lisaaeg. Lisaaeg koosneb kahest 5-minutilisest poolajast ja ühest minutilisest vaheajast. Kui esimene lisaaeg võitjat ei selgita, mängitakse pärast 5-minutilist vaheaega teine lisaaeg. Ka teine lisaaeg koosneb kahest 5- minutilisest poolajast ja ühest minutilisest vaheajast. Kui mäng jääb ikka viiki, selgitatakse võitja konkreetse võistluse juhendi kohaselt (kui kaks lisaaega on mängitud ning seis on viigis järgnevad kindlasti 7m karistusvisked. Erinevatel võistlustel võib juhendi järgi 7m karistusvisked järgneda koheselt peale normaalaja lõppemist kui mäng on viigis. Tiitlivõistlustel on kindlasti 2 lisaaega ning peale seda 7m karistusvisked. Kusjuures esmalt peab võistkonna ametlik esindaja määrama viis mängijat, kes karistusviskeid viskama lähevad, kui peale viit viskajat on mäng ikkagi viigis, siis määratakse järgmised viis viskajat ning mäng käib kuni esimese eksimuseni kuni võitja on selgitatud
parema treenitusega ja sellest sõltuvalt ka suurema mängijate lihasmassiga. II. Uuritavate tiitlivõistluste liigutusliku tegevuse (visked viskepositsiooniti, kiirrünnakud, kogurünnakute hulk, rünnakute kestus) võrdlus rünnakul olles; nii kokkuvõttes kui 3-4 esimese võistkonna osas. 1. Tiitlivõistluste mängijate visked viskepoistsiooniti kõikide meeskondade kokkuvõttes 6m 7m 9m Tiivad U18 noormehed 479/703 355/499 987/2677 481/887 U20 noormehed 854/1287 350/478 975/2672 436/827 Kuni 18 aastaste noormehed on peaaegu poole võrra vähem läinud viskele 6m joonelt, kui kuni 20 aastased noormehed. Kui võtta arvesse visete koguarvu 6m pealt, on resultatiivsete visete ja visete koguarvu suhe enamvähem võrdne. 7m karistusvisete koguarv ja nende
vaid Hattorpe-tagune ja Wulfardi- tagune torn. 1452. aasta andmete põhjal selgub, et kunagi oli olemas ka 2. Hattorpe-tagune torn, mille põhiskelett on säilinud, kuigi hiljem tugevasti moonutatud. Autentseks jääb seetõttu vaid ehitise üldjoonis ja 18. saj mõõtmisjooniste andmestik. Nende põhjal oli vaadeldaval ajal täiendatud Hattorpe- tagune torn u. 20m kõrgune kolmveerandringikujulise plaaniga ehitis, mille üldsügavus oli 7m. Torni allosas oli 2 puitvahelaega eraldatud korrust, millel siinse maapinna erilise reljeefsuse tõttu oli kummalgi oma sissepääs. 7m kõrgusel kattis ehitist silindervõlv. Sellel olevate korruste lahendus sarnanes Assauwe torni omaga. Ehitist läbivalt müüride ühenduskäigult viis ukseava esmalt alumisele, kolme tüüplaskeavaga kaitsekorrusele ning ka edasipääs algas sellest ruumist nimelt
Mageveekalad-särg,ahven,haug,Merekalad-lest,heeringas,tursk.Siirdekalad mõlemas-särg,haug,ahven. Lepiskalad- särg,latikas,toi taimed ja selgrootud.Röövkalad-haug,ahven,koha,,söövad teisi kalu.---6- Alammõõt-lühim kala ked apüüda võib.7-Kalalaadsed loomad-luukalad,sõõrsuud ja kõhrkalad. Kõhrk-algelisema ehitusega,toes kõhrest,painduvam kui luu. Luukude ei..,-,..Hai-kuni 20 m,hästi liikuvad,teravad hambad,röövk,vere lõhna järgi otsivad ohvrit.....Rai-mõnikümmend cm-7m,lameda kehaga,pikk saba,merepõhjas,ujuvad-tiivulisi rinnauimi lehvitades.toi-väiksed kalad ja selgrootud. Sõõrsuud-silmud,ei soomused,lõug ja tüüp suu,lehtrikujuline suu ,serval asuvad sarvainetest hambad,nendega raspeldavadlihatükikesi kalalt,laibalt,,imevad keha külge ja toituvad,läänem kuni9 41cm silmud,koevad jões. SOOMUSTE JÄRGI VANUSE JA AASTA HINNANG 1.-Loomaliigid elavad maapinnal,enamik, saavad vabalt liikuda,reageerivad kiiresti ärritusele,
2: ( ) x t 2 = 490.332 m Keha kõrguse 5s langemise järel leiame: ( ) x t 1 = 122.583 m ( ) ( ) x5s := x t 2 − x t 1 = 367.749 m Vastus: peale 5s langemist oli keha 367.7 m kõrgusel. Ülesanne 2 Kahe meetri kõrguselt horisontaalsuunas visatud kivi kukkus 7m kaugusele. Leida kivi alg- ja lõppkiirus. m xh := 7m xv := 2m av := g = 9.807 2 s Paneme kirja liikumisvõrrandi: 2 a⋅ t x( t ) = x0 + v0 ⋅ t +
..13,0 m Q = 24,00...4,05 t (50,00...14,20) °min - max = 23...80° ° max min = 75...20° (68...19°) Teine ülesanne : Antud: Valitud kraana mark GROVE GMK 5220 AMK 126-63 Q = 25 t Q = 83,0 t Q = 30,0 t L=7m L = 7,0 m L = 7,0 m H = 21 m H = 25,5 m H = 23 m Ln = 27,2 m Ln = 31,1 m Üliõpilane: Kood:
BR400 620 LP21 3300 Te39 3800 Pla43 2300 Al31 BR450 650 LP33 1700 Pla51 2800 Al63 BR500 700 LP43 3500 Pla61 1800 Al70 BR750 300 5 Hind Kr/m3 2700 2300 3600 4200 4500 3800 4200 5300 3000 1900 3500 4400 5100 Detaili täispindala ja ruumala a 7m b 7m c 3m d 4m f Err:509m r Err:509m S(valem) Err:509m2 V(valem) Err:509m3 Det_Pi #REF! Det_Ru #REF! Arvuta
10² h1=9,807× =490,35 m 2 9,807 ×5 s ² h2=490,35 m− =367,76 m 2 Vastus: Peale 5 sekundit oli keha 367,76 m kõrgusel 2 ÜLESANNE 2 Kahe meetri kõrguselt horisontaalsuunas visatud kivi kukkus 7m kaugusele. Leida kivi alg- ja lõppkiirus? m xl xh v 0 =0 x 0=0 =7m =2m g = 9,807 s 2 2 gt x l=v l ∙ t Liikumisvõrrand: x ( t )=x 0 +v 0 ∙ t+ 2
