alanemisel peaks lahustuvuse vähenemise tõttu ainet hakkama välja sadenema. Mõnikord on aga lahustunud osakesed nii tugevasti hüdraatunud, et haaravad sadenedes kaasa ka vee molekulid. Sellisel juhul saamegi kristallhüdraadid. Tuntumaid kristallhüdraate on näiteks vaskvitriol ehk vask(II)sulfaat-vesi (1/5) ehk vask(II)sulfaatpentahüdraat: CuSO4·5H2O. Sageli on nii, et aine hüdraatunud vorm on teist värvi kui hüdraatumata vorm. Probleem- ja arvutusülesanded lahustumiseni. Seejärel asetada lahus katseklaasiga ettevaatlikult külma vette. Tekstülesanded kaaliumnitraadi (KNO3) Kui lahus on jahtunud, siis viiakse lahusesse väike
Keemia aluste praktikum 1.praktikum, vaskhüdroksiidkarbonaadi (CuOH)2CO3 süntees ja lagundamine Juhendaja: Erika Jüriado Nimi: Reijo Loik Kuupäev: 28.09.2013 Töökäik: Keeduklaasi on vaja valmistada 28 g 12% CuSO4 lahust. Arvutan selleks vajaliku 1M CuSO4 * 5H2O ja vee koguse. m(CuSO4 vasktriviolis) = 3.36g n(CuSO4)=0.021 mol n(H2O vastriviolis) =0,105 mol m(H2O vasktriviolis)=1.89 g m(CuSO4 * 5H2O)= 5.25g m(H2O lisatav) = 28g-5.25g=22.75g V(H2O)=22.75 cm3 Arvutan reaktsiooniks vajaliku 1M NaHCO3 ruumala ning lisan sellele 10%, et vältida puudujääki. V (NaHCO3) = 0.0462 dm3 NaHCO3 lahus sisaldab vees lahustumatuid lisandeid, seega filtrin lahuse läbi filterpaberi ja lehtri teise keeduklaasi. Seejärel lisan NaHCO3 filtritud lahust väga ettevaatlikult ja väikeste koguste kaupa CuSO4 lahusele, samal ajal segades.
Tähtsamate keemiliste ainete valemid NaCl keedusool Na2CO3 pesusooda NaHCO3 söögisooda CaO kustutamata lubi Ca(OH) 2 kustutatud lubi CaCO3 lubjakivi kriit katlakivi CaCO3 * MgCO3 dolomiit CaSO4 * 2H2O kips CuSO4 * 5H2O vaskvitriol Fe3O4 Magnetiit Fe2O3 punane rauamaak NaOH seebikivi KOH vedelseep NH4OH nuuskpiiritus K2CO3 potas n(C6H10O5) tärklis, tselluloos C6H12O6 glükoos, fruktoos C12H22O11 toidusuhkur C2H5OH viinpiiritus CH3OH puupiiritus CH3COOH äädikhape HCOOH sipelghape CH3CH2OCH2CH3 eeter meditsiinis (R-O-R)
Kasutatakse sulamite koostises ja korrosiooni tõkkeks. Fe-suhteliselt pehme metall,suht.kõrge sulamistemp.magnetilised omadused, aktiivne reageerib kergesti hapete ja sooladega. Lisandeid sisaldav Fe on suurema kõvaduse, tugevusega.Leidub ühenditena, rauamaakFe2O3, rauapaguFeCO3.Sulamid: malm, teras, eriterased. Alsifer, invar. Cu-leidub ühenditena ja ehedalt, malahhiit. Om: pehme, soojuse ja elektrijuht, punakas, reageerib lämmastikhappega. Täht.ühend CuSO4*5H2O-sinist värvi, lahustub, kasut:puidu/immutamiseks.Täht.sulamid:pronks, valgevask ehk messing, uushõbe, melhior. Cr-kõige kõvem metall, üsna vastupidav keemiliselt, kuumutamisel reageerib O-ga.Täht.ühend:Cr2O3 kasutatakse klaasi ja roheliste värvide valmistamisel.Cr6O-reageerimisel veega moodustab happeid.
NaH2PO4 naatriumdivesinikfosfaat Na2HPO4 naatriumvesinikfosfaat 3. Hüdroksiidsoolad aluse hüdroksiidioonid asenduvad täielikult või osaliselt metalliga MgOHCl magneesiumhüdroksiidkloriid 4. Kristallhüdraadid soolad, mis sisaldavad tahkes olekus kristallvett CuSO4 5H2O vaskvitriol Nimetuses on mitme võimaliku oksüdatsiooniastmega metallide korral o.a. 1. Metalli nimetus + aniooni (happejäägi) nimetus Li2SO4 liitiumsulfaat AlPO4 alumiiniumfosfaat 2. Metalli nimetus + (o.a.) + aniooni nimetus FeCl3 raud(III)kloriid ja FeCl2 raud(II)kloriid 3
MITMEST MINERAALIST TOODETAKSE VASKE? • 170 vaske sisaldavast mineraalist kasutatakse vase tootmisel 17. • tetraedriit Cu12Sb4S13 • tennantiit Cu12As4S13 kupriit Cu2O • enargiit Cu3AsS4 tenoriit CuO kalkantiit CuSO4•5H2O malahhiit Cu2[CO3](OH)2 • atakamiit CuCl2•3Сu(OH)2 asuriit Cu3[CO3](OH)2 PILDID VIDEOD http://www.youtube.com/watch?v=GLOuP753KJM http://www.youtube.com/watch?v=8x18aZsJee4 RAKENDUSLIK KLASSIFIKATSIOON- AINE OLEKUT, KASUTAMIST JA KOOSTIST SILMAS PIDADES Metallilised (metallurgia toore, maagid)
Tegurid: *Temperatuuri muutmine *Rõhk Temperatu Rõhk ur Tahkete Gaaside Gaaside lahustuvus lahustuvu lahustuvu kasvab s väheneb s kasvab Lahustuvus kõver näitab aine öahustuvuse sõltuvust temperatuurist Kristallhüdraadid on tahked kristallsed ained mille koostisesse kuuluvad vee molekulid Kristallhüdraadi koostises olevat vett nimetatakse kristallveeks CuSO4 * 5H2O LAGUNEVAD Vask(ll)sulfaat-vesi(1/5) KUUMUTAMISEL SOOLAKS FeCO3 * 7H2O JA VEEKS Raud(ll)karbonaat-vesi(1/7) CaSO4 * 2H2O Kaltsiumsulfaat-vesi(1/2) Püsiv OA Ca(HCO3)2 CaCO3+CO2+H2O
10,8 g 9,6 g xg 2Al + 3S = Al2S3 2*27 g 3*32g 150g M(Al2S3)=160 g/mol - Reageerib see puhas aine, mida vähem ehk mis reageerib täielikult = 0,2 mol => 0,1 mol rohkem = 0,1 mol X= = 15g Lahuse % ülesanded kristallhüdraatidega: o Sool, mille molekulid on seotud H2O molekulidega. Nt. Mitme % - line lahus saadakse, kui 400 g H2O-s lahustada 50 g CuSO4 * 5H2O? M(CuSO4) = 160 + 5*18 = 250 g/mol M(CuSO4 * 5H2O) = 160 + 5*18 = 250 g/mol 250 g CuSO4 * 5H2O - 160 g CuSO4 50 g - xg X = 32 g CuSO4 450 g - 100% 32g - x% X = 7% Molaarne konsentratsioon: o Väljendab lahustunud aine moolide arvu ühes liitris ehk 1dm3 lahuses o Ühik mol/dm3 ehk 1M c= c molaarne konsentratsioon V ruumala n moolide hulk Nt. 250 cm3 lahuses sisaldub 8 g NaOH. Arvuta selle lahuse molaarne konsentratsioon.
