Biomehaanika (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on hea rüht ?
 
Säutsu twitteris
1. SISSEJUHATUS BIOMEHAANIKASSE

Biomehaanika
  • Biomehaanika on teadusharu , mis uurib mehaanilise liikumise nähtusi bioloogilistes süsteemides (kudedes, organites ja organismis)
  • Biomehaanika on biofüüsika haru
  • Biomehaanika on bioloogia ja füüsika piiriteadus:

-uurimisobjektilt ( elusorganism ja selle struktuurid ) kuulub ta bioloogia valdkonda
-uurimismeetoditelt kuulub aga mehaanika valdkonda

Biomehaanika jaotus
  • Inseneri biomehaanika- uurib bioloogiliste objektide ehitusprintsiipide kasutamise võimalusi inimesele vajalike tehniliste vahendite ( robotid , manipulaatorid jt.) valmistamisel
  • Ergonoomiline biomehaanika- käsitleb tööprotsessi ratsionaliseerimise probleeme
  • Meditsiiniline biomehaanika- käsitleb proteesiehituse, traumatoloogia, ortopeedia , füsioteraapia jt. Probleem
  • Inimese liikumise biomehaanika- uurib inimese liikumisaparaadi ja liigutustegevuse biomehaanilis aspekte (tööprotsessis, spordis jne)

Liigutustegevuse biomehaaniline analüüs:
  • Videokaamera
  • Kiirkaamera
  • Infrapunakaamera

Inimese liikumisaparaadi üldiseloomustus
  • Inimese liikumisaparaadi moodustavad skelett ja skeletilihased
  • Skelett moodustab liikumisaparaadi pasiivse osa
  • Lihased moodustavad liikumisaparaadi aktiivse osa

Liikumisaparaat kui biomehaaniline süsteem
  • Biomehaanikas käsitletakse liikumisaparaati lihtsustatud mudelina- biomehaanilise süsteemina, mille abil saab uurida keha mehaanilise liikumise nähtusi
  • Inimese liikumisaparaat kui biomehaaniline süsteem koosneb liigeste abil seonduvatest lülidest (kehaosadest), mis moodustavad kinemaatilisi paare ja ahelaid
  • Lülidele mõjuvad jõud (koormused) põhjustavad sõltuvalt tingimustest kas nende deformatsiooni ja/või liikumise
  • Liikumisaparaadi „ mootoriks ” on luukangidele kinnituvad lihased, mis panevad lülid liikuma, sooritades mehaanilist tööd
  • Lihastesse akumuleerunud potensiaalne keemiline energia muutub seejuures liikuvate lülide või inimese poolt liigutavate väliste kehade kineetiliseks energiaks ja/või soojuseks

Liikumisaparaadi biomehaanilised mudelid
  • Biomehaanikas kasutatakse inimese liikumisaparaadi tegevuse iseloomustamiseks mitmesuguseid mehaanilisi mudeleid, mis käsitlevad keha kui liikuvat lülide (segmentide) süsteemi.
  • Lüli (segmendi) moodustab kehaosa , mis paikneb kahe naaberliigese vahel või liigese ja lüli distaalse otsa vahel
  • Igal lülil on pikkus ja mass

Enamlevinud biomehaanilistes mudelites eristatakse järgmisi segmente (% kehakaalust):
  • Pea koos kaelaga (6,9%)
  • Kere (ülaosa (16%), keskosa (16,3%), alaosa (11,2%))
  • Õlavars (2,7%)
  • Küünarvars (1,6%)
  • Labakäsi (0,6%)
  • Reis (14,2%)
  • Säär (4,3%)
  • Labajalg (1,4%)

Massi jagunemine inimkehas
  • Inimese liigutustegevuse biomehaanilisel analüüsil tuleb arvestada massi jagunemisega kehas (keha masside geomeetriaga), kuna sellest sõltuvad nii kogu keha kui ka kehaosade liikumise iseärasused rakendatud jõudude mõjul
  • Massi jagunemist inimese kehas iseloomustavad järgmised karakteristikud :
    • kehamass ja kaal
    • kehaosade kaalud
    • kehaosade raskuskeskmed
    • keha raskuskese

Mass

Kehamass ja kaal
  • Inimese kehamass määratakse meditsiiniliste kaaludega
  • Selle aluseks on seos keha kaalu ja massi vahel: P = m ∙ g

Kehaosade kaalud
  • Kehaosade kaalud iseloomustavad massi jagunemist kehaosade vahel
  • Kehaosa kaalu leidmiseks korrutatakse keha kogukaal (kehakaal) vastava kehaosa suhtelise kaaluga

Kehaosa raskuskese
  • Raskuskese on punkt kehas, mida läbib keha kõikidele osadele mõjuvate raskusjõudude resultant
  • Kehaosa raskuskese iseloomustab massi jagunemist antud kehaosa piirided
  • Kehaosa raskuskeskme määramiseks korrutatakse kehaosa pikkus antud kehaosa raskuskeskme raadiusega
  • Raskuskeskme raadius väljendatakse kehaosa pikkuse suhtarvuna ja iseloomustab raskuskeskme paiknemist antud kehaosa proksimaalse otsa (liigese) suhtes
  • Kehaosa raskuskese paikneb üldjuhul naaberliigese frontaaltelgi ühendaval sirgel

Inimese keha raskuskese (KRK)
  • KRK on punkt kehas, mida läbib keha kõigile osadele mõjuvate raskusjõudude resultant
  • KRK on kõige üldisemaks massi jagunemist iseloomustavaks näitajaks kehas
  • Algasendis asub inimese KRK umbes II sakraallüli (S²) kõrgusel lülisambakanalis

KRK sõltub:
  • Soost- täiskasvanud naisteks paikneb KRK umbes 2% madalamal kui meestel
  • Vanusest - lastel paikneb KRK kõrgemal kui täiskasvanutel
  • Kehaasendist- teatud kehaasendite korral paikneb KRK väljaspool keha
  • Treenitusest- lihaste hüpertroofia põhjustab KRK paiknemises muutusi































2. LIIKUMISAPARAADI DEFORMATSIOON

Liikumisaparaadi deformatsioonid
  • Elutegevuse käigus mõjuvad inimese liikumisaparaadile pidevalt mitmesugused jõud (koormused), mis põhjustavad luude, lihaste, sidemete ja kõõluste deformatsioone
  • Deformatsioon- keha kuju ja ruumala muutus rakendatud koormuse mõjul

Liikumisaparaadi deformatsioone põhjustavate koormustena võivad toimida:
  • Keha ja kehaosade ning väliste kehade raskusjõud
  • Keha ja kehaosade inertsjõud (liikumisel)
  • Lihaste kontraktsioonijõud
  • Toereaktsioonid

Deformeeriva käitumise alusel eristatakse:
  • Elastset deformatsiooni, kui see kaob pärast koormuse mõju lakkamist
  • Plastset deformatsiooni, kui see ei kao pärast koormuse mõju lakkamist- tekib jääkdeformatsioon
  • Kehade elastsus avaldub nende suhteliselt väikeste deformatsioonide korral, suurte koormuste korral järgneb elastsele alati plastne deformatsioon ja lõpuks keha puruneb

Staatilised ja dünaamilised koormused
  • Staatiliste koormuste väärtus, suund ja rakenduskoht on ajas muutumatud, reeglina on need koormused väikesed ning inimese poolt hästi prognoositavad
  • Dünaamiliste koormuste väärtus, suund ja rakenduskoht on ajas kiirelt muutuvad, põhjustades inertsijõudusid, mis võivad olla mõnikord väga suured. Dünaamilised koormused on inimese poolt halvasti prognoositavad

Deformatsioonide liigid:
  • Surve
  • Tõmme
  • Paine
  • Vääne
  • Põige

Survedeformatsioonid
  • Tekivad:

-raskuste tõstmisel
-tugipinnalt äratõugete kõnnil
-jooksul ja hüpetes –
kõrgustest kukkumisel
  • Liikumisaparaadile mõjuvad:

-keha raskusjõud
-väliste koormuste kaal
-inertsijõud (liikumisel)
-toereaktsioonid
  • Survekoormuste mõjul deformeeruvad:

-lülisammas
-jalavõlvid
-tugipinnale lähemal asuvad liigesed - need peavad taluma nii ülakeha survet (raskusjõudu) kui ka liigutustegevusel tekkivat inertsijõudu

Tõmbedeformatsioonid
  • Tõmbedeformatsioone esineb sageli:

-lihastes
-kõõlustes
- sidemetes
  • Venitustest põhjustatud vigastused ( rebendid ) moodustavad spordivigastustest suure osa

Paindedeformatsioonid
  • Paindedeformatsioonid tekivad neil juhtudel, kui luud talitlevad kangidena
  • Sel juhul mõjuvad luudele lihaste kontraktsoonijõud, välise koormuse raskusjõud ja inertsjõud (liikumisel) ning liigestele toereaktsioonid
  • Löögilise iseloomuga koormused, mis kutsuvad esile paindedeformatsioone on luumurdude peamiseks põhjuseks

Väändedeformatsioonid
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Biomehaanika #1 Biomehaanika #2 Biomehaanika #3 Biomehaanika #4 Biomehaanika #5 Biomehaanika #6 Biomehaanika #7 Biomehaanika #8 Biomehaanika #9 Biomehaanika #10 Biomehaanika #11 Biomehaanika #12 Biomehaanika #13 Biomehaanika #14 Biomehaanika #15 Biomehaanika #16 Biomehaanika #17 Biomehaanika #18 Biomehaanika #19
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-03-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 66 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor greedy Õppematerjali autor

Lisainfo

Biomehaanika on teadusharu, mis uurib mehaanilise liikumise nähtusi bioloogilistes süsteemides (kudedes, organites ja organismis)
•Biomehaanika on biofüüsika haru
Biomehaanika on bioloogia ja füüsika piiriteadus:
-uurimisobjektilt (elusorganism ja selle struktuurid) kuulub ta bioloogia valdkonda


sissejuhatus biomehaanikasse , biomehaanika

Mõisted

Sisukord

  • SISSEJUHATUS BIOMEHAANIKASSE
  • Biomehaanika
  • Biomehaanika jaotus
  • Liigutustegevuse biomehaaniline analüüs
  • Inimese liikumisaparaadi üldiseloomustus
  • Liikumisaparaat kui biomehaaniline süsteem
  • Liikumisaparaadi biomehaanilised mudelid
  • Enamlevinud biomehaanilistes mudelites eristatakse järgmisi segmente (%
  • Massi jagunemine inimkehas
  • Kehamass ja kaal
  • Kehaosade kaalud
  • Kehaosa raskuskese
  • Inimese keha raskuskese (KRK)
  • KRK sõltub
  • LIIKUMISAPARAADI DEFORMATSIOON
  • Liikumisaparaadi deformatsioonid
  • Deformatsioon
  • Liikumisaparaadi deformatsioone põhjustavate koormustena võivad toimida
  • Deformeeriva käitumise alusel eristatakse
  • Staatilised ja dünaamilised koormused
  • Deformatsioonide liigid
  • Survedeformatsioonid
  • Tõmbedeformatsioonid
  • Paindedeformatsioonid
  • Väändedeformatsioonid
  • Tasakaalustatud lihasjõud
  • Lihasjõudude mittetasakaalustatus
  • LUUDE, LIIGESTE, SIDEMETE JA KÕÕLUSTE MEHAANILISED OMADUSED
  • Luude mehaanilised omadused
  • Luude tugevuse näitajad
  • Liigeste mehaanilised omadused
  • Kõõluste mehaanilised omadused
  • Sidemete mehaanilised omadused
  • Luukangid
  • Luukangide puhul on
  • Luukangide liigid
  • Kangi tasakaal ja liikumine
  • Mehaanika kuldreeglid kangi liikumisel
  • Biokinemaatilised paarid
  • Biokinemaatilise paari vabadusastmed
  • SKELETILIHASTE BIOMEHAANIKA
  • Lihaste mehaanilised omadused
  • Lihaste elastsus ja viskoossus
  • Lihaste roomavus ja pingete relaksatsioon
  • Lihaste biomehaaniline mudel
  • Puhkeolekus lihae mehaanika venitusel
  • Kontrahheerunud lihase mehaanika venitusel
  • Lihase venituse ja kontraktsiooni tsükkel liigutustegevusel
  • Lihaste mehaaniliste omaduste määramine müotonomeetria meetodil
  • Lihaskontraktsiooni biomehaanika
  • Lihaskontraktsiooni liigid
  • Isotooniline kontraktsioon
  • Isomeetriline kontraktsioon
  • Auksotooniline kontraktsioon
  • Isokineetiline kontratktsioon
  • Lihaste kontraktsioonijõudu määravad faktorid
  • Biokinemaatilise paari vabadusastmete arv
  • Liigeste liigid
  • Liigeste liikuvus
  • Liigeste liikuvuse liigid
  • Mehaanika seisukohalt tähendab liigeste suurem liikuvus
  • Biokinemaatilised ahelad
  • Avatud ja suletud biokinemaatilsied ahelad
  • Biokinemaatilise ahela vabadusastmed
  • INIMESE LIIGUTUSTEGEVUSE BIOMEHAANILINE ANALÜÜS
  • Mehaaniline liikumine
  • Mehaanilise liikumise iseärasused elusorganismides
  • Mehaanilise liikumise liigid
  • Kulgliikumine
  • Pöörlemine
  • Liitliikumine
  • Ühtlane ja mitteühtlane liikumine
  • Biomehaaniliste karakteristikute jaotus
  • Skalaarid ja vektorid
  • Vektorite liitmine
  • Ravhusvahelise mõõtühikute süsteemis (SI-süsteem) põhiühikud
  • Inimese liigutusetegevuse biomehaaniline analüüs
  • Biomehaaniline analüüs
  • Kvantitatiivne biomehaaniline analüüs
  • Biomehaanilisel analüüsil kasutatavad abstraktsioonid
  • Punktmass
  • Jäik keha
  • Mehaaniline süsteem
  • Liigutustegevuse kinemaatiline analüüs
  • Sporditehnika kinemaatiline analüüs
  • Liigutustegevuse kinemaatiline analüüs meditsiinis võimaldab hinnata
  • Liigutustegevuse kinemaatilisel analüüsil kasutatavad põhilised uurimismeetodid
  • Liigutustegevuse dünaamiline (kineetiline) analüüs
  • Liigutustegevuse dünaamiline analüüs võimaldab hinnata
  • Liigutustegevuse dünaamilisel analüüsil kasutatavad põhilised uurimismeetodid
  • Liigutustegevuse elektromüograafiline analüüs
  • LIIGUTUSTEGEVUSE KINEMAATILISED KARAKTERISTIKUD
  • Kinemaatilised karakteristikud
  • Kinemaatiliste karakteristikute jaotus
  • Ruumilised karakteristikud on
  • Koordinaadid
  • Taustsüsteem
  • Koordinaadistik
  • Taustkeha
  • Tausta suund ja algus
  • Taustühikud on
  • Inimese liigutustegevuse biomehaanilistel uuringutel on oluline määrata keha
  • Trajektoor