Õhureostus, globaalne kliimamuutus, happevihmad Õhureostus • õhureostus on mingite osakeste, bioloogiliste molekulide või muude kahjulike ainete sattumine Maa atmosfääri • võib põhjustada haigusi või surma ning kahjustada elusorganisme • WHO andmete kohaselt suri 2012. aastal ~7m inimest õhureostuse tõttu Kliimamuutus • Kliimamuutus on pika aja jooksul ilmnev muutus ilmastikuolude statistilistes näitajates • aastakümnetest miljonite aastateni • Põhjuseks inimtegevus • antropogeenne globaalne kliimasoojenemine • Päikesekiirgus • Päikesesüsteemi planeedid ja kuu • Mandrite paigutus ja albeedo • Ookeanide tsirkulatsioon • Pilvkatte albeedo • Kasvuhoonegaasid ja aerosool • Inimetegevus • Ookeanite tsirkulatsioon
ja teemantide kaevandamine. Peamine majandusharu on kalandus ja sellega seotud muud tööstusharud Tegeldakse ka hülge- ja vaalajahiga Imporditakse peamiselt masinaid ja seadmeid, muid tööstuskaupu, toidukaupu ja kütust Tulenevalt maanteede puudumisest kasutatakse Gröönimaa siseseks liikluseks mere- või õhutransporti Jää ruumala arvatakse olevat 2,850,000 kuupkilomeetrit Kui jää sulaks tõuseks mereveetase 7m Gröönimaa keskosa on jää poolt alla surutud ,see on u. 300m merepinnast allpool
Soolsus on seal 30-33%. See on 2% madalam maailmamere keskmisest soolsusest. Soolsus on küllaltki keskimine. Vaikse ookeaniga on ühendus hea. Suubuvad jõed on Kuskokwin, Yukon ja Anador. 7.Vee temperatur ja jääolud Beringi merel on valdavalt külm kliima. Veepinna kihil suvel jäävad temperatuurid 5-10 kraadi vahemikku. Suurema osa aastast on Beringi meres ajujääs. 8.Vee liikumine Sealt saab alguse külm Kuriili hoovus. Pinnahoovused kulgevad vastupäeva. Loodete ulatus on kuni 7m. 9.Rannikud Beringi merd ümbritseb läänest Kamtsatka poolsaar. Selle ääreskulgeb põhjapoolt Korjaki mägismaa ja lõuna poolt Kesk-Kamtsatka mäestik. Lõunast ümbritseb Beringi merd Aleuutide saarestik ja idast Alaska. 10.Rannikuriigid Beringi merd ümbritseb läänest Venemaa ja idast USA. 11.Keskonnaprobleemid Kõige suurem probleem on ülekalastamine,sest üle 50% USA meretoidust tuleb Beringi merest.
Suvel on ränk põua periood, kus ei saja tilkagi vett. Talvel tuleb vett vaid peotäie jagu. Londonis on tavaline parasvöötme mereline kliima. Keskmised temperatuurid ja sajab peaaegu iga päev. 4. Millised kliimategurid mõjutavad linnade kliimat Kliimategur Kairo London Kaugus ekvaatorist 30 kraadi põhjapool 51 kraadi põhjapool Kõrgus merepinnast 33m 7m Kaugus meredest Umbes 200 km Umbes 100 km Valitsevad tuuled Passaadid Läänetuuled Hoovused Puuduvad Puuduvad 5. Mida huvitavat sain teada, mis mulle meeldis ? Sain teada kuidas teha kliimadiagrammi, milline kliima on Londonis ja Kairos. Meeldis, et ülesanne läbi sai.
7. Kliimavööde Parasvööde Parasvööde 8. Loodusvöönd Sega- ja lehtmets Okasmets 4. Kliimategurid, mis mõjutavad linnade kliimat Kliimategur London Helsingi 1. Kaugus ekvaatorist määrab Parasvööde Parasvööde kliimavöötme 2. Kõrgus merepinnast 7m 51m 3. Kaugus ookeanidest, meredest 70 km Mere kaldal 4. Valitsevad tuuled Läänetuuled Läänetuuled 5. Hoovused Atlandi hoovus Golfi hoovus
7. Kliimavööde Parasvööde Parasvööde 8. Loodusvöönd Sega- ja lehtmets Okasmets 4. Kliimategurid, mis mõjutavad linnade kliimat Kliimategur London Helsingi 1. Kaugus ekvaatorist määrab Parasvööde Parasvööde kliimavöötme 2. Kõrgus merepinnast 7m 51m 3. Kaugus ookeanidest, meredest 70 km Mere kaldal 4. Valitsevad tuuled Läänetuuled Läänetuuled 5. Hoovused Atlandi hoovus Golfi hoovus
omadustega.Põhjavee reostusallikad:Tööstusjäätmete või reostuse juhtimine veekogudesse, pinnasesse,Põllumajandusreostus (üleväetamine ja valel ajal väetamine, reostus sõnnikuhoidlatest),Transpordireostus (õnnetused teedel, teede soolatamine ), Olmereostus, prügilad.soo on liigniiske ala, kus suur osa taimejäänustest jääb lagunemata ja ladestub turbana.Üldandmed:22,8% Eesti pindalast on sood.1 mm turbakihi juurdekasvu aastas, turbakihi keskmine paksus 5 7m suurim Vällamäel (Haanja) 16,5 m,vesi 95 % ja turvas 5 % ,turbasammalt on 37 liiki.Jagunevad:31%raba,57%madalsoo 12% siirdesoo.Tekkimine:maismaa soostumine,veekogude kinnikasvamine,põhjavee taseme tõus. Madalsoo:Orgudes,nõgudes,pind nõgus.Toitaineid rohkelt.Taimed toituvad: põhjaveest, sademetest ja pinnaveest,turbakiht veel õhuke,Turvas hästi lagunenud, musta värvi sisaldab tarna, pilliroo jäänuseid ,Taimed: tarnad, osjad, ubaleht, soopihl, pilliroog, sookask, soo- sõnajalg
1)Milles seisneb fotoefekt? (väline ja sisemine fotoefekt?) Sisemine fotoefekt esineb pooljuhtides,see tähendab,et valguse mõjul tekib juurde vabu elektrone. Väline fotoefekt seisneb sellest,et valgus lööb metalli pinnalt elektrone välja,neid nim fotoelektronideks. 2)Mis on footon? Ühte valguse portsjonit nimetatakse footoniks. Footoni suurus on määratud tema energiaga E=hf (e-energia f- valguse sagedus h-planci konst.) 3)Kirjelda Thomsoni aatomimudelit. 1897 aastal avasta Thomson elektronide olemasolu Positiivse laengu sees paiknevad mingit viisi elektronid. Aatomi läbimõõdu suuruspaik on 10 astmel -10m Positiivne laeng on jagunenud ühtaselt kogu ruumala peal. 4)Kirjelda planetaarset aatomimudelit (mudeli puudused ka). Aatom sarnaneb Päikesesüsteemile Seda mudelit kutsutakse ka nn planetaarmudeliks Mudel võeti kasutusele pärast aatomituuma avastamist 1911.a. Tuuma avastamine põhineb Rutherfordi katsel, mille käigus kiiritati õhukest ku...
