mustjas tahke aine, pehme, hea 5) suhteliselt habras soojus- ja elektrijuht, st 3500°C 3) karbüün 4) fullereen Keemilised tavatingimustel teiste ainetega ei reageeri tavatingimustel teiste ainetega ei reageeri omadused C + O2 CO2 hapnikuga Si + O2 SiO2 C + Ca CaC2 (karbiid) metalliga Si + Ba Ba2Si (silitsiid) C + 2H2 CH4 vesinikuga Si + 2H2 SiH4 (praktiliselt ei toimu) C + 2Cl2 CCl4 mittemetalliga Si + 2F2 SiF4 C + ZnO Zn + CO aluselised Si + 4NaOH Na4SiO4 + 2H2 Ühendeid Mittemetalliühenditest tähtsaim HCN m · SiO2 · n · H2O vesiniktsüaniidhape e sinihape m=1 ; n=1 H2SiO3 (metaränihape)
elutegevuses. Õhu hapnikusisaldus (21%) on elutegevuseks optimaalseim. Kui see väheneb 9%-ni, siis tekivad eluohtlikud seisundid. Kuid ka suurem hapnikusisaldus on ohtlik. Hingamiseks on puhas hapnik liiga intensiivne oksüdeerija ja seetõttu mürgine. Kõik rakud saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toitainete oksüdeerimisreaktsioonidest. Hapniku redutseerimine veeks on organismi energiaga varustav reaktsioon: O2 + 2H2 = 2H2O 3. Võrreldes gassi, diisli, bensiini ja elektri varustamis võimalusi, siis oleks vesiniku kütuse transpordi kulu palju suuremad, vesinik läheb kaduma ja võib olla ka ohtlik inimestele. Ei too veel ka loodusele head. Vesinik suudab põhimõtteliselt igast anumast välja saada, meil oleks vaja erilisi anumaid, kus teda hoida. Kahjuks selliste anumate tegemine läheb vägagi kalliks ja ikkagist pole vesiniku kadu probleem kadunud.
KEEMIA. ALKAANIDE KEEMILISED OMADUSED PÕLEMINE o ALKAAN + HAPNIK -> SÜSIHAPPEGAAS + VESI CH4 + 2O2 CO2 + 2H2O TERMILINE LAGUNEMINE o LIHTAINEKS CH4 C + 2H2 o ALKÜÜN + VESINIK C4H10 C4H6 + 2H2 (butüün) CnH2n-2 KONDENSATSIOON VEEAURUGA o SÜSINIKOKSIID/VINGUGAAS CH4 + H2O CO + 3H2 o SÜSINIKDIOKSIID/SÜSIHAPPEGAAS CH4 + 2H2O CO2 + 4H2 ASENDUSREAKTSIOON HALOGEENIDEGA o NÄIDE C4H10 + 2Cl2 C4H8Cl2 + 2HCl (diklorobutaan) C arv saaduses ei muutu
saj.ekr-3.saj.pKr-võeti kasutusele nimetus’keemia’, püüti metallic muuta kulaks. 2)Araabia alkeemia-7.-11.saj.-arendati edasi araabia keemikute poolt,araabia pärane eesliide al-(keemia) 3)Lääne-Euroopa alkeemia-12.16.saj.-avastati uusi aineid. 4)Praktilise keemia areng-16.-17.saj.-püüti leitud asju kasutusele võtta,praktikas. 5)Esimesed üldistused-17.-18.saj.-1671-raua reag. hapetega mood.põlemisvõimeline gaas-vesinik;vesinikku nimetatakse hüdrogeeniumiks (vee tekitamine 2H2+O2=2H2); vesinik ja helium EI reageeri,õhulaevade täitmiseks 6)Keemia kujunemine teaduseks-18.-19.saj. 7)Keemia hariduse kujunemine-19.saj. 8)Tänapäeva keemia-20.-21.saj. Keemia uurimismeetodid: 1)Füüsikalised-mass,tihedus,ruumala,elektrijuhtivus,neeldumisvõime.SAAB MÕÕTA! 2)Keemilised- 1.Süntees-saadakse uus aine; 2.Analüüs- a)Kvalitatiivne-teeb kindlaks, mis konkreetseid aineid sisaldab;mis aine?); b)Kvantitatiivne-Kui palju midagi on;Kui palju?
Prootium Deuterium Tritium H D T Hapniku kasutamine Kõrge temperatuuriga leek Raketikütuse koostisosa Keemiatööstuses oksüdeerija Meditsiin Vesiniku kasutamine Redutseerija metallide tootmisel maakidest Kütuseelement Vesiniku saamine Laboris Tsingi reageerimisel hapetega Zn + 2HCl ZnCl2 + H2 Tööstuses Vee elektrolüüsil 2H2O 2H2 + O2 Hapniku saamine Laboris Hapnikurikaste ainete lagunemisel 2KMnO4 O2 + K2MnO4+MnO2 Tööstuses Vee elektrolüüsil 2H2O 2H2 + O2 Looduses Fotosünteesil Paukgaas Vesiniku segu hapnikuga on plahvatusohtlik Paukgaas koosneb kahest ruumalaosast vesinikust ja ühes ruumalaosast hapnikust http://www.youtube.com/watch?v =wZ70gBxIrek
Prootium Deuterium Tritium H D T Hapniku kasutamine Kõrge temperatuuriga leek Raketikütuse koostisosa Keemiatööstuses oksüdeerija Meditsiin Vesiniku kasutamine Redutseerija metallide tootmisel maakidest Kütuseelement Vesiniku saamine Laboris Tsingi reageerimisel hapetega Zn + 2HCl ZnCl2 + H2 Tööstuses Vee elektrolüüsil 2H2O 2H2 + O2 Hapniku saamine Laboris Hapnikurikaste ainete lagunemisel 2KMnO4 O2 + K2MnO4+MnO2 Tööstuses Vee elektrolüüsil 2H2O 2H2 + O2 Looduses Fotosünteesil Paukgaas Vesiniku segu hapnikuga on plahvatusohtlik Paukgaas koosneb kahest ruumalaosast vesinikust ja ühes ruumalaosast hapnikust http://www.youtube.com/watch?v =wZ70gBxIrek
· Agregaatolek toatemperatuuril: gaasiline Keemilised omadused · Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 2,1 · Oksiidi tüüp: neutraalne · Ühendid: Fluoriidid: HF Kloriidid: HCl Bromiidid: HBr Jodiidid: HI Hüdriidid: - Oksiidid: H2O, H2O2 Sulfiidid: H2S, H2S2 Seleniidid: H2Se Telluriidid: H2Te Nitriidid: NH3 · Redutseerija, st loovutab elektrone. · Reageerib aktiivsete mittemetallidega: 2H2 + O2 2H2O N2 + 3H2 2NH3 (ammoniaak) H2 + S H2S (divesiniksulfiid) H2 + Cl2 2HCl (vesinikkloriid) Keemilised omadused · Reageerib hapnikku sisaldavate ainetega, võttes ära hapniku: CuO + H2 Cu + H2O · Reageerides väga aktiivsete metallidega käitub vesinik oksüdeerijana, moodustab hüdriide: 2Na + H2 2NaH · 2 osa hapnikku ja 1 osa vesinikku moodustavad ohtliku paukgaasi Vesiniku saamine Tööstuslikult toodetakse vesinikku järgmiselt:
