mis jutustatakse, on järgmine. Dublini äärelinnas üürib oma onu Maurice’i majas tuba, elu hammasrataste
Rocca al Mare Kool Jaan Erik Lepp 7.A "Manon" Retsensioon Tallinn 2014 Etendus toimus Estonia teatris 13.02.2014. Etenduse nimi oli "Manon." Lavastaja oli Inglismaalt pärit Karl Burnett. Ma arvan, et ta sai oma tööga hästi hakkama ning tegi etenduse vaatamiseks põnevaks. Kunstnik oli Mia Stensgaard (Taani kuninglik Balett). Tema juures meeldis etenduses kasutatud kostüümide julge värvi valik, mis polnud küll ajastule sobiv, aga see tegi minu jaoks üldpildi rõõmsamaks. Muusikaline juht ja dirigent Risto Joost lõi etendusele dramaatilise
Etenduse ,,Libahunt" retsensioon Muusikal ,,Libahunt" oli minu arvates hästi lavastatud. Selle raamatu sündmustik oli muudetud tänapäevasemaks. Sel etendusel olid küll väiksed miinused, kui kokkuvõttes mulle meeldis. Selle muusikali algus oli minu arvates eriline. Sain selle mehe jutust täpsemini aru alles kirjanduse tunnis. Alguses ma ei pööranudki sellele väga tähelepanu, kuid pärast sain aru kui palju mõtteid see edasi andis. Mehe hääl rääkis, et see lugu kestab tänaseni. Minu arvates on see tõsi. Ka tänapäeval on sellised olukorrad. Esinejate kostüümid olid hästi tehtud. Need olid tehtud kaasaegseks ning sobisid etenduse sündmustiku ja lauludega kokku. Ma arvan, et kõik detailid olid täpselt paigas. Igal tegelaskujul oli talle omane riietus. Samuti ka soengud sobisid riietuse ja sündmustikuga kokku. Lavakujundus oli hästi läbi mõeldud. Alguses ma ei saanud aru, et seal kesk...
Freddie tähesära aga ka langused ja draama. Etenduses kasutati originaalkostüüme, väga palju erinevaid ja huvitavaid valgusefekte ning LED ekraane. Õhtuseks etenduseks, mis toimus kell 19.00 oli saal peaaegu välja müüdud. Mina aga käisin show peaproovi vaatamas, mis oli päevapoole ja seda seetõttu, sest mul on seal mitmeid tuttavaid, kelle kaudu sain proovi minna tasuta heale kohale vaatama. Mingis mõttes oli hea olla proovi vaatamas, sest natuke sain näha, kuidas see etendus loodi ja kuidas sellega töötati, kuid samas ei olnud peaproovis kõikidel seljas kostüüme ja lavameigist veel rääkimata. Ma kujutan ette kuidas kostüümid ja lavameik õhtusel show'l väga palju juurde andsid kogu selles valgusemängus. Orkester oli minu arust vapustav, mulle väga meeldis, ka laujatel polnud väga viga, hea oli kuulata ja ka sõnumi andsid nad päris korralikult edasi nii, et mõnel hetkel tundsin küll, mismoodi kananahk ihule tuli
Etendus „Ooperifantoom”-lihtne lavatükk või elluärkav teos? Mina käisin kolmapäeval, 21.01, vaatamas teatris Vanemuine etendust „Ooperifantoom”. Etendus kui ooper oli lavastatud Georg Malvius’e poolt ning eesti keelde oli tõlgitud Leelo Tungal’i poolt. Muusikaline juht oli Tarmo Leinatamm. Etenduse peaosades olid Stephen Hansen, Kalle Sepp, Hanna-Liina Võsa, Maria Listra, Koit Toome, Pirjo Püvi, Kristina Vähi, Reigo Tamm, Aivar Kaseste, Lauri Liiv jt. Lisaks sellele olid esindatud ka Vanemuise sümfooniaorkester, ooperikoor ja balletitrupp ning bänd. “Ooperifantoomi” peetakse maailmas üheks kuulsaimaks teatrilavastuseks
suurt raha nagu tema enda nainegi, üritas ta sellega leppida. Ja leppiski lõpuks. Segaseks jääb vaid see, et miks oli vaja tappa seda sõpra, kas tõesti muud varianti polnud. Ta teadis tõesti sellest, millega naised tegelesid, kuid minu arvates oleks võinud teda siiski usaldada, sest etenduse põhjal näis mulle, et seetegelaskuju on usaldusväärne. 10.Etendus suutis nii mind, kui ka teisi vaatajaid ülletada. Naerdi väga palju ja elati laval toimuvale kaasa. Usun, et see etendus sobib vaatamiseks gümnaasiumi õpilastest alates. Lõpuvanus puudub.
