soojushulk, mis kulus 1g vee soojendamiseks 1 C ° võrra. 15. Miks kalorit ikka vähem kasutatakse? Sest ta on mittesüsteemne soojushulga ühik. 16. Nimetage praegu kasutatavaid soojushulga ühikuid? Kw · h - kilovatt tund, kJ kilodzaul, kcal 17. Mis on toitaine energeetiline väärtus ehk kalorsus? Millise energia liigi alla kuulub kalorsus? Keemilise sideme energia siseenergia liik. Energia mis saadakse toiduaine täielikul põlemisel 18. Mis on soojusülekanne? Soojuse kandumine ühelt kehalt teisele. 19. Nimetage soojusülekande suund. Suund soojemalt kehalt külmemale 20. Mis on soojuslik tasakaal? Soojenemine ja jahtumine tasakaalus. Temp. ei muutu. 21. Nimetage soojusülekande liigid. Soojuskiirgus, soojusjuhtivus, konvektsioon. 22. Kuidas levib soojus soojusjuhtivuse korral? Aeglaselt(, kui ei ole tegemist hõbedaga). Soojus liigub osakeselt osakesele võnkumine. 23. Miks metallid on väga head soojusjuhid?
Kuna see on vananenud ja mittesüsteemne ühik. Tänapäevaks on enamuses valdkondades üle mindud SI süsteemi energiaühikutele. 16. Nimetage praegu kasutatavaid soojushulga ühikuid? J(dzaul) ja kW x h 17. Mis on toitaine energeetiline väärtus ehk kalorsus? Millise energia liigi alla kuulub kalorsus? Kalorsus on keemilise sideme energia. (kilokalorite hulk, mis organism saab 100g toidu tarbimisel). Kuulub keemilise sideme energia liigi alla. 18. Mis on soojusülekanne? Soojusvahetus 19. Nimetage soojusülekande suund. Kõrgema temperatuuriga kehalt madalama temperatuuriga kehale. 20. Mis on soojuslik tasakaal? Soojuslik tasakaal esineb ühesuguste temperatuuridega kehade vahel. Soojusvahetust enam ei toimu. 21. Nimetage soojusülekande liigid. Soojusjuhtuvus, soojuskiirgus, konvektsioon. 22. Kuidas levib soojus soojusjuhtivuse korral? Osakeselt osakesele. Seejuures peavad osakesed omavahel kokku puutuma. 23. Miks metallid on väga head soojusjuhid?
JAHTUMINE SISEENERGIA KINEETILISE KOMPONENDI VÄHENEMINE Soojushulk keha siseenergia hulk mis kandub teisele kehale või siis teistelt kehadelt antud kehale. Kunagi võeti 1g vett ja soojendati seda 1 kraadi võrra. Soojushulka hakati nimetama kaloriks ( tänapäeval J ). Soojushulk on Q . 1 cal = 4,2 J. 1 kalor on soojushulk, mis on vajalik 1g vee soojendamiseks 1 kraadi võrra. 7 ) soojusülekanne Soojusjuhtivus. Soojusjuhtivuseks nimetatakse siseenergia levimist ühelt aineosakeselt teisele. Head soojusjuhid on metallid, halvad on vesi ja jää ja gaasid. Vaakumis puudub soojusjuhtivus. Konvektsioon. Siseenergia levimine vedeliku- gaasivoolude liikumise teel. Soe keha soojendab õhku, soe õhk paisub ja tihedus väheneb, mõjub üleslükkejõud ja tõuseb üles. Asemele tuleb jahe õhk, mis soojeneb. Tekib tsirkulatsioon. Kiirgus. Päike soojendab. Kehad saavad energia valguse tõttu
T=273 K n=2,68 x 1025m-3 k=1,38 x 10-23 J/K 82. Arvutada kuivas ja puhtas õhus olevate gaaside partsiaalrõhud ja kontrollida, kas nende ligikaudne summa vastab gaasi kogurõhule. k=1,38x10-23 J/K 85. Miks madalrõhkkonna piirkonnas on madal õhurõhk, kõrgrõhkkonna piirkonnas aga kõrge õhurõhk? Madalarõhkkonna piirkonnas on niiske õhu tihedus on väiksem ja seega ka rõhk on väiksem 86. Tooge näiteid erinevat liiki tööst Mehaaniline töö jalgpallur lööb palli Soojusülekanne päik soojendab maad Keemiline reaktsioon uute ainete tekkimine või lagunemine Tuumareaktsioon uute aatomituumade tekkimine 87. Nim mehhaanilise töö tunnused Mingile kehale mõjub teise keha või kehade poolt jõud Selle jõu mõjul esineb: 1. keha asukoha muutus 2. keha kiiruse väärtuse muutus 3. nii asukoha kui ka kiiruse muutus 88. Mida nim energiaks? Keha või jõu võime teha tööd 89. Nim töö ja energia ühik J 90
