!!! Ammoniaak NH3 + H3O+ H2O + NH4+ ammooniumioon !!! ; Kuumutamisel ammooniumsoolad lagunevad ; Ammoniaagiks ja happeks NH4 Cl NH3 + HCl ; Kui hape on ebapüsiv, siis laguneb ka hape NH4HCO3 NH3 + H2O + CO2 ; Kui hape on tugev oksüdeerija reageerib ta ammoniaagi, kui redutseerijaga NH4NO3 N2O + 2H2O Lämmastikhape Nõrga ebameeldiva lõhnaga vedelik, kange hape laguneb aeglaselt ja võib olla NO2 tekke tõttu pruun 4HNO3 2 H2O + 4NO2 + O2 Nitraatioon on tugevam oksüdeerija, kui vesinikioon ja reageerimisel metallidega seetõttu vesinikku ei eraldu. Reageerib ka vase, hõbeda ja elavhõbedaga. Kullaga ei reageeri, külmalt ei reageeri ka alumiiniumi raua ja kroomiga (tekib tihe oksiidne kile, mis kaitseb matalli) Cu + 4HNO3 = Cu(NO3)2 + 2NO2 + 2H2O oksüdeerib ka mittemetalle 2 H2O + 3 P +5 HNO3 =3 H3PO4 +5 NO Aluste, aluseliste oksiidide ja sooladega reageerib tavapäraselt NaOH + HNO3 = NaNO3 + H2O ;
N2 + 3Ca Ca3N2 (nitriid) metalliga 2P + 3Mg Mg3P2 (fosfiid) N2 + 3H2 2NH3 vesinikuga 2P + 3H2 2PH3 2P + 5Cl2 5PCl5 HNO3 lämmastikhape HPO3 metafosforhape Vastavad happed HNO2 lämmastikushape H3PO4 ortofosforhape 4HNO3 4NO2 + O2 + 2H2O P4O10 + 2nH2O NO2 + H2O HNO3 + HNO2 4(HPO3)n NO2 + H2O HNO3 + NO (HPO3)n + nH2O nH3PO4 NO2 + O2 + H2O HNO3
Ammoniaak NH3 NH3 süntees tööstuses N2 + 3H2 2NH3 saamine laboris 2NH4Cl + CaO 2NH3 + H2O + CaCl teke looduses valkude lagunemisel ainevahetusprotsessidel kõdunemisel, mädanemisel Ammoniaagi vesi on aluseliste omadustega. Lämmastiku õhendid hapnikuga Tähtsamad oksiidid: NO ; NO3 Cu + lahj. HNO3 NO (3Cu + 8 HNO3 3Cu(NO3)2 + 2NO + 4H2O) Cu + konts. HNO3 NO2 (Cu + 4HNO3 Cu(NO3)2 + 2NO2 + 2H2O) NO- värvuseta, mürgine gaas, õhus muutub pruuniks 2NO+O2 2NO3 NO2- pruunikas, terava lõhnaga, väga mürgine gaas NO tekivad automootorites, kütuse põlemisel NO2 leidub linnade ja tööstuskeskuste õhus Lämmastikuoksiidid NO ja NO2 tähistatakse valemidagi NO2 NO2 on tugev oksüdeerija, temas põlevad C; P; S, orgaanilised ained jm. 2C + 2NO2 2CO2 + N2 Füüsikalised omadused: *värvuseta vedelik
Na2O + H2O = 2NaOH -Mittemetallioksiididega reageerimisel saadakse happeid 4.Kirjutage (ja tasakaalustage) reaktsioonivõrrandid järgmiste üleminekute kohta. FeS --> SO2 --> SO3 --> H2SO4 --> K2SO4--> BaSO4 1) FeS + O2 = SO2 + Fe 2) 2SO2 + O2 = 2SO3 3) SO3 + H2O = H2 SO4 + H2 4) H2SO4 + 2K = K2SO4 + H2 5) Ba(NO3) + K2SO4 = BaSO4 + 2KNO3 Kirjutage (ja tasakaalustage) reaktsioonivõrrandid. a) Cu + konts 2H2SO4 ® CuSO4 + SO2 + 2H2O b) Cu +konts 4HNO3 ® Cu(NO3)2 + 2NO2 + 2H2O 5. 100 cm3HCI lahusele (p= 1,12g/cm3) lisati 150 cm3 vett. Mitme protsendiline soolhappe lahus saadi? 1) m(HCl) = 100 cm3 × 1,12 g/cm3 = 112g 2) m(H2O) = 150 cm3 × 1,00 g/cm3 = 150g 3) lahus= 112g + 150g = 262g 4) W%= m(lahustunud aine) / m(lahus × 100% = 112g/ 262g × 100% = 42,7%
hõbe vasest pehmem, kuid kullast kõvem. Hõbe on parim soojus- ja elektrijuht. Hõbedal on väga hea peegeldusvõime. Peegli saamiseks sadestatakse klaasile hõbedakiht. Hõbepeeglikiht rakendatakse ka termostes, vähendamaks soojuskadusid kiirgusel. Pehmuse ja plastilisuse tõttu on hõbe hästi töödeldav. Puhtas õhus on hõbe püsiv. Ka ei tõrju ta hapetest välja vesinikku. Hõbe reageerib kontsentreeritud lämmastikhappega: 3Ag + 4HNO3 = 3AgNO3 + NO2 + H2O ja kontsentreeritud väävelhappega 2Ag + 2H2SO4 = Ag2SO4 + SO2 + H2O Neis redoksreaktsioonides hõbe oksüdeerub, lämmastikhape või väävelhape redutseeruvad vastavateks oksiidideks Leidumine Hõbe on looduses vähelevinud element, siiski on seda umbes 20 korda rohkem kui kulda Hõbedat leidub nii ehedalt kui ka ühenditena (Ag2S, AgCl). Lisandelemendina leidub hõbedat plii-, tsingi- ja vasemaagis. Kus kasutadakse?