nõrkustest üle saada. Komöödia hakkab tavaliselt äärmiselt tõsisest olukorrast. Olukorrast, mis oleks tavaelus liigagi karm. Aga kui inimene näeb sellist olukorda enda ees teatrilaval, kus see on turvaliselt siiski ainult väljamõeldis. Kujundlik, sotsiaalne, irooniline, sarkastiline, igavikuline, tabav, julge. Ta on kõike korraga. Lisaks sellele veel teravmeelselt kiire dialoog ja ootamatute pööretega süzee, mis lõppeb hoopis mujal kui seal, kus algas. Etendus oli suurepäraselt tehtud lavastuses osalejate poolt ning see koostöö kajastus ka etenduses. Etendus paneb mõtlema, mida inimesed tahavad, aga ei tea, miks ja milleks on nad võimelised selle saamiseks. Ükskõik, mis hinna eest, peaasi, et oma tahtmised ja soovid jääksid peale. Tegeleste arusaam maailmast, väljaarvatud peategelane, on pinnapealne kohati, soovides asju, mis ainult neile rõõmu tooks ja nende meelest ka teistele. Minu arvates oli etendus suurepärane
Kuidas mind kõnetas Eesti Draamateatri etendus ,,Sinul on meretäis hirmu". Möödunud reedel käisime koos klassiga eesti Draamateatris, vaatamas etendus ,, Sinul on meretäis hirmu". Etendus oli mõeldud noortele ja rääkis noortest. Oluliseks teemaks oli muusika. Muusika oli nende noorte igapäev ja ka unistus. Etendus rääkis kahest perekonnast, kes elasid kõrvuti. Mõlemas perekonnas oli kaks poega ja ühes perekonnas veel tütar ka. Etenduse läbivaks teemaks oli poiste elu nende unistused muusikast ja tüdrukutest ning nende soov kuulsaks saada. Üks perekond oli vabameelne, nad pidutsesid pidevalt. Pereisa lubas poegadel muusikaga tegeleda.
Kuidas kirjutada retsensiooni... ...kontserdist? 1. Info - kontserdi aeg, koht ja esineja. 2. Esinejast endast 3. Repertuaar. Iga loo kohta väike kirjendus. Kava sisuline iseloomustus, ajastu jne. 4. Ettekande analüüs (tase, korrektsus, kõla jne) 5. Mis paremini ja mis halvemini õnnestus 6. Üldine õnnestumine 7. Publiku suhtumine ja enda arvamus 8. Soovid, soovitused ja ettepanekud Ei pea kasutama kõiki punkte, võib toetuda mõnedele neist. Pikkus 1-2 A4 ...etendusest? 1. Kus? Millal? Mida vaatasin? (teater, lavastaja, näitlejad) 2. Hinnang lavastaja tööle 3. Hinnang näitlejate tööle, 3-4 täpsemalt, miks just selline? 4. Hinnang kunstniku tööle, lavakujundus, kas ja miks sobib? 5. Hinnang muusikalisele kujundusele, ka vaikus *6. Kui on erilised tehnilised võtted, kas on hea või halb? Miks? 7. Üldmulje asjast, enda arvamus Pikkus käsikirjaliselt ~1,5 A4, arvutil vähem Parempoolne äärejoon peab olema lai...
Retsensioon ,,Hind" 29. märtsil 2011. aastal käisin vaatamas etendust "Hind". Näidend, mis on kirjutatud 1968. aastal, pärineb silmapaistva USA näitekirjaniku Arthur Asher Milleri kogumikust. Teoses käsitletakse mitmeid aegumatuid probleeme nagu rikastumine, laostumine, enese staatuse häbenemine ja samas ka upitamine. Esimest vaatust võib käsitleda kui sissejuhatust loole, sest näitlejate Riho Kütsari ja Elina Reinholdi tegevus ja kõne mälestustest ei ole väga haarav, samas kannapöörde toob lavastusse Guido Kanguri tegelaskuju astumine lavale. Too isik kujutab vana mööblikaupmeest, kes osava sõnakasutuse ja miimikaga muudab sügavamõttelise draama lausa komöödiaks. Teise vaatuse ajal lisandub tegevustikku veel Aarne Mägi, kelle vanad meenutused kodust ja tehtud valikutest viivad konfliktini vennaga, Riho Kütsari kehastuses isikuga, mille käigus tuleb ilmsiks nii mõnigi valus saladus. ...