paremini soojust Konduktsioon ja konvektsioon Soojuse kandumine(konduktsioon) ühelt materjalilt teistele. (Keha sisemuses kantakse kudede kaudu soojus keha pinnale) Soojuse liikumine õhu ja vedeliku kaudu (konvektsioon) (Õhuga saabub meieni soe puhang; veri kannab soojust keha osade vahel-seest pinnale) Mida suurem on temperatuuride gradient (temp vahe kahe keskkonna/materjali vahel), seda suurem on soojusülekanne 20-25C juures toimub soojuse mahakandmine lisaenergiat nõudmata/ tagurpidi U Normaalsetes tingimustes (kehast madalam väistemperatuur) lahkub inimesest 10-20% soojust konduktsiooni ja konvektsiooni teel Õhuga sarnase temperatuuriga vees on soojuse eraldumine 26x suurem Radiatsioon Soojus kiirgub (infrapunane) keskkond. (Tänu sellele näha inimest infrapunakaameraga)
Füüsika meie ümber 1. Sissejuhatus ............................................................................................... 1 2. Suvine loodus ................................................................................................ 7 3. Õues ja tänaval .............................................................................................. 9 4. Sport............................................................................................................ 11 5. Inimene ja tervishoid ................................................................................... 16 6. Tuba ............................................................................................................ 20 7. Köök............................................................................................................ 23 8. Vannituba ja saun ........................................................................................ 25
kokkupuutel külma õhuga jahtub omakorda. Järvevee temperatuur ühtlustub ja läheneb 4 kraadile. Vee edasisel jahtumisel muurub külma õhuga kokkupuutuv pealmine veekiht veidi vähem tihedaks ega vaju enam allapoole: külmub jääks. Jää on halb soojusjuht ja seepärast ei kaota tema all olev vesi kuigi palju soojust. 7 Kas vesi hakkab keema kausis, mis ujub keeva veega potis? keemahakkamiseks tuleb anda nn keemissoojust; soojusülekanne toimub ainult erinevate temperatuuridega kehade vahel. EI 8 Kuidas saab saunas väliste tunnuste järgi aru, millises torus on kuum ja millises külm vesi? Külmaveetoru on "higine", soojaveetoru mitte. 9 Miks võib niiske sõrmega ohutult katsuda, kas triikraud on tuline? Kuna vesi peab enne sõrmelt aurustuma. 10 Puhume kõrre otsa seebimulli. Kui puhumise lõpetame, hakkab seebimull kokku tõmbuma. Miks? Kapillaarsuse tõttu
reageerib kütusega) Reaktsiooni tulemusel tekib CO2 , aur, valgus, soojus. Kui leek on piisavalt kuum tekivad ioonid ja tekib plasma. Tavalises tules on enamus ainest gaasiline. Ülekandenähtused aines on mingi füüsikalise suuruse (mass, energia, impulss) ülekandumine ühest süsteemi osast teise. Toimuvad molekulide soojusliikumise ja molekulidevaheliste põrgete tõttu. Ülekandenähtuste liigid: Difusioon – massi ülekanne Soojusülekanne – energia ülekanne Sisehõõre – impulssi ülekanne Difusioon on molekulide laialivalgumine juhusliku, kaootilise soojusliikumise tõttu, mille käigus molekulid jaotuvad ruumis ühtlaselt. Ei nõua lisaenergiat. Näide: lõhnaõli lõhna levimine ruumis, värvi laiali minemine vette sattudes. Liikumine toimub suurema kontsentratsiooniga alalt väiksema kontsentratsiooniga ala poole. Aeglane protsess, kuid organismides peamine, mille abil keha saab ja jagab laiali
ÕHU TEMPERATUUR, T Keskmine T maapinnal sõltub mitmest tegurist: - Kellaeg Maa pöörlemise tõttu ei saa ükski koht pidevalt päikesekiirgust - Aastaaeg - Asukoht - Telje kalle poolkerad on suvel päikese poole kaldu ja talvel eemale - Aluspind Kiirgusenergia juurdevool ning äravool määravad atmosfääri ja selle all oleva maapinna soojusliku seisundi. Sellest seisundist sõltub õhutemperatuur ning õhurõhujaotus maapinnal. LIIKUMISED ATMOSFÄÄRIS Atmosfääri rõhk- Jõud, mida vaadeldava punkti kohale jääv õhusammas avaldab pindalaühikule. Rõhuväli e baariline väli- õhurõhu jaotus. Igas atmosfääri punktis kirjeldatav numbriga. Atmosfäär jaotatakse isobaarpindadeks. Rõhu gradient rõhu muutuspikkusühiku kohta. HORISONTAALNE RÕHUVÄLI, BAARILISED SÜSTEEMID - Madalrõhuala, millel on kinnised isobaarid nim. tsükloniks
