Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

40.-80. aastad Eesti kirjanduses (0)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millest kirjutati nii Eestis kui ka paguluses?
  • Mis toimus kirjanduses?
  • Millal alustas ETV kaks olulist filmi 40 kiri millal ja miks?

Lõik failist

  • 40.-50.aastad
  • 3 ajaloosündmust
    • II maailmasõda
    • 6.august 1940 astub Eesti Nõukogude Liidu koosseisu
    • Massiküüditamised (14 juuni 1941, 25-26 märts 1947)
  • Kuidas jagunes kirjandus (millised kirjanike liidud loodi, millised ajakirjad ilmusid)?
    • Kirjandus Eestis
      • 1943 Eesti Nõukogude Kirjanike Liit Moskvas
      • Ajakiri „Looming“
      • 1945 ajaleht „ Sirp ja Vasar
    • Kirjandus paguluses
      • 1945 Välismaine Eesti Kirjanike Liit
      • 1950 Eesti Kirjanike Kooperatiiv
      • 1950 ajakiri „ Tulimuld
  • Millest kirjutati nii Eestis kui ka paguluses?
    • Eestis
      • Sotsialistlik realism
      • Ülistatakse juhti
      • Õigustab töölisklassi
      • 1. kohal luule
    • Paguluses
      • Koduigatsus
      • Põgenemine
      • Piiblitemaatika
  • Sula-ja seisakuaeg ( 60. – 80.aastad)
  • Mis toimus kirjanduses? Millised suunad
    • Tõlgiti väliskirjandust, sari „Maailm ja mõnda“
    • Trükiarv kasvas
    • Tekkis raamatukultus
    • Ajakirjanduses: „Looming“, „Keel ja kirjandus“
    • Luule 60-ndatel, proosa 70-ndatel
  • Kassetipõlvkond- kes kuulusid?
    • P.E Rummo, A. Suuman , J. Kaplinski, V. Luik, H. Runnel, A. Ehin
  • Kultuurist: millal alustas ETV, kaks olulist filmi, 40 kiri – millal ja miks?
    • ETV 1955
    • „Kevade“, „Viimne reliikvia“
    • 40 kiri: kultuuritegelaste kiri venestamise vastu (1980)
  • K.Lepik „Mu kodumaa“, „Needmine“ realism
  • I.Laaban „Autoportree“ sürrealism
  • A.Alliksaar luulekogu „Päikesepillaja“ – mõtteluule
  • P.-E.Rummo „Me hoiame nõnda ühte“ ja millisele filmile laulusõnad (Viimne reliikvia)
  • Mõisted:
    • Limerik – inglise 5. realine naljaluuletus , milles on kasutatud koha- või isikunime
    • Häälutus – sõna, muusika ja elektroakustiliste vahendite kasutamine koos
    • Vastandamine – vastandlike mõtete kõrvutamine
    • Kordus – sõna või väljendi kordamine
    • retooriline hüüatus/küsimus – pöördumine kellegi poole vastust saamata
    • epiteet – omadust osutav sõna
    • metafoor – ülekantud tähendus
    • isikustamine – elutule elusa omaduste omistamine
    • võrdlus - nähtuste võrdlemine sarnasuse alusel
    • sümbol – vihjab millelegi, sisendab midagi
40 -80-aastad Eesti kirjanduses #1 40 -80-aastad Eesti kirjanduses #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-10-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kadz Õppematerjali autor
40.-50.aastad
Sula-ja seisakuaeg ( 60. – 80.aastad)
Mõisted