Karakumi kõrb on tekkinud Amudarja, Murgabi, Tedzeni jt. varem veerohkete jõgede setteist tuule ümberkuhjaval toimel. Valdavad on osalt kinnistunud meridionaalsed luitevallid, mille pikkus ulatub mõnest kilomeetsist kümne kilomeetrini, laius on 100-700m, kõrgus 3- 40m. Nende vahel paiknevad takõrristunud ning sooldunud tasandikud. Enamasti barhaanideks kuhjunud tuiskliiv katab umbes 5% pindalast (peamiselt karavaniteede, asulate ja arõkkide lähedal). Barhaanide kõrgus on harilikult 5-7m, suurim kõrgus 70 meetrit. Rohkesti leidub kuivi jõesänge ning kuivapõhjalisi sooldunud nõgusid. Karakumi keskosas paikneb Taga-Unguzi lavamaa. Kõrbe põhjaosa asub paras- ja lõunaosa lähistroopilises kliimavöötmes. Suvi on pikk, päikesepaisteline ja palav. Juuli keskmine temperatuur 28-32°C (absoluutne maksimum 50°C). Talv on lühike ja lumevaene, jaanuari keskmine temperatuur põhjaosas -5°C , lõunas 3°C. Sajab 50-150 mm aastas,
naftatooteid ja maagaasi. 7 Alternatiivsed energiaallikad Alternatiivsed energiaallikad, mida saaks teoreetiliselt kasutada oleksid: a) Päikese -ehk helioenergia b) Tuuleenergia Päikeseenergiat saaks kasutada, sest: a) seal paistab aastaringselt päike. b) asub suhteliselt headel pikkus ja laiuskraadidel. Tuuleenergiat saaks kasutada, sest: b) seal on aastane tuule keskmine kiirus umbes 6-7m/s. Nende tegurite kasutuselevõttu võib takistada: a) Vähene kapital (rajamine kallis) b) Ei kata piisavat energivajadust c) Teisi ressurrsse on veel piisavalt palju 8 Pilte 9 Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Liib%C3%BCa http://www.google.ee/images?hl=et&q=Liib%C3%BCa& http://et.wikipedia.org/wiki/Tripoli http://www.maailmakool.ee/index.php
lubjakivid. · Fossiilid kunagiste organismide kivistunud jäänused. · Moreen peam. pinnak. materjal. S.o kivimiosakeste segu, mille on kokku kuhjanud mandriliustikud. Värvus sõltub aluspõhja kivimitest. Põhja- ja Lääne-Eesti lubjakive katab hallikas kividerohke moreen. Lõ-Eestis on see punakaspruun, savikam, kividevaene. · Rändrahnud suurimad kivid moreenis. P- ja Lääne-Eestis moodust. nad kivikülve. Muuga kabelikivi (kõrgus 7m, ümbermõõt 58m); Ehalakivi (930m 3). · Pinnakatte muud osad veeristik, kruus, liiv, viirsavi, turvas, muda. · Pinnakate on peamine muldade lähtekivim, oluline veereziimi ja vete keemilise koostise kujundaja. · Liustikujõgede setted kruus, jämedateraline liiv. · Jääjärvede setted peeneteralised (liiv, savi), rõhtsa lasumusega. · Viirsavi kasut. telliste, katusekivide ja drenaazitorude valmistamiseks.
ühepalju, suund ei muutu vaba langemine- suund ei muutu 5. kinemaatika käsitleb liikumist sõltumatult seda tekitavatest põhjustest Dünaamika tegeleb liikumist tekitavate põhjuste väljaselgitamisega staatika tegeleb kehade tasakaalutingimuste uurimisega 6. x = 1,5 + 2t 3t2 algkoordinaat(x0) - 1,5m algkiirus(v0) - 2m/s kiirendus - -6m/s , sest -6t2/2=-3t2m/s kiirendus on negatiivne, mis tähendab, et keha kiirus väheneb 7. x0 = 7m v = x/t = x - x0/ t - t0 = -13 -7/ 2 -0 = -10m/s ( valemis tähendab, et x ja t on muutuvad) x = x0 +- v*t x = 7 -10t 8. ) vo = 36km/h = 10m/s(et saada km/h m/s jaga 3,6ga) v = 5m/s a = v v0/ t t0 = 0s t = 2 -0 = 2s a = 5 -10/ 2 = -2,5 t = 2s x= 10t -1,25t2 (valemis on a*t2/2, seega -2,5/2 =- 1,25) x0 = 5m Graafiku tegemiseks on vaja vähemalt 3 punkti. Pead
Eesti kaart (mere osad, saared, jõed, järved, joad, kõegustikud, madalikud) MERE OSAD 9m- Tallinna laht 1m -Liivi laht 5m- Väinameri 10m- Kolga laht 2m- Pärnu laht 6m- Suur väin 11m- Hara laht 3m- Kura kurk 7m- Hari kurk 12m- Kunda laht 4m- Soela väin 8m- Kurkse väin 13m- Narva laht SAARED 1 A- Saaremaa F- Kihnu K- Aegna B- Hiiumaa G- Vilsandi L- Prangli C- Vormsi H- Osmussaar M- Vaindloo
Valitsevad kõrrelised. Kõrrelistel on tihe ja tugevasti läbi põimunud juurestik. Kuival perioodil langetavad puud lehed. Jäme tüvi. Puud koguvad niiskel perioodil tüvesse vett. Puudel on lai juurestik. Paks koor. Taluvad hästi põlenguid. Puud Akaatsiad Pudelpuud Palmid Baobab ehk Ahvileivapuudel · Need puud võivad elada rohkem kui 2000 aasta vanuseks. · Võib kasvada 5-25m kõrguseks ja 7m laiuseks · Madagaskaril 7 liiki · Kohalikud on läbi aegade ahvileivapuud pühaks puuks pidanud - tema juurde on toodud ohverdusi esivanemate vaimudele ja viidud läbi riitusi. Kõrrelised Purpur-hiidkirss e. elevandirohi Harilik sõrmrohi. võib kasvada kuni 5 m kõrguseks. Loomastik Arvukalt rohusööjaid. Toituvad erinevatest taimedest, eri aegadel. Elavad karjades.