Elektromagnetväli. Tegemist on elektromagnetilist vastastikmõju vahendava ühtse elektromagnetväljaga. Selle välja uurimise muudab keeruliseks protsesside tagasisidestatus. Tagasiside on nähtus, mille korral ühe füüsikalise suuruse muutumine põhjustab teiste suuruste selliseid muutusi, mis omakorda mõjutavad esimest suurust. Elektromagnetvälja korral on igasugune elektrivälja muutus tagasisidestatud temaga kaasneva magnetvälja muutuse kaudu. Kui laetud keha vaatleja suhtes liigub, siis muutub keha elektriväli vaatleja asukohas ning vaatleja registreerib ka magnetvälja. ui magnetvälja tekitaja (püsimagnet) vaatleja suhtes liigub, siis muutub magnetväli vaatleja asukohas ning vaatleja täheldab ka elektrivälja olemasolu. Magnetvälja muutumine tekitab elektrivälja. Seda nimetatakse elektromagnetilise induktsiooni nähtuseks. Märkigem veel, et võõrsõna indutseerima eestikeelseks vasteks ongi tekitama või esile kutsu
1. Teoreetilised alused Mõtlemisviiside liigitus: teaduslik, mütoloogiline, pragmaatiline. Meie nimetame teaduslikuks mõtlemisviisi, mille korral info töötlemine tugineb teaduse meetodile eesmärgiga luua põhjuslike seoste süsteem. Seda süsteemi rakendatakse loodusnähtuste seletamisel ja uute teadmiste saamisel. Teaduse meetodi olulisteks tunnusteks on: eelnevast kogemusest lähtuv küsimuse püstitus (probleem), võimalik vastusevariant (hüpotees), hüpoteesi eksperimentaalne, vaatluslik, vms. kontroll ja järelduse tegemine hüpoteesi õigsuse kohta. Teaduslik mõtlemisviis eeldab looduse kirjeldamise, seletamise ja ennustamise võimalikkust teatava piirini ja katsetele tugineva põhjendatud usu tekkimist loodusseaduste vääramatusse. Teaduslikule mõtlemisviisile on omane teadmine, et loodusnähtusi pole põhimõtteliselt võimalik lõpuni mõista. Mütoloogilise mõtlemisviisi korral tugineb info töötlemine eksperimentaalselt (teaduslikult) põhjendamata usul
vastupidises järjekorras ja jõuab algolekusse tagasi. Näiteks sisse- ja väljahingamine. Mittepööratava protsessi korral pole olekute vastupidises järjekorras läbimine võimalik. Näiteks nihutame keha laual ühest kohast teise. Osa tehtud tööst läheb hõõrdesoojuseks. Kui protsess oleks pööratav, siis hakkaks keha neelama hõõrdesoojust ja liiguks algasendisse tagasi. Kõik reaalsed protsessid on mittepööratavad, sest need esinevad avatud süsteemides, kus esineb soojusülekanne süsteemi ja sinna mitte kuuluvate kehade vahel. Selliste protsesside kirjeldamine on keerukas ja seetõttu kasutatakse tihti nende asemel pööratavaid protsesse. See on lubatav juhtudel kui süsteemist väljuvat soojushulka võib lugeda väga väikeseks. Kuid ka suletud süsteemis on võimalikud mittepööratavad protsessid, näiteks sooja ja külma vee segunemine. Mitte kunagi ei eraldu leigest veest iseenesest uuesti soe ja külm vesi
Soojusjuhtivuseks nimetatakse termilise energia ehk soojusenergia spontaanset kandumist kuumemalt kehalt (või kehaosalt) külmemale kehale (kehaosale) aineosakeste vastasmõju (molekulidevaheliste põrgete) tagajärjel. Soojusjuhtivus on konvektsiooni ja soojuskiirguse kõrval üks soojusülekande vorme. Soojusjuhtivus toimib eeskätt tahketes kehades ja vähesel määral ka vedelikes, kuid peaaegu puudub gaasides. Soojusülekanne on siseenergia kandumine ühelt kehalt teisele. Soojusülekanne toimub alati soojemalt kehalt külmemale. Amorfsus on ainete üks olekutest. Amorfne aine on füüsikaliste omaduste poolest tahke, kuid muudab raskusjõu mõjul ajapikku oma kuju. Üks amorfse aine näide on pigi. Konvektsioon on aine liikumisega kaasnev soojuse levimine vedelikus või gaasis. Tekib raskusjõu toimel, sest erisuguse temperatuuriga piirkondades on keskkonna tihedus erisugune. Kiirgus ehk radiatsioon on energia levimine kiirte, lainete või osakeste voona.