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
9
odt

Eesti kirjandus

Eesti kirjandus AT41 Juhendaja: Liivi Vassar Särevere 2013/2014 Sisukord 3lk- eestikirjandus 1941-1944 4lk- raadiosaated 5lk-tsensuur Eesti raamatukogus 6lk- peale Stalini surma 7lk-kirjanduslikud organisatsioonid 8-9lk- 60ndatel 10lk- kasutatud kirjandus Eesti kirjandus 1941-1944 1942 Jaroslav Eesti NSV Riiklikud Kunstiansamblid ( liikmeid 250) Tseljabinsk- Moskva org. Komitee( 55 ilukirj. Teost, algupärandit) 1943 okt.- Kongress Eesti nõukogude Kirjanike Liit- Moskva. Jakobson, Kärner, Semper, Hint, Nurme, Alle, Rummo, Kippel. Kirjanikud töötasid raadiotes ja ajalehtedes. o ,,Rahva hääl" - ilmus Leningradis o ,,Punaväelane"- diviisiajalehed, Paul Kuusberg o ,,Sõjasarv"- 6 nr. Almanahhi, kus kirjanikud ennast väljendada said

Eesti keel
thumbnail
54
docx

KULTUURI KOOLIEKSAMI TEINE KONTROLLTÖÖ

KULTUURI KOOLIEKSAMI TEINE KONTROLLTÖÖ EESTI VABARIIK 1920.-1940. AASTAD Põhiseaduslik kord: ● aprill 1919. aasta– Asutav Kogu; ● juuni 1920. aasta– põhiseadus; ○ 100 liikmeline Riigikogu 3 aastaks; ○ valitsus, ees riigivanem; ○ kodanikuvabaduste austamine, rahvusvähemuste kultuuriautonoomia. ● valitsuse keskmine eluiga 11 kuud. Detsember 1924. aasta- märts: ● Organiseerija NSVL ja Komintern; ● Täideviija EKP (Eesti Kommunistlik Partei); ● Umbes 300 ründajat;

Kultuur
thumbnail
42
docx

Eesti kirjanduse ajalugu II

Eesti kirjanduse ajalugu II 1. Loeng 10.09 ja 2. loeng 11.09.13 1917 ­ revolutsioonid -> Veebruari revolutsioon, Oktoobri revolutsioon ­ riigikorra kukutamise aasta. 1918 ­ Eesti iseseisvumine -> Saksa okupatsioon 1918 ­ 1920 ­ Vabadussõda 1924 ­ kommunistide riigipöördekatse 1920. ja 1930. Aastate vahetus ­ majanduskriis 1934 ­ Konstantin Pätsi võimuhaaramine --> kehtestatakse osaline eeltsensuur; ei kata kõiki valdkondi. Formaalselt tsensuuriametit ei ole, aga propagandatalitus tsensuuri kehtestab. Kirjanik pidi hakkama arvestama, et tema sõnu kasutatakse / võidakse kasutada tema enda vastu. Eesti kirjandusest suurem osa on ilmunud tsensuuriajal.

Kirjandus
thumbnail
16
docx

Zetterberg, lk 555-571 (Eesti 20. sajandi ajaloo baaskursus - EKSAM)

aastas, 1980 ja 1981 oli neid 7000, aga siis langes arv jälle 5000 kanti. 1989 olid liiduvabariigi elanikest 26% mujal sündinud. Eesdased ise olid väga paiksed. 1979. aastal elas kogu Nõukogude Liidu eestlastest 92,9% Eestis. Sõja-aastad vähendasid meeste arvu kogu elanikkonnas. Veel 1959. aastal oli saja mehe kohta 127,8 naist, aga 1989. aastal vaid 114,1. Nõukogude Eesti perekonna suurus oli NSV Liidu väiksemaid: 3,5 inimest 1959., aga 1979. aastal vaid 3,1. Lahutuste arv kasvas 1953- 1980 jõudsalt - 8-st 47,3-ni saja sõlmitud abielu kohta. Nõukogude Eesti elanikkond vananes aeglaselt, kuid kindlalt. 1959. aastal kuulus vanu- serühma 0-14-aastased 22,7%, 15-59-aastased 62,2% ja 60- aastased ja vanemad 15,0%. 1989. aasta lõpuks oli teise vanuserühma

