Absolutism, valgustatus ja valgustatud filosoofid (1)

Absolutismi kujunemine
Rahvusriikide kujunemine ja reformatsioonid lammutasid keskaegse kristliku õhtumaa ühtsuse. Tugevnesid dünastiate ja rahvustevahelised vastuolud, millele lisandusid peale reformatsiooni veel usulised vastuolud.

• Absolutismi teoreetiliseks põhjendajaks sai Jean Bodin, kes eelistas üksikisiku võimu demokraatiale ja arsitokraatiale, mis tema arvates said eksisteerida vaid lühikest aega
  
• Bodini arvates pidi elanike turvalisuse ja heaolu nimel olema kuningavõim piiramatu ja eluaaegne. Seadusi pidi riigipea saama välja anda oma äranägemise järgi
  
• Ideaalne monarhia oli Bodini arvates harmooniline, vastavalt võimetele ja varandusele õiglaselt koormisi jagav
  
• Selge piir tõmmati absolutismi ja türannia vahele, rõhutades perekonna ja eraomandi kaitset.
  

Absolutism varauusajal Euroopas
17-18. sajandil hõlmas absolutistlik valitsemine suuremat osa Euroopat. Kõige tüüpilisemal kujul avaldus see Prantsusmaal, Inglismaal aga võis absolutismi jooni leida vaid kodusõja eelsel ajal. Absolutism avaldus ka nõrgemal kujul Skandinaavias

• Absolutistlik riigikord omistub kõige paremini prantsuse kuningale Louis XIV-le kuuluv lause „Riik, see olen mina“
  
• Monarhist sai riigivõimu ainuteostaja: valitsusjuht, sõjaväe ülemjuhataja, ülemkohtunik ja sageli ka kirikupea
  
• Absolutistliku riigikorra oluliseks teoks sai alaline sõjavägi
  
• Majandus põhines merkantilismil – õpetus, mille kohaselt sõltub heaolu kulla ja hõbedavarudest, kaupade väljaveo soodustamisest, sisseveo piiramisest tollimaksude abil
  
• Absolutism toetus rangelt kontrollitavale rahvuskirikule
  
• Absolutistlik riigikord ei suutnud ennast täielikult maksma panna üheski riigis – seisuslikud esinduskogud jäid püsima kuni varauusaja lõpuni.
  

Absolutism Prantsusmaal

• Absolutismi alguseks Prantsusmaal loetakse aastat 1624 , mil kuningas Lousi XIII nimetas oma peaministriks kardinal Richelieu , kelle kätte kogunes tegelik võim.
  
• Richelieu püüdluseks oli kaotada Prantsusmaal usuline lõhestatus. Nantes `i ediktiga oli Prantsusmaa hugenottidele antud õigused, mis muutsid nende kogukonna riigis justkui omaette riigiks
  
• 1627. Aastal alustasid kuningaväed hugenottide (protestantide) tähtsama kindluslinna piiramist (La Rochelle), edukalt
  
• 1629. Aastal anti välja „armuedikt“, millega hugnotid säilitasid küll usuvabaduse, kuid nende poliitilised eriõigused tühistati
  
• Riigi usulise ühtsuse säilitamise kõrval pidas Richelieu hädavajalikuks kõrgaadli võimu piiramist. Aristokraatia vastupanukatsed surus ta otsustavalt maha
  
• Välispoliitikas sõditakse katoliiklike Habsburgide vastu
  
• 1643- 1715 valitseb Prantsusmaal Päikesekuningas Louis XIV, mida loetakse absolutismi kõrgajaks Euroopas
  
• Ligi kaks aastakümmet valitses kuninga kõrval esimese ministrina itaallane Jules Mazarin , kes sarnaselt Richelieule surus maha kuningavõimu vastased mässud ning kuninga nimel valitsedes haaras enda kätte kogu võimutäiuse
  
• Pärast Mazarini surma teatas kuningas, et hakkab ise valitsema
  
• Louis XIV – „Üks kuningas, üks seadus, üks usk“ – hugenottide usuvabadust hakatakse piirama
  
• Kuningas toetab katoliiklust, hugenotte hakatakse suruma, et viimased loobuks oma usust ja pöörduks katoliiklusesse: hugenottidele kehtestati kõrgemad maksud , vallandati riigiametitest
  
• 1685 tühistatakse Nantes`i edikt , protestantlikud kirikud suletakse või lammutatakse
  
• Hugenotid lahkuvad Prantsusmaalt ja tänu kuninga tegevusele saavutatakse Prantsusmaal usuline ühtsus
  
• Louis XIV majanduspoliitikat korraldas Jean Baptiste Colbert , keda loetakse merkantilistliku majanduspoliitika üheks kõige silmapaistvamaks esindajaks, kes muuhulgas koostas esimese riigieelarve
  
• 1682. kolis Louis XIV õukond Pariisist Versailles `sse.
  
• Versailles` õukonnaetikett muutus peagi kogu Euroopa malliks. Etikett seadis aga piinliku täpsusega paika ka kuninga enda igapäevaelu.
  
• Prantsuse keel asendas diplomaatilises suhtluses ladina keele
  
• Louis XIV ajast hakati Prantsusmaal määrama Euroopa moemaailma, samuti võlgneb Euroopa köögikunst palju Päikesekuninga õukonnale
  

Valgustatud Absolutism Preisimaal
Preisimaa omariikluse ajalugu algab aastast 1525 , mil reformatsiooni käigus ilmalikuks muutunud Saksa ordu Preisimaa harust kujunes Preisimaa hertsogiriik – esimene protestantlik riik Euroopas.

• Alates 17. Sajandi algusest kuulus Preisimaa Brandenburgi kuurvürstide võimu alla.
  
• 1701. Aastal kroonis Friedrich III end Friedrich I nime all kuningaks
  
• Kuningas Friedrich Wilhelm I oli kokkuhoiu ja kitsikuse sümbol, ajalukku on läinud ta äärmusliku merkantilismi esindajana
  
• Õukonda asendas kuninga lähikondlastest n-ö tubakakolleegium
  
• Valdav osa riigi sissetulekust kulutati sõjaväele, kokkuhoiu eesmärgil asendati palgasõjavägi nekrutitega, kes vabal ajal hankisid elatist põllutöödega.
  
• Preisimaa armee oli kuninga valitsusaja lõpuks 80 000 meest (4% elanikest), tavalise 1% asemel, kuid sõjaväge ei kasutatud kunagi vallutussõdades, sest sõjad nõudnuks suuri kulutusi...
  
• Kõrvuti armeega arendati välja ka Preisi bürokraatia: riigiasjade üle otsustas kuningas ainuisikuliselt
  
• Friedrich Wilhelm I – „Mitte targutada“
  
• Friedrich Wilhelm I järeltulijaks sai Friedrich II, kes oli paljuski oma isa vastandiks , sest juba nooruses huvitus ta valgustuskirjandusest, ning oli kirjavahetuses Voltaire `iga
  
• Võimule saanud, keelas ta piinamised ja deklareeris usuvabaduse
  
• Berliini külje alla rajas ta Sanssouci lossi, kuhu kutsusti haritlased tervest Euroopast
  
• Isa loodud valitsemisaparaati ta aga ei muutnud
  
• Kuningas Friedrich II nimetas end riigi esimeseks teenriks
  
• Valgustatud valitsejale kohaselt uuendati Friedrich II ajal kogu õiguskorraldus: lühendati kohtuasjade menetlemist, kohtunikelt nõuti õigusalast haridust
  
• Friedrich II jätkas armee suurendamist ja merkantilismi poliitikat: kohvi asemel propageeris kuningas õlle joomist , propageeriti ka rahvaarvu suurendamist, näljahädadest ülesaamiseks hoogsustati kartulikasvatust
  
• Kuninga valdustes kaotati pärisorjus