ei sobi IA-rühma-mittemetall ja teised metallid,vesinik gaas teised tahked. Sobib VIIA-rühma-kahe aatomilised;mittemetallid;gaas. Ei sobi VIIA-rühma-vesinikul viimasel kihil 1 elektron, teistel 7,võtavad ühe elektroni juurde Füüsikalised omadused:värvuseta,lõhnata,maitseta,vees lahustub halvasti,kõige kergem gaas.Vesiniku peab koguma katseklaasi suue allapoole ja võib koguda läbi vee. Vesiniku saamine laboris: a)Zn+2HCl=ZnCl+H2 b)2H2O=O2+2H2 c)2Na+2H2O=2NaOH+H2.Vesiniku saamine tööstuses: CH4+2H2O=CO2+4H2. Vesiniku tõestamine: vesiniku tõestatakse paukgaasiga. Koosneb ühest mahuosast vesinikust ja hapnikust.Süütamisel plahvatab. Keemilised omadused: A) reaktsioonil mittemetallidega on redutseerija: Cl2+H2=2HCl; 2H2+O2=2H2O. B)reakt. Metallidega on oksüdeerija: 2K+H2=2KH. Vesiniku kasutamine:kütusena,ammoniaagi tootm.,metallurgia,energeetiks. Väärisgaasid(VIIIArühm)-välis kihil8el
AATOMI MASS aatomi tegelik mass (väga väike) AATOMMASS - keemilise elemendi ühe aatomi mass aatommassiühikutes (1/12 süsiniku aatomi massist) INTEKS näitab aatomite arvu molekulis Xn H üks vesiniku aatom H2 vesiniku molekul KOEFITSIENT tähistab molekulide (moolide) arvu kXn 2H kaks vesiniku aatomit 2H2 kaks vesiniku molekuli 7H2O seitse molekuli vett SUHTELINE MOLEKULMASS Mr liht- või liitaine molekulmass võrdub teda moodustavate elementide aatommasside summaga. Ühikuta suurus. Mr(O2)=2*16=32 MOLAARMASS M ühe mooli aine mass grammides. Ühik g/mol. Kasutatakse keemiaalastes arvutustes. Mr ja M arvväärtused on ühe ja sama ainepuhul samad, vahe seisneb vaid ühikus. M(H2SO4)=98 g/mol
molaarmass kergem kergem raskem Õhk =29g/mol 4. Kas süsiniku ühend Ei ole Väga mürgine Ei ole on mürgine,ohtlik 5. Aine tekkereaktsioon C+2H2 CH4 2C+O2 2CO C+O2 CO2 6. Kas süsiniku ühend Ei Ei Jah,kuna CO2 on sobib tule põlemise kustutamiseks,kui lõppsaadus,siis ta ei sobib miks
looduslik mineraal, sulamistemperatuur üle 4000kraadi Grafiit: hallikas-must, lõhnatu, poleeritav, rasvase pinnaga, sulamistemperatuur 3750kraadi, elektri pooljuht, halb soojusjuht, kihilise ehitusega Fullereen: C60 molekulaarteisend, must pulber mis leiti tahmas, ei juhi elektrit. Keemilised omadused: *Põleb C+O2 > CO2 süsihappegaas 2C+O2 > 2CO vingugaas *Reageerib metallioksiidiga CuO+C > Cu+CO *Reageerib vesinikuga C+2H2 > CH4 *H2O-aur C+H2O > CO+H2 Kasutamine: *Teemantit: ehtetööstuses ja tehnoloogias, lõiketeradel *Sütt: kütusena (kivisöe, koksina) *Grafiit: elektroodina, kirjutusvahendina *Aktiivsütt: söetablett=adsorbent, söefilter Adsorbent-seob pinnaga Absorbent-seob sisse CO ehk vingugaas ehk süsinikoksiid Füüsikalised omadused:Värvitu, lõhnatu, õhuga u. ühe raskusega, vees lahustumatu, mürgine Keemilised omadused:*põleb 2CO+O2 > 2CO2 *reageerib metallioksiididega Fe2O3+3CO >
gaasiline(02,N2,H2,Cl2,F2+väärisgaasid) 2. vedelad( Br2) 3. tahked(C;P;S;J2;Si) Üldised keemilised omadused: · kõik mittemet. Reageerivad met-ga · Reageerivad O2 (S+O2SO2) · Reageerivad H2 (H2+F22HF) Vesinik H:+1|1) Füs omadused: · Värvitu · Lõhnatu · Õhust 14,5 korda kergem · Keemis temp. On -253C · Vees väga vähe lahustuv · Kõige kergem (väiksema tihedusega) gaas Keemilised omadused: · H2 põleb e. Reageerib O2-ga( 2H2+O22H2O) · H2 reageerib teiste mittemet.( H2+F22HF) · H2 reageerib vähe aktiivsete met. Oksiididega. Saamine: 1. elektrolüüs (2H2O2H2+O2) 2. met+hape (2HCl+MgMgCl2+H2) 3. tööstuses saadakse Metaani abil [CH4C(tahm)+2H2] Kasutamine: · kasutati õhupallide täitmisel · vesinikhalogeeniitide ja ammoniaagi tootmiseks · rasvõlide tahkestamiseks Hapnik O2 2 allotroopi:1)O2 2)O3 O2 O3 Värvilt suurtes Sinakas
elektrone märgatavalt rohkem kui metallide aatomites. Tuumalaengu mõju väliskihi elektronidele on küllalt suur ja neid hoitakse aatomis suhteliselt tugevalt kinni, seega loovutavad väliskihi elektrone palju raskemini kui metallid. *Mittemetallid reageerivad metallidega. MITTEMETALL+METALL=IOONISIDEMEGA ÜHEND (sool või oksiid) Cl2+2Na=2NaCl (naatriumkloriid) S+2Na=Na2S (naatriumsulfiid) O2+2Zn=2ZnO (tsinkoksiid) MITTEMETALL+MITTEMETALL=KOVALENTSE SIDEMEGA ÜHEND 2H2+O2=2H2O H2+S=H2S (divesiniksulfiid) Si+O2=SiO2 (ränidioksiid) H2+Cl2=2HCl (vesinikkloriid) S+O2=SO2 (vääveldioksiid) Mittemetallid võivad olla nii oksüdeerujad kui ka redutseerijad, eelistatud oksüdeerijad. 5.2 VESINIK JA HAPNIK-TÄHTSAMAD MITTEMETALLE 5.2.1. Üldiseloomustus *Vesinik on perioodilisustabelis esimene element. Asub esimeses perioodis ja alakihis on üks elektron. Loovutab ühe elektroni ja tekib H+ Lihtainena on vesinik gaasiline, esineb H2-na