elektrolüüdilahus. Mõlemas lahuses on metallpulgad(eri metallist), mis ühendatakse omavahel elektrijuhtmega paigutades ahelasse ka ampermeetri. Kohe kui vooluring on suletud näitab ampelmeeter et olemas on elektrivool. 4)a)N2O5+H2O = 2HNO3 ei ole redoksreakts. b)2Na+2HCl = 2NaCl+H2 Naº 1e = Na¹ reduts H + 1e = H oksüd 5) 4Fe+3O2=2Fe2O3*H2O raud korrodeerub Fe redutseerija O oksüdeerija 6)a) 4Ag+NO3- + 2H2O = 4 Ag0 + O2 + 4HNO3 Ag+ on katoodil. NO3 on anoodil. b)CaCl2=Ca+Cl Ca on katoodil. Cl on anoodil. 7)Sulamitel ja koostismetallidel on ühist soojus- ja elektrijuhtivus. Need ei muutu, või muutuvad vähe. malm(Fe+üle 2%C), teras(Fe+alla2%C), pronks(Cu+Sn). 1)b (c) 2)b 3)a 4)a 5)b 6)b 7)tsink korrodeerub n(aine hulk)=m/M=mol P(saagis)=(tegelik/teoreetiline)*100%
As0 5e As5+ 1 N5+ +e N4+ 5 5 0 I+ V+ II- I+ V+ II- II+ II- I+ II- 2. 3Sb + 5HNO3 3HSbO3 + 5NO + H2O Sb0 5e Sb5+ 3 N5++3e N2+ 5 15 0 I+ V+ II- IV+ II- II+ II- I+ II- 3. 3C + 4HNO3 3CO2 + 4NO + 2H2O C0 4e C4+ 3 N5++3e N2+ 4 12 I+ VII+ II- I+III+II- I+ VI+ II- II+ VI+II- I+V+ II- I+ VI+ II- I+ II- 5. 2KMnO4 + 5HNO2 + 3H2SO4 2MnSO4 + 5HNO3 + K2SO4 + 3H2O Mn7++5e Mn2+ 2 N3+-2e N5+ 5 10
tekivad sool ja vesi: Zn + 2HCl = ZnCl2 + H2 b) pingereas vesinikust paremal olevad metallid ei reageeri lahjendatud hapetega NB! HNO3 ja kontsentreeritud H2SO4 reageerimisel metallidega on oksüdeerijaks happeanioon. Selliste reaktsioonide juures pole oluline metalli asukoht pingereas, ka ei eraldu kunagi vesinikku. Al ja Fe passiveeruvad külma konts. H2SO4 ja HNO3 toimel (ei reageeri): Cu + 2H2SO4 = CuSO4 + SO2 + 2H2O Cu + 4HNO3 (konts.) = Cu(NO3)2 + 2NO2 + 2H2O 3Cu + 8HNO3 (lahj.) = 3Cu(NO3)2 + 2NO + 4H2O 3. Reageerimine soolalahustega Metall reageerib vees lahustuva soolaga, kui ta on aktiivsem kui soola koostises olev metall, tekivad sool ja metall: Fe + CuSO4 = FeSO4 + Cu Cu + FeSO4 = ei reageeri NB! Metallid, mis reageerivad külma veega (IA ja IIA rühma metallid alates kaltsiumist), ei asenda soola koostises vähemaktiivseid metalle, vaid reageerivad veega ja tekkinud
Hõbeda oksüdatsiooniaste on +2. Füüsikalised omadused: Hõbe on hõbvalge värvusega, plasitiline, kege ja hästi sepitstav väärismetall. Ta on parim soojus-ja elektrijuht. Hõbedat iseloomustab ka erakordne peegeldusvõime. Tihedus on 10,5 g/cm³ ning sulamistemperatuur 960°C. Keemilised omadused Hõbe on passiivne metall. Ta ei reageeri veega ega puhta õhuga ning ei tõrju happest välja vesinikku. Hõbe reageerib: · konsentreeritud lämmastikhappega 3Ag + 4HNO3 = 3AgNO3 + NO2 + H2O · kontsentreeritud väävelhappega 2Ag + 2H2SO4 = Ag2SO4 + SO2 + H2O Neis redoksreaktsioonides hõbe oksüdeerub, lämmastikhape või väävelhape redutseeruvad vastavateks oksiidideks. Hõbeesemed, eriti hõbelusikad, muutuvad aja jooksul tumedaks, kattudes õhus sisalduva vesiniksulfiidi mõjul hõbesulfiidiga Ag2S : 4Ag + 2H2S + O2 = 2Ag2S + H20 Kasutusalad
tekkisid mullid. Vask ei reageeri HCl-ga, sest Cu asub metallide pingereas H 2-st paremal pool ja on vähem aktiivsem vesinikust. Cu + HCl ≠ Zn + HCl ZnCl2 + H2 Katse 8 Selle katse viisin läbi tõmbe all, sest selle katse käigus eraldus mürgist gaasi. Kuiva katseklaasi panin tüki vaske ja lisasin 1 ml kontsentreeritud lämmastikhapet. Algul läks lahus roheliseks ning mõne aja pärast hakkas eralduma pruunikat gaasi. Pruunikas gaas oli NO2, mis on mürgine gaas. Cu + 4HNO3 Cu(NO3)2 + 2NO2 + 2H2O 0 V II IV Cu + 4HNO3 → Cu(NO3)2 + 2NO2 + 2H2O 0 II Cu -2e Cu redutseerija, oksüdeerub - V IV N + e- N oksüdeerija, redutseerub 6 Katse 9 Katseklaasi võtsin tüki metallilist tsinki ja lisasin 1-2 ml CuSO 4 lahust. Lahuses hakkas tsingitüki peale sadestuma vase kiht. Zn + CuSO4 ZnSO4 + Cu 0 II Zn -2e Zn redutseerija, oksüdeerub -
Hapnikuga tekivad oksiidid: 2Ca+O2=2CaO. Väävliga tekivad sulfiidid: Ca+S=CaS. EI REAGEERI!: Plii+Vesi, Vask+Magneesiumkloriid, Hõbe+Väävelhape, Vask+Vesi. 0 I+ V+ II- I+ V+ II- IV+ II- I+ II- As + 5HNO3 H3AsO4 + 5NO2 + H2O As0 5e As5+ 1 N5+ +e N4+ 5 0 I+ V+ II- I+V+II- II+II- I+II- 3Sb + 5HNO3 3HSbO3 + 5NO + H2O 0 5+ Sb 5e Sb 3 N5++3e N2+ 5 0 I+V+II- IV+II- II+II- I+II- 3C + 4HNO3 3CO2 + 4NO + 2H2O C0 4e C4+ 3 N5++3e N2+ 4 I+VII+II- I+III+II- I+ VI+II- II+ VI+II- I+V+ II- I+VI+II- I+ II- 2KMnO4 + 5HNO2 + 3H2SO4 2MnSO4 + 5HNO3 + K2SO4 + 3H2O 7+ 2+ Mn +5e Mn 2 N3+-2e N5+ 5 II+ V+ II- IV+ II- I+ V+II- I+VII+II- II+ V+ II- I+ II- 2Mn(NO3)2 + 5PbO2 + 6HNO3 2HMnO4 + 5Pb(NO3)2 + 2H2O 2+ 7+ Mn -5e Mn 2 Pb4++2e Pb2+ 5 III+ I- I+II- II+ I- 0 I+ I-
See tähendab, et seal saab oksüdeerida vaid N, mille o.a on 5. Võib tekkida NO2, NO, N2. Katioon- Negatiivse laenguga ioon Anioon- Positiivse laenguga ioon N. H2SO4. Kui on lahjendatud, siis on oksudeerija kindlasti H2. Kui on kontsentreeritud, siis on oksudeerijaks SO4. Väheaktiivsete metallide ( Cu,Ag, Hg ) reageerimisel kontsentreeritud väävelhappega eraldub SO2. N. Cu pluss H2SO4 CuSO4 ja SO2 ja H20 Lämmastikhappega. Cu pluss 4HNO3 Cu(NO3)2 ja 2NO2 ja H20 eraldub. ISEGI LAHJENDATUD KUJUL EI ERALDU VESINIK! N. 3CU pluss HNO3 3Cu(NO3)2 ja 2NO ja H20 Konsentreeritud väävelhapet ja lämmastikhapet on võimalik transportida rauast tsiternides. 2Al pluss HNO3--Al2O3 ja 6NO2 ja 3H20- teksid oksiidikiht, mis alumiiniumist tsisternides nende hapete transportimist võimaldavad. Fe, Al, Ni, Cr pinnal tekib kontsentreeritud HNO3 või H2SO4 toimel toatemperatuuril oksiidne