SOOJUSTEHNIKA Soojustehnika mõisted. Soojustehnika on rakendusteadus, mis käsitleb kõiki soojusega seotud nähtusi. Samal ajal on ta ka tehnikaharu, mis tegeleb nende nähtuste rakendamisega praktikas. Soojustehnika teoreetilised alused rajanevad järgmistel erialustel: 1. Termodünaamika 2. Soojuslevi e. Soojusülekanne (soojusvahetus) 3. Soojusmootorite teooria 4. Soojusjõu seaduste teooria Soojustehnika hõlmab veel soojuse tootmist, soojusenergeetikat, soojuse vahetut kasutamist tööstuses ja olmes. Soojust toodetakse nüüdisajal erinevat tüüpi kolletes, edasi põlemiskambrites ja ntx. Sisepõlemismootorite turbiinides ja seda soojust saadakse kütuste keemilisest energiast. Vähemal määral toodetakse soojust tuuma-, päikese- ja elektrienergiast.
Kaks näidet. Steriliseerimine, puhastamine, ruumide kütteks. 69. Miks kindlustab kuum vesi (primaarauruga võrreldes) ,,pehmema" termilise reziimi (kaks põhjust) ning miks on see oluline toiduainete termilisel töötlemisel? Vee temperatuur on reeglina alla 100oC, mistõttu küttepinna temperatuur ei tõuse väga kõrgeks ning see vähendab kõrbemise ohtu toote poolel. Soojusülekanne agensi poolel on vee madalama soojusmahtuvuse tõttu väiksem (võrreldes auruga). 70. Mida väljendab vee erikulu n protsessis? Näiteks kui see on 3 (kg/kg). n=Gv/G Vee erikulu näitab kui palju voolab aparaadist läbi kuuma vett 1 kg toote kohta. 1 kg toote kohta voolab aparaadist läbi 3 kg kuuma vett. 71. Kirjeldada vähemalt kahte kuuma vee tootmise / saamise meetodit. Boilerid kuumutatakse auruga või elektriga (väiksemate koguste puhul)
päevasest (läheb madalamaks). Need mullad on sobilikud taimedele, mis annavad saadusi maapealsetest taimeosadest. 2. Külmad mullad päeval ei soojene eriti, temperatuur jääb õhu omast madalamaks. Aga öösel on nende temperatuur võrreldes õhu omaga väike. Need mullad sobivad taimedele, mis annavad oma saadusi maaalustes osades, peamiselt juurviljad. Õhutemperatuuri mõõtmine -Kokkuleppe järgi mõõdetakse õhutemperatuur 2 meetri (mõõdetakse sealt, kus lõppeb maalähedane kiht, sest maalähedases kihis toimub palju protsesse ning kindlat näitajat on päris raske saada) kõrgusel maapinnast. Termomeeter peab olema kaitstud otsese päikesekiirguse eest ning peab olema kaitstud ka vihma/sademete eest ning õhk peab saama vabalt liikuda termomeetri ümbruses. Õhutemperatuuri määrab: 1. Õhu soojusvahetus aluspinnaga 2
intensiivsuste jaotus. 13. Vesi tekib jää sulamisel kui ..? mis on sulamissoojus, ühik. Vesi tekib jää sulamisel kui osakeste kineetiline energia ületab osakeste vahelise tõmbejõu, vesiniksidemed katkevad. Sulamissoojus on soojusenergia hulk, mis kulub massiühiku tahkise sulamiseks konstatsel temperatuuril. 14. Nim bioloogias olulisi transpordinähtusi. Mida iseloomustab difusioonikonst? Ühik. Olulised transpordinähtused on soojusülekanne, difusioon. Difusioonikonstant iseloomustab nii difenteeruvat ainet kui ka difusioonitingimusi. Ühik m2/s. 15. Millest on tingitud raskuskiirendus? Ühik. Raskuskiirendus on tingitud gravitatsioonilisest vastastikmõjust maa ja keha vahel, seda mõõdetakse m/s2. 16. Elektriväljas oleva keha energia avaldub ...... . kas kineetiline või potensiaalne energia? Kas see energia kauguse suurenedes kasvab või kahaneb? Joonis. 17
37.Aurukompressor-külmutusseadme põhimõtteskeem ja ringprotsess TS diagrammil.....................18 38.Soojusülekande liigid ja nende lühike iseloomustus...................................................................... 18 39.Soojus juhtivus ( temperatuuri väli, gradient ja Fourier'i seadus ja soojusjuhtivustegur)..............19 40.Soojusjuhtivus ühe ja mitmekihilises seinas...................................................................................19 41.Konvektiivne soojusülekanne ( Newtoni valem ja - määramine).................................................20 42.Soojuskiirgus ( põhiseadused, mustsusaste, neeldumine, peegeldumistegur, läbitavus tegur)......20 Soojusõpetuse eksami küsimused. 1. Termodünaamika ( termodünaamiline süsteem, sise- ja väliskeskkond. Süsteemide liigitus ) Termodünaamika on teadus erinevate energialiikide vastastikustest muundumistest.