world · 3.2 kilometers west of Amesbury and 13 kilometers north of Salisbury · south-western England; in the English county of Wiltshire · built in the late Stone Age (Neolithic) and the Bronze Age The History of Stonehenge · "The Mystery of Stonehenge" · the building began in 3000 BC by semi-nomadic peoples · The first stone to be placed - Heel Stone. · some stones weigh about 45 tons each and are 7m high · the largest stone weights as much as 50 tons · no wheels and no metals · their tools - stones, bones and wood · built in several stages · 200 years later 80 blocks of bluestone were transported from Prescelly Mountains (Wales) by rafts · it was around 2200 BC that it took on its unique appearance The sequence of building at Stonehenge reconstruction drawings c.3100BC c.2300BC c.2500BC c
Paljanduvad kollakaspunased pôimjaskihilised keskmiselt tsementeerunud liivakivid. Pôimjad seeriad paksusega 30-50 cm on hästi välja kujunenud , kihipindadel sageli Fe-hüdroksiidsed kiled, värvustoon vaheldub kihiti (1-5 mm) kollakast tumevioletini. Koopa seintel, eriti koopaava vastasseinas on rohkesti kihilisust lôikavaid valge liiva pesi. Pesad valdavalt ümmarguse , harvem korrapäratu kujuga ja läbimôôduga kuni 20 cm. Paljandi pikkus piki nôlva 7m, kôrgus 3,5 m. Peaaegu kogu paljandi vôtab oma alla koopaava laiusega 5 m ja kôrgusega 2,5 m. Koobas kujutab endast ruumikat grotti laiusega 12,5 m, sügavusega 6,5 m ja kôrgusega keskosas kuni 3 m, vôttes enda alla ligikaudse pindala 69 m2. Koobas on seest kuiv, kuigi teke on ilmselt esialgu olnud sufosiooniline. On küllaltki tôenäoline, et seda on inimkäte poolt laiendatud. Tänapäeval
1. Arvutusskeem koos mõõtmete ja koormustega. l=7m ξ = 0.6 𝐸𝑠 = 150 GPa 𝐸𝑣 = 210 GPa 𝐼𝑠 = 2.3 ∙ 104 𝑐𝑚4 𝐼𝑣 = 2.1 ∙ 104 𝑐𝑚4 𝑙 ∙ ξ = 7 ∙ 0.6 = 4.2m 𝐸𝑠 ∙ 𝐼𝑠 = 150 ∙ 109 ∙ 2.3 ∙ 10−4 = 345 ∙ 102 𝑘𝑁𝑚2 𝐸𝑣 ∙ 𝐼𝑣 = 210 ∙ 109 ∙ 2.1 ∙ 10−4 = 441 ∙ 102 𝑘𝑁𝑚2 2. Siirete vektor 𝑤1 = 0 𝜑1 = 0 𝑤2 d= 𝜑2 𝑤3 = 0 { 𝜑3 } 3. Koormusvektor 𝐹1𝑧 𝑀1𝑦
● Kasvukuju: munajas- ovaalne, püstiste okstega. ● Kõrgus: 2-2,5m. ● Okkad: rohelised, kollase varjundiga. ● Kasvukoht: päikeseline kuni poolvarjuline, parasniiske, viljakas muld. ● Märkus: hea hekitaim, talub kärpimist ja saastet. Harilik elupuu 'Columna' Thuja occidentalis Smmas vorm ● Kasvukuju: tihe korrapärane sammas, kiirekasvuline ● Kõrgus: 5-7m ● Okkad: tumerohelised, ei muuda talvel värvi ● Kasvukoht: päikeseline kuni poolvarjuline. Parasniisked, viljakad mullad ● Kasutamine: üksikult, väiksemate rühmadena Kera-elupuu 'Danica' Thuja occidentalis Kerajas vorm ● Kasvukuju: kääbusja kasvuga keravorm. ● Kõrgus: kuni 0,6-0,8m hiljem 1m. ● Laius: kuni 0,6-0,8m hiljem 1m.
andmed→andmeanalüüs→järeldus hüpoteesi kehtivuse kohta→seadus või seaduspärasus. Too näiteid, mis kuuluvad allpool toodud piiridesse! Makromaailma (1 μm < l < 1 Mm), kus l on objekti mõõde)-10 3m küla, 10 1 m suvila,10 –2m hernes,10 –1m õun,10 –3 liivatera Mikromaailma (l < 1 μm) -10 –8m viirus,10 –10m aatom,10 –18m elektronid ja kvargid, 10 –14m aatomituum Megamaailma (l > 1 Mm)-10 16m 1 valgusaasta, 10 7m maa läbimõõt, 10 9m päikeseläbimõõt,10 10m kaugus maast päikseni. • Selgita loodusteadusliku meetodi olemust! Loodusteadusliku meetodi all mõistetakse niisiis meetodi, mis seisneb vaatluste põhjal hüpoteeside püstitamises, nende põhjal ennustuste tegemises ja ennustuste paikapidavuse kontrollimises katsete läbiviimise teel. • Selgita mõistete tähendused! Mõõtmine-füüsikalise suuruse väärtuse võrdlemine mõõtühikuga.