Temperatuuril üle 140 °C (normaalrõhul) esineb NO2-na, kuid temperatuuril alla - 11°C esineb ta dimeerina N2O4. Vahepealsetel temperatuuridel on tegemist kahe aine seguga. NO2 on pruun ja dimeer värvitu. Seega võib õelda, et gaasi värvus sõltub temperatuurist ja rõhust ning olenevalt tingimustest moodustub tasakaalu süsteem: 2NO2 N2O4 Teda saadakse lämmastik(II)oksiidi reageerimisel hapnikuga või vase reageerimisel kontsentreeritud lämmastikhappega: Cu + konts. 4HNO3 Cu(NO3)2 + 2NO2 + 2H2O NO2 on tugev oksüdeerija, kus võivad põleda paljud ained. Veega reageerimisel moodustab ta kaks hapet lämmastikhappe ja lämmastikushappe HNO3 lämmastikhape Lämmastikhape on õlijas, terava lõhnaga, õhus suitsev (happeaurude seostumisel õhuniiskusega tekib happepiiskadest udu), veest raskem, vees hästi lahustuv väga sööbiv vedelik. Soojendamisel või valguse toimel ta aeglaselt laguneb. Selle
peegeldusvõime Hõbeda keemilised omadused · Passiivne metall · Ei reageeri veega ega puhta õhuga · Ei tõrju happest välja vesinikku Hõbeda leidumine looduses · Võrreldes kullaga leidub teda 20 korda rohkem · Hõbe on looduses vähelevinud element · Hõbedat leidub nii ehedalt kui ka ühenditena (Ag2S, AgCl). · Lisandelemendina leidub hõbedat plii-, tsingi- ja vasemaagis. Hõbe reageerib · Konsentreeritud lämmastikhappega 3Ag + 4HNO3 = 3AgNO3 + NO2 + H2O · Kontsentreeritud väävelhappega 2Ag + 2H2SO4 = Ag2SO4 + SO2 + H2O · Neis redoksreaktsioonides hõbe oksüdeerub, lämmastikhape või väävelhape redutseeruvad vastavateks oksiidideks. · Hõbeesemed, eriti hõbelusikad, muutuvad aja jooksul tumedaks, kattudes õhus sisalduva vesiniksulfiidi mõjul hõbesulfiidiga Ag2S : 4Ag + 2H2S + O2 = 2Ag2S ?+ H20 Kasutamine · Hinnatud lauahõbeda-,medali-,ehete-ja mündimetall.
NO2 lämmastikdioksiid N2O5 dilämmastikpentaoksiid NO ja NO2 kasutatakse lämmastikhappe saamiseks NO Värvusetu mürgine gaas. Tekib looduses välgu toimel: N2+O22NO Tööstuses saadakse ammoniaagi katal. oksüdeerimisel: 4NH3+5O24NO+6H2O Laboratoorselt saadakse vase reag. ahjendatud HNO3 ga: 3Cu + 8HNO3 2NO+4H2O+ 3 Cu(NO3)2 NO2 Punakaspruuni värvusega terava lõhnaga mürgine gaas. Tekib: 2NO + O2 2NO2 Laboratoorselt saadakse vase reag. konts. lämmastikhappega: Cu + 4HNO3 2NO2 + 2H2O + Cu(NO3)2 N2O Värvusetu lõhnatu gaas. Narkootilise toimega (naerugaas J ). Kasutati narkoosivahendina. Saadakse: NH4NO3 N2O + 2H2O 2 N2O 2N2 +O2 http://www.youtube.com/watch?v=gwWb7QVQ50g Lämmastikhape HNO3 Tähtsaim lämmastikuühend On tugev hape, sest dissotseerub täielikult Väga tugev oksüdeerija. Reageerib: 1) metalloksiididega 2) alustega 3) sooladega (va. kloriidide ja sulfaatide) Füüsikalised omadused:
Võrreldes teiste vaserühma metallidega on hõbe vasest pehmem, kuid kullast kõvem. Hõbe on parim soojus- ja elektrijuht. Hõbedal on väga hea peegeldusvõime. Peegli saamiseks sadestatakse klaasile hõbedakiht. Hõbepeeglikiht rakendatakse ka termostes, vähendamaks soojuskadusid kiirgusel. Pehmuse ja plastilisuse tõttu on hõbe hästi töödeldav. Puhtas õhus on hõbe püsiv. Ka ei tõrju ta hapetest välja vesinikku. Hõbe reageerib kontsentreeritud lämmastikhappega: 3Ag + 4HNO3 = 3AgNO3 + NO2 + H2O ja kontsentreeritud väävelhappega: 2Ag + 2H2SO4 = Ag2SO4 + SO2 + H2O Neis redoksreaktsioonides hõbe oksüdeerub, lämmastikhape või väävelhape redutseeruvad vastavateks oksiidideks. Hõbeesemed, eriti hõbelusikad, muutuvad aja jooksul tumedaks, kattudes õhus sisalduva vesiniksulfiidi mõjul hõbe sulfiidiga Ag 2S : 4Ag + 2H2S + O2 = 2Ag2S + H2O Argielus täheldame, et hõbelusikad tumenevad eriti kiiresti värske sibula,
redoksreaktsiooniga, kus lähteainetes olevas lämmastikhappes on lämmastiku oksüdatsiooniaste V, pärast reaktsiooni toimumist tekkinud lämmastikoksiidis aga II. Vase o-a on enne reaktsiooni 0, kuid pärast reaktsiooni toimumist omandab laengu II. Seega on reaktsioonis redutseerijaks vask ning oksüdeerijaks lämmastik. Reaktsiooni saadustes esineb lämmastik kahe erineva oksüdatsiooniastmega: V ja II. Katse 6.2.: kontsentreeritud lämmastikhappe reageerimine metalliga Cu + 4HNO3 Cu(NO3)2 + 2NO2 + H2O Pannes reageerima vase (metall, punakas) kontsentreeritud lämmastikhappega (hape), tekib sool vask(II)nitraat, mis lahustub vees, pruun lämmastikdioksiid, mis lendub ning vesi. Tegemist on redoksreaktsiooniga, kus lähteaines olevas lämmastikhappes on lämmastiku oksüdatsiooniaste V, pärast reaktsiooni toimumist tekkinud lämmastikoksiidis aga IV. Vase o-a on enne reaktsiooni 0, kuid pärast reaktsiooni toimumist omandab laengu II