soojushulk, U siseenergia muut, A välisjõudude vastu tehtud töö (paisumise töö)). U võib olla ka negatiivne. Soojusmasin muudab siseenergiat mehaaniliseks energiaks. Energia muundumist iseloomustab mehaaniline töö. Koosneb soojendist, jahutist ja töökehast. Soojusmasina kasutegur näitab, kui suure osa juurdeantavast soojusenergiast Q muundab masin kasulikuks tööks A . A =Q - Q Valem: =(Q Q )/Q 100%=A/Q 100% Termodünaamika teine printsiip: soojusülekanne ei saa iseenesest toimuda külmemalt kehalt soojemale. Suletud süsteem püüab üle minna korrastatud olekust korrastamata olekusse. Aine agregaatolekud: gaasiline, vedel, tahke. Agregaatolekute muutuste käigus muutub aine osakeste paigutus ja liikumise liik (võnkumine kristallivõres, võbelemine vedelikus, kaootiline liikumine gaasis). Sulamine, tahkestumine ehk kristalliseerumine, aurustumine, kondenseerumine (gaas->vesi), sublimeerumine (tahke->gaas), härmatumine (gaas->tahke).
Elektrienergia säästu võimalused koduses majapidamises Sisukord 1. Lk. 1- Tiitelleht 2. Lk. 2- Sisukord 3. Lk. 3- Sissejuhatus 4. Lk. 4-5- Majapidamine 5. Lk. 6-8- Igapäevased säästumeetmed köögis 6. Lk. 9- Säästumeetmed elutoas 7. Lk. 10-11- Igapäevased säästumeetmed vannitoas 8. Lk. 12-14- Säästumeetmed valgustuses 9. Lk. 15- Uurimistöö 10. Lk. 16-Kokkuvõtteks 11. Lk. 17- Kasutatud materjalid Sissejuhatus Elektrienergia on üks energia liik, mida inimkond tarbib. Elektrienergia on elektrilaenguga osakeste suunatud liikumisel põhinev energialiik, mida on lihtne transportida ja muundada. Elektrit toodetakse elektrijaamades ning transporditakse elektriliinide ja trafode abil. Elektrit tarbivad elektrimootorid, valgustid, küttekehad, arvutid jms. Tehnoloogia arenguga lisandub majapidamistesse palju uusi ja erinevaid teadusimesid, mis kõik vajavad elektrienergiat
Tahke keha mehhaanika. 3.1. Mehhaanika aine. Taustsüsteem. Punktmass. Klassikaline e. Newtoni mehhaanika tegeleb makroskoopiliste (molekulide mõõtmetest palju suuremata mõõtmetega) kehade liikumise (ruumis asukoha muutumise) uurimisega. "Keha" mõiste hõlmab siin nii tahkeid kehi kui ka vedeliku või gaasi mõtteliselt eraldatavaid hulki. Tühjas ruumis asuva üksiku keha liikumisest ei saa rääkida, kehad saavad liikuda vaid üksteise suhtes. Üks keha valitakse taustkehaks, teiste kehade liikumist vaadeldakse selle taustkeha suhtes. Põhimõtteliselt on kõik kehad kõlbulikud taustkehana, valik tehakse mõistlikkuse ja otstarbekuse kriteeriumist lähtudes. Näiteks vaadeldakse tavaliselt lendava linnu liikumist Maa suhtes, mitte vastupidi, kuigi põhimõtteliselt ei ole viimane võimalus keelatud. Kehade asukoha määramiseks taustkeha suhtes seotakse viimasega koordinaatide süsteem, tavaliselt ristkoordinaadistik. Ajavahemike mõõtmiseks pe
Füüsika Pärnu Koidula Gümnaasium; Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen 7a./8a./9a/TH/SH. klass 20072012 Sisukord 1.1. Füüsika............................................................................................................................. 5 1.2. Aine erinevates olekutes................................................................................................... 6 1.3. Aine tihedus...................................................................................................................... 7 1.3.1. Aine tiheduse tabel:.......................................................................................................7 1.4. Ühtlane liikumine.............................................................................................................9 1.4.1 Ühtlase liikumise kiirus................................................................
