-Igal töötajal on kindel töö, mida ta teeb Direktor -Igaühel on võimalik edasi püüelda -Kindel vastutuse ja rolli jaotus on teada, kes on süüdi või kes teeb head tööd Osakonnajuhataja Osakonnajuhataja Osakonnajuhataja Tööline Tööline Tööline Fordism · Käsitöö asemele konveiersüsteem. Käsitöö asemele tuli tööstus ja masstootmine. Tekkisid margid ja mudelid. · Auto ehitamine ei nõudnud enam kõrge kvalifikatsiooniga insenere, vaid piisas lihttöölistest konveieril · Autode tootmine muutus kiireks, efektiivseks ja tekkis standard. · Tootmine muutus odavaks ja võimaldas auto müügihinna alla viia, samas võimaldas maksta kõrgeid palkasid · Tekkis keskklass inimesed, kes teevad üsna lihtsat tööd, kuid võivad lubada auto ostmist
sotsiaalse võrdsuse ja õigluse põhjal heaoluühiskond 4. sotsiaalfilosoofid jaotavad ühiskonna modernseks ja postmodernseks Tööstusühiskond algas Inglismaalt tööstusrevolutsiooniga, Postindustriaalne ühiskond 19. sajandi lõpust, infoühiskond 20. sajandi keskpaigast, teadmusühiskond 1970.aastatest (muidugi arenenud riikides). Modernne ühiskond 20.sajandi algusest, postmodernne 1970.aastatel Tööstusühiskonna põhijooned: · esikohal tööstuslik tootmine · konveiersüsteem - fordism · aja otstarbekas kasutamine (aeg on raha) · ratsionaalsus vähenes tunnete ja kommete roll, kasvas bürokraatia ja kirjalike normide tähtsus · tööaeg domineeris puhkeaja üle · töö eraldus puhkesäärist, ratsionaalsusele vastukaaluks kasiinod, õnnemängud jne · muutus ühiskonna sotsiaalne struktuur: linnastumine, leibkonnamudel muutus Postindustriaalne ühiskond · Daniel Belli (sotsioloog) termin · Teenindussektori domineerimine
Ernst Öpik astronoom Paul Kogermann keemik Ludvig Puusepp neurokirurg A.H.Tammsaare kirjanik 'tõde ja õigus' Cyrillius Kreek helilooja 'reekviem' Kristjan Palusalu maadleja berliini OM 2 kulda Eduard Viiralt kunstnik 'põrgu' Paul Keres maletaja August Mälk kirjanik 'läänemere isandad' Valmis laululava lasnamäel 1928 Pandi tööle maailma esimene tuumareaktor 1942 Eestis algasid ringhäälingusaated 1926 Võeti kasutusele konveiersüsteem 1914 Algasid tsiviillennud Eesti ja Rootsi vahel 1921 Berliini olümpiamängud 1936 'Kõrboja Peremees' 1922 Linastus 'Mineviku varjud' .1922 Vanalinna kooli hoone 1902 TÜ alustas tööd eesti keelsena -1919 Valmis esimene muusikal 'Annie, võta püss' - 1924 Eestis toimus autoritaarne riigipööre 1934 Esimene lend üle atlandi ookeani 1919 Esimene lend üle lõunapooluse 1929 Esimene lend üle põhjanaba 1937 Esimene reaktiivlennuk 30. aastate lõpus
Kiiresti kasvas ka Ameerika majanduse arengutempo ning töötasud tõusid ja elatustase oli USAs palju kõrgem kui Euroopas. Tormiliselt arenes auto- ja elektrimasinatööstus. 1920ndate lõpuks oli ameeriklaste kasutuses üle 26 miljoni auto. Madal hind oli võimalik tänu masstootmisele - uuele töökorraldussüsteemile ettevõtte. Võeti kasutusele tootmisprotsess, mis oli jagatud lihtsateks operatsioonideks ning ühtse töötempo tagas konveier konveiersüsteem. Süsteem võimaldas lühendada tööpäeva 8 tunnini, suurendades sealjuures iga töötaja tööviljakust. Kuid siis saabus langus ka Ameerika Ühendriikides. 1929.a. 24. oktoobril (Mustal Neljapäeval) hakkasid suurinvestorid kiiruga müüma oma aktsiaid New Yorgi börsil. 29. oktoobril muutus see üleriigiliseks paanikaks ning aktsiahinnad kukkusid madalaimale tasemele. Ajaloos on see tuntud New Yorgi börsikrahhina, mis juhatas ametlikult sisse ka üleilmse majanduskriisi
strateegiline huvi, valitseja auahnus, kolooniate vallutamine oli preztiisne, rassiline kõrkus. 4.Seletage,kuidas aitasid tehnilised uuendused kaasa imperialismi levikule. -Tööstusarengu kiirenemine Läänee-Eur ja USAs tõi kaasa Agraarühiskonna lagunemise ja urbaniseerumise, demograafiline plahvatus, suurlinnade slummistus, kujunes masskultuur, tehniliste uuendustega muutus igapäevane olme(elektrienergia, auto, kino, lennunduse areng, raudbetoon,teras), tarbeesemete areng, konveiersüsteem. Tööstuslik tootmine võimaldas relvastada ja varustada sadade tuhandete , varsti aga ka miljonite meestega armeesid. 5.Millised olid julgeolekuriskid Euroopas 20. sajandi algul? -Kujunesid vastanduslikud sõjalispoliitilised liidud. Kõik suurriigid tahtsid enda tugevnemist ja teiste nõrgestumist. Haripunkti jõudsid Inglismaa ja Saksamaa, kes tahtsid saavatada suuremat osatähtsust maailmas. Keskriikide bloki(e kolmikliit) eesmärgid: Saksamaa-Võim Euroopa mandril(Pr), kolooniad
Iseloomustada ja võrrelda üksteisega agraarühiskonda, tööstusühiskonda, postindustriaalset, info- ja teadmusühiskonda. Agraarühiskond: tsivilisatsiooni tekkimisest tööstuspöördeni, ca 90% töötab põllumajanduses, ühiskonna kihistumine (sotsiaalne stratifikatsioon) peamiselt seisuslik, sotsiaalne mobiilsus (indiviidi liikumine erinevate kihtide vahel) väike Tööstusühiskonna põhijooned: esikohal tööstuslik tootmine konveiersüsteem - fordism aja otstarbekas kasutamine (aeg on raha) ratsionaalsus – vähenes tunnete ja kommete roll, kasvas bürokraatia ja kirjalike normide tähtsus tööaeg domineeris puhkeaja üle töö eraldus puhkesäärist, ratsionaalsusele vastukaaluks kasiinod, õnnemängud jne muutus ühiskonna sotsiaalne struktuur: linnastumine, leibkonnamudel muutus Postindustriaalne ühiskond Daniel Belli (sotsioloog) termin Teenindussektori domineerimine
4. vormimine ja töötlemine tarbijate läheduses. Metallitööstused proovitakse Põhjariikidest paigutada Lõunariikidesse, sest seal on odav tööjõud, suuremad toorainevarud, ning kogu see ettevõtmine on ilgelt saastav, nii ei saasta riigid enda õhku ja arenguriikidel pole ka vastavaid keskkonna reostuse piiramise seaduseid. Kaasaegse masinatööstuse tootmiskorraldus, arengutendentsid ja paigutusnihked: Tootmiskorraldus: esimesed autod pandi kokku käsitsi, siis tuli fordism ehk konveiersüsteem. Enamus detaile toodeti kohapeal, laovarud olid suured. Töötajad ei osalenud arendustöös ning juhtimissüsteem oli hierarhiline. Allhankijate lähedus geograafiliselt polnud oluline. 70Ndatel tekkis uus korraldus toyotism. Seal on tähtis kõrge motivatsiooniga töötajaskond, seetõttu kaasatakse neid ka arengutöösse. Kogu tehas töötab ühtse meeskonnaga. Firmal on kindlad koostöö partnerid, kellelt saadakse detaile ning on tähtis nende lähedus geograafiliselt, sest laovarud on
Temperatuur piisavalt kõrge purustamaks molekulide sidemeid ning moodustama N ja O ioone. Osoonikiht asub stratosfääris umbes 20 km kõrgusel. Kui kõik atmosfääris leiduvad osooni molekulid õnnestuks tuua merepinna tasandile nn normaaltingimustele, moodustub siis keskmiselt üle maakera osoonikiht umbes 3 mm paks. Stratosfääris asuva osoonikihi tähtsus seisneb selles, et ta kaitseb elu Maal Päikese kahjuliku ultraviolettkiirguse (UVB) eest. 23. Ookeanide hoovuste konveiersüsteem, selle võimalikud muutused Maa pöörlemise ning telje kallakuse tõttu tekivad õhu liikumiste tsirkulatsioonid. Just õhu pöörlemine ja tsirkulatsioon seotud sellega, et hakkavad ookeanide hoovuste konveiersüsteem töötama. Aja jooksul on eri piirkondade muutunud sademete hulk. Troopiliste laiuskraadidel vähenenud sademte hulk, ning kõrbestumine intensiivistub. Liiga palju magevett kritilises kohtades võib tõesti aeglustada Ookeanide hoovuste konveiersüsteem.
Talupoegadel oli, mille nimel pingutada. 3. Millised olid tööstusühiskonna sotsiaalsed riskid? Milliste meetoditega neid vähendati? - Haigestumine, töökaotus, vanadus või invaliidistumine => töölised organiseerisid oma huvide kaitseks ameti- ja kutseühinguid ning korraldasid streike; asutati ühised kindlustuskassad haigus-, tööpuudus- ja vanaduskindlustuseks. 4. Kuidas aitas fordism kaasa üldisele elatustaseme tõusule? - Võeti kasutusele konveiersüsteem, mis tõstis töö efektiivsust, tootmine muutus odavamaks, toodete hinnad alanesid ja palgad tõusid. see suurendas rahva ostuvõimet ning suured erinevused rahvakihtide sissetulekutes hakkasid vähenema. 5. Miks võib öelda, et infoühiskonna olulisemaks tunnuseks on maailmamajanduse globaliseerumine? - Sest informatsiooni liikumise kiirus ja kvaliteet lubavad kiiresti leida kapitalile parimad investeerimisvõimalusi kõikjal maailmas. Ettevõtlust paigutatakse seetõttu eelkõige neisse
1. Tugiteenuseid (pangandus, nõustamisfirmad 2. Oskustööjõud 3. Koostööpartnerid. Sellised ettevõtted paiknevad tavaliselt suurtes linnades Oluline on, et paljud vajaminevad detailid tuleks koostetehasesse. Nt.autotööstus AUTOTÖÖSTUS 1) Eellugu a) 1903 rajas Henry Ford 12 investori kaasabil autotööstus Detroiti b) 1908 esimene mudel Forf-T (käsitsi) c) 1913 algas masstootmine kui võeti kasutusele koosteliin (konveiersüsteem) 2) FORDISM-on tootmiskorraldus, mille aluseks on suurkapitalil põhinev masstootmine Juhtimine hierarhiline 3) Järelfordism 70ndatel mindi üle uuele töökorraldusele. Seda iseloomustab tootmise harjumine ja paindlikkus. Oli esimene tööstusharu, kus tootmisprotsess jagunes selgelt etappideks a) Teadus- ja arendustegevus b) Detailide valmistamine c) Monteerimine Ei muutunud juhtimine, endiselt hierarhiline 4) Toyotism On tootmiskorraldus mis sai alguse Jaapanis
toorainevarud, ning kogu see ettevõtmine on ilgelt saastav, nii ei saasta riigid enda õhku ja arenguriikidel pole ka vastavaid keskkonna reostuse piiramise seaduseid. 35. Kaasaegse masinatööstuse tootmiskorraldus, arengutendentsid ja paigutusnihked. Masinatööstusest eraldi pole räägitud. On autotööstus, nii et ma vastan selle järgi need küsimused. Tootmiskorraldus: esimesed autod pandi kokku käsitsi, siis tuli fordism ehk konveiersüsteem. Enamus detaile toodeti kohapeal, laovarud olid suured. Töötajad ei osalenud arendustöös ning juhtimissüsteem oli hierarhiline. Allhankijate lähedus geograafiliselt polnud oluline. 70Ndatel tekkis uus korraldus toyotism. Seal on tähtis kõrge motivatsiooniga töötajaskond, seetõttu kaasatakse neid ka arengutöösse. Kogu tehas töötab ühtse meeskonnaga. Firmal on kindlad koostöö partnerid, kellelt saadakse
Suurimad romantismi esindajad olid A.Dumans, V.Hugo. Eestis: L.Koidula, E.Bornhöhe. A.Puskin, Mihhail Lermatov luuletused. III REALISM Toimub 18. saj. lõpus. Inglismaa tööstusrevolutsioon, mis avas rahvastele ja ühiskondadele uued tulevikuväljavaated. Kiiresti hakkasid arenema aineline kultuur ja tarbimine.Tööstuse kasv tõi kaasa urbaniseerumise ehk linnastumise: üha rohkem inimesi asus linnadesse, ninde side looduse ja maaeluga nõrgenes. Konveiersüsteem. Kontrast vaesuse ja rikkuse vahel. Sünge ajastu. 19. Sajandil loodi mitu inimkonna arengu seisukohalt olulist teooriat. Charles Darwin pööras inimesed evolutsiooni teooriale: Jumal lõi maailma, jne. Karl Marx lõi materialistliku ajalookäsitluse. Tma arvates põhineb ühiskonna areng klassivõtlusel, mille liikumapanev jõud on töölisklass. Realismi kirjanikud tulid tagasi argielu ning ühiskondade probleemide juurde. Nad hakkasid kirjutama ilustamata ja vahetult
sobiv keskkond, anda talle võimalused, ja ta arendab end ise. • Tuleb anda võimalus iseseisvalt tööd teha (raamatud, internet jm mater- jalid), võimalus saada abi juhendajatelt, individuaalne lähenemine, huviringid, -klubid, süvendatud töö ja lisaülesanded andekamatele. • Praegune haridussüsteem pärsib tugevalt andekate inimeste väljakujune- mist, sest praegune süsteem on konveiersüsteem ja toodab enamasti halli massi, tasandades tippe. • Ande omaja peaks oma võimetest aru saama, ise peaks ta hakkama aina rohkem tööd tegema, rohkem kui vähemandekad. • Ise pead sa tahtma ja olema kindel, et tahad seda teha. • Ise peab tundma huvi enese arendamise vastu. • Ise tuleks olla uudishimulik, teotahteline ja õppimisse tõsiselt suhtuv, ise pead sa tahtma ja olema kindel, et tahad seda teha.
annaabi.ee 