4) MIS RAHVUSEST ON TENNINIST ROGER FEDERER? a. Sakslane b. Venelane c. Sveitslane d. Rootslane 5) KUS TOIMUSID AASTAL 1949 ESIMESED MEESTE VÕRKPALLI MEISTRIVÕISTLUSED? a. Austraalias b. Sveitslane c. Lätis d. Tsehhoslovakkias 6) KUI MITU TÕKET PEAB JOOKSJA ÜLETAMA 110 MEETRI TÕKKEJOOKSUS? a. 20 b. 5 c. 13 d. 10 7) KUI LAI ON SISEVÕRKPALLIVÄLJAK? a. 7m b. 8m c. 9m d. 5m 8) KUI PIKK ON TÕKKEJOOKSU DISTANTS NAISTE SEITSMEVÕISTLUSES? a. 100m b. 200m c. 150m d. 400m 9) MIS AASTAL TOIMUSID ESIMESED JALGPALLI EUROOPA MEISTRIVÕISTLUSED? a. 1950.a b. 1960.a c. 1970.a d. 1980.a 10) MITMENDA KOHA SAI ERKI NOOL 2001.A KERGEJÕUSTIKU MAAILMAMEISTRIVÕISTLUSTEL? a. Neljanda b. Kuuenda c. Teise d
Siseveekogudelt lahkuvad isased suvel, emased lahkuvad novembris, jääga, talvituvad merel. Väiksearvuline eestis. Jahiliikide nimistus. Lauk 700-900g Siru 70-80cm. Nõgimust, nokk ja laup on valge. Punane silm, kolmas neljas elukuu saavad mustaks. Segamini ajada Taidaga. Saabuvad märtsilõpul, pesas on 5-12 muna, haudumine 22 päeva, lahkuvad kohe pesast, lennuvõimestuvad juuli teisel poolel. Selgrootud ja veetaimed, sukeldub kuni 7M sügavusele. Jahiliik. Sinikaelpart 900-1,3 kg Tiibade siru 90cm. Isane rohekas sinakas , pugu pähkel, nokk kollane. Emased pruunitähnilised. Talvituvad Eestis. Pesitsevad mageveekogude ääres. Vähem saartel, sagedased inimasulates, poegi alla 10, loomne kui taimne toit. Arvukalt levinud, kuulub jahiliikide nimistusse. Mustviires Väike tume tiirlane, tuhkall-must. 62g, siru 61 cm. Segi ajada valgetiib viirega. Pesitseb taimerikkal veekogul, merel ja sisemaal, madalas mees mätastel
3.lehtmetsade peenm-niiske/soe kl soodustab org.aine lagunemist-lehed(OAEBCD) 4.Rohtlate mustm-aurumine=sademed, org aine laguneb aeglaselt, taimedel enamus a-st puhkeper-mulda kuhjub org ainet, mida taimed ei kasut(ABCD) 5.poolkõrbe ja kõrbe hallmullad-aurumine ületab sademed, palju sooli, aluseline reakts, mullateke võimalik kõrgema põhjaveetasemega alal(ABCD) 6.Troopilised puna-ja kollam e ferraliitmullad-1-2mln a, 6-7m, soojas/niiskes kl keem murenemine, huumust ei ladestu mulda, kuhjub Fe ja Al oksiidid, mullal happeline reakts. Muldade degradeerumine-*sooldumine-ariidse kl alal. seda soodustab muldade kastmine. vesi maapinna sisse, lahustab soolasid, aurub maapinna peale, aurab, soolad jäävad järele. Toimub ka looduslikult *erosioon-toimub tänu põllumaj-le, metsandusele. Suurimad pk-vahemere rannik, vihmametsade alad, rohtlad *deflatsioon-ariidse kl alal, kus taimestikku pole. muldade füüs
Pt=B(Pa)+p1(Pa) Pt=B/0,0075+P1/0,10197 t=t(mV)/0,041 (tabeli arvutused tegi MS Excel) Arvutused: Erisoojuse leidmine hetkväärtustes: Q=Pw**0,001 Q1=5*480*0,001=2,4 kJ Q2=10*480*0,001=4,8 kJ Õhukulu normaaltingimustel: Vo=0,270*0,01*pt*Vt/Tt t1=t2-t t11=28,7-4,951=23,749 t12=32,1-9,293=22,807 T=t1+273,15 T1=23,749+273,15=296 ,9 T2=22,807+273,15=295 ,96 Vo1=0,270*0,01*103488,6*0,307/296,9=0,289 m³ Vo2=0,270*0,01*103527,8*0,558/295,96=0,52 7m³ Erisoojus: C'pm=Q/Vo(t2-t1) C'pm1=2,4/(0,289*4,951)=1,677 kJ/m³K C'pm2=4,8/(0,527*9,293)=0,98 kJ/m³K Keskmine isobaarne masserisoojus: o=1,29 kg/m³ Cpm=C'pm/ Cpm1=1,677/1,29=1,3 kJ/kgK Cpm2=0,98/1,29=0,76 kJ/kgK Seos isohoorse kJ(kgK) ja isobaarse kJ/(m³K) erisoojuse vahel (Mayeri võrrandist): õhu gaasikonstant *R=8314 R=8314/28,93=0,287 kJ/(kg*K) R=0,372 kJ/(m³*K) Cvm=Cpm-R CVm1=1,3-0,372=0,928 kJ/ (kg*K) Cvm2=0,76-0,372=0,388 kJ/ (kg*K) C'vm=C'pm-R
Selgita saadud tulemust arvutustega. Lähteandmed: Q = 100 l/s t = 20C = 0,1 MPa Leida: Valemid: Lahendus: NPSH=3m (pumba graafikult) (Näitek: Kui on antud lähteandmetes ja soovitakse teada, kas antud kõrgusel hakkab pump kaviteerima, tuleb kasutada sama lahenduskäiku, mis käesolevas ülesandes , jättes selle väärtuse lihtsalt otsitavaks. Käesolevas ülesandes toodud parameetrite järgi hakkab pump 7m kõrgusel kaviteerima, sest 7 > 4,55) Ülesanne 8 Leida pumba võimsus kui: Lähteandmed: Leida: Valemid: Lahendus: ´ Ülesanne 9 Leida pumba jõudlus Q, tõstekõrgus H ja võimsus P, kui pumba pöörlemissagedus on n=960 p/min. Pöörlemissagedusel n=1450 p/min on pumba jõudluseks Q=350 l/s, tõstekõrguseks H=64 m. Pumba kasutegur on 88%. Lähteandmed: Leida: Valemid: Lahendus: Ülesanne 10
Alzeeria, Liibüa, Süüria, Iraan, Iraak, Aserbaidzaan, Valgevene, Kasahstan, Ukraina, Strateegiline pommitaja TU-22 · Tüüp:Strateegiline pommitaja · Ehitaja:Tupolev · Pärito lumaa:NSVL · Aas ta:Esmalend 1959 Kasutusele 1962 · Tu-22 (NATO koodnimetusega Blinder - Silmaklapp, pimestaja) oli esialgu mõeldud asendama pommitajat Tu-1. TU-22 Andmed: · Max. s tardimas s :94 000 kg · Mo o to r:2X 16 000 kg tõukejõudu, RKBM VD-7M, järelpõletiga turboreaktiiv · Max. kiirus :1480 km/h · merepinnal 890 km/h · Le nnulag i:13 300 m ülehelikiirusel 18 300 m alla-helikiirusel · Le nnukaug us :5650 km max. kütusega 4900 km max. lastiga · Me e s ko nd:3: 2 pilooti, Pommitaja TU-22 Andmed: · Re lvas tus :1 sisemine relvaruum 10 000 kg max. last Kahurid: 1X 23mm NR-23 sabas AGM: Kh-22 / AS-4 Kitchen Pommid: 24X FAB-500 1X FAB-9000 · Kas utajamaad:NSVL (Venemaa), Valgevene,