u=U/M ,(J/kg) -> erisiseenergia. u u1 u2 ,(J/kg) U=Mu ,(J) 7. Soojus. Energia kandub üle töö kujul, mis kutsub esile süsteemiväliste parameetrite muutuse või kehade ümberpaiknemise ruumis. Töö ise on makrosuurus. Energia läheb soojemalt kehalt jahedamale kehale otse, kas kehade vahetu kokkupuute või nn termilise nähtavuse (kiirguse) vahendusel, ilma et süsteemivälised parameetrid muutuksid. Säärases vormis üle kantud energia on tuntud soojusena, protsess ise aga on soojusülekanne ehk soojusvahetus. Sellist Soojusena ülekantavat energia kogust nimetatakse soojushulgaks Q, mille põhimõõtühik on džaul (J), 1 kg termodünaamilise keha kohta antuna q = Q/M, J/kg. Ümbruskeskkonnast termodünaamilisse süsteemi kandunud soojushulk loetakse positiivseks, süsteemist ümbruskeskkonda siirdunud – negatiivseks. 8. Termodünaamika esimene seadus. Termodünaamika esimeseks seaduseks on energia jäävuse ja muundamise seadus. Olgu meil gaas:
1.PILET 1.Pöördliikumine- liikumine , mille puhul keha kõik punktid liiguvad mööda ringjooni, kusjuures nende ringjoonte keskpunktid asuvad ühel sirgel — pöörlemisteljel. Pöördliikumise dünaamika põhivõrrand on Newtoni II seadus pöördliikumise kohta. Impulsimomendi tuletis aja järgi võrdub jõumomendiga: dL / dt = M . Ehk teisiti – jõumoment (jõu ja tema õla korrutis) on see põhjus, mis muudab keha impulsimomenti (pöörleva keha osadeimpulsside mõju pöörlemisele). 2.Hõõrdejõud- keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate osakestevahelise jõu tõttu; F=mgμ (μ – hõõrdetegur); kaldpinnal hoiab keha paigal hõõrdejõud. Kuna see jõud takistab kehade liikuma hakkamist, nimetatakse seda jõudu seisuhõõrdejõuks. Seisuhõõrdejõud ehk staatiline hõõrdejõud on suunatud vastu sellele liikumisele, mis peaks tekkima ning on maksimaalne hetkel, kui kaks pinda hakkavad teineteise suhtes libisema (suurim s
KORDAMISKÜSIMUSED FÜÜSIKA 8. klass 1. Mida uurib füüsika? FÜÜSIKA loodusteadus, mis uurib füüsikalisi nähtusi ja füüsikalisi omadusi 2. Mis on keha? KEHA mistahes uuritav objekt. Näiteks: maakera, pall jne. 3. Mis on nähtus? NÄHTUS igasugune muutus looduses (protsess). Füüsikaliste nähtuste korral ei toimu aine muundumist. Näiteks: liikumine, sulamine, jäätumine 4. Milleks kasutatakse füüsikalisi suurusi? FÜÜSIKALINE SUURUS võetakse kasutusele nähtuse või keha omaduste täpseks iseloomustamiseks Füüsikalistel suurustel on tähised ja ühikud. Näiteks: Füüsikalised suurused on mass, kiirus, rõhk, teepikkus, jõud jne. 5. Mis on mõõtmine? MÕÕTMINE füüsikalise suuruse võrdlemine tema ühikuga 6. Mis on optika ehk valgusõpetus? OPTIKA füüsika
Mehaanika: dünaamika, perioodilised liikumised Dünaamika • Dr John Stapp, New Mexicos asuva Hollomani õhujõudude baasi kolonel, kinnitati 1954. aasta detsembris rihmadega üheksa raketiga rakettkelgu istmele. Kui raketid süüdati, kiirendas see teda viie sekundi jooksul kiiruseni 632 miili ehk 1018 kilomeetrit tunnis. Tõsisem katsumus kolonel Stappi jaoks oli siiski pidurdamine vesipiduritega, milleks kulus vaid 1,4 sekundit. 1958. aasta mais saavutas Eli L. Beeding jr sarnase kelguga kiiruse 72,5 miili (117 kilomeetrit) tunnis. Tema kiirus polnud küll märkimisväärne – see on maanteedel suhteliselt tavaline –, kuid märkimist väärib peatumiseks kulunud aeg, 0,04 sekundit, mis on sõna otseses mõttes vähem kui silmapilk. Vastastikmõju ja selle kirjeldamine • Kui üks keha mõjutab teist, siis selle tagajärjel toimub mingi muutus. Siin on mitu võimalust – vastastikmõju tagajärjel võib muutuda keha kuju, ruumala või liikumise iseloo
siseenergiat, peab ta valemis olema negatiivne. Gaasi kokkusurumise töö olema väiksem paisumistööst. Termodünaamika II: Kasulik töö tekib ringprotsessil siis, kui kokkusurumine toimub madalamal rõhul, kui paisumine. Et väiksem rõhk antud ruumala juures tähendab madalamat temperatuuri, tuleb töötavat gaasi enne kokkusurumist jahutada, pärast kokkusurumist aga soojendada. Pole võimalik ehitada masinat, mis muudaks temale antud soojuse täielikult tööks. Soojusülekanne ei saa iseenesest toimuda külmemalt kehalt soojemale. ENERGIA JAOTUS VABADUSASTMETE JÄRGI: vabadusastmete arv tähendab keha asendi fikseerimiseks vajalike koordinaatide arvu. Punkti asend ruumis on fikseeritav kolme koordinaadiga ja punkt-molekulil on kolm vabaduastet. Ühele Üheaatomilise molekuli vabadusastmele vastav energia on εx=1/2kT. liikumisel on kolm vabadusastet (kiirusvektori kolm komponenti),
9 Mittepööratava protsessi korral pole olekute vastupidises järjekorras läbimine võimalik. Näiteks nihutame laual raamatut ühest kohast teise. Osa tehtud tööst läheb hõõrdesoojuseks. Kui protsess oleks pööratav, siis neelaks raamat hõõrdesoojust ja liiguks algasendisse tagasi. Kõik reaalsed protsessid on mittepööratavad, sest need esinevad avatud süsteemides, kus esineb soojusülekanne süsteemi ja sinna mitte kuuluvate kehade vahel. Selliste protsesside kirjeldamine on keerukas ja seetõttu kasutatakse tihti nende asemel pööratavaid protsesse. See on lubatav juhtudel kui süsteemist väljuvat soojushulka võib lugeda väga väikeseks. Kuid ka suletud süsteemis on võimalikud mittepööratavad protsessid, näiteks sooja ja külma vee segunemine. Mitte kunagi ei eraldu leigest veest iseenesest uuesti soe ja külm vesi
Autolaternates, filmi- ja paljun- dusaparaatides kasutatakse põhiliselt halogeenlampe, kus eelnimetatud gaasidele on lisatud joodi või broomi. Need satuvad keemilisse reaktsioo- ni hõõgniidist eralduva metalliauruga ning takistavad nende sadestumist hõõgniidi kesta sisepinnale. 25 • Pane lamp põlema ja vii käsi lambipirni juurde. Tunned sooja. Seega kiirgub hõõglambist peale valguse ka soojust. Täpsustuseks: enamus hõõglambist kiirguvast energiast ongi soojus. Valgusenergiaks muundub vaid väike osa kulutatud elektrienergiast. Hõõglamp kuulub soojuslike valgusallikate hulka. Seejuures sõltub kiiratud valguse värvus hõõguva
Hingamine on temperatuurist sõltuv protsess. Fotosüntees ei toimu liiga madalal temperatuuril. Optimum +25oC (meie taimedel), max +40oC. Temperatuuri tõus kasulik taime kasvule teatud piires. Kõrge temp pidurdab taime kasvu. Hingamine alla 0 o (nii kaua kui taim elus ta hingab). Palju taim kasvab sõltub hingamise ja fotosünteesi vahest. Temp tõus ei too alati kasvu kaasa, üle optimumi kasv aeglustub. Kas ilm taimekasvuks soodne / ebasoodne - iseloomustab ööpäeva keskmine õhutemperatuur. Aktiivse ja efektiivse temperatuuri mõisted. Aktiivne temperatuur: ööpäeva keskmine temperatuur üle +5 o (taim kasvab). Edasi räägitakse aktiivne temperatuur kitsamas mõttes - ööpäeva keskmine temp üle +10 o (tähis Ta). Efektiivne temperatuur: palju seda soojust mis oli päeval kasut taime kasvuks (tähis tef), tef = ta-tbm. Klimaatiline norm st paljude aastate keskmist temperatuuri. Kui summa väiksem kui paljude aastate keskmine, siis on temperatuur ebasoodne. Kõige