9) Alusel.oksiid+happel.oksiid =sool 10) Metall + mittemetall =sool Soolade rahvapäraseid nimetusi · NaCl - keedusool · CaCO3 lubjakivi, marmor, kriit · NaHCO3 - söögisooda · CaCO3 · MgCO3 -dolomiit · Na2CO3 - pesusooda · CaSO4 · 2 H2O kips · Na2SO4 · 10 H2O - glaubri sool · Ca3(PO4)2 fosforiit, apatiit · NaNO3 - tsiili salpeeter · KNO3 - india salpeeter · AgNO3 põrgukivi · FeSO4 · 7H2O raudvitriol · CuSO4 · 5H2O vaskvitriol · FeS2 püriit · KMnO4 kaaliumpermanganaat · KClO3 Berthollet`sool · NH4NO3 salmiaak · CaF2 sulapagu
Kõik soolad Nõrgad happed Tugevad happed – Hcl, HI, Hbr, Nõrgad alused HNO3, H2SO4 Tugevad alused, leelised ja Ca'st alla poole Aine lagunemist ioonideks nimetatakse elektrolüütiliseks dissotsiatsiooniks. HCl + H20 = H3O + Cl hüdrooninumioon Hcl – H + Cl 1. Sideme lõhkumine, jahtumine 2. Hüdraatumine (tekib uus side, energia eraldub), soojenemine Kui aineid lahustada vees siis lahus soojeneb või jahtub. CuSO4 x 5H2O kristallvesi – kuumutades lendab minema, õhu käes tuleb tagasi NaCl esineb ilma kristallveeta Dissotsiatsioonivõrrandid 1. Soolad +2 - Mg(NO3)2 Mg + 2NO3 Ühte pidi nool tuleb ainult siis kui on vees lahustuv sool +2 -3 Ca3(PO4)2 = 3Ca + 2PO4 Elektrit juhib see, mis paremini lahustub!!!!!! seal on ju rohkem ioone. 2. Happed Tugev hape laguneb täielikult ioonideks ja on korras. + -
krohvimisel, põldude lupjamiseks (happeliste muldade neutraliseerimiseks), viljapuutüvede valgendamiseks CaCO3 - kaltsiumkarbonaat esineb looduses: lubjakivina, marmorina, kriidina, munakoortes, tigude ja karpide kodades Leidumine organismis: Kaltsium: Karploomade karbid: kaltsiumkarbonaadist. Luud: kaltsiumfosfaadist (inimkehas on ~1 kg Ca). Hambad: hüdroksüapatiidist Ca5(PO4)3OH.Ca5(PO4)3OH(s) + 4H3O+(aq)® 5Ca2+(aq) + 3HPO42-(aq) + 5H2O(l) Kasutamine: Na+ ja K+ reguleerivad rakkude veesisaldust, südametegevust. ·Taimedele vajalikud kaaliumväetised (KCl, puutuhk) Kasutamine lihtainena : Na naatriumlambid Li anoodimaterjal akudes Naatrium Kaalium, päevakivi AITÄH! Kasutatud materjal: http://www.kristiine.tln.edu.ee/doku/keemia/2aryhmametallid.pdf http://pedja.edu.ee/~ neeme/failid/keemia/slaidid/10_Leelismetallid_failid/frame.htm http://www.annaabi
tekstiilitööstuses. Väävelhappe tootmise kolm etappi I etapp- Vääveldioksiidi saamine Püriidi särdamisel II etapp - Vääveltrioksiidi saamine 2SO2 + O2 = 2SO3 vajalik katalüsaatori olemasolu III etapp- Väävelhappe saamine. Ooleum lahjendamisel veega saadakse vajaliku kangusega väävelhape. Väävelhappe Füüsikalised omadused:Värvuseta, lõhnata, siirupitaoline vedelik, sööbiva toimega. Väävelhappe Lahjendamisel tuleb alati valada hapet vette! Vaskvitriol - CuSO4·5H2O taimekahjurite tõrjeks. Kips - CaSO4·2H2O Meditsiin, kunst, ehitus. Ammooniumsulfaat Väetis Sulfaatiooni tõestamine: kasutatakse baariumkloriidi, mis sulfaatiooni olemasolul annab valge sademe. Hapniku leidumine looduses : Lihtainena õhus, ühenditena vees, maakoores. Füüsikalised omadused : Värvusetu, Lõhnatu, Maitsetu, Õhust raskem gaas, vees lahustub halvasti Hapniku saamine : laboris 2H2O2 = 2H20 + O2. Tööstuses : õhu vedeldamisel, vee elektrolüüsil
Füüsikalised omadused:alkaanid on mittepolaarsed ühendid,ei lahustu vees.C 1-C4on toatemp gaasiline C5-C10 on toatemp vedelikud ...on toatemp tahked e. parafiinid.Vedelad alkaanid on head lahustid rasvadele,nad on lõhnatud,värvitud.Gaasilised alkaanid on narkootilised ained. Keemilised omadused:CH4+2O2--CO2+2H2O ; C5H12+8O2--5CO2+6H2O ; C4H10+6,5O2-- 4CO2+5H2O pikema ahelaga alkaane saab lõhkuda väiksemaks kasutades katalüsaatori ja temp toimel. Seda nim krakkimiseks.kasutatakse naftast suurema hulga bensiini saamiseks. CH3-CH2--CH2-CH2-CH3--- ; reageerimine halogeenidega.asendusreaktsioon CH 4+Cl2-- CH3Cl+HCl ; ta onradikaalne ahelreaktsioon(radikal:üksiku vab elektroniga aktiivne osa) TAHKE KÜTUS: looduslik-kivisüsi,põlevkivi jm. tehis-turbabrikett,koks.VEDELKÜTUS
b. Pesusooda – Na2CO3, pesupulber. c. Seebikivi – NaOH, seebi valmistamine. d. Keedusool – NaCl., meditsiin, seebi- ja teiste pesuainete tootmine. e. Kips - CaSO4 · 2H2O, ehitus ja meditsiin. f. Glaubrisool – Na2SO4 · 10H2O, meditsiin. g. Kustutatud lubi – Ca(OH)2, metallurgia h. Kustutamata lubi – CaO, gaaside ja vedelike kuivatamine. i. Marmor – CaCO3, ehitus. j. Vaskvitriol - CuSO4·5H2O, taimekahjurite tõrje. k. Raudvitriol - FeSO4·7H2O,värvi kinniti, tõrjub hallitust ja mädanikku, taimekahjurite tõrje. 3. Leelis- ja leelismuldmetallide hoidmine, ohutusnõuded. a. Laboris hoitakse neid suletud anumas, petrooleumi- või õlikihi all, et vältida reageerimist õhuhapniku või veega. b. Kasutamisel peab olema väga ettevaatlik ja kasutada kaitsevahendeid, muidu on tulemuseks Eda. c
Laktoos – galaktoos + glükoos - Piimasuhkur: piimas, organismis on ensüüm, mis lõhustab seda Trehaloos – glükoos + glükoos - Seenesuhkur Tselluloos - Põleb, ei lahustu vees, märgub, püsib koos tänu vesiniksidemele, paber, puuvill, etanooli tootmine Tärklis - Ehitatud alfa-glükoosi molekulidest, taimede varuaine, peaaegu hargnemata, ei lahustu vees, põleb (C6H10O5)n + 6O2 –> 6CO2 + 5H2O, pundub vees ja soojendamisel tekib kliister Glükogeen - Loomne tärklis, loomade varuaine, tekib koos valguga, kiire energia 7. Valgud Valgud on looduslikud polümeerid, valkude monomeerideks on aminohapped. Peptiidid = kondensatsiooni polümeer (tekib vesi) Peptiidside – side, mis on kahe aminohappe vahel. Vaata paberilt: Vesinikside Mittepolaarne kovalentne side Sulfiidside Iooniline side Ehitus: FIBRILAARVALGUD:
Eesti kuntis on üks tuntumaid vasegravüüri-söövitustehnikas töid Eduard Viiralti (1898 -1954) "Kabaree". Vase ja tina sulamit pronksi kasutatakse skulptuuride valmistamiseks. Vaskplaate kasutatakse ka teistes graafilistes sügavtrükitehnikates, kus trükivärvi kandev joonis söövitatakse vaskplaati. Vaseaurude baasil töötab CuBr-laser, mida kasutatakse nahahaiguste ravil. Fungitsiidse toime tõttu kasutatakse vasesoolasid (vasevitriol kristallveeline vasksulfaat, CuSO4×5H2O) põllumajanduses taimede seenhaiguste tõrjeks. Vase ja tina sulamist messingist valmistatakse tarbeesemeid, medaleid, münte jne. Vase ja nikli sulam melhior on väga dekoratiivne (meenutab hõbedat) ja sellest valmistatakse ehteid ja lauatarbeid. Vaskvärvid tugevad sünteetilised värvipigmendid vaseühendite vaskftalotsüaniini (sinine, tuntud kui Winsori sinine, ftalosinine) ja vask-kloroftalotsüaniini (roheline, tuntud kui ftaloroheline) alusel
nimetused, kui kõigi nende ühendite molekulivalem on C4H8O2 . Ülesanne 13. (10 punkti) A. 25 cm3 10 % - väävelhappelahusele tihedusega 1,12 g/cm3 lisati 0,1 dm3 vett. Arvutage happe % sisaldus(massi % )saadud lahuses.(4 punkti) B. Kas 10 g naatriumhüdroksiidist piisab ülesande A osas saadud väävelhappe lahuse neutraliseerimiseks? Missugune on lahuse keskkond pärast leelise lisamist?(6 punkti) Ülesanne 14. (5 punkti) Kui palju vett ja vaskvitrioli (CuSO4 . 5H2O )on vaja võtta, et valmistada 8 liitrit 10 %-list CuSO4 lahust, mille tihedus on 1,10 g/cm3. Ülesanne 15. (5 punkti) A .Valige õige vastus.(1 punkt) Mool on ......................................................... Vastused :massiühik ,väikseim aine osake ,aine hulgaühik, ruumalaühik. B.( 4 punkti) Keeduklaasis on 4 mooli vett .Arvutage selle veehulga mass (g), ruumala (dm3) ja selle veekoguse aurustumisel tekkiva veeauru ruumala
Lisaks veel viinakivi Puukepid segamise ja lõngade tõstmise jaoks. Pehmetoimeline pesuvahend lõngade pesemiseks enne värvimist. Allikad: Hermann P. Seentega saab võluvaid värvitoone Eesti loodusmuuseum Hermann P. Seentega saab võluvaid värvitoone Peitsained: Maarjajää (KAl(SO4)2 + 12H2O. Valge kristalne aine. Raudvitriol FeSO4 + 7H2O. Rohekas kristalne metallisool. Vaskvitriol CuSO4 + 5H2O. Sinine peenekristalne aine. Keedusool NaCl Allikas: Hermann P. Seentega saab võluvaid värvitoone Kuidas toimub protsess? Seente kogumine Seente säilitamine Lõnga ettevalmistamine Peitsimine Värvileeme keetmine Lõnga värvimine Lõnga loputamine ja kuivatamine. Allikad: Hermann P. Seentega saab võluvaid värvitoone Eesti loodusmuuseum Hermann P
s.o. paljudest enam vähem ühesuurustest korrapäratult paiknevatest kristallidest koosnev aine nt. Metallid,soolad. Korrapärase suure monokristalli nt rubiin-, fluoriid saamikseks on vajalik ühe domineeriva kristallatsioonikeskme olemasolu.Monokristallide kasvatamiseks rakendatakse msg. Meetodeid nt. Kristallikeskme aeglast väljatõmbamist vedelikust, vedeliktranspordi meetodit. Kristallisatsioonivesi · Kristalse aine nt. CuSo4 5H2O kristallvõres molekulidena olev vesi. Kristallhüdraadisteraldubkuumutamisel 100-400C, seejuures neeldub soojust ja muutuvad kristallvõre parameetrid nt. Võib tekkida uus mineraal. EE nr 5
14) Teemant – C ; ehetes 15) Pliiläik – PbS ; plii saamine 16) Tinakivi – SnO2 ; tina saamine 17) Sooraud – Fe(OH)3 ; raua saamine 18) Punane-pruun-must rauamaak – Fe2O3, Fe3O4(must) ; raua saamine 19) Rauatagi – Fe3O4 ; raua kaitseks rooste eest 20) Rauarooste – Fe2O3 * nH2O ; tekib rauale niiskes ja soojas õhus 21) Raudvitriol – FeSO4 * 7H2O ; taimekaitsevahend 22) Vaskvitriol – CuSO4 * 5H2O ; taimekaitsevahend 23) Malahiit – (CuOH)2CO3 ; poolvääriskivi 24) Paatina - 3. S-metallid – I ja II A-rühmas, väga aktiived, pehmed, levinumad Ca, Mg, Na, K, hoitakse õlis, põlevad värvilise leegiga, leiduvad vaid ühendites, viimasena täitub s-kiht P-metallid – keskmise aktiivsusega, tuntumad Al, Pb, Sn, viimasena tõitun p-kiht D-metallid ahk siirdematallid – B-rühma metallid, keskmiselt või väheaktiivsed, kõvad, kõrge 4
Seda nimetatakse raudvitrioliks. Ainet kasutatakse taimekaitsevahendina, näiteks puude pritsimiseks kahjurite ja seenhaiguste tõrjeks sügisel, peale lehtede langemist. Raud(II)sulfaadi mineraale nimetatakse melanteriidiks, mis on sinakasrohelise värvusega ning looduses küllaltki tihti esinev. Meditsiinis kasutatakse seda rauapuuduse (aneemia) ravimisel. Tööstuses on juba keskajal kasutust leidnud värvainena Aine töötlemisel on võimalik saada värve kollasest hõbedaseni. CuSO4 x 5H2O Vasksulfaat-5-vesi ehk vasksulfaatpentahüdraat või vaskvitrol on tuntuim vasesool või üldse vask(II)sulfaadi vorm. See on vask(II)sulfaadi vesilahusest kristalliseeruv eresinine keemiline ühend. Ka seda kasutatakse taimekahjurite tõrjeks. Esineb mineraal kalkantiidina. Vase vees lahustuvad ühendid on mürgised, ärritavad ning keskkonnale ohtlikud. Moodustab väga ilusaid siniseid kristalle, kutsutakse ka „sinikiviks“ (inglise keeles bluestone)
