Inglise-buuri sõda Aafrikas toimus Inglise-Buuri sõda 1899-1902. Buurid oli Hollandi päritolu, kes oli asutanud Lõuna-Aafrikasse Transvaali ja Oranje vabariigi. Põhjused: Transvaalis ja Oranjes olid teemandi- ja kullaleiukohad, ning inimesed tahtsid kergelt rikkaks saada. Buure hirmutasid migrantidega kaasa toodud pahed (joomingud, kaklused) ja inglise keelt rääkivad sisserändajad nõudsid õigusi ent ei tahtnud võtta endale kodanikukohustusi. Algus, käik ja lõpp: Transvaali president Krüger ei tahtnud inglise asunikele kodanikuõigusi
Raasiku Põhikool AL CAPONE referaat Koostaja: Keith Juksaar 9.klass Juhendaja: Merike Leetjõe Raasiku 2013 Lapsepõlv, haridustee Al Capone sündis 17ndal jaanuaril 1899 Booklynis, New Yorgis, Itaalia immigrantide peres. Tema vanemad olid väga austatud inimesed, isa töötas juuksurina ning ema oli usklik elu lõpuni. Tema peres oli 7 poega ja 2 õde. Al Capone oli oma peres neljas laps. Kodanik ristinimega Alphonsus Capone kasvas üles karmis piirkonnas ning kuulus kahte noortejõuku. Kuigi Capone oli terane, jättis ta 14-aastaselt kooli pooleli. Tööalane karjäär, tegevus Pettustega tegelemise vahepeal töötas ta kommipoes, keeglisaalis ja
Johann Köler 1826-1899 Johann Köler oli... ...maalikunstnik, ...poliitik ...ärkamisaja suur tegelane Johann Köler 8. märts 1826 Vastemõisa 22. aprill 1899 Peterburi. Oli esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik. Pani aluse Eesti portree- ja maastikumaalile, osalt ka eestiainelisele olustikumaalile. Elukäik 18351837 Viljandi elementaar- ja kreiskool. 18391846 omandas Csises maalermeister Faberi töökojas maalrikutse. 18481855 Peterburi Kunstide Akadeemia. 1858 reisis üle Alpide ning läks Milano, Genova ja Firenze kaudu Rooma, töötas ühes
, . , , «» -- , , , , -- , , . , « , » («»). . , . 1850- (1844--1919), . , 17 . , , , , «» . , , « », . . , 1862 , , . , , . , , , , . -- , , , , , . : (1863--1947) (1864--1950). 1899 . 1917--1923 -. 1925 . - 1905--1996 (22.05.1866--11.12.1933) (1869--1945) (1871--1906) . . 1897 (1872--1934) (1872--1873) (1874--1875) (1875--1875) (1877--1916) (1879--1944) (1881--1886) (1884--1979) (1888--1895) . , , . - - (M-r «»), , «» . 15 , 1843 , , , , . 1847 - . , , «- ». - , , . ,
aprill 1916 Menton, Lõuna-Prantsusmaa 1877: "Esimesed luuletused" (luulekogu) 18771880: "Saksa keele õpetaja" IIII (õpik) 1878: "Kooli Laulmise raamat" 1879: "Koolmeistri käsiraamat" 1883: Esimene eestikeelne maleõpik. Mõtles välja ja võttis kasutusele eestikeelse maleterminoloogia ("male", "lipp", "kuningas" jne). 1884: Eesti sõnaraamat (sisaldab 1600 uut ja võõrsõna) 18871888: "Eesti Lugemise-raamat" III 1888: "Laulud ja salmid" (luulekogu) 1894: "Eesti küsimus" 1899: "Kauni keele kaitsemiseks" [Wiisk, põis ja õlekõrs.] 1899: "Mõttesalmid" (luulekogu) 1899: "Herrenkirche oder Volkskirche" (Härraskirik või rahvakirik) 1912: "Juudi küsimus" Artikleid kasvatuse kohta ilmus ka Olevikus.