) Vesinik · Värvuseta · Maitseta · Lõhnata · Kergeim gaas (0,08988 g/dm3) · Vähelahustuv (20°C juures ~0,0016g/l) · Hea soojusjuht (ligikaudu 7,2x õhust parem) · Sulamistemp. 14,1K, keemistemp. 20,28K Vesinik · Tavatingimustes ja madalal temperatuuril väheaktiivne · Halogeenidega ühinedes moodustab vesinikhalogeniide, mille vees lahustamisel saab vastavaid happeid Cl2 + H2 = 2HCl · Põleb õhus ja hapnikus 2H2 + O2 = 2H2O · Reageerib redutseerijana metallioksiididega CuO + H2 = Cu + H2O Vesinik · Laboris saadakse tavaliselt lahjendatud sool- või väävelhappe reageerimisel tsingi või rauaga Zn + H2SO4 ZnSO4 + H2 · Tööstuslikult toodetakse põhiliselt veeauru juhtimisel üle hõõguva söe C + H2O = CO + H2 · Nii laboratoorseks kui tööstuslikuks saamiseks kasutatakse tihtipeale ka vee elektrolüüsi 2H2O 2H2 + O2 Vesinik Kasutusalad:
mol n= m M Molaarruumala Vm Molaarruumala Vm on ühe mooli aineosakeste ruumala Ühesugustes tingimustes sisaldavad erinevate gaaside võrdsed ruumalad võrdse arvu molekule Normaaltingimused (nt.) t = 0oC ja p = 1 atm Gaaside molaarruumala (nt.) dm 3 Vm = 22,4 mol V V n= = Vm 22,4 Arvutused reaktsioonivõrrandite järgi Reaktsioonivõrrandi kordajad näitavad reaktsioonis osalevate ainete moolide suhet 2H2 + O2 = 2H2O 2 mol 1 mol 2 mol 2·2g + 32 g = 2·18g Aine massi jäävuse seadus: lähteainete mass = saaduste mass Näiteülesanne 1 Mitu mooli hapnikku kulub 6 mooli vesiniku põlemiseks? 6 mol x 2H2 + O2 2H2O 2 mol 1 mol x = 6 mol ⋅1mol = 3 mol O2 2 mol Näiteülesanne 2 Mitu mooli vesinikkloriidhapet kulub reageerimiseks 6,2 g naatriumoksiidiga? Näiteülesanne 3 Mitu g raud(II)sulfaati tekkis raua reageerimisel
(n. H2SO4) 7. Vesinikiooni nim. ka prootoniks, sest ta koosnebki vaid ühest prootonist. 8. Sattumisel kätele või riietele- pesta veega, loputada söögisooda lahusega ja uuesti veega. 9.Happe tugevus sõltub sellest, kui palju on happe lahuses vesinikioone. Tugevas happe lahuses on kõik molekulid jagunenud ioonideks. 10.Enamik metalle reageerib hapetega, kuid on ka selliseid mis ei reageeri. 12. hape+metall= sool+vesinik 2Zn+4HCl= 2ZnCl2 +2H2 6Na+2H3 PO4=2Na3PO4 +3H2 Mg+H2 SO4 = MgSO4+H2 13. Happeline oksiid+vesi=hapnikhape CO2+ H2 O= H2 CO3 SO3+ H2O= H2 SO4 P4O10+ 6H2O= 4H3PO4 14. Hapnikuta happeid saadakse vastavate gaasiliste vesinikühendite lahustamisel vees. H2O Divesiniksulfiid(gaas)--- divesiniksulfiidhape(lahus) H2S-----H2S 15. Hapnikhapped saadakse enamsti vastava happelise oksiidi reag
Kordamine kontrolltööks 1.Mitu mooli vesinikku H2 reageerib 5 mooli hapnikuga O2 ? (2H2 + O2 =2 H2O) vastus 10mol 2.Mitu mooli ja mitu grammi Na2SO4 tekib, kui 0,25mooli NaOH reageerib H2SO4 -ga? vastus 0,125mol; 17,75g ( 2NaOH + H2SO4 = Na2SO4 + 2H2O) 3.Mitu kmooli ja m3 hapnikku O2 reageerib 0,54 kg alumiiniumiga?(4Al + 3O2= 2Al2O3) vastus 0,015mol; 0,336m3
Leidumine Maa peal väga levinud. 6. Iseloomusta hapnikku Levinuim keemiline element maakoores. Leidub looduses nii lihtainena kui ka väga paljude ühenditena. Üks tähtsamaid bioelemente. Lõhnata, maitseta, värvuseta gaas; vees suhteliselt vähe lahustuv; keemistemperatuur -183°C. 7. Kirjuta üks reaktsioonivõrrand, milles vesinik oleks redutseerija. Oksüdatsiooniastmed elementidele peale märkida! 2H2 + O2 2H2O 8. Kirjuta üks reaktsioonivõrrand, milles hapnik oleks oksüdeerija 2H2 + O2 2H2O 9. Kirjuta üks reaktsioonivõrrand a) hapniku saamise kohta laboris 2H2O H2O + O2 b) vesiniku saamise kohta laboris Zn + H2SO4 ZnSO4 + H2 10. Kuidas saadakse vesinikku ja hapnikku tööstuses? Tööstuses saadakse hapnikku põhiliselt õhust vedela õhu fraktsioneerival destilleerimisel (kasutades hapniku ja lämmastiku keemistemperatuuride erinevust)
3 Leidumine ja saamine Kõige lihtsam alkaan - metaan (CH4) on looduslike gaaside (maagaas, kaevandusgaas, soogaas) peamine koostisosa. Kõrvuti metaaniga sisaldavad nad etaani, propaani, butaani ja teisi alkaane. Sünteetiliselt võib metaani saada juhtides vesinikku kõrgel temperatuuril läbi hõõguvate süte: C + 2H2 → CH4 4 Tuntumad esindajad METAAN: Maagaas (70-90%) Naftagaas Soogaas Kaevandusgaas ETAAN: Metaani järel tähtsuselt teine koostisosa maagaasis PROPAAN, BUTAAN: Looduslikus gaasis Lahustununa naftas 5 Alkaanide nimetused 1