Cu + 4HNO3 = Cu(NO3)2 + 2NO2 + 2H2O oksüdeerib ka mittemetalle 2 H2O + 3 P +5 HNO3 =3 H3PO4 +5 NO Aluste, aluseliste oksiidide ja sooladega reageerib tavapäraselt NaOH + HNO3 = NaNO3 + H2O ; CaO + 2HNO3 = Ca(NO3)2 + H2O Na2CO3 + 2HNO3 = 2NaNO3 + H2O + CO2 v.a. juhul, kui oksüdatsiooniaste saab suureneda 3 FeIIO +10 HNO3 = 3FeIII(NO3)3 + 1NO + 5H2O Toodetakse ammoniaagi oksüdeerimisel NH3 +2 O2 HNO3 + H2O Kasutatakse anorgaaniliste nitraatide (soolad) ja orgaaniliste nitraatide (estrid) ning nitroühendite saamiseks. Paljud nitraadid kuuluvad lõhkeainete koostisse Nitraadid lagunevad kuumutamisel seejuures on üheks saaduseks hapnik ; Aktiivsete metallide nitraatidest tekivad nitritid 2KNO3 2KNO2 + O2 ; Enamasti on nitritid ebapüsivad ja tekib oksiid (nagu lämmastikhappe enda lagunemisel) 2 Cu(NO3)2 2 CuO + 4 NO2 + O2
Kapillaar kinnitada termomeetri külge (lahtine ots üleval) ning asetada keeduklaasi nii, et vesi ei ulatus kõrgemale poolest kapillaarist, kuna vesi ei tohiks olla kõrgemal poolest kapillaarist (vesi EI TOHI pääseda kapillaari sisse). Keeduklaasi kuumutada ja märkida temperatuur, mil on märgata aine kristallide sulamist. Korduskatset teise kapillaariga alustada 10oC madalamalt, kui aine keemistemperatuur oli. Võrrelda Na2S2O3 · 5H2O tegeliku sulamistemperatuuriga (t= 48oC) Katse Sulamistemperatuu nr r (oC) 1 47,5 2 47,5 Veaarvutus: Absoluutne viga: A = 48 47,5 = 0,5 Suhteline viga: 0,5 / 47,5 x 100 = 1,05 % Järeldused: Katseliste andmete põhjal võib eeldada, et kasutatud naatriumtiosulfaat on suhteliselt puhas. Saadud temperatuur võib erineda tegelikust ka inimliku vea tõttu, kuna mõõtmistulemused ei ole kunagi täpsed
Enamik 1) Üheprootonilised happed (HCl, HNO3) 1) Vees lahustuvad alused ehk (NaHSO4). metallioksiide (CaO, Na2O, FeO jt.). 2) Mitmeprootonilised happed (H2SO4, leelised (tugevad alused)- aktiivsete 2) Kristallhüdraadid: sisaldavad tahkes olekus kristallvett 2) Happelised oksiidid: oksiidid, mis H3PO4) metallide alused, näiteks NaOH, (CuSO4 · 5H2O) reageerivad alustega moodustades soola ja vee. Hapniku sisalduse järgi: KOH, Ba(OH) 2, Ca(OH) 2. Sool: kristalne aine, mis koosneb katioonidest ja anioonidest Enamik mittemetallioksiide ja mõned kõrge o.a 1) Hapnikhapped (HNO3, H2SO4) 2) Vees praktiliselt lahustumatud B-rühmade metallide oksiidid (CrO3, Mn2O7)
( Fe2O3+3CO=>2Fe+3CO2 ) b) vesinikuga puhaste metallide tootmisel CuO+H2=>Cu+H2O c) alumiiniumiga (aluminotermia) rasksulavate metallide tootmisel ( Cr2O3+2Al=>2Cr+Al2O3 ) d) elektrivooluga (sulandi elektrolüüs) aktiivsemate metallide tootmisel ·NaCl-keedusool, Na2CO3-(pesu)sooda, NaHCO3-söögisooda, CaO-kustutamata e. põletatud lubi, Ca(OH)2-kustutatud lubi, CaCO2-lubjakivi(paas),kriit,marmor, CaCO3*MgCO3-dolomiit, Ca(PO4)2-fosforiit, CaSO4*2H2O-kips, CuSO4*5H2O-vaskvitriol, Fe3O4-magnetiit Sulamid Sulam on kahe (või enama) met. ja mittemet. kokkusulatamisel saadud materjal. ·Sulamite liigid ehituse põhjal: 1)Ühtlase sulamid ehk tahked lahused läbisegi paiknevate erinevate aatomite ühine kristallivõre 2)ebaühtlased sulamid erinevate koostisosade väikeste kristallikeste segu ·Sulamite omadusi: 1)tavaliselt madalam sulamistemp kui koostisosadel 2)tavaliselt
Kuivas õhus on vask püsiv. Niiskes õhus tekib vaskesemete pinnale aja jooksul korrosiooniprotsessi tagajärjel pruuni või roheka värvusega paatinakiht. Rohekas paatinakiht, mida mõnikord näeme vanadel vaskesemetel, tekib väga aeglaselt. Ühendid Ühendites võib vask omada kahte metallikatiooni: vähem stabiilne Cu+ ja rohkem stabiilne Cu2+, mis muudab soola siniseks või rohekassiniseks. Tähtsaim vasesool on vasksulfaat,mida tavaliselt nimetatakse vaskvitrioliks CuSO4 x 5H2O. Vaskvitriol on sinise värvusega kristallaine. Seda kasutatakse puidu immutamiseks ja sellest tehakse taimekaitsevahendeid.Mitmesugused vasesulamid on suure tähtsusega. Vase ja tina sulam - pronks kujunes umbes viis tuhat aastat tagasi peamiseks tööriista-, relva- ja ehtemetalliksSellest sai ka aluse pronksaeg. Mõned pronksliigid olid väliselt äravahetamiseni sarnased kullaga ning neid hinnati eriti kõrgelt.Juba muistsest ajast on vask olnud tornikella metall
Leelised ehk I A rühma metallid Ajalooliselt tuleneb sõna leelismetall sellest, et nende metallide hüdroksiide tunti juba ammu ja neid nimetati leelisteks. Tänapäevane selgitus võiks olla lihtsalt selline, et nende metallide veega reageerimisel tekivad leelised. Leelismetallid on kõige metalsemad elemendid. Aatomi ehituselt kuuluvad nad s-elementide hulka, kuna nende aatomite välisel orbitaalil on üks elektron. Sellest tulenevalt on kõikide leelismetallide aatomite väliskihi elektronvalemiks ns ja oksüdatsiooniastmeks ühendis +I. Kuna leelismetallidel on väliskihis ainult üks elektron, siis seetõttu nad loovutavad selle erakordselt kergesti. Kusjuures mida kaugemal väliselektron aatomituumast asub, seda kergemini see loovutatakse. Just sel põhjusel on leelismetallid väga tugevad redutseerijad ja keemiliste omaduste poolest nad kuuluvad kõige aktiivsemate metallide hulka. Elektroni loovutamise tagajärjel muutuvad leelismetallide aatom...
