Algustähed - suur, väike ja läbiv suur (9)

Suur ja väike algustäht
Suur algustäht tähistab esiteks lause algust, nimesid, nimetuste ametlikkust, viisakusvormi. Nimede esiletõstmiseks muust tekstist kasutatakse läbivat suurt tähte, esi-. Suurtähte ja jutumärke.
Algustähe ortograafias on vaja eristada NIME (pärisnime), mis on alati individuaalne ning antakse isikutele, kohtadele, asutustele jne. NIMETUST (üldnimi või liigisõna), mis näitab eseme või nähtuse liiki, elukutset, tiitlit jne.
Nimed ja suurtähelised nimetused on isikutel, olenditel, kohtadel, ehitistel, asutustel, ühendustel, riikidel, ajalehtedel, ajakirjadel, teostel, sarjadel, ajaloosündmustel, üritustel, autasudel, kaupadel, sõidukitel ja taimesortidel.
Läbiv suur täht:

• Kohanimi läbiva suure tähega, va liigisõna (Kolme Pärna tänav; Lühike jalg; neem , säär jne) NB! Kui neid kohti on ainult üks: Tallinna Lauluväljak; Tallinna Kaubamaja
  
• Taevakehad
  
• Ehitised
  
• Tähtkujud
  
• Riikide ametlikud nimed (Eesti Vabariik; Ameerika Ühendriigid)
  
• Kaksikpaarisnimed, mille esimene osa on ilmakaar või mõni muu iseloomustav tunnus ja kohanimed täpsustava täiendiga (Väike- Maarja; Mandri- Eesti; Tsaari- Venemaa; Kilingi- Nõmme; Lõuna- Eesti)erandid: Suurbritannia , Valgevene NB! Kui nime eesosa tuleb koha- või talunimest, siis sidekriipsu ei kasutata (Vargamäe Andres)NB! Kui täpsustav täiendosa käändub, siis kirjutatakse lahku (Suur Munamägi);ajalooliste isikute puhul sidekriipsu ei kasutata (Ivan Julm)
  
• Ajakirjade ja ajalehtede(perioodikaväljaanded) nimed va. sõna „ja“ (Meie Meel; Pere ja Kodu)
  
• Väljakujunenud terminid (Baltimaade Pariis; Must Manner ; Vana Maailm; Uus Maailm; Roheline Manner; Igavene Linn; Metsik Lääs; Kolmas Maailm)
  
• Tiitlit näitav fraas , mida kasutatakse erilise austuse väljendamiseks (Tema Pühadus Johannes Paulus II; Tema Kõrgus kuningas Karl Gustav )
  
• Isikute ja muude olendite, ka kujuteldavate nimed (Peeter Esimene; Pippin Lühike; Ristija Johannes; Richard Lõvisüda)NB! Kristlikus kontekstis: Jumal; tavalises tekstis: jumal
  
• Isukulistatud (Suur Tundmatu)
  
• Müütilised ( Vanapagan )
  
• Ülekantud tähenduses mingi tüübi iseloomustamiseks kasutatud nimi (Andresed ja Pearud)
  
• Isikunime täpsustav osa, kasutatakse sidekriipsu ( Piibu - Leenu; Sauna- Madis; Kaval- Ants)
  
• Auhinnad , liigisõna väikesega. (Kuldse Palmioksa orden ; Maarjamaa Risti orden)
  
• Perioodika väljaanded (Eesti Ekspress , Pere ja Kodu, New York Times, Loomingu Raamatukogu)
  
• Ürituste nimed (Valge Daami päevad, Viie Päkapiku laat, Lume festival )
  
• Kaubanimed (Paksu Pagari kook, Seitsme Munga õlu, kakao Meie Mark) NB! Registreeritud kaubamärke kirjutatakse nii, nagu nad on registreeritud.
  
• Sõidukid ( purjekas Kaks Daami, tuletõrjeauto Kärmas Katariina, rong Punane Nool)
  

Esi- suur algustäht:

• Kohanimi suure tähega ka kohanimelise täienditega ühendites (Tartu murre, Rooma õigus, Austria õlu, Hiina köök, Soome kelk, Rootsi laud, Inglise miil, Uurali keelkond, Kaukaasia keeled) NB! Varem kirjutati liiginimed väikese tähega nüüd suurega!!!
  
• Isikunimi suure tähega ka isikunimelise täiendiga ühendites (Napoleoni kook; Gregoriuse kalender)
  
• Ajaloosündmused (Esimene maailmasõda; Teine maailmasõda)
  
• Teoste pealkirjad , sarjad , rubriigid, tele- ja raadiosaadete pealkirjad („Juhansoni reisid “), liigisõnad väikesega
  
• Avastajate, leiutajate ning muude ajalooliste kuulsuste nimed kirjutatakse suure tähega ka üldlevinud väljendites (Noa laev, Ohmi seadus)
  
• Juriidilistes tekstides President suure tähega
  
• Mõisted territoorium , jõed, piir, rahvaarv, hümn, lipp , vapp, kodanik, kodakondsus , seadusandlus , kroon, kaitseväelane on seotud riigi mitte rahvusega, seega nende ees kirjutatakse riiginimi suure tähega.
  
• Teosed, dokumendid,sarjad, filmid, saated . Jutumärkides („Tõde ja õigus“, „Vabariigi Presidendi valimise seadus“, ballett „Luikede järv“, teleseriaal „Kodu keset linna“)
  
• Ajaloo sündmuste püsikindluse näitamiseks ( Oktoobrirevolutsioon , Teine maailmasõda, Jüriöö ülestõus, Tartu rahu, Verine Pühapäev, Suur Pauk, Juuniülestõus)