Tina (Sn) el nr. 50 (4;18;18;8;2) aatommass 118,69 Tihedus 7,31 g/cm3 Sulamistemp 232 kraadi C Hõbevalge, pehme, pastne, õhus ja vees püsiv metall Pole mürgine Reageerib kõrgemal temperatuuril enamiku mittemetallidega Sn + O2 = SnO2 Sn + 2Cl2 = SnCl4 Reageerib lahjendatud hapetega vesiniku eraldumisega Sn + 2HCl = SnCl2 + H2 Lahjendatud HNO3- ga reageerib tina metallina tekib Sn(NO3)2 Sn + 4HNO3(konts) = H2SnO3 + 4NO2 + H2O (tinahappe teke) Tinasulam 85-99% tina ja 1-4% vaske, mis annab talle tugevust Hästi sepistatav Badiidid Väärismetallid Kuld (Au) el. nr 79 (1;18;32;18;8;2) aatomass 196,967 Hõbe (Ag) el. nr 47 (1;18;18;8;2) aatommass 107,87 Plaatina (Pt) el. nr 78 (1;17;32;18;8;2) aatommass 195,08 Pallaadium (Pd) el. nr 46 (0;18;18;8;2) aatommass 106,4 Hõbe... Hõbevalge Pehme Parim soojus- ja elektrijuht Peegeldab hästi valgust Tihedus 10,5 g/cm3 Sumapistemp
ee Happelises lahuses on kontaktis Mg ja Cu, kumb korrodeerub, kirjuta rektsioonid korrodeerub Mg Mg + 2H = Mg2+ + H2 Saagis=tegelik/teoreetiline *100% m=nM nVm=V, kus Vm=22,4 N: AgNO3 vesilahuse elektrolüüsil sadestus katoodile 43,2g metalli, arvutage anoodil tekkinud gaasi ruumala nt ja moodustunud happe mass AgNO3 Katood(): Ag+ / H2O +e >>> Ag0 (|*2) Anood(+): NO3 / 2H2O 4e >>> O2 + 4H+ 4 Ag+ NO3 + 2H2O >>> 4 Ag0 + O2 + 4HNO3 M(Ag)=108g/mol n=43,2/108=0,4 n(O2)=0,4/4=0,1 mol V(O2)=0,1*22,4=2,24 cm3 M(HNO3)=63g/mol n(HNO3)=0,1*4/4=0,1 m(HNO3)=0,1*63=6,3g ÜLDINE ISELOOMUSTUS Välisel elektronkihil on enamasti vähe elektrone(13) Metalliaatomite raadius suht suur. Aatomid hoiavad väliskihi elektrone nõrgalt kinni, seega on neil väike elektronegatiivsus. Ühendites alati pos. o.a FÜÜSIKALISED OMADUSED Elektrijuh
vasest pehmem, kuid kullast kõvem. Hõbe on parim soojus- ja elektrijuht. Hõbedal on väga hea peegeldusvõime. Peegli saamiseks sadestatakse klaasile hõbedakiht. Hõbepeeglikiht rakendatakse ka termostes, vähendamaks soojuskadusid kiirgusel. Pehmuse ja plastilisuse tõttu on hõbe hästi töödeldav. Puhtas õhus on hõbe püsiv. Ka ei tõrju ta hapetest välja vesinikku. Hõbe reageerib kontsentreeritud lämmastikhappega: 3Ag + 4HNO3 = 3AgNO3 + NO2 + H2O ja kontsentreeritud väävelhappega 2Ag + 2H2SO4 = Ag2SO4 + SO2 + H2O Neis redoksreaktsioonides hõbe oksüdeerub, lämmastikhape või väävelhape redutseeruvad vastavateks oksiidideks. Hõbeesemed, eriti hõbelusikad, muutuvad aja jooksul tumedaks, kattudes õhus sisalduva vesiniksulfiidi mõjul hõbe sulfiidiga Ag2S : 4Ag + 2H2S + O2 = 2Ag2S + H2O
) võivad moodustuda erinevad saadused. Lahjendatud hapete korral (v.a. HNO3) moodustuvad vastava metalli sool ja vesinik. 6K + 2H3PO4 _ 2K3PO4 + 3H2 Kontsentreeritud hapete korral hakkab redutseeruma vesinikiooni asemel hapet moodustav elemet. Näiteks leelismetalli reageerimisel kontsentreeritud väävelhappega võib moodustuda H2S, S või SO2. Lämmastikhappe korral võivad moodustuda NH3, N2, N2O, NO või NO2. 4Na + konts. 4H2SO4 _ 2Na2SO4 + 2SO2 + 4H2O 3Na + lahj. 4HNO3 _ 3NaNO3 + NO + 2H2O 8K + konts.10HNO3 _ N2O + 8KNO3 + 5H2O
2K + H2O -> 2KOH + H2 kõigepealt reageerib veega 2. KOH + CuSO4 -> K2SO4 +Cu(OH)2 b) Ülejäänud metallid alates Mg Aktiivssema metalli aatomid loovutavad oma elektronid vähemaktiivsema metalli katioonile Fe + CuSO4 -> FeSO4 + Cu Fe + Cu -> Fe + Cu NB! Metallidega reageerivad ainult vees lahustuvad soolad 3) Reageerivad hapetega a) Kontsentreeritud hapetega (H2SO4 JA HNO3) Pingerida ei kehti! Hg + 2H2SO4(konts) -> HgSO4 + SO2 + 2H2O Hg + 4HNO3(konts) -> Hg(NO3)2 + NO2 +2H2O b) Lahjendatud hapetega - vaata pingerida 6Na + 2H3PO4 -> 2Na3PO4 + 3H2 NB! Erand lahja HNO3 2Hg + 8HNO3(lahj.) -> Hg(NO3)2 + 2NO + 4H2O 4) Reageerivad veega Aktiivselt reageerivad veega tavatingimustes leelis- ja leelismuldmetallid 2Na + 2H2O -> 2NaOH + H2 Tina veega ei reageeri 5) Reageerivad mittemetalliga Tekivad binaarsed ühendid. Metall reageerib seda aktiivsemalt, mida metallilisem ta on a) Aktiivne metall 2Na + Cl2 -> 2NaCl
Aktiivsuse reas vesinikust vasakul paiknevad metallid tõrjuvad lahjendatud hapetest vesiniku välja, paremal olevad metallid aga ei tõrju. Tugevad happed (konts. H2SO4 ja mistahes kontsentratsiooniga HNO3) reageerivad ka mõnede pingereas vesinikust paremal olevate metallidega, kuid antud reaktsioonides vesinikku ei eraldu. Cu + 4HNO3 (konts) à Cu(NO3)2 + 2NO2 + 2H2O Erandlikult ei reageeri raud ja alumiinium kontsentreeritud H 2SO4 ja HNO3ga, kuna metalli pinnale moodustub tihe oksiidikiht, mis segab edasist reaktsiooni. 5) alus + happeline oksiid à happelisele oksiidile vastava happe sool + vesi vahetus Ca(OH)2 + SO2 à CaSO3 + H2O 2KOH + CO2 à K2CO3 + H2O
mullikestena. Kas reaktsioon toimub mõlemas katseklaasis? Põhjendada, lähtudes metallide pingereast. Zn + 2HCl = ZnCl2 + H2 oksüdeerija H redutseerija Zn Cu + HCl = reaktsiooni ei toimu, kuna Cu on vesikikust passiivsem (pingerea põhjal). Esimeses reaktsioonis eraldus H2. Katse 8. Kuiva katseklaasi panna tükk vaske ja lisada ~1 ml kontsentreeritud lämmastikhapet. Millised muutused toimuvad? Mis on eralduv pruunikas gaas (mürgine!)? Cu + 4HNO3 = Cu(NO2)2 + 2NO2 + 2H20 3Cu + 8H+ + 2NO3- = 3Cu2+ + 2NO +4H20 Segu muutub erkroheliseks, hakkab eralduma pruunikas gaas. Eralduv gaas on NO2. 3Cu + 8HNO3 = 3Cu(NO2)2 + 2NO + 4H20 redutseerija - Cu oksüdeerja - N Katse 9. Võtta katseklaasi tükk metallilist tsinki ja lisada 1...2 ml CuSO4 lahust. Millised muutused toimuvad? Millise metalli kiht sadestub tsingitüki pinnale? Zn muutub süsimustaks, pinnale sadestub Cu kiht. Zn + CuSO4 = ZnSO4 + Cu