lihtaine.teemant, Grafiit,grafeen,fullereenid.alotrop põlemine-CH4+2O2-2CO2,vingugaas-2CO2+O2- 2CO2,süsihappegaas- C+O2-CO2,süsihape-CO2+H2O-H2CO3,metalliga-fe2o3+co-fe+co2, saamine-metanooli-ch4+o2- ch3-oh Co2+h2-ch3-oh, Etanooli-c6h12o6-ch3-ch2-oh+co2 elutähtsad- sahhariidid(c,h,o),rasvad(glütserool rasvhape),valgud(aminohapete jääkidest)allotroobid koosnevad samast elemendist, kuid on erineva struktuuriga.süsiniku reaktsioon vesinikuga c+2H2-CH4(metaan), hõõguv süsi veega C+H2O- Co+H2 alcohol-OH karboksüülhape(R-COOH)saadakse alkoholide oksüdatsioonil,hapu maitse,värvitu,söövitav alkoholid on veesõbralikud.seda paremini mida rohkem OH rühmi HO-ch2-ch2-OH etaandiool iso ja tsüklo alkaane saadakse maagaasist ja naftast.majapidamisgaas on propaani ja butaani segu,hüdrofobia-vettõrju
6 / 24 Keemilised omadused ● H2 on suhteliset väheaktiivne metall. ● Kuumutamisel reageerib paljude ainetega. ● Reageerides mitemetallidega käitub H2 redutseerijana. H2 + S = H2S H2 + Cl2 = 2HCl ( https://www.opiq.ee/kit/76/chapter/3794 ) 7 / 24 Keemilised omadused ● H2 ja O2 reageerimisel tekib saadusena vesi. 2H2 + O2 = 2H2O (https://www.opiq.ee/kit/76/chapter/3794) ● H2 reageerimisel aktiivsete metaliidega tekib hüdriid* ning H2 on oksüdeerija. H2 + 2Na = 2NaH * vesiniku ja mõne muu keemilise elemendi ühend. 8 / 24 Saamine ● Laboris: Zn reageerimisel H2SO4 või HCl-i lahusega. Zn (t) + H2SO4 => ZnSO4 + H2 (g) Zn (t) + 2HCl (l) => ZnCl2 (l) + H2 (g)
2)Zn+H2O(t) =Zn+H2 3)Ni+H2O= ei reageeri Metall Zn+2HCl= Fe+CuSO 1)Ca+2H2 ZnCl2+H2 4= O= _ _ _ FeSO4+C Ca(OH)2+ _ U H2 2)Zn+H2O(t )=Zn+H2 3)Ni+H2O=
2.Estri(nagu COOH aga H asemel R) lagunemine veetoimel happelises keskkonnas karboksüülhappeks ja alkoholiks. HCOOC6H13 + HOH= HCOOH + C6H13OH. 3. Karboksüülhappe soola(nagu COOH aga H asemel Na, Li, Ca jne.) reageerimine tugevama happega. H2SO4 + CH3COONa=NaHSO4 + CH3COOH. 4. Karboksüülhapete omadused: a) Täielik põlemine CH3COOH + 2O2 = 2 CO2 + 2H2O b) Redutseerimine aldehüüdiks. C8H17COOH + H2=C8H17CHO + H2O c) Redutseerimine alkoholiks. C8H17COOH + 2H2=C9H19OH + H2O d) Anhüdriidi teke. CH3COOH + CH3COOH=(CH3CO)2O + H2O e) Metallidega reageerimine. 2CH3COOH + 2Na= 2CH3COONa + H2. 2CH3COOH + Ca =(CH3COO)2Ca + H2. f) Aluseliste oksiididega reageerimine(tekib sool). 2CH3COOH + Li2O =2CH3 COOLi + H2O g) Hüdroksiididega ehk alustega reageerimine.(tekib sool). CH3COOH + NaOH=CH3 COONa + H2O. h) Karbonaadiga reageerimine(tekib sool) 2CH3COOH + CaCO3=(CH3COO)2Ca + H2O + CO2 i) Amiiniga reageerimine(tekib amiid). C5H11COOH + C3H7NH2= C5H11-C-NH-
Alkohol on orgaaniline ühend, mis molekulis on kas 1 või enam vesiniku aatomit asendatud hüdroksüüdrühmaga.NT: CH3OH (metanool) Karboksüülhape süsivesinikust tuletatud ühend, mis sisaldab karboksüülrühma: -COOH. NT: HCOOH (metaanhape e. Sipelghape) Metanool CH3OH (puupiiritus) vedelik,läbipaistev,põletava maitsega, Väga mürgine, lahustub vees. 2CH4 + O2 2CH3OH CO + 2H2 CH3OH Lahusti, klaasipesuvedelik,automootori kütusena Etanool CH3CH2OH = C2H5OH (piiritus) vedelik, läbipaistev, värvusetu, piirituslambi lõhnaga, lahustub vees, lahustub orgaanilisi ühendeid, pole mürgine C6H12O6 2C2H5OH + 2CO2 suhkur pannakse käärima Vein Põlemine: reag hapnikuga C2H5OH + 3O2 2CO2 + H2O Etaandiool e. Etüleenglükool OH-CH2-CH2-OHvärvusetu, läbipaistev, viskoosne, lahustub vees, on magusa maitsega. Mürgine pole aga on kahjulik.
immuunne enamik hapete suhtes Kõrgematel temperatuuridel reageerib hapnikuga, halogeenidega, väävliga, lämmastikuga, fosforiga, arseeniga, süsinikuga ja enamik metallidega Keemilised omadused Toatemperatuuril reageerib ainult fluoriga Leelisega reageerimisel tekivad silikaadid ja eraldub vesinik Kõrgel temperatuuril põleb Si + O2 SiO2 Reageerib leelistega Si + 4KOH K4SiO4 + 2H2 Leidumine Maakoores on räni 29,5 % Räni leidub liivas, savis, vees, mudas, poris, taimedes, kus kõige rohkem on terades, juurikates Kõikjal pinnases Mineraalide koostises Kasutamine Mikrokiipide ja teiste pooljuhtelementide tootmises Päikeseenergeetikas päikesepatareides (polükristalne räni) Ehitusmaterjalid, klaas (SiO2) Silikoonid, proteesid meditsiinis Sulamite komponent
Füüsikalised omadused · Tihedus - 2330 kg/m (kuubis) · Molekulmass 28,0855 · Kõrge sulamistemperatuur - 1417 °C · Hallikas, metallse läikega (lihtainena) Keemilised omadused · Elektronstruktuur - [Ne] 3s23p2 · Elektronide arv kihis - 2, 8, 4 · Pooljuht (legeerimata räni eritakistus toatemperatuuril ca 10-3 Wm) · Madalal temperatuuril on passiivne · Toatemperatuuril reageerib ainult flouriga · Räni reageerib leelistega Si + 4KOH K4SiO4 + 2H2 · Räni põleb Si + O2 SiO2 · Hapetega ei reageeri Räni saamine · Räni on maakoores hapniku järel kõige levinum element, kuid puhtal kujul teda looduses ei esine. · Räni saadakse ränidioksiidi (kvartsliiv) taandamisel süsinikuga temperatuuridel ligi 2000°C elektriahjus. Vajadus looduses · Loomadel eluks vaja minev räni kogus om küll väike, aga ta on siiski bioloogias väga oluline element.