AUTOTRANSPORT PÕHILINE 70% 1.TEED VASTAVALT TEE KATEGOORIATELE VALITAKSE TEE TEHNILISED PARAMEETRID AUTOTEE NORMAALPROFIIL 1)sõidutee = sõidutee laius 2)sõidutee + teeperv = muldkeha laius 3)sõidutee + teeperv + kraav = tee laius 4)sõidutee + teeperv + kraav + varuvöönd = eraldusriba laius EHITUSPLATSI SISESED TEED (tihti ajutised 5 kategooria teed, kuid tuleks projekteerida päristeede kohale) 1)juurdesõiduteed 2)platsisisesed teed (ühesuunaline tee 3-3,5m, kahesuunaline 6-7m, teepeenar 1m(ajutine)- 2m(alaline), pikikalle <10%(ajutine)-6-7%(alaline), kõverusraadius 20-30m sõltub kasutatavatest masinatest, teekate kruus, killustik, pinnaseteed, varuvöönd puudub) RAUDBETOON PLAATIDEST TEE Plaatidest tee (ääre poolt kaldu - kalle suureneb ääre pole) ARVESTADA KASUTATAVAT TRANSPORTI 1)projekteerida teede kõverusraadiused vastavalt masinate pöörderaadiusele 2)näha ette ümberpööramiskohad ARVESTADA EHITUSEHNOLOOGIAT 1)laoplatside paigutus
1203 - bensiin LIIKLUS KIIRTEEL · Kiirteel ei tohi: 1. Liigelda jalgsi, loomadega, jalgrattaga, mopeediga või niisuguse mootorsõidukiga, mille valmistajakiirus on alla 40 km/h 2. Peatuda või parkida väljaspool selleks määratud ala 3. Sõita kaugemal teisest sõidurajast C-kategooria sõidukiga ning üle 7m pikkuse autorongiga 4. Pöörata tagasi, sõita eraldusribale või selle katkestuskohale 5. Tagurdada 6. Pukseerida mootorsõidukit lähimast ärapööramiskohast kaugemale · Hädapeatunud mootorsõidukil tuleb sisse lülitada ohutuled ja sõiduk eemaldada sõiduteelt. Kui sõidukit pole võimalik sõiduteelt eemaldada, tuleb sõidukist vähemalt 100m tahapoole panna teele ohukolmnurk LIIKLUS KIIRTEEL
● Parasvöötme mereline kliima ● Sademete hulk aastas on 600-800mm ● Keskmine temperatuur suvel on +16° C ● Keskmine temperatuur talvel on 0° C kuni -1° C ● Kõrgeim mõõdetud temperatuur on +36.4° C ● Madalaim mõõdetud temperatuur on -31.2° C Pinnamood ● Suhteliselt tasane maapind ● Keskmine kõrgus on 31m ● Kõrgeim looduslik punkt on Møllehøj, kõrgusega 170.86m ● Madalaim punkt on Lammefjord, kõrgusega -7m ● 11% riigi maast on kaetud metsadega, 655 aga põllumaaga Loodusvarad ● Nafta ● Maagaas ● Lubjakivi ● Sool ● Kriit ● Liiv ● Kruus ● Kala Rahvastik ● Rahvaarv: 5602628 ● Keskmine eluiga on riigis 78.5a: meestel 76.3a, naistel 80.7a ● Taanis on peamiselt taanlased, kuid leidub ka türklasi, bosnia ja hertsegoviinalasi, inglasi ning ka muude põhjamaade rahvast
Engelmanni ja serbia kuusk. 1 Torkav kuusk (picea pungens Engelm.) Torkav kuusk on meil haljastuses kahtlemata enim kasutatud kuuseliik. Kodumaaks on Põhja-Ameerika edelaosa, kasvades kaljumäestiku kesk-ja lõunaosas 1800-3300m kõrgusel. Moodustab metsi koos halli nulu (abies concolor), ebatsuuga ( Pseudotsuga menziezii) jt liikidega. Areaalis 25...30(40)m kõrguseks ja kuni 1m tüvediameetriga puu. Meil kuni 25m kõrgune ja 5...7m võra laiusega puu. Võra laikoonusjas kuni koonusjas, korrapärase kasvukujuga. Oksad tugevad, nooruses teravnurga all, hiljem horisontaalselt kasvavad. Eestis kasvamas pea kõikjal haljasaladel, paljudes vanades parkides ja aedades. Puudused: aeglasekasvuline, mullaviljakuse suhtes nõudlik, ei talu niisket mulda ega külgvarju, vanas easdekoratiivsus väheneb. Talub väga hästi linnatingimusi, on väga valgusnõudlik, haigustele vastupidav. Määramistunnused:
a(t) = (v)’ a(t)= (-2 + 3t2)’ = 6t a(t=2) = 6*2 = 12 m/s2 a(kogu)2 = a(n)2 + a(t)2 = 252 + 122 = 769 a(kogu) = 27,7 m/s2 Vastus. Kogukiirendus ajamomendil t = 2 s on 27,7 m/s2. Ül. 2 Antud y0 = 2 m x0 = 7 m Leida v(alg) = ? v(lõp) = ? Lahendus: Leiame aja t Vaatleme vertikaalliikumist v0 = 0 m/s v(lõp) = ... y0 = 2 m g = a = 9.8 m/s2 y0 = v0t + at2/2 gt2/2 = 2 t2 = 4 / 9,8 t = 0,64 s v = v0 + at v(vert) = 0 + 9,8 * 0,64 = 6,2 m/s Vaateleme horisontaalliikumist v = s/t v(hori) = 7m / 0,64s = 10,9m/s v(lõp)2 = v(vert)2 + v(horis)2 v(lõp)= 12,5m/s Vastus. Kivi algkiirus: 10,9 m/s ja lõppkiirus: 12,5 m/s Ül. 3 Antud f = 5 Hz M = 1000 Nm t = 20 s Leida I=? Lahendus: nrkkiirus = 2pii*f nurkkiirus = 2pii* 5 = 31, 4 s nurkkiirendus = nurkkiirus / t nurkkiirendus = 31,4 / 20 = 1,6 m/s2 M = I * nurkkiirendus I = M / nurkkiirendus I = 1000 Nm / 1,6 m/s2 = 625 kg*m2 Vastus. Hooratta inertsmoment on 625 kg*m2. Ül. 4 Antud m = 100 g = 0,1 kg nurk = 60 kraadi
] Ratsamonumendid o Kreeklastel polnud o Aga roomlastele oli hobune eriti püha Marcus Aureliuse ratsamonument 2.saj.e.Kr. kõige paremini säilinud. Originaal on muuseumisse paigutatud. Marcus Aurelius oli filosoof, kelle päevik on eesti keelde tõlgitud HTG vilistlase poolt. Roomlastel oli suur huvi ajaloosündmuste vastu. Tehti palju ajaloolisi reljeefe [triumfikaared, altarid (Rahu altar)]. Trajanuse võidusammas: alus 7m ja sammas ise 33m [eelmises peatükis], kujutatud Daakia sõdade sündmusi. 3.SAJ. allakäik (skulptuuri)kunstis - [kodusõjad] 4.SAJ. püütakse taastada, kuid kristlaste võidukäik saab saatuslikuks 5.SAJ. üldine Rooma skulptuur allakäik. Hilisemast ajast on NELJA KEISRI SKULPTUUR GRUPP. Kõige tähtsam neist oli Diocletianus, skulptuur asub praegu Veneetsias. Varakristlik kunst Hakati kirjutama töödeldud nahast pärgamendile see oli palju