mullikestena. Kas reaktsioon toimub mõlemas katseklaasis? Põhjendada, lähtudes metallide pingereast. Zn + 2HCl = ZnCl2 + H2 Cu + HCl = reaktsiooni ei toimu Esimeses reaktsioonis eraldus H2. Teist reaktsiooni ei toimu kuna Cu on vähem aktiivsem kui H (pingerida) Katse 8. Kuiva katseklaasi panna tükk vaske ja lisada ~1 ml kontsentreeritud lämmastikhapet. Millised muutused toimuvad? Mis on eralduv pruunikas gaas (mürgine!)? Cu + 4HNO3 = Cu(NO2)2 + 2NO2 + 2H20 3Cu + 8H+ + 2NO3- = 3Cu2+ + 2NO +4H20 Segu muutub roheliseks, hakkab eralduma pruunikas gaas. Reaktsiooni lõppedes, lõppes ka pruuni gaasi eraldumine. Gaas oli NO2. 3Cu + 8HNO3 = 3Cu(NO2)2 + 2NO + 4H20 Cu 2e = Cu2+ redutseerija 2N + 3e = 2N4+ *2 oksüdeerja Katse 9. Võtta katseklaasi tükk metallilist tsinki ja lisada 1...2 ml CuSO 4 lahust. Millised muutused toimuvad
pingereast. Zn + 2HCl = ZnCl2 + H2(gaas) Cu + HCl = reaktsiooni ei toimu Zn2++Cl- ZnCl2 reaktsioon toimub, sest Zn asub vesinikust vasakul(aktiivsem). Reaktsiooni käigus eraldub H2. . Teist reaktsiooni ei toimu kuna Cu on vähem aktiivsem kui H (pingerida). Katse 8. Kuiva katseklaasi panna tükk vaske ja lisada ~1 ml kontsentreeritud lämmastikhapet. Millised muutused toimuvad? Mis on eralduv pruunikas gaas (mürgine!)? Cu + 4HNO3 = Cu(NO2)2 + 2NO2 + 2H20 3Cu + 8H+ + 2NO3- = 3Cu2+ + 2NO +4H20 Segu muutub roheliseks, hakkab eralduma pruunikas gaas, katseklaas muutus soojaks. Reaktsiooni lõppedes, lõppes ka pruuni gaasi eraldumine. Gaas oli NO2. 3Cu + 8HNO3 = 3Cu(NO3)2 + 2NO + 4H20 Cu 2e = Cu2+ redutseerija 2N + 3e = 2N4+ *2 oksüdeerja Katse 9. Võtta katseklaasi tükk metallilist tsinki ja lisada 1...2 ml CuSO 4 lahust. Millised muutused toimuvad
värvus, mis tõestab ioonide olemasolu. I järk: Fe3+ + SCN- → [FeSCN]2+ II järk: Fe3+ + 2SCN- → [Fe(SCN)2]+ Summaarne reaktsioon: Fe3+ + 6SCN- → [Fe(SCN)6]3- 2)Lisan 3-4 tilgale lahusele paar tilka K4[Fe(CN)6] lahust. Tekib berliini sinine värvus, mis tõestab ioonide olemasolu. 4Fe3+ + 3[Fe(CN)6]4- → Fe4[Fe(CN)6]3 ↓ Mn2+-ioonide tõestamine Lisan tsentrifuugitud sademele 5-6 tilka konts HNO 3 ja keedan vesivannil sademe täieliku reageerimiseni. 2MnO(OH)2 + 4HNO3 → 2Mn(NO3)2 + 4H2O + O2 Võtan saadud lahusest 2-3 tilka ja lahjendan veega mahuni 5ml. Lisan lahusesse tahket NaBiO3 ning lahus värvub lillaks, millega on tõestatud mangaani ioonid lahuses. 2Mn2+ + 5BiO3- + 14H+ → 2MnO4- + 5Bi3+ + 7H2O Al3+-ioonide tõestamine 1)Lisan 7-8 tilgale leeliselisele lahusele lahjendatud HCl-i ning algul sadenev alumiiniumhüdroksiid lahustub happe edasisel lisamisel. Kui lahust uuesti
Zn + 2HCl → ZnCl2 + H2 ↑ Zn – 2e → Zn2+ redutseerija 2H0 + 1e → 2H+ *2 oksüdeerija Cu + HCl → reaktsiooni ei toimu Esimeses reaktsioonis eraldus H 2 mullidena. Teises reaktsiooni ei toimu kuna Cu on vähem aktiivsem kui H, asetsedes metallide pingereas vesinikust vasakul pool. Katse 8. Kuiva katseklaasi panna tükk vaske ja lisada ~1 ml kontsentreeritud lämmastikhapet. Millised muutused toimuvad? Mis on eralduv pruunikas gaas (mürgine!)? Cu + 4HNO3 → Cu(NO2)2 + 2NO ↑+ 2H2O 3Cu + 8H+ + 2NO3- → 3Cu2+ + 2NO ↑ +4H2O Segu muutus järjest rohelisemaks kuni oli tumeroheline, samal ajal eraldus pruunikas NO gaas, mis on mürgine. Reaktsiooni lõppedes, lõppes ka pruuni gaasi eraldumine. Cu – 2e → Cu2+ redutseerija 2N + 3e → 2N4+ *2 oksüdeerija Katse 9. Võtta katseklaasi tükk metallilist tsinki ja lisada 1...2 ml CuSO4 lahust. Millised muutused toimuvad? Millise metalli kiht sadestub tsingitüki pinnale?
31. + : H2S+CuSO4CuS+H2SO4; NB! Na,K,Li + : SO3+H2OH2SO4; 2Na+2H2O2NaOH+ H2 + : R2CO3+CaCl2CaCO3+2KCl; - (H2SO4, HNO3) + : Zn+Pb(NO3)2Zn(NO3)2+Pb; ( H2) + : SO3+Ca(OH)2CaSO4+H2O; u+4HNO3 Cu(NO3)2+2NO2+2H2O + : NaOH + HCl = NaCl + H2O; Cu+2H2SO4 CuSO4+SO2+2H2O + : Zn+2HClZnCl2+H2 + : 2NaOH+CuSO4Cu(OH)2+Na2SO4 Ca(OH)2+2HCl CaCl2+2H2O 33. - -. - CaO+H2SO4 CaSO4+H2O
Nimelt asub vask metallide pingeras vesinikust paremal pool, mistõttu vask vesinikuga ei reageeri. Küll aga asub tsink vasakul pool ja on võimeline vesinikuga reageerima. See tähendab, et tsink on vasest tunduvalt aktiivsem metall. Katse käigus on näha ka eralduva gaasi (H2) mullikesi. Katse 8 Järgnev katse viiakse läbi tõmbekapi all. Kuiva katseklaasi asetatakse tükk vaske ning lisatakse sellele ~1 ml kontsentreeritud lämmastikhapet. Cu + 4HNO3 Cu(NO3 )2 + 2NO 2 + 2H 2 O Cu 0 - 2e - Cu 2 + redutseerija N 5+ + e - N 4 + | 2 oksüdeerija Reaktsiooni käigus on saadud lahus alguses heledamat rohelist värvi ning muutub seejärel tumeroheliseks. Vask reageerib kihisedes. Reaktsioonil eraldub pruun lämmastikdioksiid, mida on läbi katseklaasi selgesti näha. Katse 9 Katseklaasi asetatakse tükk metallilist tsinki ning lisatakse selle 1...2 ml 0,2 M CuSO4 lahust.