kesknärvisüsteemi ja olla surmavad sissevõtmisel/-hingamisel - tahked alk. on ohutud 3. Millised on alkaanide keemilised omadused? Kirjelda keemilisi omadusi reaktsioonivõrrandite abil. - iseloomulik asendusreaktsioon CH4 + Cl2 = CH3Cl + HCl - kõik alkaanid põlevad CH4 + 2O2 = 2H2O + CO2 - üldiselt termiliselt väga püsivad, kuid võviad siiski laguneda väga kõrgel temperatuuril ning saadused sõltuvad reaktsiooni toimumise kohast ja ajast CH4 = 2H2 + C 4. Selgita mõisteid: hüdrofoobsed ained ja hüdrofiilsed ained. Hüdrofoobsed: ei märgu ega lahustu, ei moodusta vesiniksidemeid, puudub vastastikmõju veega. 5. Mis on radikaal? Osake, millel on üks paardumata elektron. 6. Mis on nafta? Maavara, koosneb vedelatest süsivesinikest. Seda kasutatakse kütuse ja keemiatööstuse toorainena. 7. Mida näitab kütuse iseloomustamisel kütteväärtus? Soojushulka, mis eraldub teatud kütusehulga täielikult ärapõlemisel. 8
kesknärvisüsteemi ja olla surmavad sissevõtmisel/-hingamisel - tahked alk. on ohutud 3. Millised on alkaanide keemilised omadused? Kirjelda keemilisi omadusi reaktsioonivõrrandite abil. - iseloomulik asendusreaktsioon CH4 + Cl2 = CH3Cl + HCl - kõik alkaanid põlevad CH4 + 2O2 = 2H2O + CO2 - üldiselt termiliselt väga püsivad, kuid võviad siiski laguneda väga kõrgel temperatuuril ning saadused sõltuvad reaktsiooni toimumise kohast ja ajast CH4 = 2H2 + C 4. Selgita mõisteid: hüdrofoobsed ained ja hüdrofiilsed ained. Hüdrofoobsed: ei märgu ega lahustu, ei moodusta vesiniksidemeid, puudub vastastikmõju veega. 5. Mis on radikaal? Osake, millel on üks paardumata elektron. 6. Mis on nafta? Maavara, koosneb vedelatest süsivesinikest. Seda kasutatakse kütuse ja keemiatööstuse toorainena. 7. Mida näitab kütuse iseloomustamisel kütteväärtus? Soojushulka, mis eraldub teatud kütusehulga täielikult ärapõlemisel. 8
on radoon. Radoon on äärmiselt mürgine, kuid võib üliväikestes kogustes osutuda kasulikuks teatud krooniliste haiguste ravil. Reaktsiooni võrrandid Ksenooni reageerimisel plaatinaheksafluoriidiga saadakse väärisgaaside ühend. Reaktsioon vääveltetrafluoriidiga Xe(g) + PtF6 XePtF6 Väärisgaasidest on ksenooni ühendeid uuritud kõige laialdasemalt. Ksenoondifluoriid reageerib veega: 2XeF2 + 2H2 O 2Xe + 4HF + O2 Reaktsioon elavhõbedaga: 2Hg + XeF4 Xe + 2HgF Reaktsioon plaatinaga: Pt + XeF4 Xe + PtF4 Reaktsioon vääveltetrafluoriidiga: 2SF4 + XeF4 Xe + PtF6 TÄNAN KUULAMAST!
orgaanilistes ainetes Vesinik moodustab enamuse päikse massist, universumis enam levinud keemiline element Kasutusala Kütuseelementides elektri ja soojuse saamisel Raketikütusena Metanooli ja mootorikütuse tootmisel Metallide keevitamisel keemiatööstuses ammoniaagi sünteesil, soolhappe tootmisel, taimsete õlide ja vedelate rasvade hüdrogeenimisel tahketeks jne Saamine Laboris:Tsingi reageerimisel hapetega Zn + 2HCl= ZnCl2 + H2 Tööstuses: Vee elektrolüüsil 2H2O= 2H2 + O2 Pildid Antoine Laurent Lavoisier, kes avastas vesiniku ja andis vesinikule nime. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Vesinik https://www.google.ee/search? q=vesinik&newwindow=1&biw=1680&bih=949&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=KW AFVb_3HsqN7Abzt4DADw&ved=0CAYQ_AUoAQ#imgdii=_&imgrc=S33rYUi4TIWlIM %253A%3BnIj7Efd1tqknRM%3Bhttp%253A%252F%252Fwww.messergroup.com %252Fee%252Flocalimages%252FHydrogen.jpg%3Bhttp%253A%252F
# prooton ja 2 neutronit(radioktiivne) 2Al+ 3J2=2AlJ3 Füüsikalised: Vesinik on värvitu,lõhnatu,ja õhust *Kõik halogeenid reageerivad vesinikuga. 14,5 korda kergem , toatemp. toas. Cl2 + 2NaJ = 2NaCl+J2 *Ei lahustu vees ja keemis temp -253 kraadi? F2+H2O=2HF+O (muutub vedelikuks) Keemilised: *Põleb ,reageerib O2-ga,leek on nähtamatu(helesinine) *H ja O2 segu on plahvatusohtlik. ¤2H2 + O2= 2H2O ¤H2+F2=2HF *Reageerib väävli ja N-ga kuumutamisel,reageerib vähe aktiivse metallidega. 3H2+N2=2NH3 *Metallide reageerimiseks happega ja elektrolüüsiga ,saadakse vesiniku. *Tööstulikult saadakse vesinikku metaani lagundamisel.(O2 ei tohi ligi pääseda) HAPNIK: Allotroop-Sama keemilise elemendi erinevakoostisega lihtaine.(O2 , O3) Füüsikalised omadused: O2 *Värvitu,suurtes koguses on sinine *Lõhnatu *Toetab eluprotsessi,puhtal kujul mürgine. *Keemistemp. -183kraadi. O3
2. Leidumine looduses: leidub nii ehedalt kui ühenditena: ehedalt: päikeses, atmosfäri ülemistes kihtides ühenditena: vesi, taim- ja loomorganismid, looduslikud kütused 3. Füüsikalised omadused: Värvuseta, lõhnata, maitseta, õhust 14,5 korda kergem gaasiline aine. Vees praktiliselt ei lahustu, lahustub mitmetes metallides. 4. Keemilised omadused: Redutseerija, st loovutab elektrone. Reageerib aktiivsete mittemetallidega: 2H2 + O2 => 2H2O N2 + 3H2 => 2NH3 (amoniaak) H2 + S => H2S (divesiniksulfiid) H2 + Cl2 => 2HCl (vesinikkloriid) Reageerib hapnikku sisaldavate ainetega, võttes ära hapniku: CuO + H2 => Cu + H2O Reageerides väga aktiivsete metallidega käitub vesibik oksüdeerijana, moodustab hüdriide: 2Na + H2 => 2NaH Segades hapnikuga moodustab väga ohtliku paukgaasi, see on väga ohtlik segu, kõige ohtlikum kui hapnikku on segus 2 osa, vesinikku 1 osa. 5. Saamine: Tööstuses:
• Lõhnatu,maitsetu, värvusetu gaas • kõige kergem gaas • vees väga vähe lahustuv • madal kt • redutseerija, o.a. enamasti +1, aktiivsete metallidega oksüd. -> hüdriidid, kus o.a. on -1 • molekulaarne vesinik-püsiv, atomaarne-ebapüsiv • puhas H2 põleb õhus sinaka leegiga, moodustades vee, temp. Kuni 2000oc • segu õhu või O2-ga plahvatusohtlik! • Vesiniku saamine a) tööstuses: 2H20 (elektrolüüs) -> 2H2 + O2 b) laboris: Metall+hape -> sool + vesinik nt. Zn + 2HCl -> ZnCl2 + H2 (reageeriv metall peab reageerima happega!) • kasutatakse raketikütusena, autode kütuseelemendis, metallurgias metallide reduts. oksiididest, ammoniaagi ja org. ainete tootmisel. Halogeenid - F2, Cl2, Br2, I2 • gaasid • o.a. enamasti -1 • sublimeeruvad ehk muutuvad tahkest ainest kohe gaasiks (jood) • madala kt-ga
Taimede varustatusest vee ja mineraalainetega Taime füsioloogilisest seisundist Temperatuurist Lehe vanusest Taimeliigist 6CO2 + 12H2O =C6H12O6 + 6H2O + 6O2 Fotosünteesi valgusstaadium Reaktsioonid kulgevad kloroplastide sisemembraanides ainult valgusenergia mõjul Klorofülli molekulid moodustavad koos teiste pigmentidega fotosüsteeme Fotosüsteem II pigmenid teostavad vee fotooksüdatsiooni (fotolüüsi) ja ATP sünteesi 2H2= -> 4H+ + 4e- + O2 Eralduvad vesinikioonid ja elektronid. Eraldunud hapnik difundeerub läbi õhulõhede atmosfääri Fotosüsteem I pigmendid osalevad NADPH2 moodustamisel NADP + 2e- + 2H+ <-> HADPH2 Vvalgusstaadiumis on valgusenergia muundatud keemiliseks energiaks ja hapnik on vabanenud atmosfääri. Reaktsioonide tulemusena saadakse ATP ja NADPH2 molekulid, mis on vajalikud fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonideks Fotosünteesi pimedusstaadiume. Calvini tsükkel
Sideme lõhkumine on võimalik kas tugeval kuumutamisel (pürolüüsil) või kõrge energiaga osakeste (kiirguse) abil Radikaal (R) Kõrge energiaga osake, millel on üksik paardumata elektron Radikaaltsenter süsiniku aatomi juures tekib seda kergemini mida rohkem C-C sidemeid on sellel süsinikul Pürolüüs: Metaani pürolüüs: CH4 t*t*--> C+2H2 CH4 t*--> CH=-CH+3H2 (etüün) Metaani konversioon veeauruga: CH4 + H2O -> CO+3H2 CH4+2H2O -> CO2+4H2 Krakkimine: Naftatöötlemisprotsess mille käigus pikad süsinikahelad katkevad lühemateks ja need isomeeruvad CH3-CH2-CH2-CH2-CH2-CH3 t*-> CH2=Ch2 + CH2-CH2 / CH2 Oksüdeerumine:
vedel või gaaskütuseid. Kui kütuseks on vesinik, on kütuseelemendi ainsaks kõrvalsaaduseks vesi.) autokütus ning mobiiltelefonide kütteaine. Tsingi reageerimisel hapetega: Zn+ H2SO4=ZnSo4+H2 Aktiivsete metallide (leelismetallide) ja vee reageerimisel: 2Na+2H2O=2NaOH+H2 Vesiniku eraldumine vee reageerimisel I ja II rühma metallidega : 2Na + 2H2O = 2NaOH + H2 Vee elektrolüüsil: 2H2O=2H2+O2 Vee elektrolüüsil, see meetod on majanduslikult õigustatud odava elektrienergia kasutamisel. Konversioonimeetod, selles juhitakse veeaur läbi hõõguvate süte: C + H2O = CO + H2 Maagaasi katalüütiline konversioon veeauruga: CH4 + H2O = CO + 3H2 Suurtootmises saadakse H2 looduslikest ja tööstuslikest gaasidest katalüütilisel töötlemisel ja sügavjahutusel.