Vees praktiliselt mittelahustuvad on kõik Kaksiksoolad AlK(SO4)2 ülejäänud hüdroksiidid. Nemad on ka nõrgad alused. Nõrk alus on ka NH4OH Kristallhüdraadid CuSO4*5H2O Etc., etc. ,etc Tugevad Keskmise tugevusega Nõrgad HCl, HBr, HF, H2SO3 , H3PO4 H2CO3, H2S HI, HNO3 HCN, H4SiO4 H2SO4...... H-COOH, ...... CH3COOH... Reag
toime suhtes. Lisandeid sisaldav tehniline raud on küllaltki kõva ja tugev, aga vähemvastupidav korrosiooni suhtes. Raud(III)oksiidi kasutatakse odava ja vastupidava värvipigmendina. FeSO4*7H2O (ehk raudvitriol) kasutatakse taimekaitsevahendina, nt viljapuude pritsimisel kahjurite ja seenhaiguste tõrjeks sügisel pärast lehtede langemist. Raud(II)ioonid on vajalikud vere hemoglobiini tekkeks. Vask: Peamine elektrijuhtmete materjal. Tuntuim vase sool on CuSO 4*5H2O (vaskvitriol), seda kasutatakse taiekahjurite tõrjes. Vase lahustuvad ühendid on mürgised. Üks ilusamaid vase mineraale on poolvääriskivi malahhiit (CuOH) 2CO3 ehk Cu(OH)2*CuCO3 . Kaaliumi väetised: nt KCl. KNO3 . Vajalikud taimede kasvuks. Naatriumi väetised: ÜLDISEALOOMUSTUS METALLID OMADUSED MITTEMETALLID Hallikad toonid, va Cu ja Au VÄRVUS Esineb palju erinevaid värve
põhjustab ka psüühilisi häireid, kas vase kuhjumine on organismi vastureaktsioon haigusele või haiguse üheks diagnoosiks on vase kuhjumine organismis. 4 Ühendid Ühendites võib vask omada kahte metallikatiooni: vähem stabiilne Cu+ ja rohkem stabiilne Cu2+, mis muudab soola siniseks või rohekassiniseks. Tähtsaim vasesool on vasksulfaat, mida tavaliselt nimetatakse vaskvitrioliks CuSO4 x 5H2O. See on sinise värvusega kristallaine, mida kasutatakse puidu immutamiseks ja taimekaitsevahendite valmistamiseks. Suure tähtsusega on mitmesugused vasesulamid. Vase ja tina sulam - pronks kujunes umbes viis tuhat aastat tagasi peamiseks tööriista-, relva- ja ehtemetalliks, pannes niiviisi aluse pronksiajale. Mõned pronksliigid olid väliselt äravahetamiseni sarnased kullaga ning neid hinnati eriti kõrgelt. Juba muistsest ajast on vask olnud tornikella metall
Fosfaadid – PO4 soolad, keskmise tugevusega Nitraadid – NO3 soolad, lahustuvad hästi vees Sulfaadid – SO3 soolad, küllaltki püsivad, lahustuvad hästi vees Sulfitid – SO2 soolad, Nitritid – NO2 soolad, lämmastikushappe sool Silikaadid – SiO3 soolad, nõrgad happed 15.Väetised Ca(H2PO4)2 – superfosfaat, vajalik taimede kasvamiseks FeSO4 * 7H2O – raudvitriol – mädanikukaitse, kahjuritõrje CuSO4 * 5H2O – vaskvitriol – kahjuritõrje NH4NO3 – ammoniaaknitraat 16. Looduslikud silikaadid Tehissilikaadid Kvartsklaas – laseb läbi UV-kiirgust Klaas Na2CO3 + CaCO3 + SiO2 Asbest – eterniit Savi Kaloniit Al2O3 * 6SiO2 * 2H2O Tsement – CaCO3 + savi Põldpagu K2O * Al2O3 * 6SiO2 Betoon – tsement + vesi + liiv
Soolade leegi värvused. Tulemused: Li+ punase värvi Na+ kollase värvi K+ lilla värvi Ca2+ oranž Ba2+ kollase värvi Cu2+ roosa värvi Katse 3. Vask(II)sulfaat vesi 1/5 kristallvee koefitsendi määramine. Töövahendid: tehnilised kaalud, vask(II)sulfaat-vesi 1/5, tiiglid, tiiglitangid, eksikaator. Katse tulemused: Tiigel 17,91g Tiigel + CuSO4 nH2O 19,03g CuSO4 nH2O 1,12g Tiigel + CuSO4 18,65g Kristallvesi 0,38g Arvutamine: CuSO4* 5H2O CuSO4 * 6H2O nh2o=0,38g/18g/mol = 0,021mol Msool= 0,74g n = m/m = 0,74g/160g/mol = 0,0046 mol 6. Keemiline kineetika ja tasakaal 6.1Keemilise reaktsiooni kiirust mõjutavad tegurid Katse 1. Töövahendid: 1M HCl, Zn, Al, Sn, Cu, katseklaasid. Metall Järeldus Zn reageerib aktiivselt happelahusega Al kuumutamisel toimub reaktsioon kiiremini Fe kuumutamisel toimub reaktsioon kiiremini
Reaktsioonid: 1. N2 + 3 H2 2 NH3 ; 2. 2 Cr + 3 Cl2 2 CrCl3 ; 3. CH4 + 2 O2 CO2 + 2 H2O ; 4. 3 Fe3O4 + 8 Al 9 Fe + 4 Al2O3 ; 5. 2 Al + Cr2O3 2 Cr + Al2O3 ; B. Leidke graafiku abil, mitu mooli ainet X kulub reageerimiseks 12 mol ainega Y. _______________. 7 ÜLESANNE 15 (4 punkti) A. Mitu mooli ja mitu grammi vett on 4 moolis vaskvitriolis ( CuSO4 · 5H2O)? B. Arvutage vee sisaldus vaskvitriolis massiprotsentides. Vastus: A. Vett on mooli ja grammi B. Vaskvitriol sisaldab massiprotsenti vett. 8 ÜLESANNE 16 (5 punkti) Mustsõstramahla C-vitamiini (C6H8O6) sisalduse uurimiseks viidi läbi katse vastavalt reaktsioonivõrrandile C6H8O6 + I2 = C6H6O6 + 2 HI .
Eesti kuntis on üks tuntumaid vasegravüüri-söövitustehnikas töid Eduard Viiralti (1898 -1954) "Kabaree". Vase ja tina sulamit pronksi kasutatakse skulptuuride valmistamiseks. Vaskplaate kasutatakse ka teistes graafilistes sügavtrükitehnikates, kus trükivärvi kandev joonis söövitatakse vaskplaati. Vaseaurude baasil töötab CuBr-laser, mida kasutatakse nahahaiguste ravil. Fungitsiidse toime tõttu kasutatakse vasesoolasid (vasevitriol kristallveeline vasksulfaat, CuSO4×5H2O) põllumajanduses taimede seenhaiguste tõrjeks. Vase ja nikli sulam melhior on väga dekoratiivne (meenutab hõbedat) ja sellest valmistatakse ehteid ja lauatarbeid. Vaskvärvid tugevad sünteetilised värvipigmendid vaseühendite vaskftalotsüaniini (sinine, tuntud kui Winsori sinine, ftalosinine) ja vask-kloroftalotsüaniini (roheline, tuntud kui ftaloroheline) alusel. Kasutatakse maalimistarvete (näiteks akvarellivärvide) valmistamiseks. 1.9 VASE SULAMID 5
spaatliga tahket Na2SO3 kuni värvuse valastumiseni (värvituks muutumiseni). KMnO4(aq) + Na2SO3(s) +H2SO4(aq) → MnSO4(aq) + 5Na2SO4(aq) + K2SO4(aq) +3H2O(l) Lillakas-roosa värvi lahus Na2CO3 lisamisega muutub värvusetuks. MnO4- + 8H+ + 5e- → Mn2+ + 4H2O ‖⋅2 SO32- + H2O – 2e- → SO42- + 2H+ ‖⋅5 (oksüdeeria – liidab elektrone) (redutseeria – loovutab elektrone) 2MnO4- + 16H+ + 10e- + 5SO32- + 5H2O – 10e- → 2Mn2+ + 8H2O + 5SO42- + 10H+ 2MnO4- + 6H+ + 5SO32- → 2Mn2+ + 3H2O + 5SO42- 2KMnO4 + 5Na2SO3 +3 H2SO4 → 2MnSO4 + 5Na2SO4 + K2SO4 + +3H2O Katse 11. Valada katseklaasi ~0,5 ml lahjendatud väävelhappelahust ning lisada 2 tilka KMnO 4 lahust. Seejärel lisada tilkhaaval Fe2+-ioone sisaldavat lahust. MnO4–(aq) + Fe2+(aq) + H+(aq) → Mn2+(aq) + Fe3+(aq) + H2O(l) MnO4– + 8H+ + 5e- → Mn2+ + 4H2O Fe2+ – e- → Fe3+ ‖⋅5
need kaebused mida kaasa toob see või teine vorm. Ka on vaja meeles pidada, et tihti ekseem on üldse põhjustatud somaatilise ja/või endokriin haigusega millega on vaja tegutsema. Ei ole mõtted ravida sümptomid kui põhjus on jätnud ravita. (.. , 1991). Tihti on vaja hakkama manustama nii nimetatud mittespetsiifiline desensabilisaatorid keemilised ühendid millised aeglusavad autonoomne reaktsioon põletikule: autohemoteraapia, CaCl2 intra vena, Na2S2O3 5H2O intra vena jne. (.. , 1991). Ka olulist rolli mängib ekseemi hoogu aste; kui on olemas ainult erüteem ja/või vesikulid millised veel ei olnud katki läinud on võimalik kasutada erinevaid pudrat näiteks talk ja tsink. Äge ekseemi puhul on võimalik kasutama ZnO salvid või soojad kompressid singi veega või muu desinfitseeriv ainetega. Üks oluline asi kompressi tegemisel on MITTE KASUTADA VATTI sest ta võiks kokku kleepima haava eritistega. Krooniliste ekseemi puhul märatakse
Lillelõhnad alkoholid + aldehüüdid Leidub kohvis, leivas ja küpsetes puuviljades - on taimede ainevahetuse saaduseks. Tekivad : õhku autode heitgaasidest, tubaka ja marihuaana suitsust. (marihuaana põhjustab DNA muutusi, Alzheimeri tõbe) Rasva kõrbemisel pannil tekivad mürgised aldehüüdid ära kasuta vana kõrbenud rasva uuesti vähkkasvajad. Keemilised omadused: Põlevad hästi 2CH3CHO + 5O2 = 4CO2 + 4H2O C4H9CHO + 7O2 = 5CO2 + 5H2O Aldehüüdide redutseerumisel = alkohol Aldehüüd + H2 = alkohol HCHO + H2 = CH3OH (metanool) Aldehüüdide oksüdeerumisel tekib orgaaniline hape ehk karboksüülhape. CH3CHO + Ag2O = CH3COOH + 2Ag etanaal = etaanhape/äädikhape Metanaal - HCHO (formaldehüüd) Omadused: värvitu gaas, terava lõhnaga, väga mürgine, lahustub hästi vees 40%-list metanaali ja vee segu nim. formaliiniks. Kasutamine:
Ühendid Ühendites võib vask omada kahte metallikatiooni: vähem stabiilne Cu+ ja rohkem stabiilne Cu2+, mis muudab soola siniseks või rohekassiniseks. Tähtsaim vasesool on vasksulfaat vesi (1/5), mida tavaliselt nimetatakse vaskvitrioliks CuSO4 x 5H2O. See on sinise värvusega kristallaine, mida kasutatakse puidu immutamiseks ja taimekaitsevahendite valmistamiseks. Suure tähtsusega on mitmesugused vasesulamid. Vase ja tina sulam - pronks kujunes umbes viis tuhat aastat tagasi peamiseks tööriista-, relva- ja ehtemetalliks, pannes niiviisi aluse pronksiajale. Mõned pronksliigid olid väliselt äravahetamiseni sarnased kullaga ning neid hinnati eriti kõrgelt. Juba muistsest ajast on vask olnud tornikella metall
näiteks niiske õhu toimel nendesse ühenditesse. XeF 6 ksenoonoksotetrafluoriid, 5 -trioksiid ja (IV) hüdroksiid on happelised ühendid, eriti XeO 3 ja Xe(OH)6, mis leelistega moodustavad oksoksenaate (VI) (XeO3+ Ba(OH)2= BaXeO4+ H2O, Xe(OH)6+ 3Ba(OH)2= Ba3XeO6+ 6 H2O). Vee liias läheb nende hüdrolüüs lõpuni ning moodustub hape (XeF6+ H2O= XeOF4+ 2HF, XeOF4+ 5H2O= Xe(OH)6+ 4HF). Oksoksenaadid on üsna sarnased sulfaatidega (BaXeO4 on samuti kui BaSO4 vees lahustumatu). Leelis- ja leelismuldmetallide oksoksenaadid on täiesti püsivad. Lagunema hakkavad nad alles 125- 150ºC juures. Vaba vesinikksenaat (H6XeO6) on ebapüsiv. Teda säilitatakse temperatuuril -20ºC kuni -30ºC. H6XeO6 on nõrk hape. Xe (VI) ühendid on tugevad oksüdeerijad (.Xe(OH) 6+ 6KJ+ 6HCl= Xe+ 3J2+ 6KCl+ 6H2O)
manganaadid(VII) laguneda plahvatusega. Olulisim manganaat on kaaliumpermanganaat, KMnO4 on mõõdukalt veeslahustuv mustjasvioletne kristalliline ühend. Toodetakse suurtes kogustes. Kasutatakse gaaside puhastamisel, veepuhastusjaamades, kangaste pleegitamisel, oksüdeerijana orgaanilises keemias, meditsiinis antiseptikuna, keemialaboris, fotograafias. Baariummanganaati(V) Ba3(MnO4)2 kasutatakse sinise pigmendina plastmassides, teatud emailides ja värvides, analoogset Ca-soola Ca3(MnO4)2*5H2O rakendatakse joogivee steriliseerimisel. Hõbepermanganaati AgMnO4 kasutatakse vesiniku absorbeerimiseks. Kaltsiumpermanganaati Ca(MnO4)2 katalüsaatorina vesinikperoksiidi lagunemisel. Baariummanganaati(VI) BaMnO4 kasutatakse rohelise pigmendina, peamiselt freskomaalides. 3. nioobiumi ja tantaali kasutusalad (peamised o.a-d) Nioobiumi tüüpiline oksüdatsiooniaste on V, oksüdatsiooniastme IV puhul on esindatud peamiselt halogeniidid
püsimagnetites Fe(HCO)3 – vees (katlakivi pruuni värvusega) FE(OH)2 – raud(II)hüdroksiid, väga ebapüsiv, kokkupuutel õhuga oksüdeerub ta raud(III)hüdroksiidiks FeSO4 – raud(II)sulfaat, tahkel kujul raudvitriol FeSO4 * 7H2O, taimekaitsevahend FeCl3 – raud(III)kloriid, tume kristalne aine, väga hügroskoopne (imeb intensiivselt õhuniiskust), töödeldakse vask-trükiplaate elektroonsete skeemide valmistamisel CuSO4 * 5H2O – vaskvitrol, kasutatakse taimekahjurite tõrjes, mürgine (CuOH)2CO3 ehk CU(OH)2*CuCO3 – malahhiit, pikaajalisel õhus seismisel tekib hallikasroheline paatinakiht, mida võib märgata vanade kirikute või raekodade tornikiivritel 5. Metallid on kõvemad, tavaliselt hallika värvusega, raskemad ning tavaliselt tahked ained, üldjuhul redutseerijad, head soojus- ja elektrijuhid, sepistatavad. Mittemetallid
sulatatud elektrolüüdi korral redutseeruvad katoodil metalliioonid ja anoodil oksüdeeruvad anioonid. Kivimeid, mis sisaldavad tootmisväärses koguses metalide looduslikke ühendeid, nimetatakse maakideks. Tähtsamate metalliühendite ja mineraalide triviaalnimetusi NaCl- keedusool, Na2CO3- pesusooda, NaHCO3- söögisooda, CaO-kustutamata ehk põletatud lubi, Ca(OH)2- kustutatud lubi, CaCO3- lubjakivi(paas), kriit, marmor, CaCO3*MgCO3- dolomiit, Ca3(PO4)2- fosforiit, CaSO4*2H2O- kips, CuSO4*5H2O- vaskvitriol, Fe3O4-magnetiit. Sulam- on kahe või enama metalli või metalli ja mittemetalli kokkusulatamisel saadud materjal. Tähtsamad sulamid: malm (Fe + üle 2% C), teras ( Fe+ alla 2% C), eriterased (Fe + legeerivad lisandid), messing ehk valgevask( Cu + Zn), pronks( Cu+ Sn), duralumiinium( Al + veidi Mg, Mn, Cu), amalgaamid ( Hg-sulamid). Allotroopia- on nähtus, kui üks element moodustab mitu erinevat lihtainet. Allotroopia põhjuseks on erinev aatomite arv molekulis( nt O2 ja O3)
(H.Karik, 1984). 170 vaske sisaldavast mineraalist kasutatakse vase tootmisel 17: ehe vask (Cu), borniit (Cu5FeS4), kalkopüriit (CuFeS2), kalkosiin (Cu2S), koveliin (CuS), burnoniit (CuPbSbS3), tetraedriit (Cu12Sb4S13), tennantiit (Cu12As4S13), enargiit (Cu3AsS4), kupriit (Cu2O), tenoriit (CuO), malahhiit (Cu2[CO3](OH)2), asuriit (Cu3[CO3](OH)2), krüsokolla (CuSiO3•nH2O), brošantiit (Cu4[SO4](OH)6), kalkantiit (CuSO4•5H2O), atakamiit (CuCl2•3Сu(OH)2) (Vasemaak, 2015). Vasemaagid on tavaliselt kompleksmaagid, nad sisaldavad peale mittemaaksete mineraalide (kvartsi, seritsiidi, bariidi jt) sageli pürrotiini, tsingi, plii, nikli, koobalti, molübdeeni, antimoni jt sulfiide ning hajuelementide (Cd, Se, Te, Ga, Tl, Ge, In, Re jt) lisandeid (Vasemaak, 2015). 2.1. Peamised maagid Kalkopüriit on mineraal, mis koosneb vasest, rauast ja väävlist (CuFeS2). Moshi skaalal on ta
C3H6 + 4,5O2 3CO2 + 3H2O n=m/M=80g/42g/mol=1,9mol m=n*M=(3*12+6)=42g/mol x=8,55g/mol 9) Mitu dm3 propaani saab põletada 10 mooli hapnikuga? C3H8 + 5O2 3CO2 +4 H2O x=2mol V=n*Vm=44,8dm3 10) Mitu dm3 O2 kulub 5 mooli heksaani põlemisel? C6H14 + 5,5O2 6CO2 + 7H2O V=1064dm3 11) Mitu dm3 O2 kulub 224 dm3 pentaani põlemisel? C5H12 + 7,5O2 5CO2 + 6H2O n=10mol x=80mol V=1792dm3 12) Mitu dm3 CO2 tekib 200g butaani põlemisel? C4H10 + 6,5O2 4CO2 + 5H2O m=5,8g/mol n=3,5mol x=14mol V=313,6dm3 13) Mitu mooli etaani saab põletada 672dm3 õhuga, mis sisaldab 20% hapniku? C2H6 + 3,5O2 2CO2 + 3H2O n=6mol x=1,7mol C2H6 Keemia 2012 Keemia 2012 Nomentlatuur Külgahelad e. Alküünrühmad. 1) Metüül CH3 2) Etüül C2H5 CH3 CH2 3) Propüül C3H7 CH3 CH2 CH2 4) Kloro Cl
kindlakstegemises lahuses. BaCl2(l) + Na2SO4(l) BaSO4(t) + 2NaCl(l) Baariumsulfaadi valge sade (Pildiallikas http://www.public.asu.edu/~jpbirk/qual/qualanal/barium.html ) Tuntumaid sulfaate kasutatakse sooda ja klaasi tootmisel kui ka lahtistina (Na2SO4*10H2O Glaubrisool), ehituses (CaSO4*2H2O - kips), röntgenoskoopias kontrastainena (BaSO4), taimekaitsevahendite ja mineraalvärvide valmistamisel (CuSO4*5H2O vaskvitriol, FeSO4*7H2O - raudvitriol) H2S2O3 tioväävelhape Tioväävelhape on tugev, kuid ebapüsiv hape. Teda saadakse ühe võimalusena sulfitite lahuste keetmisel väävliga ning tekkinud tiosulfaatide käsitlemisel hapetega. Na2SO3 + S Na2S2O3 Na2S2O3 + 2HCl H2S2O3 + 2NaCl Tiosulfaatioon on tugev redutseerija, mida kasutatakse näiteks mahtanalüüsis joodi määramisel. Naatriumtiosulfaati Na2S2O3 kasutatakse fotograafias kinnistina, meditsiinis tsüaniidi-,
Jägliti, et vesi ei satuks kapillaari sisse. Keeduklaasi soojendati, kuni oli märgata aine kristallide sulamist. Märgiti termomeetrilt aine orienteeruv sulamistemperatuur. Korduskatsel o alustati soojendamist saadud sulamistemperatuurist 10 C madalamalt ning soojendati kiirusega 1 oC minutis. Korduskatsel leitud sulamistemperatuur märgiti protokolli ja võrreldi saadud sulamistemperatuuri Na2S2O3 · 5H2O tegeliku sulamistemperatuuriga (t= 48 oC), tehti järeldused aine puhtuse kohta. Katse tulemused: Katse nr Sulamistemperatuur (oC) 1 51 oC 2 48 oC Järeldus: Teisel katsel õnnestus sulamistemperatuur saada täpselt 48 oC, mis on võrdne tegeliku sulamistemperatuuriga ning võib järeldada, et tegu on puhta ainega. Esimesel korral ebaõnnestus täpse sulamistemperatuuri fikserimine. Üheks põhjuseks võib olla see, et
tähtsamaid happeid. Väga tugev oksüdeerija. Vääveltrioksiid SO3 tekib SO2 oksüdeerumisel õhuhapniku toimel, samuti nagu väävlishappe oksüdeerumisel tekib väävelhape. Kergesti lenduv vedelik, tugev oksüdeerija, paljud orgaanilised ained süttivad temaga kokkupuutel. Veega reageerides eraldub palju soojust. Sulfaadid on püsivad kristalsed ained, lahustuvad hästi vees (va. leelismuldmetallid ja veel mõned [Pb]). Vaskvitriol CuSO4*5H2O ja raudvitriol FeSO4*7H2O, neid kasutatakse taimekaitse. Na2S2O3 naatriumtiosulfaat kasutatakse fotograafias ja meditsiinis. Väävel on väga tähtis elusorganismidele, valgusünteesi jaoks. Lämmastik N: 5 elektroni viimasel kihil, kuna aatomiraadius väheneb, väheneb ka aktiivsus ja mittemetallilised omadused. O-a on -III...V, iseloomulik on - III, kus ta ka kõige püsivam . Leidub põhiosalt õhus, samas ka mineraalide koostises
Ta on väliselt sarnane rauaga, ollest tast kõvem ja läikivam. (2, 4, 8) Mangaan reageerib kergesti sool- ja lahjendatud väävelhappega: Mn + 2HCl MnCl2 + H 2 Kontsentreeritud väävelhape lahustab teda ainult soojendamisel: Mn + 2H2SO4 MnSO4 + SO2 + 22 Mangaan lahustub lämmastikhappes, redutseerides viimast oksiidini või isegi dilämmastikoksiidini: 3Mn + 8HNO3 3Mn(NO3) 2 + 2NO + 4H2O 4Mn + 10HNO3 4Mn(NO3) 2 + N2O + 5H2O (4) Mn reageerib peenestatult hapnikuga, kuumutamisel ka lämmastikuga, väävliga ning süsinikuga: 3Mn(s) + 2O2(g) Mn3O4(s) 3Mn(s) + N2(g) Mn3N2(s) mangaan(II)nitriid Mangaan reageerib halogeenidega, tekivad Mn(II)halogeniidid Mn(s) + Cl2(g) MnCl2(s) Pingereas vesinikust eespool asuva metallina reageerib lahjendatud hapetega Mn(s) + H2SO4(aq) Mn2+(aq) + SO4 2(aq) + H2(g) (8) 5. Ühendid
elektrivoolu, vask(II)ioonid liiguvad katoodile ning liidavad seal 2 elektroni: Cu2+ + 2e- Cu0 Ühe mooli elektronide laeng on 96500 C ehk 96500 As. Kui kaua tuleb lahusest läbi juhtida 5,5 A tugevust voolu, et detailile sadeneks 4,0 g vaske. 7. Kadrioru lossi ja paljude mõisahoonete lae- ja seinaornamendid on valmistatud stukist. Selle peamiseks lähtematerjaliks on põletatud kips CaSO4 0,5H2O, mille koostist võib väljendada ka valemiga (2CaSO4) H2O. Põletatud kipsile vee lisamisel moodustub kips CaSO4 2H2O, mis seismisel tahkestub. Mitu kuupdetsimeetrit vett tuleb lisada 1 kg põletatud kipsile, selleks et tekiks kips? (0,186 dm3) 8. Inimene hingab ööpäevas välja umbes 470 dm3 süsinikdioksiidi. Mitu grammi glükoosi (C6H12O6) tekib sellise koguse süsinikdioksiidi täielikul sidumisel taimede poolt (fotosünteesil)? (630 g) 9
b) Vesinikuga Puhaste metallide tootmisel. CuO + H2 ---> Cu + H2O c) Alumiiniumiga rasksulavate metallide tootmisel Cr2O3 + 2Al ---> 2Cr + Al2O3 d)Elektrivooluga aktiivsemate metallide tootmisel. 2Al2O3 elektrolüüs--> 4Al + 3O2 NaCl keedusool Na2CO3 Pesusooda NaHCO3 Söögisooda CaO Kustutamata lubi e. põletatud lubi Ca(OH)2 Kustutatud lubi CaCO3 Lubjakivi(paas), kriit, marmor CaCO3 * MgCO3 Dolomiit Ca3(PO4)2 fosforiit CaSO4 * 2H2O kips CuSO4 * 5H2O Vaskvitriol Fe3O4 Magnetiit. Sulamid: Ehituse põhjal: 1. Ühtlased sulamid e. tahked lahused läbisegi paiknevate erinevate aatomite ühine kristallvõre. 2. Ebaühtlased sulamid Erinevate koostisosade väikeste kristallikeste segu. Sulamite omadusi: 1. Tavaliselt madalam sulamistemperatuur kui koostisosadel. 2. Tavaliselt kõvemad kui koostisosad. Mittemetallid Raadius on suhteliselt väike Suur elektronegatiivsus.
annaabi.ee 