What is the other name for the Houses of Parliament? Palace of Westminster How many Houses are located in the Houses of Parliament? What are they called both in English and Estonian? House of Commons riigikogu and House of Lords suurbritannia parlament There is the Clock Tower generally known as "Big Ben" at one side of the huge building. What is the name of the other tower in the south-western corner of the building? Victoria Tower What is the diameter of the clock's dial? 7m Why is the Clock Tower called Big Ben? Why not Who can visit the Clock Tower climbing its 334 limestone stairs? Only UK residents Destination 3: London Eye What is the name of the bridge that you have to cross to reach London Eye from Westminster Palace? Westministers bridge When was London Eye opened? March 2000 What was London Eye called in 2000? Millennium wheel How much does renting a private capsule cost? 550£ Destination 4: 10 Downing Street
mereks (Sudaki linna järgi). On kasutatud ka Kimmeri meri, Tauria meri, Krimmi meri, Slaavi meri, Kreeka meri, Gruusia meri ja isegi Armeenia meri, see nimetus on arvatavati seotud 11. sajandil tekkinud suure armeenlaste asualaga Krimmis. Tänapäeval kasutatakse paljudes Meri Keskminne sügavus Suurim sügavus Must meri 1315m 2210m Lääne meri 55m 459m Aasovi meri 7m 15m Filipiini meri 4108m 10 265m Ohhoota meri 821m 3521m Kariibi meri 2429m 7680m (võõr)keeltes Musta mere kohta nime, mis tähendab 'Must meri'. Kõige varasemad keskaegsed allikad, kus kasutatakse sellise tähendusega nime, pärinevad 13. sajandist. On arvatud, et selline nimi on kandunud edasi Vana-Kreekast ning ka türklased on selle eurooplastelt üle võtnud.
61 16433 - - - - - HP 62 121714 - - - - - HM Tänavavõrk ja liikluskorraldus Juurdepääsud kruntidele toimuvad tänavatelt. Liiklus kõikidel tänavatel on kahesuunaline. 7 laiustel tänavatel on projektkiirus kuni 50km/h ja kvartalisisestel tupiktänavatel on projektkiirus 20 km/h. Kergliiklustee ja autotee vahel on vähemalt 7m laiune haljasala. Tupiktänavate laiuseks on 4m. Tehnovõrgud Veevarustus Planeeringuala veevarustus ühendatakse Tartu linna ühisveevärgiga. Planeeritavate pereelamute tarbevee jaoks tuleb laiendada veevarustussüsteemi. Elektrivarustus Elektriga varustab Eesti Energia AS läbi alajaama. Kanalisatsioon Reovesi ühendatakse Tartu linna kanalisatsiooniga. Soojusvarustus Planeeringualale rajatakse gaasivarustust pakkuv võrgustik. Keskkonnakaitse
.. · They are very hospitable · Fond of football and pubs Clan system · In the 12th c. Highland society was divided into tribal groups led by autocratic chiefs · All clans had their motto and their own territory The Kilt · Each family or clan had its tartan that was used to make the kilt · After the Battle of Culloden wearing of tartan was prohibited for nearly 100 years · The kilt is made from about 7m of material · Most popular types are the Black Watch tartan and the Royal Stuart Kilts · You can take the Scot out of Scotland but never Scotland out of Scot SCOTTISH FOOD AND DRINK Haggis Scotch whisky CASTLES IN SCOTLAND Scone Palace · Ancient crowning venue of Scottish kings and queens · At Scone, sitting on a stone the king archived a mystical union with the past and with the earth. · All British monarch have been crowned on the Stone of Scone Blair Castle
andmetel oli 100-120 m kõrgune. Alus oli massiivne neljakandiline 160-190m külgedega ruut, sellel asus massiivne 70-80 m kõrgune ja u 30,5m külje pikkusega torn, mis aega mööda kitsenes ja lõppes sakmetega nagu kindluse torn, Küljed olid suunatud iga nelja ilma kaare poole. Teine korrus kujutas endast marmor plaatidega kaetud torni. Kolmas korrus kus asus tuli oli ümmargune ja seda kattis graniit sammastele toetuv kuppel. Kupplil seisis 7m kõrgune Poseidoni kuju. Küttus tuleriida jaoks toimetati mööda lauget keerd käiku eeslite abil. Tule valgust suurendati liikuvate metall peeglitega. Joogivesi tuli Aleksandriast vee juhet mööda tuletorni all olevas reservuaari. Mandrilt juurde pääsuks kasutati tammi. Ehitise saatus: Pharose tuletorn tegutses enam kui 1400 aastat. Aleksandria vallutasid araablased, linn kaotas oma tähtsuse ka tuletorni polnud enam vaja. Maavärinate tagajärjel ehitis purunes ning lõpuks varises merre
kasuks. Tööriistad ja vahendid Tänapäeval kasutatakse palgi töötlemiseks eelkõige erinevat tüüpi bensiinimootoriga kettsaage. Nende kaal jääb tihti alla 5 kg, seega on igati mugavad ja teevad töö lihtsamaks. Lisaks sellele oleks hea ka terav ning käepärane kirves. Kuna üldjuhul puuduvad spetsiaalsed palgitöötlus kirveid tavalisel majaomanikul, siis hetkel neid siin ei maini. Samuti oleks vaja erinevaid mõõteriistu: vaaderpassid erineva pikkusega, möödulint 3- 7m pikkune, (tappide mõõtmisel oleks hea kasutada spetsiaalseid puidutislerite nurklaudu/vinkleid, kuna tavakasutajal neid ei ole, siis saab hakkama ka lihtsate mööteriistade nagujoonlaud, pliiats, vinkel, täisnurkne joonlaud.), vararaud, optiline lood või voolikuga vesilood. Palkide tappidesse tagumiseks oleks hea üks raske puuhaamer, samuti peitlid ja pisem puust haamer, millega tappe viimistleda pärast nende väljasaagimist.