Kontserdiarvustus 11. detsembril toimus Talinna Salme Kultuurikeskuses kontsert-etendus ,,Jõulukalender ehk Eestimaa viimane päkapikk". See etendus tundus huvitav ja teistsugune tavalisest kontserdist. Lisaks sinna oli siiski sisse pandud klassikaline koorilaul, mis mulle väga meeldib. Esinesid Tallinna Tehnikaülikooli kammerkoor ja rahvakultuuriselts Koidupuna. Kontserdil olid hästi seotud kammerkoori poolt laul ja Koidupuna poolt tants ning vahejutud. Kontsert oli lavastatud nagu üks suur etendus. Kuid kuna koor laulis ikka Eesti oma heliloojate laule, siis see polnud ainult etendus.
maapinnajoonistustest. Fotokunst- Fotokunst (ka kunstfotograafia ja fine art fotograafia) on kujutava kunsti liik, mis on loodud peamiselt kunstniku nägemuse väljendamiseks ja mis saavutab oma kunstilise mõjuvuse fotograafia vahenditega. Videokunst- Videokunst on kunstiliik , mis tugineb liikuvatel piltidel ja hõlmab video-ja audio andmeid . Performans-Performance on tegevuskunsti liik, milles kunstniku juhatusel (vahel ka publiku osalusel) luuakse (improvisatsiooniline) etendus. Tootedisain Disain on kunst luua ja arendada tooteid, teenuseid ja lahendusi, mis on senistest lihtsamad, huvitavamad, turvalisemad, loodussäästlikumad, parema väljanägemise ning suurema kasutusmugavusega. Disaintoodete üks oluline omadus on nende kasutatavus ja otstarve kui käärid ei lõika, siis pole nad hästi disainitud ja neist pole lihtsalt kasu. Graafiline disain Visuaalne kommunikatsioon. Vahendid mida kasutatakse : kiri, märk,
Von Krahli teater Henrik Ibseni "Hedda Gabler" Lavastaja Mara Kimele tõlgendus Ibseni draamast "Hedda Gabler" oli Von Krahli teatritudengite esituses energiline ja tempokas, eriti kuna kõiki rolle oli kaks (v.a. Berte). Noored näitlejad tulid oma rollide veenva esitamisega väga hästi toime, ning ehk just tänu nende noorusele on eriti selgelt näha, et Ibseni kaasaja inimese psühholoogilised vastuolud on ka tänapäeval aktuaalsed. Lavastuse nimikangelanna, Hedda Gableri puhul on tegemist on väga jõulise naiskarakteriga, kuulsa kindral Gableri tütrega, kes olles pärit nn. aristokraatlikust lastetoast ei ole rahul nii oma uue ebaprestiizika mehe kui ka nende majandusliku olukorraga. Ilmselt ongi sellepärast näidendis kasutatud tema neiupõlvenime, kuna naine oli oma akadeemikust abikaasast üle ja seega oli pigem oma isa tütar kui mehe naine. Hedda, kas siis igavusest või trööstitusest...
Ta valitses 1894. aastast kuni 1917. aastani. Tema valitsusaeg lõppes Oktoobrirevolutsiooniga, kui tema perekond vangistati Tsarskoje Selo Aleksandri paleesse, seejärel viidi nad Tobolskisse ning nende viimaseks peatuspaigaks jäi Jekaterinburg. Nikolai II, ta abikaasa Aleksandra Fjodorovna, neli tütart, poeg ning väike teenijaskond lasti maha 17. juulil 1918. aastal Jekaterinburgis. Seda traagilist lugu kujutaski K. M. Ryani draamal põhinev Kuressaare Linnateatri etendus. Arvan, et konkreetse teatritüki näitlejatöö oli suurepärane. Seda seetõttu, et tegelaskujud suutsid end läbi raske konteksti arusaadavaks teha. Etendus ei mõjunud otseselt draamana, kuna seda oli vürtsitatud mõnusate ütlemistega. O.T.M.A see on lühend Nikolai II tütarde eesnimede esitähtedest. Olga (Karin Tammaru), Tatjana (Piret Laurimaa), Maria (Maria Barabansitsikova) ja Anastassia (Karin Rask). Valvuri osas oli Mikk Rang ja Markovi osas Peeter Tammearu
on popkunstile lähedane aktsioonikunsti vorm kujunes 1960. aastatel eesmärgiks likvideerida piir kunsti ja argielu, kunstniku ja publiku vahel tegevuse rõhk on improvisatsioonil, juhusel ja publiku kaasatõmbamisel olulised tunnused on mängulisus ja keskkondlikkus üldjuhul ei proovita enne läbi ja tavaliselt toimub mingiteemaline häppening vaid ühe korra toimuvad vabas õhus kunstniku esitatud aktsioonidena Etendus ing k performance - etendus happening'iga võrreldes plaanipärasem esineja, esinejad ja publik on rohkem eraldatud performance'i ja happening'i vahel pole teravat piiri etendustekunst on jätkunud tänaseni ühe võimalusena publikut mõjutada selle leviku ühe põhjusena võib nimetada kunstnike soovi saavutada vahetut side ja tagasisidet publikuga sõnaline osa kustnike etendustes on enamasti väike või puudub hoopis, seega on sarnasust pantomiimiga
Sugar ehk dzässis ainult tüdrukud Ma käisin veebruaris klassiga Vanemuise suures majas muusikalil "Sugar ehk dzässis ainult tüdrukud''. Muusikal toimus kahes vaatuses ja kestis umbes kaks ja pool tundi. Muusikat mängis Vanemuise sümfooniaorkester, laulsid näitlejad ja Vanemuise ooperikoor, dirigeeris Tarmo Leinatamm ja muusikali lavastajaks oli Mare Tommingas. Muusikalis esitati orkestri- ja instrumentaalmuusikat. Esinesid solistid, ooperikoor, sümfooniaorkester ja isegi balletitrupp. Muusikalis oli paju tuntuid eesti muusikuid näiteks nagu Veiko Täär, Gerli Padar, Andero Ermel ja paljud teised. "Sugar" jutustab loo kahest muusikust, Joes'st ja Jerry'st, kes kabuhirmus pagevad Chicago gängsterite eest, sest nad sattusid pealt nägema üht verist mõrva. Esimeses vaatuses toimusid sündmumused Chicagos, kus saksofonist Andero Ermel ja kontrabassimängija Veikko Täär satuvad pealt nägema m...
Neljapäeva õhtupoolikul oli Athena Keskuse pööningusaal täitunud rahvaga põhjuseks Tartu Üliõpilasteatri etendus ,,Kevade ärkamine". Saal oli mõnusalt hämar ning rahvast ei olnud ka üleliia, kõike oli just parajalt, et etendust nautida. ,,Kevade ärkamine" on Frank Wedekindi esiknäidend. Näidend lahkab noorte inimeste seksuaalset tärkamist ning vaatleb teismelisi olukordades, kus nende instinktid ja nende ühiskondlikud ootused vastuollu lähevad. Tegeleasteks on umbes 14 aastased noored, kes avastavd iseendid, uurides maailma, mille moodustab seks, mastrubatsioon, abort ja homoseksuaalsus
Retsensioon Stand-up kontserdist ,,Oma Jõul" Õhtut sisustasid koomik Jan Uuspõld, kes demonstreeris oma lauluoskust ning tunnustatud muusikud Mairo Marjamaa ja Rene Puura. Esinemine oli kombineeritud jazzilike muusikapalade ja humoorikate vahetekstide näol. Etendus algas vaikselt ja salapäraselt ning kasttrummi mängule lisandusid süntesaator, saksofon ja laul ,,Väike trummipoiss". Demonstreeriti, et kuljused muudavad ükskõik, millise laulu jõululikuks. Ootamatult talviselt kõlasid sellises ettekandes näiteks ,,Kaelakee hääl", Ivo Linna ,,Suvi", ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" ning ,,Põdra maja". Omamoodi vahepala oli Vesa-Matti Loiri tuntust kogunud ,,Naurava Kulkuri". See laul oli nagu ehe, südamest tulev naer, mis nakatas kuulajaidki.
Retsensioon ,,Haldjakuninganna" Käisin 09.11.2011 kell 19.00 koos paljude Nõo Reaalgümnaasiumi õpilastega Tartu Sadamateatris vaatamas Henry Purcelli ooperit ,,Haldjakuninganna". Ooperi aluseks oli William Shakespeare'i komöödia ,,Suveöö unenägu". Ooper etendus esimest korda 2.mail.1692 aastal Dorset Gardeni teatris Londonis, Eestis aga 5.veebruaril 2011 aastal Sadamateatris. Lavastaja, koreograaf, visuaalid Sasha Pepeljajev (Venemaa), muusikajuht ja dirigent Lauri Sirp, kostüümikunstnik Liisi Eelmaa, valguskujundaja Jaanus Moor, lavastaja assistent Merle Jalakas, repetiitor Marika Aidla, kontsertmeister Jaanika Rand-Sirp ja Irina Oja, koormeister Lilyan Kaiv, inspitsient Meelis Hansing. Osades mängisid Pirjo Püvi, Merle
· keelatud oli füüsiline vägivald ja labasus. Komöödia 4 põhinõuet: · pidi olema õpetlik · meelelahutuslik · värssteos · 5 vaatlust Millised väiksed proosa zanrid tekkisid klassitsismi ajal? Miniatuur lühike kirjutis, mis lähtub teesist või motost Aforism mõttetera Maksiim lühidalt ja väljendusrikkalt (2-3 lausega) anti edasi moraalne tõlgendus või järeldus. Ülevaade Moliere elust. (film) 1. Missugune Moliere etendus keelustati ja miks? ,,Taratuffe" sest kirikule ei meeldinud see. 2. Kui kaua oli see etendus keelu all? 5 aastat. 3. Mida peab Moliere kirjutamisel silmas? Kirjutas nii et rahvale ja kuningale meeldiks. 4. Näitlejate kohustused Moliere teatris ja näitlejate tasustamine. · Kõik rollid, mis määrati, pidi vastu võtma. · Kui näitleja lahkus vabatahtlikult, siis maksti talle tema tehtud kulutused tagasi. · Kui näitleja lahkus pahandustega, ei saanud ta midagi
Retsensioon Käisin 16. märtsil Kuressaare Linnateatris vaatamas Arthur Milleri draamat „Hind“. Etendus on kirjutatud 1968. Aastal ja viitab tagasi XX sajandi esimesse poolde. Näidendis antakse edasi mõte, et tänapäeva ühiskond ei erinegi palju mitmete aastate tagusest maailmast. Peategelasteks on kaks võõraks jäänud venda, kes peavad jagama isalt päritud varandust ja kaevama minevikus, et jõuda tõeni ja teineteiseni. Nagu eespool öeldud toimub tegevus XX sajandi esimesel poolel, mil Ameerika elas üle suure majanduskriisi