Eesti ajalugu
thumbnail
41
doc

Maailmakirjandus

-----Nopi oma õitsevast aiast lõhnamälestusi saja aasta eest hääbunud õitest. -----Tunne oma südamerõõmus seda elurõõmu, mis kord kevadisel hommikul lauldes saatis saja aasta taha oma rõõmsa hääle. ("Aednik") Millised tunded ja mõtted avalduvad Tagore eeltoodud värssides? Milles avaldub looduslähedus? Modernistlik e avangardne luule XX sajandil Sõna modernism võib tõlgendada mitmeti: selles võib näha kitsalt sajandi alguses briti ja ameerika kirjanduses tekkinud ja viljeldud suunda või, vastupidi, seda võib pidada ka väga laiaks nähtuseks, mis hõlmab peaaegu kogu kahekümnenda sajandi kultuuri. Sai alguse 19. saj lõpus Prantsusmaalt. Uuenduslikud suunad. Individualism, iseenesest lähtuv. Põlgus massilisuse vastu. Ei usu maailmaparandamise võimalusse. Avangardiks nimetatakse pärast sümbolismiperioodi, selle sajandi alguses tekkinud

Kirjandus
thumbnail
40
doc

Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt

See, millele T rühmitus rõhub on suuresti hilisem ekspressionismi faas ja see on poliitilisema konnotatsiooniga. Siurus on midagi teisiti, on midagi, millele on Tarapita teatav vastulause. Tarapita-aegne Under on vastulause soneti-aegsele Underile. Enne Siuru juurde jõudmist natuke taustadest. Poliitilised, sõjasündmused, rühmitused ja on võimalik välja tuua ka muid punkte (ühendusi, väljaandeid, sündmusi), mis hakkavad ajalugu liigendama. 1922 Eesti Kirjanikkude Liit (esimene esimees Tuglas) ­ Siuru ja Tarapita on lõpetanud ja nüüd otsitakse rühmituste kaudu ka laiemapõhjalist koondumisvõimalust kirjanikele. Kas on võimalik eesti kirjanikke üldisemalt ühe mütsi alla koonduda (küsimus on koguaeg Tuglas peas). + 1923 "Looming" (peatoimetajad aastatel 1923-40 Tuglas, Kärner, Semper) ­ deklareerinud ennast kui parlamentaarset kirjandusajakirja.

Kirjandus
thumbnail
32
doc

EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II

FLKU.05.091 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Kevadsemester 2018: kordamisküsimused eksamiks 1. Eesti proosa ja draama põhisuundumusi ja autoreid aastatel 1956­65. Tugev tsensuur. Eestis on Nõukogude võim, suured repressioonid, esteetiline kaanon, eeltsensuur toimib endiselt, kuid leeveneb. Mängitakse peitust, nagu oleks kõik endine, kuid päris endine enam olla ei saa. Sulaaja proosa: ühiskondlik rõhuasetus (1950ndate alguses sotsialistlik realism, võlts optimism. Sotsialistlik realism hakkab tagasi muutuma realismiks.

Kirjandus
thumbnail
102
docx

Eesti kirjandus II kevad

rukkis“ jt.  1958 Keel ja Kirjandus – Pigem teadusliku suunitlusega ajakiri.  1960 vabavärsipoleemika (Nirk (Hermelin), Kross, Niit, Kaalep, Mäger jt) – Tagant järgi võib tunduda veider, kuid antud aja kontekstis täiesti seletatav. Nimelt avaldas aastal 60 Endel Nirk paroodia, kus ta ründas üsna teravalt noort luulet. Esile kerkis just vormi küsimus – tekkis vaidlus selle üle, kas korralik Nõkogude Eesti luuletaja tohib vabavärssi kasutada või ei tohi. See oli üsna ebavõrdne vaidlus, sest keegi väga vabavärssi ei kaitsnud. Sisuliselt korraldati suurem hukkamõistukampaania. Kross, Niit ja Kaalep (olid ka paroodias tähelepanu alla võetud) said kõvasti nahutada. Hukkamõistukampaania tulemus on lõpuks see, et vabavärss saab 60ndatel aastatel võimalikuks. Küsimus polnud mitte vabavärsis kui

Eesti kirjanduse ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun