Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "1920. AASTATE ELU-OLU EESTI VABARIIGIS". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kangast, olustik, esietendus, film, kelpkatus, kroom, vill, lakk, king, soeng, coco, chanel, kuld, mitmekesine, kirev, kirik, haigla, kultuurimaja, postkontor, vähenenud, kasvamas, bussiliiklus, ringhääling, vikerlased, varjud, kohvikud, hoogustus, jalule, moodustus, luterlik, barokk, fassaadid, taludes, palgi, tellis, vooderdama, lauast, laudis..................................8 2.3 ALUSRIIETUS 1920-1929.................................................................................................................................9 2.4 ALUSRIIETUS MAJANDUSKRIISI JÄREL 1930-1939........................................................................................10 2.5 TEINE MAAILMASÕDA...................................................................................................................................10 3. SOENG...............................................................................................................................................................12 3.1 ENNE ESIMEST MAAILMASÕDA.....................................................................................................................12 3.2 SOENGUD 1920-1929....................................................................................................................................13 3
Lihtne napp siluett domineeris kleidimoes terve kümnendi, saavutas oma kõrgpunkti 1920ndate keskel ning taandus siis sõna otseses mõttes lohisedes sakiliste alläärte ning ebakorrapäraste volangidega 1930ndatesse. Terve aastakümne oli moes pottkübar, mis sügavalt pähe surutuna eeldas ajale iseloomulikku lühikest juust. Sama iseloomulikud olid pahkluu kohal nööbitavad kingad ja keskelt ahenevad ning alt laienevad kontsad. Juuksemood, nagu lühike poisipea oli kõige kantum soeng 1920. aastatel. Pärast aastakümneid lokitange, kähardamist, juuksenõelu ja kogu seda juuste piinamist hakkasid naised aduma juuste lõikamise mõttekust. Enamikule inimestele oli see äärmiselt emotsionaalne teema. Sajandeid olid juuksed olnud naise uhkuse kroon ja loobumine naiselikkuse kõige pühamast sümbolist oli midagi, mida ei kiputud kergekäeliselt tegema, kuigi asi võis näida vastupidine. Poisipea kõrghetkel kandsid uudset lühikest soengut kõik
Sooviti luua kleit inspireerituna kõige südamelähedasemast ning millestki, millele ajaloos, just inspiratsiooniallikana, erilist tähelepanu pööratud ei ole. Selleks sai loodus. Kindlasti soovis autor, et kleit oleks naiseliku lõikega, pikk ning pidulik. Loodusele ja naiselikkusele mõeldes joonistas autor välja kavandeid erinevate disainiideedega. Neljast joonistatud kavandist meeldis enam kolmest kleidist kokku pandud versioon. Kleidi õmblemisel kasutab autor kolme erinevat kangast, peitelukku, organza paela ning käsitsi õmmeldud dekoratiivlilli, mis annavad kleidile eriti omanäolise ning looduslähedase väljanägemise. 4 1. Põhilised stiilide muutumised 1910-1990ndatel aastatel 1.1. 1910ndad aastad Esimene maailmasõda pani moele punkti. Enne sõda, 1910ndal aastal tõi Paul Poiret rahvani eksootilise riietusstiili värvideplahvatus, karusnahksed detailid, turbanid, haarempüksid ja