raadio, telefon, kosmoseside, GPS, radarid Sidetehnika ajalugu 1864- avaldas J.C.Mascwell oma teooria, mille järgi muutuv elektriväli tekitab muutuva magnetvälja ja vastupidi. Koos moodustavad nad vaalguskiirgusega leviva elektromagnetlaine. 1888- koostas H. Hertz vibraatori, millega tekitas ja registreeris elektromagnetlained 1894- G-Marconi pani elektromagnetlainete abil 7m kaugusel asuva kõlisti helisema 1896- A.Popov andis 50m kaugusele edasi morse sõnu ,,Heinrich Hertz" 1899- Marconi lõi side üle mere La Mache väina 1901-side Euroopa ja Ameerika vahel 1912- Titanicu pealt inimesed päästeti, anti märku elektromagnetlainete abil Arenes raadioside üle maailma TV 1883- Paul von Nipkov konstrueeris Nipkovi ketta, millega sai optilist kujutist elektrosignaalideks muuta. 1923- leiutati ikkonoskoop- telekaamera 1929- esimesed katselised telesaated BBC poolt
Ta on ümbritsetud pea kõikjalt metsadega, vaid kirdes piirneb ta Ratva rabaga ning põhjas Lipu sooga. Läänes on Muraka raba piiriks Tagajõgi. Kujult meenutab ta võrdhaarset kolmnurka ning selle pindalaks on umbes 7000ha. Muraka rabas hakkas kehtima alates 1957a.'st vabariiklik botaaniline- zooloogiline kaitseala ning 1981a.'l sai sellest sookaitseala. Seal levib Kirde Eestile iseloomulik ürgne loodusmaastik. Turbalasundi paksus on keskosas 5-7m ja äärealadel 1-2m. Erinevate looduslike tingimuste tõttu on koostis muutuv ja mitmekesine. Antud alal leidub palju erinevaid kaitsealuseid ja haruldasi looma- ning taimeliike. [] Joonis 3 Muraka raba ( http://wikimapia.org/6502723/et/Muraka_raba ) Ratva raba Ratva külast 3km edelas asub Ratva raba, mis kuulub Muraka soostiku alla. Tegemist on umbes 40km2 suuruse rabamassiiviga. Ta kuulub samuti Muraka raba kaitseala koosseisus looduskaitse alla
vabaenergiate erinevusega G = G (produktid) G (lähteained) ehk: G = cGC + dGD - aGA - bGB G = Gº + RT ln ([C]c[D]d/[A]a[B]b) G = Gº + RT ln ([produktid]/[lähteained]) Gº on reaktsiooni standardne vabaenergia muutus Standardtingimused: Kõikide ainete kontsentratsioon on 1 M (1 mol/l) Solvent on puhas solvent, temperatuur 25º C, rõhk 1 atm Biokeemias tehakse erand vesinikioonide kontsentratsioonile [H+], mis on standardtigimustel 10-7M ehk pH = 7,0. Tähistatakse Gº` Gº seos reaktsiooni tasakaalukonstandiga aA + bB cC + dD Reaktsiooni tasakaalukonstant K K = ([C]c[D]d/ [A]a[B]b)eq K = [produktid]eq/[lähteained]eq G = Gº + RT ln ([C]c[D]d/[A]a[B]b) ja arvestades, et tasakaaluolekus on G = 0 saame 0 = Gº + RT ln K Gº = - RT ln K ehk K = e -Gº/RT Gº näitab reaktsiooniga kaasnevat muutust vabaenergias kui reaktsioon toimub standardtingimustel
Madal energeetiline väärtus (100 grammis 11 kcal). Meil üks esimesi varakevadisi vitamiinirikkamaid köögivilju. Lehed sisaldavad: - valke, - süsivesikuid, - mineraalsooli. Vitamiinidest: - C-vitamiini (10 30m%), - karotiini, - B1-, B2-, E-, PP-, K- jt vitamiine. 5. Aedtilli toiteväärtus. Värsked tillilehed sisaldavad: - kuivainet 7,4 13,4% (sealhulgas lämmastikaineid 1,4 4%, suhkruid 0,4 1,6%), - C-vitamiini kuni 150m%, - karotiini kuni 7m%,- märkimisväärselt B1-, B2-, PP- ja P- vitamiini, - eeterlikke õlisid (annavad erilise lõhna ja maitse). Kuivatatud seemned sisaldavad palju kaaliumi ja kaltsiumi. 6. Rabarberi kasutusvõimalused. - kulinaarias,- kondiitritööstuses, - veinitööstuses. Rabarberivartest valmistatakse:- kisselli,- kompotti,- keedist,- zeleed, - sukaadi,- marmelaadi,- pudinguid,- kastmeid,- veini,- kalja jm. · Noori lehti kasutatakse suppide valmistamiseks. 7. Olulisemad sibulad ja laugud
Kaks jäset on maas ja kaks üleval. Kõige aeglasem on sörk. Keskmine sörk on siis kui tagumised jalad astuvad esijälgedesse. Kire on siis, kui tagajalad astuvad esijälgedest ette poole. Sörgi puhul ei ulatu tagajalad esijälgedesse. 8-10 km/h. Keskmine traav 10-12. Kiire traav 12-15. Põllumajandushobune võib välja joosta kuni 30 km/h, keskmine on 15. Tori hobusel on sammu pikkus 1,7 m ja 60 sammu minutis. Kiirel traavil on traavisammu pikku 5-6,7m ja sammu sagedus 110-140 korda minutis. Kiirus 30-47 km/h Galopil hobune liigub edasi hüpetega. Kiirel galopil on sammu pikku 5,5-7m. ja sammu sagedus on 130-145 korda minutis ning liikumiskiirus 40-60 km/h. Küliskäigul viiakse edasi vasak esimene ja vasak tagumine ja parem esimene ja parem tagumine korraga. Alüürivead: Sõudmine ja kerimine Allüür on kõrge, kui hobune tõstab oma kabja kõrvaloleva jala sõrgatsist kõrgemale. Kui hobune tõstab tagajalad kubemesse, siis on kukesamm
annaabi.ee 