Teemad

  • SISSEJUHATUS BIOMEHAANIKASSE
  • Liigutustegevuse biomehaaniline analüüs
  • kehakaalust)
  • KRK sõltub
  • LIIKUMISAPARAADI DEFORMATSIOON
  • Liikumisaparaadi deformatsioone põhjustavate koormustena võivad toimida
  • Deformeeriva käitumise alusel eristatakse
  • Deformatsioonide liigid
  • LUUDE, LIIGESTE, SIDEMETE JA KÕÕLUSTE MEHAANILISED OMADUSED
  • Luukangide puhul on
  • SKELETILIHASTE BIOMEHAANIKA
  • Mehaanika seisukohalt tähendab liigeste suurem liikuvus
  • INIMESE LIIGUTUSTEGEVUSE BIOMEHAANILINE ANALÜÜS
  • Liigutustegevuse kinemaatiline analüüs meditsiinis võimaldab hinnata
  • Liigutustegevuse kinemaatilisel analüüsil kasutatavad põhilised uurimismeetodid
  • Liigutustegevuse dünaamilisel analüüsil kasutatavad põhilised uurimismeetodid
  • LIIGUTUSTEGEVUSE KINEMAATILISED KARAKTERISTIKUD
  • Kinemaatiliste karakteristikute jaotus
  • Ruumilised karakteristikud on
  • Taustühikud on
  • Inimese liigutustegevuse biomehaanilistel uuringutel on oluline määrata keha

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

27
doc
Mehaanika
11
doc
Mehaanika
6
doc
Biomehaanika ja ergonoomika
252
doc
Rakendusmehaanika
108
pptx
Mehaanika ll
2
docx
Biomehaanika 2 KT C-variant
54
pdf
Geotehnika
38
docx
Mehaanika spikker





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !