Osoon on väga tugevalt oksüdeeriv ja kiirestilagunev aine . Osoonikiht ehk osonosfäär ümbritseb Maad 1050 km kõrgusel. Osonosfäär tekkis 300500 milj. aastat tagasi hapniku tootvate bakterite, fotosünteesi, päikese (ultraviolett) ja kosmilise (lühilainelise) kiirguse toimel. Suurim osoonisisaldus on 2026 km kõrgusel. Osoonikihi tähtsus seisneb selles, et ta neelab Päikeselt tulevat lühilainelist ultraviolettkiirgust ja infrapunast kiirgus, olles seega kasvuhoonegaas. 1970ndail aastail, mil hakati atmosfääriuuringuteks kasutama satelliite, avastati, et osoonikiht hõreneb kohati tugevalt ja tekivad nn. osooniaugud. Osooniaugud on tekkinud pidevalt aastast 1979 ja on sellest ajast kasvanud. Osooniaukude teket põhjustavad inimtegevuse tagajärjel atmosfääri sattunud osooni lagundavad katalüsaatord. 1985. aastal avastasid teadlased osoonikihi olulise hõrenemise ehk nn. osooniaugu Antarktika kohal
Lapsepõlv möödus New Yorgis ja Californias. 14-aastaselt hakkas õppima löökpille, kuid tõsisemalt muusikukarjäärile ei mõelnud. 1957. aastal lõpetas ta Cornelli ülikooli filosoofia erialal, alles seejärel Juilliardi Muusikakool. Peale seda lisandus täiendusõpe Millsi kolledzis Oaklandis Californias Luciano Berio ja Darius Milhaud' juhendamisel. Ta huvitus aasia ja aafrika, samuti lähis-ida kultuuridest. 1970ndail veetis mitu aastat Ghanas, õppides aafrika traditsioonilisi löökpille; käis Jeruusalemmas, et uurida juudi sünagoogilaulu ja selle käsikirju. Samal ajal tegeles Ameerikas põhjalikult gamelani- muusika õppimisega. Alustas heliloojana 1960ndate keskel ja äratas kohe tähelepanu oma isikupärase stiiliga, mida hiljem on hakatud nimetama minimalismiks. (Minimalism on korduste muusika, muusikaline materjal on napp ja kordub pidevalt üliväikeste variatsioonidega, mõjudes
optimismi tuleviku suhtes, noored astusid parteisse · kujunes välja mitmepalgeline nn rahvuskommunistide põlvkond. Oli veendunud, et reziimi on võimalik inimlikustada, demokratiseerida ja elamisväärseks muuta · noorte aktiivsuse kasv · kiiresti laienes eestlastest poliitilise eliidi kiht · EKP eestistus mõne võrra 6. Muudatused sisepoliitikas stagnatsiooniperioodil. 1970ndail aastail saabus riigiellu seisak. Sisepoliitilises elus toimus rida tagurlikke ümberkorraldusi: · Johannes Käbini asemel sai parteijuhiks Karl Vaino, kes oli kremlikuulekas käsutäitja, Eesti saatus teda ei huvitanud. · 1978ndal aastal alustati venestamist, propageeriti kakskeelsete lasteaedade ja segakoolide loomist, kusjuures kakskeelsus tähendas seda, et emakeelt ja vene keelt pidi valdama eestlane, samas venelane eesti keelt õppima ei pidanud. Planeeriti
rahulolematust. Juhile ustavatest sõduritest, julgeolekutöötajatest ning linnanoortest moodustati rühmi, kelle ülesandeks sai Mao vastaste tagakiusamine. Sajad tuhanded haritlased, Hiina Kommunistliku Partei tegelased ning riigitöötajad kuulutati vaenlasteks. Tulemus oli, et Mao suutis kõrvaldada kahe aasta jooksul kõik võistlejad ning tema isiklik võim muutus erakordselt suureks. · millised muudatused Hiina ellu tõi Deng Xiaopingi valitsemisaeg 1970ndail, miks neid muutusi tehti (lk 62-63) Deng Xiaopingi valitsemisaeg 1970ndail tõi mitmeid muudatusi. Uue juhtkonna tegevuskava nägi Hiinas ette ümberkorraldusi. Töötati välja pikaajaline plaan, mille eesmärgiks seati Hiina muutmine mõne aastakümnega võimsaks suurriigiks. Ümberkorralduste põhiidee oli turumajanduslike põhimõtete rakendamine kommunistliku partei poliitilisel juhtimisel. Tööstuses tehti põhipanus olmetehnika tootmisele
rahulolematust. Juhile ustavatest sõduritest, julgeolekutöötajatest ning linnanoortest moodustati rühmi, kelle ülesandeks sai Mao vastaste tagakiusamine. Sajad tuhanded haritlased, Hiina Kommunistliku Partei tegelased ning riigitöötajad kuulutati vaenlasteks. Tulemus oli, et Mao suutis kõrvaldada kahe aasta jooksul kõik võistlejad ning tema isiklik võim muutus erakordselt suureks. · millised muudatused Hiina ellu tõi Deng Xiaopingi valitsemisaeg 1970ndail, miks neid muutusi tehti (lk 62-63) Deng Xiaopingi valitsemisaeg 1970ndail tõi mitmeid muudatusi. Uue juhtkonna tegevuskava nägi Hiinas ette ümberkorraldusi. Töötati välja pikaajaline plaan, mille eesmärgiks seati Hiina muutmine mõne aastakümnega võimsaks suurriigiks. Ümberkorralduste põhiidee oli turumajanduslike põhimõtete rakendamine kommunistliku partei poliitilisel juhtimisel. Tööstuses tehti põhipanus olmetehnika tootmisele
· Eredaim pöördepunkt nn kassetipõlvkonna tulek luulesse 62-69- kassetipõlvkonna isaks ARTUR ALLIKSAAR · Luule uuenemine- kaob optimism · Paguluskirjanike aeg hakkas läbi saama- surid maha, noori vähe juurde · Võitlus vabavärsi eest · Proosas kirjutati pooltõdesid seni mahavaikitud ajaloost · P E RUMMO ,,Tuhkatriinumäng"; Juhan Smuul ,,Kihnu Jõnn ehk Metskapten"; Karl Ristikivi ajaloolised romaanid ja Bernard Kangro Tartu-romaanid. Eesti kirjandus 1970ndail · Proosakeskne aeg, ajalooline proosa(TRAAT, KROSS, MERI) · Praha kevad 1968- lõppes sulaaeg · Piiratakse poliitilist vabadust, tsensuur karmistatakse, väliskirjanikke tõlgitakse vähem, uus venestamine · VIIDING; RUMMEL; KAREVA · Vastupanuluule- RUMMEL- side minevikuga- rahvaluule · Süveneb ridade vahele kirjutamine ja sealt lugemine · Metafoor- oluline koht, ainsaks tõe rääkimise võimaluseks oli peita sõnum ridade vahele
Õhuründerelvad Luure- ja ründelennuk SU-24 Strateegiline pommitaja TU-22 Strateegiline transportlennuk IL 76 Luure- ja ründelennuk SU-24 · Tüüp: Luure ja ründelennuk · Ehitaja: Suhhoi · Pärito lumaa: NSVL · Aas ta: Esmalend 1970 · Su-24 Fencer (eesti k. vehkleja) oli NSVL'i keerukaim ja tehnoloogiliselt arenenuim igailma luure- ja ründelennuk 1970ndail ja 80ndail Su-24 Andmed: · Max. s tardimas s :39 700 kg · Mo o to r:2X 7666 kg tõukejõudu, turboreaktiiv · Max. kiirus :1340 km/h merepinnal 1550 km/h · Le nnulag i:11000 m · Le nnukaug us :560 km lahingseades (3000 kg relvastust) · Me e s ko nd:2liiget: piloot, relvasüsteemide ohvitser Põnevat: · 1964. aastal välja antud nõuete kohaselt pidi lennuk olema võimeline lendama iga ilmaga, ülehelikiire väikestel kõrgustel,
Juudi päritolu ameerika helilooja, maailma tuntumaid elavaid süvamuusika loojaid (Pärdi ja Glassi kõrval). Lapsepõlv möödus New Yorgis ja Californias. U 14-aastaselt hakkas õppima löökpille, kuid tõsisemalt muusikukarjäärile ei mõelnud. Lõpetas Cornelli ülikooli filosoofia erialal, alles seejärel Juilliardi Muusikakooli komp.erialal. Täiendas end Californias Luciano Berio ja Darius Milhaud' juures. Huvitus aasia ja aafrika, samuti lähis-ida kultuuridest. 1970ndail veetis mitu aastat Ghanas, õppides aafrika traditsioonilisi löökpille; käis Jeruusalemmas, et uurida juudi sünagoogilaulu ja selle käsikirju. Samal ajal tegeles Ameerikas põhjalikult gamelani-muusika õppimisega. Alustas heliloojana 1960ndate keskel ja äratas kohe tähelepanu oma isikupärase stiiliga, mida hiljem on hakatud nim minimalismiks. Minimalism on korduste muusika muusikaline materjal on napp ja kordub pidevalt
Tunnistuseks selle kohta oli kahtlemata juba 1947. aastal osalemine ühisnäitusel Tallinna Kunstihoones koos Evald Okka ja Richard Sagritsaga. Nii nagu õpetaja loometöös, oli ka Uutmaa loomingus oluline koht mere- ja rannamaastikel. Eesti NSV teeneline kunstitegelane (1957) ja Eesti NSV rahvakunstnik (1975). Osales näitustel Tallinnas, Rakveres, Riias ja Kaunases. Richard Uutmaa meremaalid kuuluvad Eesti silmapaistvamate hulka. 1970ndail pühendus akvarellile, selles valdab vaba ja üldistav vormikäsitlus. Tema kolmekümnendate aastate töödele on iseloomulikud pehmed beezikad ja rohekad toonid, millistes kujutatakse rannamotiive ja kalureid. Muidugi on siin oluline ka poeetilisus. Richard Uutmaa raamat " Armastades Eestimaad " Raamat hõlmab mitte ainult Richard Uutmaa elukäiku aja tõmbetuultes jälgivat loomelugu, vaid ka Tiina Uutmaa ning Evald Okase mälestusi temast ning valikut
erineb "ametlik" (levitatakse valitsuse kanalit) domineeriv isikliku toon, elav, mitteametlik lähenemine teemale.Üksikute teoste žanr ilmus aastal 1930 (koosseisus: P. Kogan ja G. Lepsky romantilised laulud, kuulsaim neist oli "Brigantine", samuti varajase laulud M. Ancharova). Enamasti (kuigi mitte alati) lauljate selle žanri on nii autorid kui ka luule ja muusika - sellest ka nimi. Disco - üks peamisi žanrid tantsumuusika XX sajandil, mis tekkis 1970ndail-X. Disco töötati peaaegu üheaegselt USAs ja Euroopas. For American disco iseloomulik heli lähedal funk ja hinge. Euroopa disco on tihedalt läbi põimunud traditsiooniline etapp ja üldised suundumused popmuusika. 70ndatel disko oli mitmeid sub-žanrid, sealhulgas "disco-fusion", "München heli" ja nii edasi. D. ning pärast 1976. tänu elektrooniliste muusikariistade - nagu substyles eurodiskot, ItaloDisco ja Space Disco. Транс (англ
Altjal. Ta omandas 1938. a tartu Ülikooli juures joonistus- ja joonestusõpetaja kutse. Sai 1939. a KKSKV maalistipendiumi. 1944- 1950 oli ta Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi õppejõud, pärast seda tegutses vabakunstnikuga. Aastast 1944 Kunstnike Liidu liige.Eesti NSV teeneline kunstitegelane ( 1957) ja Eesti NSV rahvakunstnik (1975). Osales näitustel Tallinnas, Rakveres, Riias ja Kaunases. Richard Uutmaa meremaalid kuuluvad Eesti silmapaistvamate hulka. 1970ndail pühendus akvarellile, selles avaldub vaba ja üldistav vormikäsitlus. Tema kolmekümnendate aastate töödele on iseloomulikud pehmed beezikad ja rohekad toonid, millistes kujutatakse rannamotiive ja kalureid. Muidugi on siin oluline ka poeetilisus. Mingis mõttes võime Uutmaa (ja muidugi mitte ainult tema) sõjajärgsete aastate loomingut vaadata kui omamoodi kompromissi kunstniku enda tahtmiste ja esitatud kunstipoliitiliste nõudmiste vahel
tolle aja kohta arvukalt välisturiste ning nende vahenudsel jõudis Eesti NSV-sse ka Lääne tarbimiskultuur ja tarbeesemed. 4 Kuuekümnendatel kasvas ka noorte aktiivsus ning tänu nende organiseerimisele hakkasid tegutsema Eesti Üliõpilaste Ehitusmalev ja Eesti Õpilasmalev. ,,Kuldsete kuuekümnendate" ideaalide ja püüdluste lõpu alguseks oli tsehhide-slovakkide reformitaotluste mahasurumine 1968.aastal, mis tekitas Eestis sügavat pettumust. 1970ndail aastail olid noored eriti altid lääne mõjudele, nagu ka 1960ndatel. Kõige rohkem avaldus see muusikas, muusikatarbimises ning riietuses. Muusikat sai kuulata raadio kaudu, inimesed vahetasid omavahel heliplaate, mis omakorda lindistati ümber. Vanemate inimeste jaoks olid noored hukas- ükskõiksed, ebaviisakad, pikkade ja pesemate juustega ning kuulavad ,,karjumist". Samuti käidi tantsusaalis, diskomunade all tantsimas. Hukkaläinud noorus ei olnud kõige valusam probleem
tagakiusamine. Sajad tuhanded haritlased, Hiina Kommunistliku Partei tegelased ning tiigitöötajad kuulutati vaenlasteks. Osa neist tapeti, teised vangistati, tagandati töökohtadelt, saadeti maale ümberkasvatamisele või pandi koduaresti. Tagajärg: Kahe aasta jooksul suutis Mao kõrvaldada kõik võistlejad ning tema isiklik võim muutus erakordsedlt suureks. 4)Millised muudatused Hiina ellu tõi Deng Xiaopingi valitsemisaeg 1970ndail? Miks neid muutusi tehti? 1.Turumajanduslike põhimõtete rakendamine kommunistliku partei poliitilisel juhtimisel. 2.Maal saadeti rahvakommunistid laiali ja edendati üksikmajapidamisi. 3.Tööstuses tehti põhipanus olmetehnika tootmisele. Sellega seoses muudeti linnased ettevõtted iseseisvateks majandusüksusteks, mis tegutsesid turumajandus põhimõtete alusel. Neid muutusi tehti, et Hiina muuta mõne aastakümnega võimsaks suurriigiks. 5)Hiina valitsuse suhted demokraatiaga. (lk 64)
Saari, Rein Kull ja Maire Raadik. 1960., 1976., 1999. ja 2006. aastal on ilmunud õigekeelsussõnaraamatud. Nimeuurimise ja korraldusega tegelevad Peeter Päll, Valdek Pall ja Marja Kallasmaa. Kirjakeele grammatilise ehituse uurimine ja akadeemilise grammatika koostamine algatati 1950ndail: TRÜ keskendus foneetikale ja morfoloogiale, Keele ja Kirjanduse Instituut Tallinnas aga süntaksile. Tartus ilmusid vihikud, süntaksist ilmus 1974. aastal ,,Eesti keele lauseõpetuse põhijooned I". 1970ndail koostati uus projekt, kaheosaline ,,Eesti keele grammatika" 1993, 1995 (M. Erelt jt). Praegu uurivad sõnaliike Silvi Vare, Heete Sahkai ja Maria- Maren Sepper. Eesti keele sõnavara päritolu uurimisega ja etümoloogiasõnastiku koostamisega tegelevad Lembit Vaba ja Iris Metsmägi. Arvutilingivistika valdkonnas on tegevad Mart Remmel, morfoloogias Ülle Viks, leksikograafias Margit Langemets ja kõnetehnoloogias Meelis Mihkla. Tallinna Ülikool.
Cabernet`, Merlot` ja Syrah` viinapuid. Mõlemad mainitud teevad Rioja Bajast põnevat ja kanget veini. Rioja punaveinide puhulvõib eristada nn vana ja uut stiili. Vana stiil on tulisem, õhem ja tammisem, selle loojad on õigipoolest vanad klassikud markii de Murieta ja markii de Riscal, kes lähtusid Bordeaux`eeskujudest. Et Tempranillo annab õhemat veini kui Bordeaux` marjad, kukkuski Riojas tammisem vein välja. Uut stiili, mis on täidlasem, pehmem ja mahlasem, asus 1970ndail juurutama Marques de Caceresi samuti prantsuse koolitusega juht Enrique Forner. Ühel omanikul võib olla mitu bodegat, millest üks harrastab traditsioonilist ( nt Faustino) ja teine modernset (Marques de Vitoria) veini. Praegu räägitakse juba postmodernistlikust Rioja veinist. See tähendab ennenägematult töömahukat aiahooldust, ( lehtede pügamine, nn roheline korje osa kobaraid eemaldatakse enne korjet, kobarate sorteerimine, üleküpsenud marjade kogumine) ja moodsaid
ansambleid´´. 1960ndate aastate uued kultuurisuundumused olid elustavad ja arendavad. Tegelikult kestis tsensuur edasi, kommunistliku oartei oli endiselt võimul ning kultuuriuuendustest sündisidläbi raske vaeva, kahtlustamise ja veidrate süüdistuste õhkkonnas. Kultuuri arengu seisukohalt kõige kahetsusväärsem oli aga see, et kirjanudse, kunsti ega muu üle ei saanud toimuda avalikku ja vaba mõttevahetust. 1970ndail saabus seisaku- ehk stagnatsiooniaeg, millega optimism taandus. Eesti kultuur andis päris hulgaliselt huvitavaidja mitmemahulisi teoseid, mille juures sageli kasutati n.-ö. Ridade vahele kirjutamist autor kirjutas üht, aga luges välja (ka) muud.Näiteks J. Krossi romaan ,,Keisri hull,, (1978), mis jutustab balti aadlikust, kes söandas keiser Aleksander I-le tõtt rääkida ja kes selle eest hulluks kuulutati. Lugeja mõistis, et samasuguse,
05.01.2007). 3.2. Metskits Metskitsed satuvad sagedamini õnnetustesse mai- ja juunikuus ning oktoobris, kellaajaliselt on ohtlikumad hommikune aeg, õhtupoolik ning hilisõhtu. 9 Joonis 6. Liiklusõnnetused kitsedega aasta lõikes (Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee. Maanteeameti portaal. 05.01.2007). 4. ROHEVÕRGUSTIK Inimmõju leevendavast ökovõrgustikust maastikul hakati Eestis rääkima juba 1970ndail. Viimatine samm oli valitsuse 1999. aasta korraldus, mille alusel koostati terves riigis maakondade kaupa rohevõrgustiku teemaplaneeringud - kaartidele märgiti suuremad metsamassiivid, kaitsealad jms (rohevõrgustiku tuumalad) ning neid ühendavad nn rohekoridorid (Aitsam, 2008). Rohelise võrgustiku eesmärgiks on luua eeldused piirkonnale iseloomulike ökosüsteemide, koosluste ja looduslike liikide säilitamiseks ja kaitseks ning tagada
Rahvaluule staatiline ja dünanaamiline käsitus Dünaamiline käsitlus ei lase rahvaluulet käsitleda ainult minevikulise asjana. Paradigmavahetus rahvaluule olemasolu mõistmises: Veel 1960ndail eeldus, et nn. rahvaluuleaeg saab otsa ning seda hakkavad hävitama: - hernhuutlus (vaga eluviis) - kirja tulek (kuna rahvaluule on suuline, siis ilmselt peab kirjaoskus seda hävitama) - haridus (seotud kirjaoskusega) - linnastumine - moderniseerumine - jms 1970ndail väited, et ühiskonna muutudes rahvaluule muutub (mõned zanrid muutuvad, võtab kasutusele uued tehnikavormid, akadeemiline rahvaluule ülikoolide traditsioonide juures jm. Samuti võib muutuda see, mis rahvaluulena tõlgendatakse), kuid ei kao käibelt - kinnistub arusaam nn tänapäeva rahvaluulest. Eduard Laugaste (,,Eesti rahvaluule" 3. trükk) rahvaluule kolm faasi: - aktuaalse kasutamise faas rahvaluule tekst on üldiselt tuttav ja üldiselt käibel või kasutatav.
SWOT-analüüs on strateegline planeerimisvahend, millega hinnatakse üldiselt projekti või äriettevõtte tugevaid külgi (i. k. strengths), nõrku külgi (weaknesses), võimalusi (opportunities) ja ohte (threats). Selle analüüsi raames määratletakse projekti eesmärk ja selgitatakse välja seda eesmärki soodustavad ja mittesoodustavad sisemised ja välimised faktorid. Selle meetodi loojaks peetakse Albert Humphreyd, kes tegi Stanfordi Ülikoolis 1960ndail ja 1970ndail aastail uuringu, kasutades ajakirja Fortune nimekirjast võetud 500 ettevõtte andmeid. Antud käsitluses on püütud rakendada SWOT-analüüsi hindamaks, millist meetodit kasutada köögiviljade paljundamisel. Tabelisse 6 on toodud seemnetega paljundamise tugevused ja nõrkused ning võimalused ja ohud. Tabel 6 Köögiviljade seemnetega paljundamise SWOT analüüs TUGEVUSED NÕRKUSED
· Teiste loomaliikide (sigade, lammaste ja hobuste) aretuses ka Ameerika ja Euroopa arenenud loomakasvatusega riikides. · Aretus suundus tipp-isasloomade avastamisele. · Igas tõus selgusid liiderisasloomad, kelle spermat levitati piiramatult oma tõus, aga ka teistesse riikidesse. Piiriks jäi siiski liidri võime spermadoose produtseerida 86. embrüosiirdamise aretuslik hinnang · . Embrüosiirdamise alustamisega 1970ndail aastatel suurendati eriti silmapaistvate emasloomade viljakust kümneid kordi. · Nad valiti doonoriteks ja hormonaalse töötlemise tulemusena saadi neilt kuni 10, aga isegi 15...20 embrüod ühe menetluse käigus. · Protseduuri võib korrata iga 2 kuu tagant. Embrüod kantakse vähemväärtuslikele emasloomadele (retsipientidele), · kes kannavad neid lootelise perioodi jooksul. · Geneetiliselt on nende ema aga doonor.
meeldinud. Lisaks jändab ta seentega ja kasvatab gladioole, mida tõi Havailt suus, sest sealt on taimede välja vedamine keelatud. Huvitavad intervjuud Enn Vetemaaga on ära toodud lisasektsioonis referaadi lõpus Näidendid Enn Vetemaa ühendab oma loomingus modernismi realistliku traditsiooniga. Debüteerinud näitekirjanduses "Illuminatsioonidega" 1968. aastal, hakkab Vetemaa järjepidevalt näidendeid kirjutama 1970ndail ning tõuseb kohe draamakirjanike juhtgruppi. Vetemaa näidendeid mängitakse hea eduga üle Eesti, samuti mujal NSV Liidus, Soomes, Ungaris, Tsehhoslovakkias jm. Vetemaa näidendid on mitmekihtsed, sallides eri sügavusastmega tõlgendusi ja erinevaid lavastusi. Eesti näitekirjanduses üldise vormilõtvuse taustal paistab soodsalt silma tema dramaturgiline osavus. Vetemaa ise on muigamisi draamat defineerinud kui karakterite geomeetriat aegruumis. Süzeekäigud ja tegelassuhted on
ülekaalu puhul Taustinformatsioon Taimedega kinnikasvamise tulemusel järvede hääbumine on täiesti looduslik, loomulik protsess; inimtegevuse mõjul võib selle protsessi kiirus aga oluliselt tõusta. Eesti veekogude iseloomustus Eestis on ligikaudu 1200 väikejärve ja veehoidlat, mille pindala on suurem kui 1 ha (Joonis 1). Euroopa suuremate järvede hulka kuuluvad Peipsi ja Võrtsjärv, mis moodustavad pea 87% Eesti veekogude pindalast. 1970ndail aastail A. Mäemetsa (1977, 1977a) poolt koostatud tüpoloogia alusel on Eesti järvede hulgas eristatud 8 põhilist tüüpi (27 alamtüübiga): oligotroofseid järvi on 8%, semidüstroofseid 5,8%, düstroofseid 9%, eutroofseid 36,4%, düseutroofseid 36,6, alkalitroofseid 2,6%, halotroofseid 1,4% ja siderotroofseid 0,2% (Joonis 2). Tüpoloogia aluseks on looduslik akumulatsioonitüüp. Enamus maailmas levinud kalssifikatsioonidest põhineb troofsusseisundile.
peanäitejuhiks sai Raivo Trass (juhtis teatrit 1977–1985, tuues välja 23 lavastust). Trassi varasematest töödest Draamateatris mainitagu tema väikesaali-lavastusi: Istvan Örkény näidendit „Krolli folkloori rohke kasutamine ning viis, kuidas tal õnnestus pärimuslik aines ja autentne regivärsiline rahvalaul edukalt integreerida modernistlikku teatrikeelde (Epner 1998: 175). Ka 1960.–1970. aastate teatriuuenduse teise võtmekuju Evald Hermaküla teatrinägemuses oli just 1970ndail üheks keskseks missiooniks rahvuslike juurte ning rahvuse vaimu tajumine ja kehastamine (Epner 2006: 2446). Mainitud kümnendit iseloomustas üldse folkloorse ainese jõuline esiletõus, mis haakus muutunud teatriesteetikas mängu ja müüdi tähenduslikkusega lavastustervikus partei lõppeesmärki – kultuuri täielikuks propagandavahendiks muutmist – ei realiseeritud Nõukogude režiimi ajal kunagi täiel määral; 5) intelligentsi, kultuurieliidi aktiveerumine. Allikad T
3) kodanikuvabaduste garanteeritus. Esimene versioon aastal 1975. Hindab riike, millel üle 500 000 elaniku, alates 1800. aastast; mõõdab demokraatlikkust ja autokraatlikkust 10 <-> -10 skaalal, kus 6-10 = demokraatia, -6 - -10 = autokraatia ja 5 - -5 = anokraatia; vaatleb siiski vaid seadusi ja on seeläbi puudulik, sest keskendub vaid formaalsustele ja mitte seaduste täitmisele; 3. Polyarchy režiimide hindamise süsteem Loodi 1970ndail, arvestab riike alates 50 000 elanikust, andmed alates 1810. aastast. Vaadeldakse poliitilist konkurentsi ja elanikkonna osalust poliitilises protsessis. Polyarchy järgi saab riiki pidada demokraatlikuks, kui on täidetud kolm tingimust: 1) toimuvad regulaarsed valimised, 2) võitnud erakond ei tohi olla saanud üle 70% häältest või parlamendikohtadest ning 3) valimistel osalenuid peab olema üle 20% elanikkonnast. Just elanikkonnast, mitte valimisõiguslikest kodanikest.
4) toetada institutsioonide arengut ja reguleerida töö-, finants- ja tehnoloogiaturgusid; 5) vältida hinnamoonutusi ilmsete turuvigade korral; 6) jaotada ümber tulu vaesematele hädavajaduste rahuldamiseks. Riikide majanduspoliitikad 17-18. sajandit iseloomustas merkantiilne – turgusid kaitsev poliitika Brittide kui juhtiva tööstusmaa kõrvaletõrjumine toimus just USA ja Saksa turge kaitsva poliitika – oma tööstust kaitsva poliitika tulemusena 1930ndail ja 1970ndail oli samuti neomerkantilism Tollid ja tollideta barjäärid. Protektsionism ja oma tööstuste arendamine. Tollid või muud piirangud: Impordi piiramine jaguneb kahe põhivaldkonna vahel.Tollid tõstavad impordi hinda ja suruvad selle konkurentsist välja. Tollid on reeglina kõrgemad lõpptoodangule ja madalamad toormele. Mittetariifsed piirangud, nagu impordikvoodid, -litsentsid, juurdemaksud, dumpinguvastased meetmed, sildistamise, tervisekaitse ja
69 Võru Linna Rahvasaadikute Nõukogus (RSN) oli 75 rahvasaadikut: mehi 38 ja naisi 37 (võrdselt!); NLKP liikmeid 35 ja ÜLKNÜ70 liikmeid 17 (üle poole ideoloogiliselt ,,korrektsed"); 16 kõrgharidusega ja 59 keskharidusega, mis oli kohustuslik, saadikut. Võru Linna RSN Täitevkomitee esimeheks oli Aksel Asi, asetäitja Hans Roose, sekretär Eha Zerel.71 Välimus. Sel ajal korraldati iga-aastasi ülevabariigilisi heakorrastuse ja sanitaarse seisundi ülevaatusi ja 1970ndail on Võru saanud kolm korda esikoha (Foto 6). Foto 6. Võru linnulennult 1984. aastal. Fotograaf M. Pakler. Foto pärineb M.Pakleri erakogust. Elanikkond. 1985. aastal oli elanike arv 17 895.72 Üle 2/3 elanikkonnast olid eestlased, järgnevad venelased, ukrainlased, valgevenelased, soomlased, lätlased. Majandus. Täideti järjekordse (10.) viisaastaku plaani partei poolt oli ülesandeks seatud tootmise efektiivsuse suurendamine
annaabi.ee 