,,Musta pori näkku" Kultuuriürituse arvustus Käisin vaatamas etendust ,,Musta pori näkku". Etendus on Mihkel Raua samanimelise raamatu põhine. See on mokumentaalne* talkshow lauludega kahes vaatuses. Esietendus oli 10. novembril 2012 Vanemuise suures majas. ,,Musta pori näkku" lavaelu ja keelekasutus oli tavaelust pisut kangem ning usun, et päris külmaks ei jätnud etendus kedagi. Lavastus ning tekstid on teinud Andres Noormets, kunstnik on Maarja Meeru, videokujunduse autor on Taavi Varm, valguskunstnik on Margus Vaigur ning muusikalise kujunduse on teinud Andres Noormets, Mihkel Raud, Alari Piispea, Margus Tammemägi ja Ele Sonn. Osades on Andres Mähar, Martin Kõiv, Ott Sepp, Kais Adlas, Riho Kütsar, Margus Jaanovits, Priit Strandberg ning Marianne Kütt. Nagu ka eespool mainitud, siis etendus põhineb Mihkel Raua raamatul ,,Musta pori näkku"
Kontserdi kirjeldus . ,,Minu Veetlev Leedi" Selle aasta üks parim ja huvitavaim muusikaline elamus minu jaoks oli F. Loewe' muusikal ,,Minu veetlev leedi". Etendus toimus 20. jaanuaril Tallinnas, Estonia kontserdimajas. Peaosatäitjateks muusikalis olid Hele Kõre (Eliza Doolittle), Rene Soom (professor Henry Higgins), Madis Milling (Alfred P. Doolittle, Eliza Doolittle isa) ja Priit Volmer (kolonel Pickering, Higginsi sõber). Etenduses tegid kaasa ka rahvusooper ,,Estonia" koor ja orkester ning dirigendiks oli Jüri Alperten. Lavastaja: Ago-Endrik Kerge Lavakujundus: Liina Keevallik Kostüümid: Liina Pihlak
10) Vaatus - lavateose suurim alajaotus, mis omakorda võib jaguneda piltideks ja stseenideks. 11) Komöödia - lõbusasisuline, lõbusa lõpplahendusega näidend (üks dramaatika zanreid). 12) Tragöödia - traagilise lõpplahendusega näidend (üks dramaatika põhizanreid), kurbmäng. 13) Tragikomöödia - traagiliste ja koomiliste elementidega draamateos (üks dramaatika zanreid). 14) Liturgiline draama jumalateenistuse juurde käiv etendus 15) Miraakel - pühakute elulugusid ja imetegusid käsitlev draama(zanri) liik. 16) Moralitee - keskaegne allegooriline moraliseeriv näidend, mille tegelasteks on isikustatud abstraktsed mõisted ning inimlikud voorused ja pahed. 17) Müsteerium - antiikaja salastatud usutalitus pühitsetuile. keskaegne piibliaineline etendus. 18) Commedia dell' ante selles komöödias pole teksti, aga on improviseering ning mingid kindlad karakteritüübid 19) Performance - 1970
Maarja Pannel 9.b 13.04.2014 VAT Teatri ’’Kirjaklambritest vöö’’ Retsensioon Käisin 8.aprillil vaatamas VAT Teatri etendust ’’Kirjaklambritest vöö’’, mis algas kell 16.00 ning kestis umbes 1 tund ja 50 minutit. Etendus on tehtud raamatu järgi, mille kirjutas Mare Sabolotny. Etenduse autor on Rein Agur ning tema on samuti etenduse lavastaja. Esietendus toimus 8.aprillil 2010. aastal ning 2011. aastal võitis see Salme Reegi nimelise auhinna. Rein Agur on esimene Eesti nukuteatri lavastaja, kes on saanud professionaalset nukuteatrialast koolitust ja seda Leningradi Riiklikus Teatri-, Muusika- ja Kinomatograafiainstituudis, mille ta lõpetas 1963. aastal nukuteatrinäitleja erialal
Operett Silva Etendus toimus 20. novembril kell 19:00 Estonia rahvusooperis. Esitati etendust noorest kõrtsi lauljatarist nimega Silva. Õhkkond oli rahulik, kuid muhe. Etendus oli jagatud kolmeks vaatuseks ja kestis kolm ja pool tundi ning sellel oli kaks vaheaega. Näitlejate nimesid ma kahjuks ei tea. Mulle meeldis etendus väga, sest see oli huvitavalt teostatud ja esitatud. Esinejad elasid väga oma rolli sisse ja lisasid sinna omamoodi särtsakust. Kõik laulud olid väga elegantselt esitatud. Kõik sõnad olid ilusti välja hääldatud ja kõigest oli aru saada ka ilma subtiitriteta. Võimsad kõlavad hääled olid kõigil esinejatel.Orkester saatis enamus laule ja mängis suurepäraselt. Teose muusikasse on sulanud nii valsi-, tšaardaši- kui ka foksirütmid.