valmistamisel. Naatriumvesinikkarbonaat (söögisooda) kasutatakse toiduainetetööstuses, meditsiinis. Kaaliumkarbonaat (potas)kasutatakse klaasitööstuses. Karbonaatiooni tõestatakse happega. Toimub gaasi eraldumine CaCO3 + H2SO4 = CaSO4 + CO2 +H2O . RÄNI Leidumine looduses:levikult teisel kohal. Füüsikalised omadused-hallikas, väga kõva kristalliline aine, hea pooljuht. Keemilised omadused: a) hapetega ei reageeri .b)reageerib alustega Si + 4NaOH = Na4SiO4 + 2H2 tekib naatriumsilikaat.c)kõrgel temperatuuril reageerib hapnikuga Si + O2 = SiO2 .4)Tähtsamad räni ühendid A) Ränidioksiid SiO2 (kvarts) B) Ränihape: SiO2 + 4NaOH = Na4SiO4 + 2H2O. Na4SiO4 + 4HCl = H4SiO4 + 4NaCl . Tsement- lubjakivi + savi. Betoon-tsement + liiv + kruus. Betoon on tugev, ei karda niiskust, on külmakindel ja tulekindel. Savi koosneb savimineraalidest. Kuivana on rabe, niiskena pehme ja vormitav Klaas- puhas liiv(kvarts) + sooda (naatriumkarbonaat) +lubjakivi
Sideme lõhkumine on võimalik kas tugeval kuumutamisel (pürolüüsil) või kõrge energiaga osakeste (kiirguse) abil Radikaal (R) Kõrge energiaga osake, millel on üksik paardumata elektron Radikaaltsenter süsiniku aatomi juures tekib seda kergemini mida rohkem C-C sidemeid on sellel süsinikul Pürolüüs: Metaani pürolüüs: CH4 t*t*--> C+2H2 CH4 t*--> CH=-CH+3H2 (etüün) Metaani konversioon veeauruga: CH4 + H2O -> CO+3H2 CH4+2H2O -> CO2+4H2 Krakkimine: Naftatöötlemisprotsess mille käigus pikad süsinikahelad katkevad lühemateks ja need isomeeruvad CH3-CH2-CH2-CH2-CH2-CH3 t*-> CH2=Ch2 + CH2-CH2 / CH2 Oksüdeerumine:
materjalide koostisosa. Räni ühendid vesinikuga,silaanid,on tugevad redutseerijad.Lihtsaim silaan on SiH4, mis tekib ränikloriidist LiAlH4 mõjul: SiCl4 + LiAlH4 SiH4 + LiCl +AlCl3 Füüsikalised omadused Hallika värvusega Metallse läikega Väga kõva Pooljuht Habras Keemilised omadused Kõrgel temperatuuril põleb. Si + O2 SiO2 Reageerib leelistega. Si + 4KOH K4SiO4 + 2H2 Hapetega ei reageeri. Rakendused Räni kasutatakse mikrokiipide ja teiste pooljuhtide tootmises.Räni on materjal,millele kujuneb kogu tänapäevane info- ja kommunikatsioonitehnoloogia.Kiiresti kasvavat tähtsust omavad räni rakendused päikeseenergeetikas- päikesepatareides(polükristalne räni). Ühendid Kvarts (SiO2)n (kõva, habras, kõrge st°) Värvuseta kvarts-mäekristall Lilla kvarts-ametüst
sulamis ja keemisto Vedelad alkaanid on head hüdrofoobsed lahustid, lahustavad ainult hüdrofoobseid aineid Vedelate ja gaasiliste alkaanide aurud on elusorganismidele ohtlikud ning narkootilise toimega Alkaanide keemilised omadused Põlevad CH4 + 2O2 CO2 + 2H2O Reageerimine halogeenidega (7A rühm, asendusreaktsioon) CH3CH3 + Cl2 CH3CH2Cl + HCl Etaan kloroetaan Termiline lagunemine CH4 1000.C C + 2H2 tahm CH4 1500.C C2H2 + 3H2 etüün Konversioon veeauruga 1:1 CH4 + H2O CO + 3H2 1:2 CH4 + 2H2O CO2 + 4H2 Oksüdeerumine alkoholiks 2CH3CH3 + O2 CH3CH2OH
| OH i) CH3CH2CH2OH CH3CH=CH2 + H2O Eetrid. Ketoonid. (oon) a) CH3CH2OCH3 + HCl CH3 CH2Cl + HOCH3 a) CH3COCH3 + 4O2 3CO2 + 3H2O Küllastumata ühendid. (een, üün) b) CH3COCH3 + [o] CH3CH2COOH a) CH2=CHCH3 + HCl CH3CHClCH3 c) CH3COCH3 + H2O CH3C(OH)2CH3 b) CHCCH3 + 2H2 CH3CH2CH3 OH | c) CH2=CHCH3 + 4,5O2 3CO2 + 3H2O d) CH3COCH3 + CH3OH CH3COCH3 | d) nCH2=CH2 (CH2CH2)n CH3 Aldehüüdid. (aal) Karboksüülhapped.
Korrosioon toimub keskkonna mõjul. 4.Selgitage keemilise vooluallika ja galvaanelemendi töö põhimõtet. Keemiline vooluallikas on seade, milles elektrokeemilises reaktsioonis vabanev energia muundub vahetult elektrienergiaks. galvaanelement- toimub isevooluline keemiline reaktsioon ja sellest vabanev energia kasutatakse elektri saamiseks. 5.Määra reaktsioonivõrrandis oksüdeerija ja redutseerija ,märgi kõikide elementide o. -a-d. N2(O5( +H2O = 2HNO3( N -oksüdeerija 2Na + 2H2(O = 2NaOH+ H2 NA-oksüdeerija 6.Neutraalseslahuses on kontaktis tsink ja hõbe. Kumb metall korrodeerub ?Kirjutage toimuva oksüdeerumis-ja redutseerumisreaktsiooni võrrandid. Hõbe korrodeerub. 7.Kirjutage anoodil ja katoodil toimuvate reaktsioonide elektronvõrrandid , kui elektrolüüsitakse a) KI vesilahus b) sulatatud BaCl2 8.Mis on sulamitel ja nende koostismetallidel omadustes ühist? Nimetage 3 sulamit , millest koosnevad? Nt
paremale, aktiivsem MM on Fluor. Gaasilised MM- vesinik, hapnik, lämmastik, fluor, kloor. Vedel MM- broom. Tahke MM- boor, süsinik, fosfor, seleen, tellur, astaal. Vesiniku omadused- värvuseta, lõhnata, soojust, elektrit ei juhi, plahvatus ohtlik, läige puudub, kõige kergem gaas; kasutus-kütus, vesinik pommis, suurtes masinate vesinikjahutus, osoonikihi mõõtmise tehnikas, raketitehnikas, metallide tootmine, orgaaniliste ainete tootmine, saamine tööstuses-2H2O=2H2+O2, laboris-metalli ja lahjendatud happe vahelises reaktsioonil, 2HCl+Zn=ZnCl+H2, Väärisgaasid asuvad per.tabelis VIII A-rühmas. Halogeenid asuvad VII A-rühmas, Väärisgaaside leidumine- looduses üksikaatomitena õhus, He ka maagaasis, tõhtedes, Rn tekib maakoores radioaktiivsel lagunemisel, omadused- värvuseta, lõhnata, maitseta, vees lahustamatud, rn on radioaktiivne ja kõige raskem lihtgaas, he kõige madalam keemist=269C ja vedelana ülisoojusjuht, kasutus- He-õhupallis,
