EESTI KESKAEG(67-90) (1)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kes oli Liivimaa tugevaim relvastatud jõud?
Kes oli Liivimaal kõrgeim vaimulik võimukandja?
Mis otsused tehti 1397a Danzigi kongressil?
Mis seisused olid esindatud maapäeval ja mis küsimusi seal arutati?
Miks ei kujunenud maapäevast Liivimaad ühendavat jõudu?
Kes olid Liivimaa ohtlikumad välisvaenlased?
Miks muutus välisoht 15sajsuuremaks?
Mida tähendab väide et keskaegne ühiskond oli agraarühiskond?
Kuidas muutus talupoegade õiguslik seisund 15saj?
Miks piirati talupoegade vabadust?
Kuidas oli lõhenenud ühiskond?
Mitu kihelkonda oli keskaja Eestis?
Kus asusid kihelkonnakirikud kus kabelid?
Millised olid 15saj reformipüüded kirikus?
Millised vaimulikud ordud tegutsesid Vana-Liivimaal?
Millised majandust Milline roll oli naiskloostritel?
Miks levis reformatsioon eelkõige linnades?
Millised koolitüübid kujunesid keskajal Eestis?
Milles seisneb Russowi kroonika ajalooline tähtsus?
Milles seisnes keskaegse linnaühiskonna korporatiivsus?

Lõik failist

AJALUGU. EESTI KESKAEG (67-90)

Kes oli Liivimaa tugevaim relvastatud jõud? Mõõgavendade ordu.

Kes oli Liivimaal kõrgeim vaimulik võimukandja? Riia piiskopkond.

Selgita, milles seisnes rõivastustüli. Riia peapiiskopkonnas ja Tartu piiskopkonnas asendati senine ordumantliga sarnanev valge rüü mustaga. Ordu nägi selles oma autoriteedi õõnestamist, avaldas protesti, okupeeris peapiiskopi ja tema toomhärrade mõisad.

Mis otsused tehti 1397.a Danzigi kongressil? Riia peapiiskop peab olema ordu liige. Ordu ei tohtinud nõuda piiskopkondade ja nende vasallide osavõttu ordu sõjategevusest; muudeti vasallide pärandamisõigust läänidele.

Mis seisused olid esindatud maapäeval ja mis küsimusi seal arutati? Arutati välispoliitilisi küsimusi, püüti lahendada omavahelisi tülisid, määrati maksud , astuti samme talurahva pagemise vastu.
Esindatud oli 4 seisust :

Riia peapiiskop ja ülejäänud vaimulikud .

Ordumeister koos orduametnikega

Vasalkondade esindajad, juhtivalt Harju-Viru omad

Linnade (Riia, Tallinna ja Tartu) esindajad

Miks ei kujunenud maapäevast Liivimaad ühendavat jõudu? Sellepärast, et maapäeva otsus ei muutunud kellegi kohustuseks. Kui üks seisus oli kõnealuse lahenduse vastu, siis maapäeva otsus ei jõustunud.

Kes olid Liivimaa ohtlikumad välisvaenlased? Sakslased , venelased ja rootslased .

Miks muutus välisoht 15.saj. suuremaks ? Kuna Saksa ordu muutus nõrgemaks, temaga koos ka Liivi ordu. Naaberriigid sõlmisid liite ja tugevnesid. Venemaal hakkas tekkima ühtne riik, mis osutas suurt ohtu Vana-Liivimaale.

Kes olid ja millega on ajalukku läinud Dietrich Damerow ja Wolter von Plettenberg ?
Dietrich Damerow oli Tartu piiskop. Leidis märkimisväärset välisabi tänu laialdastele sidemetele Euroopas ja silmapaistvatele diplomaatilistele oskustele. Proovis sellega Liivi Ordule vastu astuda, kuid ebaõnnestus.
Wolter von Plettenberg oli Liivi ordumeister. Teda on peetud üheks parimaks ning võimsamaks neist. Kogus kokku suurima armee Vana-Liivimaa ajaloos ning ründas sellega venelasi ning saavutas edu.

Mida tähendab väide, et keskaegne ühiskond oli agraarühiskond? Isel.talupoegade sotsiaalset liigitust. Enamasti tegeleti seal põllumajandusega. Kasvas nõudlus teravilja järele. Talupojad pidid hakkama rohkem tööd tegema – võeti kasutusele teotöö.

Kuidas muutus talupoegade õiguslik seisund 15.saj? Pärisorjuse tunnused ja põhjused. Miks piirati talupoegade vabadust? Talupoegadele hakkas kehtima teoorjus , raharent ning sunnismaisus, vabadused kadusid – kujunes pärisorjus. Talupojad jagunesid: adratalupojad , üksjalad, vabatalupojad , maavabad, sulased, tüdrukud ja vabadikud . Talupoegade vabadust piirati, kuna nad esitasid kaebusi, ei täitnud koormisi, hakkasid vastu ning asusid mujale elama. See tuli aga mõisnikele kahjuks ning nende vabadusi hakati piirama.