8. novembril käisime koos eesti keele õpetajaga ning osade klassikaaslastega Estonia teatris vaatamas ja kuulamas kontserti pealkrijaga ,,Mees La Manchast". Etendus algas kell 19:00 ja oli ühe, umbes 15-minutilise, vaheajaga ning kestis kokku 2 tundi ja 30 minutit. Saal oli rahvast täis ja kõik olid pidulikult riides. Kogu etendus oli üles ehitatud Miguel de Cervantese teose ,,Don Quijote" põhjal ning esmakordselt esitati seda Estonias 1971. aastal, kui kaasa tegid sellised kuulsad eestlased nagu Georg Ots, Endel Pärn ja Helgi Sallo (Rahvusooper Estonia, 2013). Varem ma Estonia teatris ühtegi etendust vaatamas pole käinud, kuid esmamulje oli sümpaatne. Ainukene asi, mis mulle üldse ei meeldinud ja istumise ebamugavaks tegi, oli liiga kitsas vahekäik. Minu ja
küttis mängides Mati Nuudet, see oli tõesti naljakas. Raamatut ma lugenud pole, seega ei oska eriti võrrelda raamatut ja etendust, mis kohad on puudu ja mis lisatud. Nüüd ma sain aru, kui raske oli tol ajal saada kuulsaks muusikuks, Mihkel Raud oli käinud läbi ikka väga raske teekonna, et tippu jõuda. Vahel tekkis küll küsimus, et kuidas Raud sai tippu pidevalt juues ja kuidas ta üldse seda kõike mäletab, ise oli koguaeg purjus. See etendus oli vahel väga naljakas ja oli kohti mis pani ikka tõsiselt mõtlema. Vahel tekkis küsimus, kas kõik Eesti kuulsad muusikud on käinud sellise teekonna läbi nagu Raud. Kindlasti mõni on, aga loodan, et mitte kõik. Kui etendus algas, siis ma vaatasin, et mis toimub. Ma ei teadnud, et etendus tuleb nagu ,,doc show-na", arvasin et tuleb nagu tavaline teatri etendus. Arvatavasti see tegigi etenduse paremaks. Mulle meeldis ka väga see, kui Andres Mähar tegi järgi Rauda
arvates oli pika puuga teistest solistidest seekord üle. Tahaksin ka välja tuua Läti Rahvusooperist tulnud laulja Janis Apeinisi kes sai samuti väga hästi oma rolliga hakkama ja tema esitlus oli väga meeldejääv. Kuigi Lászlólele jäi Apeinisi ikka kõvasti alla. Meeldis ka see, et etendust tõlgiti, sest muidu ei oleks ma ilmselt peale kauni muusika midagi osanud nautida. Kuigi võrreldes Eesti lavastajaga võiks Itaalia lavastaja puhul eeldada särtsakamat etendust, on Vanemuise etendus üllatavalt maitsekas ja väljapeetud lavastus. Alustades Carmeni tegelaskujust, keda on kujutatud lihtsameelse tütarlapsena, kes oma käitumise võimalikest tagajärgedest endale aru ei anna. Don José ei tundu samuti keevalise hispaania härjavõitlejana, vaid kõigest hoolimata üsna mõistliku inimesena, kes Carmeni just nimelt afektiseisundis tapab. Kokkuvõtvalt saab öelda, et etendus jättis terviklikku mulje. Kõik lauljad said
,,Tapatöö jumal" ,,Le dieu du carnage" Käisin 28. jaanuaril Kuressaare Linnateatris vaatamas Yasmina Reza kirjutatud näidendit ,,Tapatöö jumal". Lavastajaks on Jaak Allik, kes kommenteeris, et see etendus peaks sobima eriti hästi lapsevanematele, õpetajatele ja ka õpilastele, sest juttu on koolivägivallast. Näitlejad olid Kersti Kreismann, Sulev Teppart, Piret Rauk ja Jüri Aarma. Etenduse sisu oli täitsa huvitav ja kaasakiskuv. Kokku said kaks abielupaari, et klaarida normaalsete inimeste kombel oma laste vaheline tüli nimelt üks poiss oli teisel löönud kaks hammast välja. Arutleti erinevatel teemadel ja mida aeg edasi, seda pingelisemaks läks olukord.