NO2 kahjustab ka osoonikihti. Vähesel määral tekib kõikide kütuste põletamisel. Inimesele on ta mürgine, sest kahjustab vere hemoglobiini. HNO3 lämmastikhape .Lämmastikhape on õlijas, terava lõhnaga, õhus suitsev, veest raskem, vees hästi lahustuv väga sööbiv vedelik. Soojendamisel või valguse toimel ta aeglaselt laguneb. Selle tagajärjel eralduv NO2 lahustub lämmastikhappes ja annab talle kollaka värvuse. 4HNO3 èNO2 + O2 + 2H2O. Lämmastikhape on tähtis keemiatööstus tooraine, mida saadakse ammoniaagi katalüütilisel oksüdeerimisel, mille töötas välja W. Ostwald. Meetod, mis kosneb mitmest etapist, toodetakse lämmastikust ja vesiniku ammoniaagist:N2 + 3H2 çè2NH3.Lämmastikhape on väga tugev oksüdeerija, milles käituvad happeanioonid.Seetõttu lahjendatud ega ka kontsentreeritud lämmastikhappega reageerimisel vesinikku ei eraldu
Zn + 2HCl = ZnCl2 + H2↑ Cu+HCl=reaktsiooni ei toimu Zn + 2H+ + 2Cl- = ZnCl2 Zn0-2e=Zn2+ redutseerija H++1e=H2 oksüdeerija Tsingi ja soolhappe reaktsioonis eraldub vesinik, vase ja soolhappe kokku- panemisel reaktsiooni ei toimu, sest vask pole piisavalt aktiivne metall (Zn on metallide pingereas Cu-st eespool). KATSE 8 Kuiva katseklaasi panna tükk vaske ja lisada kontsentreeritud lämmastikhapet. Cu + 4HNO3 = Cu(NO3)2 + 2NO2 ↑+ 2H2O Cu + H+ + NO3- → Cu(NO3)2 + NO2 + H2O Cu – 2e = Cu2+ redutseerija N5+ + 1e = N4+ oksüdeerja Lähteaineteks on tükk vaske ja vedel HNO3, saadusteks on roheline Cu(NO3)2 ja pruun gaasina eralduv NO2 ning vesi KATSE 9 Võtta katseklaasi tükk metallilist tsinki ja lisada 1…2 ml CuSO 4 lahust. Zn + CuSO4 = ZnSO4 + Cu↓ CuSO4+Zn=Zn2+SO4+Cu↓ Cu2+ + 2e = Cu oksüdeerija
maakide koostises (sulfiidid, karbonaadid). Keemilised omadused Reageerimine õhukomponentidega: · Kompaktne Zn tuhmub aeglaselt õhus · Niiskes õhus metall hävineb aeglaselt · Tugeval kuumutamisel õhus põleb Reageerimine hapetega (reageerib kergesti) : · Zn + 2HCl ZnCl2 + H2 · Zn + H2SO4 ZnSO4 + H2 · 3Zn + 8HNO3(lahj) 3Zn(NO3)2 + 2NO + 4H2O · Zn + 4HNO3(konts) Zn (NO3)2 + 2NO2 + 2H2O Reageerimine leelistega (eraldub samuti H2 · Zn + 2NaOH + 2H2O Na2[Zn(OH)4] + H2 Vesinikuga otseselt ei reageeri Halogeenidega toatemperatuuril ei reageeri Lämmastikuga ei reageeri Fosforiga reageerib kuumutamisel C, Si ja B-ga ei reageeri -9-
2+ Proovisin tõestada järgmisena Mn - ioonide sisaldust lahuses. Mn2+- ioonide tõestusreaktsioon . 2+ Viimati saadud sademest üritasin tõestada Mn - ioonid. Selleks lisasin sademele 6 tilka konts. HNO3 ja keetsin vesivannil sademe täieliku reageerimiseni. . MnO(OH)2(s) + 4HNO3(aq) 2Mn(NO3)2(aq)+ H2O(l) + O2(g) . Sain heleroosa lahuse, mis võis viidata mangaanioonide leidumisele lahuses. Saadud lahusest võtsin 3 tilka ja lahjendasin veega mahuni umbes 5 ml. Lisasin veidi tahket NaBiO 3. Sain lillat tooni lahuse, mis viitas permanganaatioonide tekkele. Loksutades küll lilla värvus kadus (muutus heleroosakaks), kuid seisma jättes tuli lilla värv uuesti esile.
Soolhape, lahjendatud väävelhape ning leelised ei mõju elavhõbedale. Ta reageerib kergesti lämmastikhappega. Kontsentreeritud väävelhape reageerib elavhõbedaga kuumutamisel. Hg asub metallide pingereas vesinikust vasakul ega tõrju seepärast hapetest vesinikku välja. Ta reageerib vaid nende hapetega, mille anioonid on tugevad oksüdeerijad. Tekkida võivad nii Hg(II) kui ka Hg(I) ühendid. Näiteks tekib kontsentreeritud HNO3 toimel elavhõbedasse Hg(NO3 )2: Hg + 4HNO3 = Hg(NO3)2 + 2NO2 + 2H2O. Kui Hg liiasse toimida lahjendatud lämmastikhappega, tekib Hg2(NO3)2: 6Hg + 8HNO3 = 3Hg2(NO3)2 + 2NO + 4H2O. Õhus on elavhõbe püsiv. Õhus kuumutamisel ühineb ta hapnikuga, andes kollakaspunase elavhõbeoksiidi HgO, mis veidi kõrgemal temperatuuril laguneb taas lihtaineteks 2Hg + O2 2HgO2Hg + O2. Elavhõbe lahustab hästi paljusid metalle, moodustades nn amalgaame (elavhõbedasulamid). Elavhõbedaühendid: Fluoriidid: HgF2, Hg2F2
7) 68% - line tavaliselt Keemilised omadused: On tugev hape, sest dissotseerub täielikult, väga tugev oksudeerija. HNO 3 ® H+ + NO3- Reageerib: 1) metalloksiididega 2) alustega 3) sooladega (peale kloriidide ja sulfaatide) Nenede reaktsioonide poolest on ta sarnane teiste hapetega. NB! Erandlikult on reaktsioonid metallidega, mille puhul ei eraldu H 2 ja reageerida võivad metallid sõltumata pingereast. Cu + 4HNO3 (konts.) => Cu(NO3)2 + 2NO2 + 2H2O 3Cu + 8HNO3 (lahj.) => 3Cu(NO3) + 2NO2 + 4H2O Olenevalt metalli aktiivsusest ja happe kontsentratsioonist võivad H 2 asemel tekkida järgmised gaasid: N2O, NO, NO2, N2 või NH3. Kontsentreeritud lämmastikhappe (külm) ei reageeri: Ca, Al, Fe. Ei reageeri üldse Au ja Pt. Nende väärismetallide "lahustamiseks" kasutatakse nn. kuningvett: · 3 mahuosa konts. HCl · 1 mahuosa konts. HNO3 NB
Temperatuuril üle 140 °C (normaalrõhul) esineb NO2-na, kuid temperatuuril alla - 11°C esineb ta dimeerina N2O4. Vahepealsetel temperatuuridel on tegemist kahe aine seguga. NO2 on pruun ja dimeer värvitu. Seega, gaasi värvus sõltub temperatuurist ja rõhust ning olenevalt tingimustest moodustub tasakaalu süsteem: 2NO2 N2O4 Teda saadakse lämmastik(II)oksiidi reageerimisel hapnikuga või vase reageerimisel kontsentreeritud lämmastikhappega // Cu + konts. 4HNO3 Cu(NO3)2 + 2NO2 + 2H2O NO2 on tugev oksüdeerija, kus võivad põleda paljud ained. Veega reageerimisel moodustab ta kaks hapet lämmastikhappe ja lämmastikushappe: // 2NO2 + H2O HNO3 + HNO2 Kuna lämmastikushape ei ole püsiv, kulgeb reaktsioon järgmiselt:3NO2 + H2O NO + 2HNO3 Lisaks võib NO2 reageerida ka leelislahustega: // 2NO2 + 2NaOH NaNO3 + NaNO2 + H2O Lämmastikdioksiidis põlevad intensiivselt süsinik, väävel ja fosfor. Atmosfääris omab ta tähtsust
plii(II)ühenditeks. Pliitetrakloriid plahvatab soojendamisel, vees aga hüdrolüüsub PbCl4 + 2H2O ? PbO2 + 4HCl . Dipliitrioksiid: Pb2O3 vaadeldaksse kui plii (II) metaplumbaati(IV) PbPbO3. Tripliitetraoksiid: ehk pliimennik Pb3O4 tekib pliioksiidi pikemaaegsel kuumutamisel. Teda võib käsitleda kui plii (II) ortoplumbaati(IV)Pb2PbO4 . Viimase kirjutuskuju õigust kinnitab reaktsioonivõrrand lämmastikhappega Pb2PbO4 + 4HNO3 ? 2Pb(NO3)2 + PbO2 + 2H2O . Pliihalogeniidid: (PbCl2 ja PbBr2 on väärtuseta kristallilised ained, PbI2 kollane) on külmas vees rasklahustuvad ained, kuumas vees lahustuvad kergesti. Pliisulfaadid: PbSO4 on värvuseta rasklahustuv kristalliline aine. Plii (IV) sulfaat on kollane kristallne aine, tugev oksüdeerija. Vees ta hüdrolüüsub ( ? PbO2 ) . pliisulfiid on pooljuht, mida kasutatakse detektorina pliiasiidi saadakse naatriumasiidi toimel pliisooladesse
Katse 8. Katse viia läbi ja katseklaasid hoida ning tühjendada pärast reaktsiooni täielikku lõppemist tõmbe all. Kuiva katseklaasi panna tükk vaske ja lisada ~1 ml kontsentreeritud lämmastikhapet. Cu + HNO3 → Cu(NO3)2 + NO2 + H2O Cu – 2e- → Cu2+ NO3- + 2H+ + e- → NO2 + H2O ‖ ⋅2 (redutseeria – loovutab elektrone) (oksüdeeria – liidab elektrone) Cu – 2e- + 2e- + 4H+ + 2NO3- →Cu2+ + 2NO2↑ + 2H2O Cu + 4HNO3 → 2NO2↑ + 2H2O + Cu(NO3)2 (vask hakkab lahustuma, eraldub pruunakas gaas (NO2), lahus muutub roheliseks) Katse 9. Võtta katseklaasi tükk metallilist tsinki ja lisada 1...2 ml CuSO4 lahust. Zn + CuSO4 → ZnSO4 + Cu↓ (Tsink värvub mustaks, pinnale sadestub vase kiht.) Cu2+ + 2e- → Cu Zn – 2e- → Zn2+ (oksüdeeria – liidab elektrone) (redutseeria – loovutab elektrone)
Laboris saadakse vase reageerimisel kontsentreeritud väävelhappega. N2O: netraalne oksiid, nõrga meeldiva lõhnaga, värvuseta, naerugaas, suuremas hulgas tekitab narkoosi. Nitraadid lahustuvad hästi vees. Kuumutamisel lagunevad, leelismetallide nitraadi korral tekib vastav nitrit ja O2 Vähem aktiivsemate metallide korral vastav oksiid, O2 ja NO2. Lämmastikhappe tootmine: N2 + + 3H2 NH3 4NH3 + 5O2 (katalüsaator) 4NO + 6H2O 2NO + O2 2NO2 4NO2 + 2H2O + O2 4HNO3 Fosforil on tuntud valge fosfor ja punane fosfor. Valge fosfor on küllalt aktiivne, mürgine, süttimisohtlik, hoitakse purgis veekihi all, helendab pimedas(aeglane oksüdeerumine). Punane fosfor on kihilise ehitusega, tahke, ei lahustu vees ega orgaanilistes ainetes, süttib kuumutamisel, ei helenda, ei ole mürgine. Kuumutamise reageerib metallidega, käitudes oksüdeerijana. Aktiivsemate mittemetallide suhtes käitub redutseerijana. Fosfaan - PH3
pe e g e l d u s v õi m e . Pe e gli saa mi s e k s sad e statak s e klaasile h õb e d a kiht. Hõb e p e e g likiht rakend atak s e term o st e s , väh e nd a m a k s sooju sk a d u si d kiirgus el. Peh m u s e ja plastilisus e tõttu on hõb e hästi tööd eld av. Puhtas õhus on hõb e püsiv. Ka ei tõrju ta hap et e st välja vesinikku. Hõb e reag e e ri b konts e ntre e ritud läm m a stikhap p e g a : 3Ag + 4HNO3 = 3AgNO3 + NO2 + H2O ja konts e ntre e ritud vääv elha p p e g a 2Ag + 2H2SO4 = Ag2SO4 + SO2 + H2O Neis redok sr e a ktsio o nid e s hõb e oksüd e e r u b, läm m a stikhap e või vääv elh ap e reduts e e r uv a d vastav oksiididek s. Hõb e e s e m e d , eriti hõb elu sikad, muutuvad aja jook sul tume d ak s, kattude
Laboratooriumis valmistatakse NO vase reageerimisel lahjendatud lämmastikhappega:
3Cu+8HNO3=3Cu(NO3)2+2NO+4H2O
Looduses moodustub NO välgu toimel õhus. NO on värvuseta mürgine gaas, õhust on ta
veidi raskem. Õhus oksüdeerub lämmastikoksiid lämmastikdioksiidiks:
2NO+O2=2NO2
Lämmastikdioksiid moodustab ka väheaktiivsete metallide (vase) reageerimisel
kontsentreeritud lämmastikhappega:
Cu+4HNO3=Cu(NO3)2+2NO2+2H2O
Cu-2e=CuII 1
Nv+e=NIV 2
NO2 on punakaspruuni värvusega, terava lõhnaga mürgine gaas. Tema reageerimisel veega
tekib lämmastikhape ja lämmastikoksiid:
3NO2+H2O=2HNO3+NO
NO2 on tugev oksüdeerija.