Kuidas oli lõhenenud ühiskond? Linna- ja maarahvas ei saanud läbi. Lisaks olid pidevad probleemid Eesti ala riikide vahel (Tartu, Saare-Lääne piiskopkonna ning Liivi ordu vahel).

Selgita mõisted: toomkirik , missa , reformatsioon , pildirüüste, visitatsioon , sinod
Toomkirik – Vana-Liivimaal piiskopkonna peakirik ( katedraal )
Missa – pidulik jumalateenistus
Reformatsioon – katoliku usu puhastus (sai alguse 1517. a Saksamaal)
Pildirüüste – 1524 . a tungis 400-500-liikmeline sakslastest ja eestlastest koosnev märatsev

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-01-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

86 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

AnnaAbi Õppematerjali autor

Keskaja kohta põhilised küsimused vastatud ning punktid välja toodud.

ordu liivimaa reformatsioon ordud piiskopkonna kihelkonna keskaeg vana liivimaal linnakool

Sarnased õppematerjalid

docx

EESTI-KESKAEG

sunnismaisus, vabadused kadusid – kujunes pärisorjus. Talupojad jagunesid: adratalupojad, üksjalad, vabatalupojad, maavabad, sulased, tüdrukud ja vabadikud. Talupoegade vabadust piirati, kuna nad esitasid kaebusi, ei täitnud koormisi, hakkasid vastu ning asusid mujale elama. See tuli aga mõisnikele kahjuks ning nende vabadusi hakati piirama. 12. Kuidas oli lõhenenud ühiskond? Linna- ja maarahvas ei saanud läbi. Lisaks olid pidevad probleemid Eesti ala riikide vahel (Tartu, Saare-Lääne piiskopkonna ning Liivi ordu vahel). 13. Selgita mõisted: toomkirik, missa, reformatsioon, pildirüüste, visitatsioon, sinod Toomkirik – Vana-Liivimaal piiskopkonna peakirik (katedraal) Missa – pidulik jumalateenistus Reformatsioon – katoliku usu puhastus (sai alguse 1517. a Saksamaal) Pildirüüste – 1524. a tungis 400-500-liikmeline sakslastest ja eestlastest koosnev märatsev rahvahulk dominiiklaste kloostri-

Ajalugu

docx

Eesti keskajal

11.kl. Eesti keskaeg 1.Kes oli Liivimaa tugevaim relvastatud jõud? Liivi ordu 2.Kes oli Liivimaal kõrgeim vaimulik võimukandja? Tartu piiskopkond, Tartu piiskop 3.Selgita, milles seisnes rõivastustüli? Kirikuelu ümberkorraldamisel asendati toomhärra senine valge rüü mustaga. Ordu nägi selles oma autoriteedi õõnestamist, avaldas protesti ja okupeeris mõisaid. 4.Mis otsused tehti 1397.a. Danzigi kongressil?  Otsustati, et Riia peapiiskop peab olema ordu liige  Ordu ei tohtinud enam nõuda piiskopkondade osavõttu ordu sõjategevusest  Harju-Viru vasallid said omale uue privileegi, armukirja, kus parandati vasallide seisundit 5.Mis seisused olid esindatud maapäeval ja mis küsimusi seal arutati?  Riia peapiiskop ja ülejäänud vaimulikud,  Ordumeister koos orduametnikega  Vasalkondade esindajad  Linnade esindajad Arutati tähtsaid välispoliitilisi küsimusi, lahendati omavahelisi tülisid, määrati maks

Ajalugu

docx

Keskaeg Eestis

võitlus Tallinna lossiplatsil ordu ja paavstimeelsete vahel. Viimased said lüüa. Taani jäi oma siinsetest aladest ilma. Tüli suudeti lahendada aga alles 1238.a. Taani ja Liivi ordu vahel sõlmiti Stensby leping. Taani sai tagasi Tallinna, Viru-ja Harjumaa. 5. a) Padise-Padise klooster vallutati eestlaste poolt. Sealsed 28 munka tapeti. b) Tallinn- Tallinna alla kogunes 10 000 eestlast, kes kõik soovisid linna vallutada c) Paide- Seal peeti läbirääkimisi, kus osalesin kõik neli eesti kuningat ning ordumeister. Esimesed tapeti. d) Kanavere- Paides koondunud ordu väed põrkasid kokku eestlaste väega, eestlased kaotasid. e) Sõjamäe- Toimus suur lahing eestlaste ja orduväe vahel. 3000 eestlast põgenes sohu, kus nad kõik tapeti f) Pöide- ülestõusnud saarlased piirasid Pöide ordulinnust, saarlased võitsid. 6. Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa Eestlased palusid ja said abi Turu foogtilt, seda küll kahjuks liiga hilja Tln sai abi Liivi ordult. 7

Ajalugu

doc

Vana- Liivimaa

Suhted naabritega: · Põhivaenlasteks Novgorodi, Pihkva ja Leedu vürstiriigid. · 1240.a. purustas Novgorodi vürst Rootsi ristisõdijate väe, sakslased püüdsid allutada linnuseid Pihkvamaal, mille tulemusena toimus 1242 Peipsi järvel Jäälahing ordu väed piirati ümber ja löödi Aleksander Nevski poolt puruks. Selle tulemusena jäi sakslaste vallutuste piiriks Peipsi järv ja Narva jõgi, venelased leppisid Eesti ja Liivimaa jäämisega katoliku kiriku võimu alla, tülid aga jätkusid ka järgneval sajandil. · 1263 leedulased jõudsid Läänemaale, põletasid maha Vana-Pärnu, 1270 käisid nad Saaremaal, Karuse lähedal astus ordu neile jääl vastu, kuid sai rängalt lüüa. Linnade arenemine: · Peale maa vallutamist hakkasid Vana-Liivimaal tekkima linnad- käsitöö ja kaubanduse keskused.

Ajalugu

docx

Keskaegne Eesti

Üleminek muinasajast keskaega. Maade jagamine pärast vallutust. Pärast muistset vabadusvõitlust jagati Eesti alad vallutajate vahel : *Põhja Eesti e. Harju-Viru e. Eestimaa hertsogkond läks Taanile * Saare-Lääne piiskopkond saartel ja Lääne-Eestis ( alasid tuli jagada orduga ) ( Riia piiskop???) *Tartu piiskopkond muistne Ugandi ja Vaiga lõuna osa ( juhtis piiskop Hermann????) Liivi orduriik peamiselt Läti alad , Eestis Sakala,Järva ja Kesk-Eesti Läti alad : *Riia piiskopkond *ordu alad *Kuramaa piiskopkond *Riia linna maad Põhja Eesti saatus otsustati 1238. Aastal Stensby lepinguga . Lääniaadli teke

Ajalugu

doc

Eesti ajalugu

27. Johann Pulck - silmapaistvaim eestlane, kes õppis Rostockis, samuti kuulus ta Saare- Lääne piiskopkonna toomkapiitlisse. 28. 1525 a trükiti Lüübekis jumalateenistuse käsiraamat ka eesti-, liivi-, ja lätikeelse selgitava tekstiga. Peaaegu kogu tiraaz hävitati Lüübeki rae poolt kui luterlik jõledus. Seda loetakse siiski esimeseks teadaolevaks eestikeelseks trükiseks. Varsti pärast seda koostati Tallinnas luterlik katekismus. Raamatu pani kokku Simon Wanradt ja eesti keelde tõlkis Johann Koell. Nende katekismus trükiti 1535 a Saksamaal vasakul pool alam-saksakeelne ja paremal eestikeelne tekst. See raamat aga keelustati varsti Tallinna rae poolt selles esinevate ,,rohkete vigade tõttu". 29. Hans Susi - tallinna linnakooli õpilane, kes püüdis Piiblit eesti keelde tõlkida. Suri katku. 30. ,,Surmatants" autor Bernt Notke. Maalist säilinud vaid 7,5 m pikkune tükk. (Tema tuntuim teos oli "Surmatants" Lübecki Maria kirikus, mis on hävinud

Ajalugu

docx

Keskaeg Eestis

klooster. Suhted naabritega: · Põhivaenlasteks Novgorodi, Pihkva ja Leedu vürstiriigid. · 1240.a. purustas Novgorodi vürst Rootsi ristisõdijate väe, sakslased püüdsid allutada linnuseid Pihkvamaal, mille tulemusena toimus 1242 Peipsi järvel Jäälahing ordu väed piirati ümber ja löödi Aleksander Nevski poolt puruks. Selle tulemusena jäi sakslaste vallutuste piiriks Peipsi järv ja Narva jõgi, venelased leppisid Eesti ja Liivimaa jäämisega katoliku kiriku võimu alla, tülid aga jätkusid ka järgneval sajandil. · 1263 leedulased jõudsid Läänemaale, põletasid maha VanaPärnu, 1270 käisid nad Saaremaal, Karuse lähedal astus ordu neile jääl vastu, kuid sai rängalt lüüa. Linnade arenemine: · Peale maa vallutamist hakkasid VanaLiivimaal tekkima linnad käsitöö ja kaubanduse keskused

Ajalugu

doc

Eestimaa keskaeg

Üleminek muinasajast keskaega Millised riiklikud moodustised kujunesid vallutatud Eesti aladel? Riikliku moodustise nimetus Sinna kuulunud muinasmaakonnad/piirkonnad Tartu piiskopkond Kesk-Eesti maakonnad, Sakala ja Ugandi Saare-Lääne piiskopkond Läänemaa, Saaremaa Saksa ordu Liivimaa haru Liivimaa (Saksa ordu valdused asuvad ka Pühal Maal, Itaalias, Saksamaal) Eestimaa hertsogkond Tallinn, Rävala, Harjumaa, Järvamaa,Virumaa Kellest koosnes 13. sajandil vasallkond?

Ajalugu

Rohkem sarnaseid