SISSEJUHATUS Mis on füüsika ja tema aine? Füüsika on loodusteadus, mille eesmärgiks on füüsikalise (st materiaalse) maailma üldiste seaduspärasuste väljaselgitamine Traditsiooniliselt loetakse füüsika uurimisvaldadeks Mehaanikat, Termodünaamikat, Elektrit ja magnetismi, Optikat, Aatomfüüsikat, Tuumafüüsikat, Osakeste füüsikat, Kondenseeritud aine füüsikat, Astrofüüsikat, Biofüüsika? Miks ei saa mustkunsti või okultismi teaduseks pidada? Teaduse aluseks on teaduslik meetod, mille olulisemad punktid on Vaatlus ja katse (eksperiment) Analüüs ja hüpotees Mudel ja teooria Ennustus ja kontroll Eeldades lõpmatut Universumit, miks me näeme tähti tumedas taevas, mitte ühtlaselt valgustatud taevavõlvi? Umbes 25% Universumi massist on mittekiirgav,valgust mitteneelav ja ka mittehajutav tumeaine, mis avaldub vaid gravitatsioonilise mõju kaudu. Hiroshimale heidetud pommi puhul muundati energiaks kõigest 0.6 g massi. Kui palju energ
Mehaanika. Mehaaniline liikumine keha asukoha muutumine ruumis mingi ajaühiku jooksul. Liikumise pidevus ruumis tähendab, et oma liikumisel peab keha läbima kõik trajektoori punktid. Liikumise on pidev ajas tähendab seda, et keha ei saa olla ühel ja samal ajahetkel kahes erinevas kohas. Punktmass ühe punktina ettekujutatav keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata. Punktmass on mudel. Punktmassina võime keha vaadelda siis, kui nihe on tunduvalt suurem keha mõõtmetest. Trajektoor joon, mida mööda keha liigub Liikumise liigid : 1 Trajektoori järgi a) Sirgjooneline b) Kõverjooneline c) Ringjooneline 2 Kiiruse järgi d) Ühtlane liikumine mistahes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused. e) Mitteühtlane liikumine Liikumise suhtelisus erinevate taustkehade suhtes võib liikumine olla erinev. Teepikkus iseloomustab keha liikumist, m�
tekivadki virmalised. Eksosfäär Kõrgemal kui 800 km asub eksosfäär mis läheb üle planeetidevaheliseks ruumiks. Eksosfääris, millena Maa atmosfäär kosmosesse hajub, leidub vaevalt õhku, kuid temperatuurid võivad seal ulatuda +1650 kraadini. Ent õhk on seal niivõrd hõre, siis inimene või kosmoselaev seda kuumust ei tunneks. Ilm, selle elemendid ja kliima. Ilm on õhkkonna seisund mingil ajahetkel. Ilmaelemendid ehk meteoroloogilised elemendid on õhutemperatuur, õhu niiskus sademete hulk, tuule kiirus, õhurõhk. Ilm on lühiajalise kestusega ilmanähtus, ilmastiku moodustavad suve ja talveilmad ja paljude aastate jooksu kujuneb kliima. Kliimaks nimetatakse mingile maaalale iseloomulike ilmastikuolude kordumist paljude aastate jooksul. Kliimatekketegurid · Astronoomilised tegurid- Maa kaugus päikesest, Maa telje kallakus, saadav päikesekiirte hulk, Maa pöörlemine ümber oma telje ja tiirlemine ümber Päikese.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