2 Leidumine 1. Lihtainena: · kosmoses · Päikeses · nafta puuraukudes · vulkaanipursetel 2. Ühenditena: · vees · maagaasis · elusorganismides 3 Saamine 1. Laboris: · Zn+2HCl = ZnCl2+H2 (ei toimu HNO3 ja kons.H2SO4 ) 2. Tööstuses: · 2H2O = 2H2+O2 Katoodil redutseerumine 2H2O+2e- = H2+2OH Anoodil oksüdeerumine 2H2O-4e- = O2+4H 4 Kasutamine · raketikütusena · metallide keevitamisel ja lõikamisel · kütuselemendina (vesinikautod) · metalli saamisel (maagist) · õhupallide täitmisel · sõjatööstuses (vesinikupomm) 5 Omadused 1. Füüsikalised: · kõige kergem gaasiline aine
Molekulmassi suurenemisega kasvab homoloogide tihedus, sulamis- ja keemistemperatuur ning agregaatolek muutub : gaas vedelik tahke. Kõige lihtsam alkaan - metaan ( CH4 ) on kõikidele looduslike gaaside ( maagaas, kaevandusgaas, soogaas ) peamiseks koostisosaks. Kõrvuti metaaniga sisaldub neis etaani, propaani, butaani, ja teisi alkaane. Sünteetiliselt võib metaani saada, juhtides vesinikku kõrgel temperatuuril läbi hõõguvate süte : C + 2H2 CH4 Gaasilised alkaanid leiavad kasutamist kütte- ja majapidamisgaasina ning veeldatult nt. vedelgaasina. Vedelad alkaanid kuuluvad ka bensiini, nafta ja petrooleumi koostisse. Tahked alkaanid moodustavad parafiini. NAFTA: Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. omadused: Erinevatest maardlatest ammutatav nafta võib omada väga erinevat koostist ning sellest tulenevalt ka erinevaid omadusi. Nafta on väga tuleohtlik. Nafta erikaal on muutlik, kuid
Keemilised omadused Alkoholide oksüdeerumisel saadakse: a) aldehüüde b) ketoone c) karboksüülhappeid Alkoholide kiirel oksüdeerumisel ehk põlemisel tekivad CO2 ja H2O. Metanool (CH3OH) Rahvapäraselt `'puupiiritus'' Sarnane etanooliga Piirituse lõhnaga, väga mürgine vedelik 5-10ml raske mürgitus, pimedaksjäämine 30ml surmav Kasutatav keemiatööstuses ravimid, lõhna- ja värvained, mürkkemikaalid Saadakse vingugaasist ja vesinikust CO+2H2 CH3OH On üks arvestatavaid vedelkütuste kandidaate naftavarude lõppemisel Etanool (CH3CH2OH) Tavakeeles alkohol ehk piiritus Valmistatakse eteeni katalüütilisel hüdraatamisel, sahhariidide kääritamisel, või puidutöötlemisjääkide töötlemisel Värvusetu Iseloomuliku lõhnaga Kõrvetava maitsega Veest kergem ja seguneb sellega igas olukorras Hea lahusti, lahustab hästi orgaanilisi ühendeid Hea sünteeside lähteaine
süsinikdioksiidHapniku vajakul tekib süsinikoksiid. Hapniku vajakul tekib süsinikoksiid A. Hapnikuga reageerimine (põlemine) süsinik on redutseerija. i. Täielik põlemine- tekib OKSIID, kus süsiniku aatomil ei ole maksimaalne osküdatsiooniaste. C + O2 C O2 Mittetäielik põlemine- tekib OKSIID, kus süsiniku aatomil ei ole maksimaalne oksüdatsiooniaste -II 2C + O2 2CIV O Vesinikuga reageermine- süsinik on oksüdeerija C + 2H2 C H4 II -II - IV I 2 Reageerimine Süsinik reageerib metallioksiididega, mille tulemusena tekib metall. C + CuO = Cu + CO2 Süsinik reageerib vesinikuga, tekib kõige lihtsam orgaaniline ühend metaan. CH4C + H2 = CH4 Süsinik tavaliselt elektrone ei loovuta ega liida, vaid moodustab teiste aatomitega ühiseid elektronpaare. See tähendab moodustab kovalentseid sidemeid.
Karboksüülrühm- 4. Karboksüülhapped- süsivesinikust tuletatud ühend, mis sisaldab karboksüülrühma- COOH 5. Rasvad- elutähtsad ühendid, mis koosnevad glütserooli ja suurema molekuliga karbolsüülhapete(rasvhapete) jääkidest 6. Aminohape- aminokarbolsüülhape 7. Aminorühm- 2. Alkoholide omadused: lahustuvad vees, vedelikud, põlevad, iseäralik lõhn 3. Metanool- CH3OH oksudeerumisel- 2CH4+O2=2CH3OH CO(vingugaasi) redutseerumisel- CO+2H2=CH3OH värvitu, põletav maitse, keeb 65C, mürgine, eluohtlik, veest kergem tööstuses- lahusti, mootori küte, leidub kütuses, lahustites 4. Etanool- CH3CH2OH põletav maitse, värvitu, keeb 87C, veest kergem, mürgine kuid joodav, tekitab sõltuvust, saadakse kartulist ja teraviljadest kääritamise teel- C6H12O6=2CH3CH2OH+2CO2 alkohoolsetes jookides, lahusti, ravimid, autokütus, lõhnaõlid 5. Alkoholi käärimine- C6H12O6=2CH3CH2OH+2CO2, toimib pärmseente abil 6
molekulaarne hapnik O=O ) Lõhnatu, vees suhteliselt vähelahustuv , läbipaistev, õhust veidi raskem gaas. St0C 219 , Kt0C 183 Eluks vajalik, põlemiseks vajalik Püsiv , kuumutamisel aktiivne, oksüdeerija ( Va. F2 suhtes) 2H2 + O2 2H2O CH4 + 2O2 CO2 + 2H2O Saamine Tööstuses õhust fraktsioneerival destillatsioonil Vee elektrolüüs (lagundamine elektrivooluga) 2H2O à 2H2 + O2 Hapnikku sisaldavate ainete lagundamine Vesinikperoksiidi lagundamine 2H2O2 2H2O + O2
*lähteainete konsentratsioonist. *temperatuusrist. *varustatusest veega. *lahtede vanusest. *taime liigist ja füsioloogilisest seisundist. Fotosüntees: ->Valgusstaadium(ainult valges). ->Pimestaadium(pimedas ja valges). Valgusstaadium: Toimub kloroplastide lamellides. Vesiniku aatomid seotakse vesinikukandjaga. NADP+2H ->NADPH2 Kuna on lagunemisprotsess, siis tekib ka 6ATP'd, mida kasutatakse hiljem pimesdaadiumis glükoosi kokkupanemisel. Fotolüüs: 2H2O ->O2 + 2H2 Pimesdaadium: 6CO2 + 12NADPH2 ->C6H12O6 + H2O + 12NADP Calvini tsükkel koosneb 12'st ensümaatilisest reaktsioonis, ei toimu alati ühtemoodi, oleneb tingimustest ning saaduseks on alati glükoos. Fotosünteesi tähtsus: *vee fotooksüdatsiooni käigus eraldunud hapnik on avalik organismide hingamiseks. *Calvini tsükkli reaktsioonides saab taimerakkudes alguse mitmete lipiidide ja aminoh. süntees. *Ainuke looduses toimuv protsess, mille käigus
annaabi.ee 