Algselt ei olnud seda plaanis üldsegi vaatama minna, aga juhtus nii, et ema sõbranna jäi haigeks, kellega koos ta pidi minema. Et piletit mitte raisku lasta, pidin mina sõbranna asemel minema. Kõige parema meelega ma balletti vaatama just ei läinud, aga kaks balletti 18 aasta jooksul elab üle. Külastuse plussiks oli muidugi see, et nägin Estoniat ka seest poolt mida varem polnud näinud ja ka see, et kohustuslik arvustuse saab peale külastust ära teha. Etendus oli minu jaoks alguses huvitav, sest viimati käisin balletti vaatamas 8 või enam aastat tagasi ja sellest midagi eriti ei mäletanud. Teise vaatluse keskel hakkas minu jaoks igavaks kiskuma, kuna minu arvates muutus etendus üksluiseks, aga ema jaoks muutus aina huvitavamaks. Minu jaoks kõige huvitavamaks osaks olid massistseenid, sest tavaliselt nendes osades oli rohkem aktiivsust ja tegevust. Üllatav oli minu jaoks oskus emotsioone
Kinnor-keskaegne Müsteerium-salajane muusikainstrument jumalateenistus Organum- mitmehäälne kirikulaul Muusad-teaduse ja keskajal kunstide jumalannad Šofar-keskaegne Lüüdia-Vana-Kreeka muusikainstrument helilaad Ditüramb-etendus Nomos-reeglid Dionysose auks kultuslaulu Musike-muusade kirjutamiseks kunst Liturgiline Treen-Surnuitk draama- etendus Retsiteerimine- jumalateenistuses kõnelaulu esitamine Aoidid-kutselised Roladni laul- laulikud keskaegne Odrinaarium- kangelaslaul Agnus muutumatu lirutgia Dei- Jumala Tall,Missa osa. osa Dionüüsia-etendus Früügia-keskaegne Dionysose auks helilaad Vagandid- Hironoomiadirigeeri rändavad üliõpilased mine,meloodiakaarte Antifoon-vastulaul näitamine käega Sanctus-Püha Missa
Jüri Leek ning Lauri Levistu. Noored pillimehed lõid ansambli 2011. aasta sügisel inspireerituna maailmakuulsast Mnozil Brassist, nende soov oli mängida midagi nooruslikumat ja vähem akadeemilist. ’Brassical-i’ koosseisus on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üliõilased ning Tallinna Muusikakeskkooli õpilased. Nende lood olid segu pop- ning klassikalisest muusikast, kuid lisaks sellele oli nende esituses ka veidi komöödilist lavastust. Etendus oli kaasaegne ning ühtlasi nii muusikaetendus kui ka vähesel määral teatrietendus. Etendus oli küll kaasaegne, kuid esitatud lood olid erinevatest ajastutest tuntud teosed. Samas olid need lood omavahel segatud järskude üleminekutega, nii et etendus oli väga hoogne ning energiline. Ma käisin vaatamas seda lavastust, kuna see oli koolisisene üritus, kust terve meie klass osa võttis, kuid lisaks sellele ma tundsin ka ise huvi
Kurt kuuleb Nina Raine „Hõimud“ Draamateatris. Lavastanud Priit Pedajas, osades Tõnu Oja, Kaie Mihkelson, Piret Krumm, Tiit Sukk, Pääru Oja ja Marta Laan. Kunstnik Riina Degtjarenko, tõlkinud Krista Kaer. Eesti keelne esietendus „Hõimud“ 21. septembril 2014 Draamateatri väikeses saalis (inglise keeles 2010. aastal Londonis Royal Court Theatre’is). Draamateatri etendus „Hõimud“ haarab vaatajad endaga kaasa mõtlemapaneva, kuid ka humoorika looga. Etendus käsitleb perekonnaprobleeme laste ja vanemate vahel, aga mis teeb tavalise perekonnaloo teistsuguseks on asjaolu, et üks peres kasvavast lastest, Billy, on kurt. Billy ei saa peres kõigest toimuvast aru, kuid kõik pereliikmed tahavad temaga hästi käituda. Kurt Billy on oma vennale Daniel’ile hea sõbra eest. Daniel ei suuda Billyt kaotada,
Manon Lescaut Käisin vaatamas ooperit "Manon Lescaut" 5. novembril. Etendus toimus Rahvusooper Estonias. Dirgendiks oli Arvo Volmer ja peaosades olid Heli Veskus ja Carlo Barricelli. Esitati Puccini teoseid. Etendust esitati neljas vaatuses, kahe vahepausiga. Ooperi üldmeeleolu oli kirglik. Esimese kolme vaatuse kostüümid on inspireeritud 60. aastatest naistel piha juurest kokku tõmmatud, alt laienevad, erinevad ning värvirikkad põlvini kleidid ning meestel pintsakud või teksatagid tavaliste pükstega
Retsensioon ,,Kalendritüdrukud" Mina käisin vaatamas Ott Sepa lavastust ,,Kalendritüdrukud". Lavastus põhineb stuudio Miramax mängufilmil, mille autorid on Juliette Towhidi ja Tim Firth. Etendus on lavale toodud Vanemuise teatris, kus ma seda ka vaatamas käisin. Osades on Külliki Saldre, Merle Jääger, Ene Järvis, Liina Tennosaar, Terje Pennie, Kais Adlas, Marika Barabanstsikova, Veikko Täär, Raivo Adlas, Margus Jaanovits, Liisa Pulk, Mai Jägala ning Eda Hinno. ,,Kalendritüdrukute" aluseks on tõestisündinud lugu, mis esmalt jõudis publiku ette menuka filmina ning mõned aastad hiljem ka näidendina.
Ta mängis Mihkel Rauda meisterlikult ja tõi tema valu välja ilma, et oleks kordagi langenud sarzi või paroodiasse. Lavastuses ise oli ülesehitatud väga hästi, kuigi neil kes pole raamatut lugenud või neljapäeva õhtul teleka taga istunud võis olla küll see natukene raskesti arusaadav. Kuna lavastus oli ülesehitatud saate ,,MPN" versioonina kus Mihkel Rauda mänginud Andres Mähar kutsus külalisi saatesse kes olid Mihkel Raua vanad sõbrad, jutustas see läbi Mihkli eluloo. Etendus tundus algul igav ja ülemängitud aga kui hakkasid tulema vahele lood siis läks kõik palju paremaks. Vaatamata eelmainitule oli etenduses ka naljakaid hetki ja õnnestunuid rolle nagu Ott Sepa Mati Nuude, Margus Jaanovitsi Rollo ja Riho Kütsari nilbe bussijuht Volli. Ott Sepp keda teavad kõik on alati humoorikas ja väga hea näitleja, pole kahtlustki et etendus oleks halb. Riho Kütsar ja Margus Jaanovits keda olen ma näinud tavaliselt väga harva mõnes üksikus
"Petruska pärastlõuna" Vanemuise teatri suures saalis etendus 10.novembril ballett " Petruska pärastlõuna", mida käisin ka mina vaatamas ning kuulamas. Etenduse lavastas Rootsi tantsija, koreograaf ja lavastaja Pontus Lidberg. Tema koreograafias sulandub keha ja muusika ühte. Ballettilavastus jaguneb kahevaatuseliseks, kus tähtis roll oli Petruskal, Mauril ning Baleriinil. Petruska on veidi eksinud, ega tea päris kindlalt, kes ta on, miks ta tunneb nii, nagu tunneb ja miks ta nii väga igatseb baleriini järele
paariminutilist lavalolekut kui vits vette. Arvestades esinejate vanust ja ehk ka lavakogemust on see täiesti arusaadav. Süzee oli väga omapärane. Kujutati nagu salapära kahe maailma vahel- tantsijate ning lauljate. Tantsijad hakkasid lauljates huvituma ning tahtsid nendega suhelda. Lõpuks lauljad ning tantsijas sulandusid ning muutusid kui üheks kauniks, armsaks pereks. Hästi armas ning lihtne sisu. Lõppes ameerikaliku ,,happy ending"-uga. Etendus ise oli väga nauditav. Miinuspooleks võib tuua vaid saali, kus etendus toimus. Ruum oli suitsuvingu täis ning jättis veidi räpase mulje. Samuti oli ruum veidi ülerarahvastatud, mis üldmuljelt pisut plusse maha võttis. Mulle meeldis, et ei tulnud poole kontserdi möödudes tüdimust või väsimust, mis tihti teatris käies võib tulla. Samas ei olnud etendus ka pikk vaid umbes kolmveerand tundi, kuid siiski väga meeleolukas. Üldiselt oli etendus väga hea
Arvustus Etenduse nimi oli Poeetiline teater. Lavastajaks oli Liia Kanemägi . Etenduses räägiti mehe ja naise vahelistest suhetest ja nende elust natukene. Omavahel läbisaamine oli nel vahepeal hea ja vahepeal halb. Sellest rääkis see teater ka. See idee ei jõudnud just kõigeparemini minuni aga etendus oli sellegipoolest suhteliselt arusaadav. Tegelasteks olid Külli Reinumägi, Johannes Veski ja Rivo Laasi. Minuarust oli parim Johannes Veski, sest ta elas oma rolli sisse ja ei pingutanud näitlemisega üle. Süzee oli väga põnevalt kokkupandud. Tegelased rääkisid omavahel luuletuste kaudu. Oli kasutatud ka liikumist. Kasutati ka erinevaid asju millega muuta etendus põnevamaks. Näiteks banaan mida hakati noa ja kahvliga sööma. Huvitav oli see kuidas oli kogu etendus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