Coco Chanel Coco Chanel (sünninimi Gabrielle Bonheur Chasnel; 19. august 1883 Saumur 10. jaanuar 1971) oli prantsuse moelooja. Ta oli 20. sajandi üks innovaatilisemaid ja tähtsamaid moeloojaid. Biograafia Chanel ise on oma lapsepõlve ja noorpõlve kohta levitanud ilustatud versioone. Ta sündis rändkaupmees Albert Chaneli ning tema armukese Jeanne Devolle'i teise abieluvälise tütrena Saumuris. Isa oli pärit Gardist rändkaupmeeste suguvõsast. Ema oli pärit Courpière'ist. Sünnitunnistusele kanti eksikombel nimi Chasnel, ja see viga jäigi parandamata. Vanemad abiellusid 1883. Gabrielle'il olid õed Julia (sündis 1882) ja Antoinette (1887) ning vennad Alphonse (1885), Lucien (1889) ja Augustin (sündis 1891, suri mõnekuuselt). Lapsepõlves ei pandud Gabrielle'i kasvatusele erilist rõhku. 16. veebruaril 1895, kui Gabrielle oli 12-aastane, ema suri. Isa jättis lapsed maha ja läks Ameerikasse õnne otsima. Gabrielle ja tema õed pandi Aubazine'i kloostri orbude
aastal Pont Neuf pruudile Pariisis ja riideid Spike Lee filmi School Daze jaoks (1987). Smith töötas koos paljude teiste disainerite ja kunstnike tema Williwearis oleku ajal, sealhulgas Anthony Mark Hankinsiga, James Mischkaga, Julia Santos-Solomoniga, Jon Coffeltiga, John Bartlettiga ja Andre Walkeruga ja paljude teistega. Smithi partneriks oli Jane Barnes mõne tema varasemas etenduses. Smith oli kostüümikunstnik "Salajasedt karjamaad" jaoks, mis esietendus Brooklyni akadeemias Music's Next Wave Festivalil 1984.aastal. Smith suri ootamatult suhteliselt noores vanuses kopsupõletikku (39) pärast lepingu sõlmimist Shigellaga India reisi ajal, ilmselt AIDSi tõttu. On kahtlusi, et Smith ise, ei teadnudki, et tal oli selline haigus, kuigi teised tema ümber teadsid. Ta oli lõpupäevil nõrk. John Bartlett, kes töötas Smithiga enne tema surma, võttis üle disainimise ning jätkas kuni 1990.aastani.
tublisti tänu õigele ajastusele ja vapustavatele ideedele. Mood muutus naiselikumaks ning sai alguse periood, mida kutsutakse senini „50ndate glamuuriks“. Ajastu märksõnad: * Jacques Fath’i suured mantlid, mille alla oli võimalik puhvseelikuid mahutada * A-kujuline siluett * Trapetslõikega kleidid * Noorte seas said populaarseks hobusesabad * Aksessuaariderohkus – kindad, ehted, vööd ja kotikesed * Dusty Springfieldi kõrge beehive (mesilastaru) soeng * Teenagers ja Teddy boys * Varbaid paljastavad kingad (peeptoe shoes) ning stiletod * Värvilised korsetitaolised trikood ja ujumismütsid * Erksates värvides kindad * Tulipunased ja kärtsroosad huulepulgad ning laias valikus lauvärve * Suured kirjud prossid ja naiselikud baretid * Pisikesed käekotid * Teksapüksid Sõja-aastate tõttu oli kümnendi algul raske saada villaseid ja siidkangaid, ka kangavärvidest oli puudus ning see pani mehedki heledamat tooni riietesse.
paljud noored isegi tegid ise elektrikitarre ja harjutasid hoolega biitmuusikat. Eesti esimene biitansambel oli eestis 1964.a tegutsenud kvartett Juuniorid, sellest kvartetist kasvas välja ansambel Optimistid. Televisioon andis kuulsuste rahvusliku tausta edasi ning tutvustas ühtlasi teiste maade kultuuri. Ilu mõiste laieneb vägagi palju tänu muusikale ja Soome televisioonile. 1959.aasta anti välja ka ülipopulaarne eesti film „ Vallatud kurvid“, kus demonstreeriti kaharaid seelikuid, tärgeltatud puuvillaseid aluskleite.Demonstreeritud esemed on muideks kopeeritud lääne-maailmast. Rääkidest moe levimisest Eestis oli väga kuulus tol ajal moeajakiri Moealbum,mis alustas oma tööd 1952. aasta ja lõpetas 1957.aasta, sest siis avati Tallinna moemaja. Melanie Kaarma oli moeajakirja „ Moealbum“ autor ning põhiline vastutav toimetaja.Kusjuures Melanie Kaarma on
Tallinna Laagna Gümnaasium Eesnimi Kahekümne sajandi moemuutused Uurimustöö Tallinn 2011 Sisukord Sisukord Sissejuhatus 1. Ajalooline taust 1.1 Naiste võrdõigluslikkus 1.2 Moeloojad 2. Kahekümne sajandi algaastate mood 2.1 Coco Chaneli moemaja 2.2 Modernne rõivastumisstiil 2.3 Kaheksakümnendate liikumapanevad jõud 3. Megabrändid 3.1 Rõivad aktiivsetele ja tegusatele 2 Sissejuhatus Valisin teema Kahekumne sajandi moemuutused, kuna mind on alati huvitanud mood. Mood tutvustab põnevaid inimesi ja trende, näitab, mis toimub catwalkidel ja kulisside taga. Selle töö käigus uurin moemaailma säravamaid tähti, moe ajalugu ja põnevaid persoone välismaalt, kes tõid meie ellu uusi trende ja stiile. Mood ei sündinud sugugi mitte siis, kui esimene inimloom endale loomanaha ümber võttis.Inimesed katsid end algul sellepärast, et neil oli kas liiga külm või liiga kuum. Võttis kau
meeldib. Mõne aja pärast kohtus ta mehega, kes soovitas avada mütsi stuudio ja lubas, et aitab rahaga. Chanel algas sellega, et tegi kodus mütsid ja müüs oma sõpradele, siis mõne aja pärast kolis tänavale ja avas stuudio koos rasvase märgiga "Mood Chanel". See oli väga julge tegu. Ta unistas teha oma naiste rõivad, aga tal polnud õigus kleidi tegemiseks, kuna ta ei olnud professionaalne õmbleja. Coco leidis väljapääsu: ta hakkas õmblema riideid kangast, mida kõik kasutasid ainult meeste aluspesu valmistamiseks, ja Chanel teenis sellest palju raha. Samamoodi sündisid kõik tema riided. Coco lihtsustas kõik. Ta ei joonistanud oma mudeleid ja ei õmmelnud neid, vaid võttis lihtsalt käärid ja lõikas. Oma elu lõppedes tegi ta leping ühe perega, kes jätkab tema tegevust. Kuidas ta saavutas harukordne edu? Ta oli lihtsalt julge ja kõndis eeskirjade ümber, tegi kõik nii, nagu tahab. Ta andis naistele alternatiivi
Roomlased ei jaganud Kreeklastele omast meeste ülistamist iluga. Meeste jaoks oli oluline väärikus mitte ilu. Samuti peeti sündsaks pea katmist kui liiguti avalikes kohtades. Samas muutus impeeriumi ajal oluliseks isikukultus ning hakati järgima keiserliku perekonna rikkaliku ja dekadentlikku stiili. Soengumood muutus naiste hulgas väga oluliseks ja see muutus kiiresti. On isegi oletatud, et naised ajasid ennast kiilaks, et kiiresti panna pähe soovitult ja moodsalt sätitud soeng (parukas). Varajase Rooma mehed olid habetunud ja kandsid üsna pikki juukseid. Hiljem, umbes 200 eKr, muutus raseerimine vägagi levinuks. Habemeid kandsid ainult filosoofid ja õpetlased, soovides järgida Rooma tarkade stiili. Juuksed olid suhteliselt lühikesed, kuid hästi õli- või vahatatud. Kasutati ka kuumi tange lokkide tegemiseks ning soengustiilid olid üldjuhul suunaga ette. Seda kasutati ka kiilaspäisuse varjamiseks,
Tema karjääris tekkis paus Teise maailmasõja tõttu, sest vabrikud suleti. Ta üritas ka sõja lõpu ärevatel aegadel ette kujutada ja välja pakkuda Pariisi ja Berliini vahelisi rahuläbirääkimisi. Kuid ta tuli tagasi, kui ta oli üle 70. Ka seekord ei saatnud kohe ta disaine edu, kuid peagi leidis ta lihtne ja mugav stiil uuesti poolehoiu. Oma töötajatega oli Coco karm, ta tegutses iseseisvalt. Tal oli kindel arvamus ja disaine ta ise kangast välja ei lõiganud, seda tegid töötajad. Coco tegi vaid lõpp- viimistluse. (KLIPP c&s 41.50) Oma eluaja jooksul armastas ta vaid ühte meest, Arthut Chapelit, kui üheöö suhteid ja armukesi oli tal aga palju. Ta suhtles ka teiste ajalukku läinud inimestega: Stravinskiga, Cocteauga, Dali, Churchilliga, Picassoga. Gabrielle Bonheur "Coco" Chasnel suri aastal 1971. Looming Ta on kuulus oma ajatute disainide, kaubamärgi, kostüümide ja väikese musta kleidi tõttu.
MOE MUUTUMINE 20.SAJANDIL Referaat Sissejuhatus 20. sajandi esimese kümnendi algus oli väga naiselik ja graatsiline aeg, millel oli külluslikust visuaalsusest hoolimata palju ühist 18. saj. stiiliga. Selle ajastu mood oli ülinaiselik, siluett oli lopsakas, ideaaliks küps naine. 1900 aastate alguses oli S-figuur populaarsuse tipul, 1908. tutvustas Poiret aga uut ampiirmoodi ning tasapisi saadeti figuuri moonutav korsett viimsele teekonnale. Sel ajal pandi isegi lapsed korsettidesse, sest see pidi tulema neile kasuks. Need tervisekorsetid olid eelkäijaks vabama joonega pihikule, millest sai uus lastealuspesu ese ning millele järgnes taljepihik. 10-ndad I maailmasõda aastail 1914 - 1918 muutis otsustavalt naistemoodi. Kogu tagalaelu raskust oma õlgadel kandes ei saanud naised enam kanda pikki ebamugavaid seelikuid. Sõjatandrilt koju saabunud meestele oli üllatuseks naiste põlvini ulatuvad kleidid. Sel ajal kujunenud uued, rõivastuse ilu ja otstarb
Esimesed arhitektist eestlased olid K. Burman ja A. Perna ning oma arhitektkond moodustus samaaegselt riikliku iseseisvuse tekkimisega 1918. aastal. Nad alustasid enne I Maailmasõda. Arhitektid olid õppinud peamiselt 1862. a. asutatud Riia Polütehnilises Instituudis ja täiendanud end Saksamaal. 1920. aastate traditsionalism kujutab endast kohaliku luterliku baroki moderniseeringut, mida iseloomustavad rasked väikeste ja väheste avadega ehituskehad ja kõrge kelpkatus, fassaadid on liigendamata ja kaunistusteta. Eesti 1920. aastate traditsionalism võib võrreldes Soome ja Rootsiga tunduda saksapärane, kuid saksa Heimatkunsti jaoks on ta liiga põhjamaiselt lihtne ja karm. 1920. aastate traditsionalism oli siiski väga loogiline sissejuhatus uue vabariigi arhitektuuri. Kuna Eesti Vabariigi tekkega olid eestlaste jaoks probleemid lahendatud, sest maareform jagas baltisaksa aadlike suurmaavalduse eesti talupoegadele, polnud enam rahvuslikul pinnal tülisid ka
Fourth level Fifth level Varasem ning hilisem mood Alustas kübarate disainimisega . 1925 tutvustas Chaneli muusa Sarah Gertrud Arkwright mitmele kuninglikule perele. 2 Ms ajal pani poed kinni. 1939 Taasavas ta poed 1954. 2 kõige tuntumat asja Chanellil on tema parfüüm * CHANEL No 5 * ning * little black dress* Filmid ja Raamatud Chanel Solitaire Ameerika Tv film Coco Chanel Coco before Chanel Coco Chanel & Igor Stravinsky Different like Coco Quotes ja huvitavat As long as you know men are like children you know everything. There have been several Duchesses of Westminister. There is only one Chanel . A woman who doesn't wear perfume has no future. Päevitus sai just tänu temale moodsaks. 5 oli tema lemmik number. Click to edit Master text styles Second level Third level
lühikseks." (Kardinasoeng) 5 1920-1929 6 RÕIVAMOOD Seda on nim.fläpperite e. vabameelsete naiste, aga ka dzässi ajastuks. Armastati kanda mugavaid riideid Korsetist loobuti lõplikult ning moodi tuli langev särkkleit, mis esmakordselt paljastas jalad. Naised hakkasid end silmatorkavalt meikima. Figuurilt armastati pikk ja peenikest inimest Moeiidolid: Josephine Baker,7 Louise Brooks 8 SOENGUMOOD Kõige kantum soeng 1920a. Oli poisipea. Juukseid hakati värvima, millest saadi tihti mürgitus. Soengute nimed olid lõbusad nt. Moana, Chesterfield, mis tuli meeste mantlimoe järgi. Valmistati parukaid Hakati tegema keemilisi lokke 9 1930-1939 10 RÕIVAMOOD Arenev filmimaailm muutis riided luksuslikumaks. Tekkisid uued nähtused nt: diagonaallõikega õhtukleidid ( palja seljaga), tirooli kaabud ja meremeeste mütsid.
Coco Chanel Coco Chanel, tegeliku nimega Gabrielle Chasnel, sündis 19. augustil 1883 Loire-äärses Saumuris tänavakaubitseja tütrena. Pärast ema surma andis isa kaheteistkümneaastase Gabrielle'i koos õega orbudekodusse. Enne moeloojakarjääri töötas ta õmbelja, müüja, lauljanna ja tantsijannana. 27aastaselt avas ta Pariisis kübaraäri, mille toodang tegi moelooja tuntuks, kui Chaneli kübarat kandis näitlejanna Gabrielle Dorziat. Teis
Eeskujud ja moeloojad Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Nancy Cunard Coco Chanel Marlene Dietrich Clara Bow Soengud Lühike ja poisilik soeng Pärast aastakümneid lokitange, kähardamist, juuksenõelu jne hakkasid naised aduma juuste lõikamise mõttekust. Värvimine muutus sel perioodil erakordselt populaarseks, eriti hennaga. Katsetati ka vesinikülihapendit,paljud värvid olid üsna ohtlikud ja inimsed said neist sageli mürgituse. Soengud Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
7 Soengud 1970ndatel olid taas moes püsilokid ja ülimaks saavutuseks oli geomeetriline lõige kombineeritult tihedate lokkidega. Väga populaarsed olid keemilised spiraallokid ning lainetavad lahtised keemilised lokid, mis enamasti olid leekivpunased, kammiti üles sõjaaegseks lokikuhilaks. Vahvlilokid olid sel aastakümnel püsinähtus ning populaarsed olid ka peenikesed patsid, millega koos kasutati kangast punutud patse. Etnilised stiilid afrosoengust rastade imiteerivate väikeste patsideni olid moehullus, ja naistelt oodati ainult eksperimenteerimist. Juustele oli see värvikas kümnend, popid olid punakad toonid, eelkõige erksad, väga kunstlikud värvid, ja tagasi oli ka henna. Tänavapilti ilmus jälle ka triibutamine, enamasti küll pleegitamisena, ning soeng nägi välja, nagu oleks kristallsuhkrune kamm läbi juuste tõmmatud.Järguline lõige tuli kõikvõimalikes variantides
COCO CHANEL Vanessa Videvik Tallinna Kuristiku Gümnaasium 5.A SISUKORD · Sissejuhatus · Elulugu · Looming · Kokkuvõte · Kasutatud allikad · Lisad SISSEJUHATUS · Valisin selle teema sellepärast, et mulle on alati kunst ja moekunst huvi pakkunud ning tahtsin selle kohta rohkem teada saada. · Ta oli prantsuse moelooja ning 20. sajandi üks tähtsamaid moeloojaid. COCO CHANEL (GABRIELLE CHASNEL) ELULUGU · Coco Chanel (tegeliku nimega Gabrielle Chasnel) sündis Prantsusmaal rändkaupmees ja pesunaise abieluvälise tütrena. · Peale ema surma jättis isa lapsed (Coco ja tema 3 nooremat venda ning nooremat 2 õde) maha - lapsed sattusid kloostri orbudekodusse. ELULUGU · Kloostris veetis 7 aastat, õppides seal õmblejaks ja müüjaks · 20-aastasena töötas pruudi- ja beebikaupade äris ning tegi eraviisiliselt õmblejatööd. · Töötas õmbelja, m
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Jumestuse teooria Rahvusvaheline CIDESCO-kool Jumestuse ajalugu Entsüklopeedia ütleb, et ,,kosmeetika on oskus arendada ja alal hoida välist ilu". Kosmeetika all mõeldakse seega nii iluravi, kui ka kaunistamist ehk jumestamist. Yves Saint Laurent on öelnud: ,,Jumestus on elamise kunst, väljendusvabadus ja fantaasiate teostamine. See on teatud kommunikatsiooniliik." Loodusrahvad Juba enne seda, kui ürginimesed hakkasid jumalaid kummardama, uskusid nad, et on olemas kurje jõude, mis tuleb ära võita. Nad elasid alatises hirmus nähtamatute ohtude ees. Kui mehed liikusid väljaspool oma elupiirkonda jahiretkedel või toitu korjamas, maskeerisid nad ennast, et kurjad jõud neid ära ei tunneks ega söandaks rünnata. Mehed kandsid näole eredavärvilisi maalinguid, püüdes endale seeläbi võimalikult hirmuäratavat ja ähvardavat välimust anda. See sõj
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Kristi Tulvik Rahvusvaheline CISESCO-kool cid III Kristi Tulvik Cid III KOSMEETIKA AJALUGU Referaat Tallinn 2016 Kosmeetika (kreeka keelest kaunistuskunst) ehk iluravi e.nahahoole, tähendab inimese välimuse eest hoolitsemine, tema keha ilu säilitamine ja värskendamine. Eristatakse arstlikku 1 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Kristi Tulvik Rahvusvaheline CISESCO-kool cid III ja dekoratiivkosmeetikat. Arstlik kosmeetika tegeleb naha hooldamise ja raviga ning iluvigade kirurgilise kõrvaldamisega. Dek
paistis alumise kleidi seelik. Pealiskleidil olid lühikesed puhvvarrukad ja avar, õlgu paljaksjättev dekoltee. Pealiskleidi varrukate alt paistsid alumise kleidi või särgi varrukad. Need seoti tavaliselt ühest või mitmest kohas paeltega puhvideks. Randmed ei olnud kaetud. Särk oli avar ning selle kaelus kroogiti paelaga parajaks. Särgi peal kanti esitükiga korsetti, esitükk ei olnud eriliselt kaunistatud. Pidulikeks õukonnasündmusteks oli alumine kleit õmmeldud kallist kangast ja rikkalikult kaunistatud. Pealiskleit õmmeldi tumedamast või vähem silmatorkavat värvi sametist või raskest siidist. Seelik oli kroogitud ja langes vabalt, ta oli väga pikk ja lohises veidi mööda maad. Vahel tõsteti pealmise kleidi hõlmad üles ja kinnitati puusadele (pesunaise kleit). Pidulikel pealiskleitidel oli slepp. Selle pikkus sõltus naise positsioonist õukonnas. Lubatud slepi pikkused olid järgmised: kuningannal -
äris, kus tegi eraviisiliset õmblejatööd · Moulinsis esines lauljana Rotonde varietees Uus mood · poisilik stiil (nooruslik, sihvakas, poisilik figuur, lühikesed juuksed, mugavad riided) · lihtsus ei tähenda vaesust · võltsitud juveelidest ehted (ehted ilu ja elegantsi, mitte rikkuse demonstreerimiseks) Looming · pakkus välja esimese rannariiete komplekti (1913) · kardiganjakk (1918) · pikad naiste püksid, lühike soeng (1920) · karusnahkse voodriga palitu; oma lõhnaõli (1921) · plisseeritud seelik, vihmamantel, õlakud (1924) · sportlikud riided II Maailmasõda · avatuks jäi lõhnakauplus · isiklik kohtumine W.Churchilliga (eesmärk veenda teda Saksamaaga separaatrahu sõlmima) · arreteeriti sakslasest armukese tõttu · naastes 1954 Sveitsist, olid elemendid funktsionaalsed (taskutega seelikud, pikkade sangadega kotid) Fakte
.....................................................................10 7.ALLIKAD ......................................................................................................................................11 1.SISSEJUHATUS Soengumood oli muistses Egiptuses, 3000 e.m.a aukohal, seda tõestavad urnidelt, kirstudelt ja hauakambrite seintelt leitud maalid. Muistsetel Egiptlastel oli ka oma juukse jumal. Soenguid läbis geomeetriline figuur- trapets. Kuigi peamine atribuut oli parukas, soeng ikka ie erinenud mitmekesisusega, eriti meestel. Kõik egiptuse elanikud kandsid parukad ning paruka kuju, suurus ja materjal näitasid sotsiaalset päritolu. Parukaid valmistati naturaalsetest juustest, loomade karvadest, siidniidist, köitest, taimekasvudest ja värviti pruuni ja musta värviga, sest need värvid olid mooes. Parukal oli ka peakatte roll, mis oli väga tähtis. 2.MEHED Kõik mehed ajasid habet. Vaarao kandis kunsthabet, see oli maaomaniku märk. Habet kinnitati nööriga
kleidisaba ukse vahele kinni ja rebenes. Coco haaras käärid ja lõikas rebenenud ääre maha. Järgmistel päevadel jalutati Pariisi kekslinnas nii lühikeste kleitidega, et viisakad inimesed lausa kiljusid. Siiani olid kõik naised kandnud maani kleite. Pärast Coco uuendust oli kleidi alumine äär ainult 2025 cm põlvedest allpool! Kord põletas Coco vannitoas veesoojendajaga oma kiharad. Jälle haaras osav õmblejanna käärid ja lõikas juuksed hästi lühikeseks. Nii sündiski uus soeng poisipea. (YouTube: Paula, sul on poisipea / Kuis meeldid mul, sa vist ei tea ...)
orkestratsiooni. 1905. aastal ta kihlus oma sugulase ja lapsepõlvesõbra Jekaterina Nosenkoga ja nad abiellusid 1906.aastal. 1907. aastal sündis neile poeg Fjodor ja 1908. aastal Ljudmilla. 1908. aastal kirjutas ta teose ''Tulevärk'', mis oli pulmakingituseks Rimski-Korsakovi tütrele. Seda ei ole arvestatud tema peamiste tööde hulka. Selle teose ühel üritusel kohtus Igor Djagileviga, kes esitas tellimustöö. Tellimustööks oli ''Tulilind'', mille esietendus oli Pariisis 1910. aastal. ''Tulilind'' on kirjutatud Vene muinasjutu ainetel ning selles on kuulda veel Rimski-Korsakovi mõjusid ja kohati ka impressionistlikku koloriiti. Peale seda kolis Igori pere Sveitsi. Seal olid nad 1920. aastani. Seal valmisid mitmed Igori maailmakuulsaks saanud teosed. Näiteks ''Petruska'', ''Kevadpühitsus'' ja ''Pulcinella''. ''Petruska'' balletis on teose rütmikäsitlus ja harmoonia keerukamad ja leidub polütonaalseid episoode
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool KOSMEETIKA AJALUGU Referaat Birgit Kallas 50E Tallinn 2013 Kosmeetika (kreeka keelest 'kaunistuskunst') ehk iluravi, inimese välimuse eest hoolitsemine, tema keha ilu säilitamine ja värskendamine. Kosmeetikat võib tinglikult jagada arstliku ja dekoratiivkosmeetika valdkondadeks. Arstlik kosmeetika tegeleb naha hooldamise ja ravimisega, samuti ilukirurgiaga. Dekoratiivkosmeetika tegeleb seevastu kehailu esiletoovate võtetega, jumestamisega, hügieeniga, mille eesmärgiks on moega kaasas käia, välimust ilmestada, isikupära rõhutada ja iluvigu varjata. Kosmeetika ajalugu ulatub aastatuhandete taha. Varase
arhitektuur ja aksessuaarid. Seega võib öelda, et kõik relvad mida kasutati esimeses maailmasõjas on osake uusaja moest. Sest olgem ausad paljudel selle aja relvadel on graveeringud erinevate lillede mustritega mis sel ajal moes olid. RENESSANSS Uusaeg algas renessanssiga ning see tõttu ka villase kangaga sest see oli tol ajal kõige populaarsem kanga sort kõikides inimklassides. Loomulikult kasutati ka palju linast kangast ja kanepikiududest tehtud materjali. Villast kangast oli olemas erinevate omadustega : krobelised, pleegitatud, värvitud, siidjad, tihedad ja väheke sametised. Kõrge väärtusega kangas oli inglise majanduse selgrooks kuna seda imporditi üle kogu euroopa. Rõivaid hakati üha enam tegema punastest, rohelistest, kuldsetest ja siniseteist kangastest. Hakati aina rohkem kasutama lille õie motiive, mida varsti hakati kokku sobitama ka granaatõuna ja artisokki motiividega. Selline disain sai nimeks Ottoman. See trend sai alguse Hiinast ning
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool KOSMEETIKA AJALUGU Referaat Mari Sarv 38E Eesti Esimene Erakosmeetikakool Kosmeetika ajalugu Rahvusvaheline CIDESCO Kool Referaat Tallinn 2008 Mari Sarv 2 38E Eesti Esimene Erakosmeetikakool Kosmeetika ajalugu Rahvusvaheline CIDESCO Kool Referaat Kosmeetika (kreeka keelest 'kaunistuskunst') ehk iluravi, inimese välimuse eest hoolitsemine, tema keha ilu säilitamine ja värskendamine. Kosmeetikat võib tinglikult jagada arstliku ja dekoratiivkosmeetika valdkondadeks. Arstlik kosmeetika tegeleb naha hooldamise ja ravimisega, samuti ilukirurgiaga. Dekoratiivkosm
endale nimeks ,,Lõvilakk" ja ,,Puudel". Need nimed viitasid otseselt nende loomade väljanägemisele. Kuna Louis XIV oli väga lühikest kasvu, siis selle varjamiseks hakkasid parukad kasvama ka kõrgustesse (3) Parukaid hakati eristama ka vastavalt seisusele. Vaimulikel olid keskmise tiheduse ja ümara kujuga parukad, kõrgetel ametnikel kõrged, kandilise kujuga. Sõjaväelaste parukad seoti tagant lindiga kinni. (3) 17. sajandi 60. aastast levis naiste seas tanuga teostatud kõrge soeng, mis püsis moes kolmkümmend aastat. Preili Angelique de Fontange`i juuksed puhus tuul jahi ajal sassi. Ta võttis vääriskividega ehitud sukapaela ning sidus juuksed pealaele kokku. Kuna kuningale selline song meeldis, siis asuti teda otsekohe jäljendama. Fontanges`ina tuntuks saanud soeng sai peagi uue abivahendi, traadist raami, mis hoidis 15-20cm kõrgusel lokikuhilaid üleval. (3) 1.2 Riided Materjalidest kasutatud siidi, sametit, pitsi, linast ning raskeid kangaid
Mood 1990-2000 Selle kümnendi moe koodsõnaks oli individuaalsus. See käis pikkuse, stiili, pükste ja kleitide kohta kandja valida oli mitte ainult mida kanda, vaid ka kuidas ja millega. Kümnendi keskpaik tuli välja ka uue suunaga narko look. Kondised näod, aukus silmad, nahk läbipaistev. Moevalik oli 1990ndatel äärmiselt suur, laenati palju eelnevatelt kümnenditelt. Inimesed olid kogu aeg kursis moemaailma tegelaste ja nende toimetamistega. *90ndate alguses hakati võtma eeskuju supermodellidelt ja kõrgmoelt. Alguses võis näha jätku 80ndate stiilile. Neoon värvid, särk püksis stiil, suured kampsunid, t-särgid, pusad, nukukleidid ja mantlid koos võlts karusnahaga. Teksad ja teksajakid muutusid tumedamaks võrreldes 80ndatega. Naised hakkasid rohkem kandma liibuvaid teksaseid, mille juurde käisid kaboi saapad,säärised, pearätt. *Üheksakümnendate keskel tulid tagasi moodi 60 lõpus ja 70 algul olnud hippie stiil. Võeti uuesti kasutusele maani kleidid, k
Kultuurielu sai raske hoobi. 1930. aastad algasid suure ülemaailmse majanduskriisiga, mis taaselustas vahepeal nõrgenenud pessimismi ja vähendas usku demokraatiasse. Kui kriis 1930. aastate keskpaigaks leevenes, soosisid valitsenud meeleolud enam mitte traditsioonide murdumist, vaid pigem vastupidi, mingitki stabiilsust ja rahunemist. Ism´ide hulk kunstis ja kirjanduses vähenes, kuid uuendusi ja leiutisi tulvas sellegipoolest hoogsalt esile. Näiteks film sai juurde sünkroonse heli. Helifilmile üleminekut üheks tulemuseks oli ka Ameerika sõja eel tekkinud uue zanri, muusikali jõudmine kinolinale. Teiseks zanriksoli dokumentaalfilm. 1930. aastate dokumentaalfilmi tipuks kujunes Leni Riefenstahli looming, mis paraku ülistas fasismi. 1927. aastal toimus tähelepanuväärne sündmus: ameeriklane Charles Lindbergh ületas esimesena lennukil õnnelikult Atlandi ookeani. Lennureisid muutusid üsva varsti tavaliseks ja
Ka pärast 18.dünastia lõppu püsis naiste rõivamood samal kujul. Meeste riietus: Meeste traditsiooniliseks riituseks oli skenti lihtne, ümber puusade mähitud ja ees niiviisi sõlme seotud lühike seelik, et kangaotsad jäid ette voltide vahele rippu. Algselt valmistati skentisid loomanahast või pargitud nahast, hiljem hakati valmistama õhemast, enamasti linasest valmistatuid. Sõdalaste rüü võis olla tehtud ka värvilisest kangast või kaunistatud pealeõmmeldud triipudega. Vaaraosid kujutati mõnikord skenti tagaküljele riputatud lõvisabaga. Ajapikku muutus skenti lõige kandilisemaks, ka hakati kangast tärgeldamise abil jäigemaks muutma sihiga tekitada esiküljele väljaulatuv kolmnurk. Kehakatte esikülje rõhutamine muutus üldiseks nähtuseks. Genitaalidele tähelepane tõmbamine põhines selle kehapiirkonna pühadusel seoses tähtsa rolliga soojätkamisel. Niudepiirkonda
annaabi.ee 