NO2 moodustab madalal temperatuuril dimeeri N2O4:
t*alandamine
2NO2--------------------N2O4 (H
NH4Cl + NaOH -> (temp.) NH3 + H2O + NaCl 4 NH3 + 3O2 -> (temp.) 2 N2 + 6 H2O 4 NH3 + 5 O2 -> (temp) 4 NO + 6 H2O (NH4)2CO3 -> (temp.) 2 NH3 + CO2 + H2O Lämmastiku hapnikuühendeid: 2 NO + O2 -> 2 NO2 2 NO2 + H2O -> HNO3 + HNO2 2 KNO3 -> (temp) 2 KNO2 + O2 2 Pb(NO3)2 -> (temp.) 2 PbO + 4 NO2 + O2 Lämmastiku tootmise põhimõtted: N + H2 -> (kat) NH3 + O2 -> (kat) NO + O2 -> NO2 + H2O, O2 -> HNO3 Lämmastikhape: 3Cu + (lahj.)8HNO3 -> 3Cu(NO3)2 + 2NO + 6H2O Cu + (konts.) 4HNO3 -> Cu(NO3)2 + 2NO2 + 2H2O KI + HNO3 -><- H2 + I2 + KNO3 Süsiniku keemilised omadused: ZnO + C -> (temp.) Zn + CO C + CO2 -> (temp.) 2 CO Süsiniku oksiidid: 2CO + O2 -> 2 CO CO2 + CaO -> CaCO3 + NaOH -> NaHCO3; Na2CO3 + H2O -> H2CO3 Süsihape ja karbonaadid: CO2 + H2O <-> H2CO3 Ränioksiid: SiO2 + 2 NaOH -> (temp.) Na2SiO3 + H2O Na2SiO3 + 2 HCl -> H2SiO3 + 2NaCl
16. Vask ja vasesulamid (omadused, kasutamine, vordlus). Tihedus 8,9 g/cm3. Sulamistemperatuur on 1083 Celsiuse kraadi · varvus varieerub punasest kuldkollaseni · plastiline · vaga hea korrosioonikindlus sepistatav, valtsitav ja traadiks tommatav metall · hea soojus- ja elektrijuht · kuumutamisel ohus kattub vask musta varvusega vask(II)oksiidi kihiga · kuivas ohus on vask pusiv Cu + 2HCl + O2 = CuCl2 + 2H2O Cu + H2SO4(lahjen.) = ei toimu Cu + 2H2SO4(konts.) = CuSO4 + SO2 + 2H2O Cu + 4HNO3(lahjen.) = Cu(NO3)2 + 2NO + 2H2O Cu + HNO3(konts.) = Cu(NO3)2 + NO2 + H2O 17. Nikkel ja niklisulamid (omadused, kasutamine, vordlus). Nikli tihedus normaaltingimustel on 8,9 g/cm3. Nikli sulamistemperatuur on 1455 °C ja keemistemperatuur 2913 °C. Nikkel on lihtainena hobevalge, kollaka laikega plastne metall. 18. Alumiinium ja alumiiniumisulamid (omadused, kasutamine, vordlus). Hobevalge. Tihedus: 2,7 g/cm3. Sulamistemperatuur: 660 °C . Vaga hea korrosioonikindlus
) võivad moodustuda erinevad saadused. Lahjendatud hapete korral (v.a. HNO3) moodustuvad vastava metalli sool ja vesinik. 6K + 2H3PO4 2K3PO4 + 3H2 Kontsentreeritud hapete korral hakkab redutseeruma vesinikiooni asemel hapet moodustav elemet. Näiteks leelismetalli reageerimisel kontsentreeritud väävelhappega võib moodustuda H2S, S või SO2. Lämmastikhappe korral võivad moodustuda NH3, N2, N2O, NO või NO2. 4Na + konts. 4H2SO4 2Na2SO4 + 2SO2 + 4H2O 3Na + lahj. 4HNO3 3NaNO3 + NO + 2H2O 8K + konts.10HNO3 N2O + 8KNO3 + 5H2O 1.5 Leelismetallide kasutusalad Lihtainena kasutatakse leelismetalle harva. Peale keemialaborite kasutatakse lihtainena leelismetallidest kõige rohkem arvatavasti vaba metalset naatriumi naatriumiauru kujul tänavavalgustuslampides (kollane valgus). Tänavavalgustuslamp (Pildiallikas:
Määra järgmistes reaktsioonides osalevates ainetes kõigi elementide oksüdatsiooniastmed ja otsusta, kas tegu on redoksreaktsiooniga. Kui on, siis leia oksüdeerija ja redutseerija (kas oksüdatsiooniastme muutumise suuna järgi või elektronvõrrandite abil): 2Na + Cl2 = 2NaCl Na2O + H2O = 2NaOH 2Na + 2H2O = 2NaOH + H2 2Na + 2HCl = 2NaCl + H2 SO3 + H2O = H2SO4 H2 + CuO = H2O + Cu Cu + 2H2SO4 = CuSO4 + SO2 + 2H2O Cu + 4HNO3 = Cu(NO3)2 + 2NO2 + 2H2O 5 Anorgaaniliste ainete põhiklassid. 5.1 Anorgaaniliste ainete liigitamine. Anorgaaniliste ainete liigitamist iseloomustab järgmine skeem: Oksiidid on ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. Oksiide liigitatakse keemiliste omaduste põhjal (aluselised, happelised, amfoteersed, neutraalsed). Happed on ained, mis annavad lahusesse vesinikioone. Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest (happejäägist)
Tihedus 8,9 g/cm3. Sulamistemperatuur on 1083 Celsiuse kraadi · värvus varieerub punasest kuldkollaseni · plastiline · väga hea korrosioonikindlus sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall · hea soojus- ja elektrijuht · kuumutamisel õhus kattub vask musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga · kuivas õhus on vask püsiv Cu + 2HCl + O2 = CuCl2 + 2H2O Cu + H2SO4(lahjen.) = ei toimu Cu + 2H2SO4(konts.) = CuSO4 + SO2 + 2H2O Cu + 4HNO3(lahjen.) = Cu(NO3)2 + 2NO + 2H2O Cu + HNO3(konts.) = Cu(NO3)2 + NO2 + H2O 17. Nikkel ja niklisulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). Nikli tihedus normaaltingimustel on 8,9 g/cm3. Nikli sulamistemperatuur on 1455 °C ja keemistemperatuur 2913 °C. Nikkel on lihtainena hõbevalge, kollaka läikega plastne metall. Ta on hästi töödeldav, kuid juba vähesed lisandid, eriti väävel ja hapnik, halvendavad oluliselt mehaanilisi omadusi ja korrosioonikindlust
Happelises keskkonnas oksüdeerija, leeliselises redutseerija - lahus leeliseline - plahvatab kuumutamisel Kasutatakse sooladena (kloriid, sulfaat) üsna laialdaselt – redutseerijad (näit. fotograafias) Lämmastikhape HNO3 soolad – nitraadid tugev ühealuseline hape, seguneb veega igas vahekorras molekul tasapinnaline HONO2 puhta happe tihedus 1 513 kg/m3 ebapüsiv, soojuse ja valguse toimel laguneb (→ kollakas, pruunikas): 4HNO3 → 4NO2 + 2H2O + O2 Veega moodustab aseotroopsegu: 68,4 massi-% HNO3, kto 120,7oC, d420 1,41 g/cm3 tuntud mitmed hüdraadid väga tugev oksüdeerija, sööbiv (nahale), paljude metallide parim “lahusti” orgaanil. ained (puit, paber, riie) võivad kokkupuutel süttida Üks tähtsamaid ja enamtoodetud (ca 30 milj. t/a) anorgaanilisi happeid Laialdaselt kasutatakse nii puhast hapet kui sooli Tööstuslikult toodetakse astmeliselt: to, p O2 O2
annaabi.ee 