4)DAY(kuupäev)- annab päeva järjekorranumbri 5)DATE(aasta;kuu;päev)- annab kuupäeva 6)WEEKDAY(kuupäev)- annab nädalapäeva järjekorranumbri alates pühapäevast WEEKDAY(kuupäev;2)- annab nädalapäeva järjekorranumbri alates esmaspäevast Tehted kuupäevadega: 1)Kuupäeva teisendatakse seerianumbriteks. Seerianumber on päevade arv 01.01.1900 kuni sisestatu Kuupäev Seerianumber Selleks et saada kuupäevast seerianumber tuleb: 12/31/1899 1 1)Valida kuupäevaga tabelilahter(kursori kuju on valg 9/19/2018 43362 2)Home-Number-Number 12/31/9999 2958465 2)Tehted sooritatakse seerianumbritega 3)Tulemus väljastatakse tavaliselt kuupäeva kujul 9/19/2018 3 9/22/2018 9/12/2018 10 Kui tehte tulemus läheb piiridest 01.01
Ants Laikmaa . Ants Laikmaa (until 1935 Hans Laipman) was as the 13th child of a poor Estonian family. He attended schools in Vigala, Haapsalu and Lihula. His mother died when he was a child. Laikmaa discovered early his interest in painting. He studied from 1891 to 1893 and 1896/97 at the Düsseldorf Art Academy. From 1897 to 1899 he was working in Düsseldorf. In autumn of 1899 he returned back to Tallinn. From 1900 to 1907 Laikmaa worked as an artist in Tallinn and Haapsalu. Study led him to Belgium, France, Austria, Finland and the Netherlands. 1901 he organized the first ever Estonian art exhibition in Tallinn, 1906 followed by the first art exhibition in Tartu. 1903, he founded a studio in Tallinn. 1907 he founded the Estonian Art Association (Eesti Kunstiselts). In 1904 the 38-year-old Laikmaa met the great love of his life, the 21-year-old Marie Hacker,
Johann Köler Jõhvi Gümnaasium 11BV 2016 Johann Köler 8. märts 1826 (Vastemõisa) – 22. aprill 1899 (Peterburi) Maalikunstnik, poliitik ja ärkamisaja suur tegelane. Lapsepõlv Sündis Viljandimaal Vastemõisa vallas Kööbra Tõnise talu saunikute Kai ja Peet Köhleri seitsmenda lapsena. Elulugu Reisis Köler mitmel pool Euroopas, läks Berliini kaudu Pariisi, käis Saksamaal, Hollandis ja Belgias, jne.. Surm Köler suri 22. aprillil 1899. aastal oma ateljees
Ernest Hemingway 1899-1961 Elulugu Sündis 21.juulil 1899 Oak Parkis Kehva nägemise tõttu ei pääsenud ta sõjaväkke Punase Risti vabatahtlik esimeses maailmasõjas 1923. aastal esimene kirjanduslik edusaavutus Harrastas kalastamist Teises maailmasõjas sõjakirjasaatja Elulugu 1954. aastal sai Nobeli kirjanduspreemia 1960. aastal lahkus Kuubalt Sattus depressiooni 1961. aastal sooritas Hemingway enesetapu. Ernest Hemingway Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase
kõikjal vohavat sisteemitut eklektikat ja vanade stiilide imiteerimist. Loobuti tellisseinade krohvimisest. Näited: Pauluse kirik, Lindgren - Vanemuine, Draamateater, Ammende Villa. 7. Edvard Munch (1863 -1944): *Sündis 12.detsembril arsti peres. *5-aastane,kui ema suri *Peres 5 last *Raskusi inimestega suhtlemisel *Täiendas end Pariisis, Saksamaal, Itaalias, Monte Carlos *Sümbolid: päike, kuu ja laava. *3 perioodi: I aastad enne loomingulise isikupära saavutamist. II 1899-1909. a. Segased suhted naistega III Alates 1909.a. saab temast päikese ja valguse kummardaja. Maalid: "Karje" ja "Elutants" 8. 9. Ciurlionis: *Sündis 1875.a. Drusninskais. *Perekonnas 9 last *isa oli organist *looming mõjutatud kodukoha loodusest,vanadest muinasjuttudest, legendidest ja tutvumisest vanaindia usunditega *kaks kunstiliiki: maal ja muusika *1903.a. esimene teadaolev pilt *1909.a. sõidab Peterburi
Juhan Sütiste (1899-1945) Bertel Schwindt 11.ü Sisukord Elulugu Looming Näidendid Tähtsus Huvitavat Elulugu Sündis 1899 Tartumaal Pärit vaesest perest Teenis raha ajalehepoisina, kingsepa kui ka kellassepana Kuni 1936-nda aastan Johannes Schütz Võttis osa vabadussõjast Koolitee: 1909-1912 õppis Tartu Peetri koguduse kirikus Gümnaasiumihariduse omandas õhtukoolis lõpetas 1922 TÜ filosoofia-ja õigusteaduskond 1923- 1931kuid see jäi tal lõpetamata. Töötas: Peale algkooli lõpetamist kellassepa õpipoisina 1934 Tartu teatrikoolis
Tekkis Suurbritannias 19.20. saj vahetusel Tööstuslik tootmine hakkas välja tõrjuma käsitsi valmistamist Ülistati keskaegset käsitööd, kus oli ühendatud töö ja kunst, ilu ja praktika Juugendstiil arhitektuuris 20. saj. arhitektuuri tähtsaim lähtekoht Esmalt kasutati rauast detaile, hiljem raudbetooni ja klaasi Juugendstiil Eestis Näited juugendstiilist Eugène Grasset, lehekülg Tekstiilidesain Koloman vesiroosist raamatus, mis räägib Moserilt (1899) (tekstiilid ja lillede kasutamisest tapeet) ornamentides (1899)(tekstiilid ja Keraamiline vaas kaetud hõbedaga Kauss Auguste Delaherche (1901) Rookwood Pottery Company Kataro Shirayamadani (1892) (keraamika) Casa Batlló Barcelonas, Antoni Gaudí VitraazakenVeranda de la (1904) (arhitektuur) Salle Jacques Gruber (klaasikunst) Sodiaak Alphonse Mucha (1896) The Chap- Booki poster
1972. aastal müüsid Sibeliuse tütred isakodu Ainola Soome riigile ning 1974. ndal aastal avati seal Sibeliuse muuseum. “Karelia”1893 orkestrile Kooriteosed ja kantaadid Süit ”Karelia”1893 Viiulikontsert, d-moll1903 “Armastav” “Kevadlaul”1894 Kaks serenaadi viiulile ja Üheksa laulu meeskoorile a “Finlandia”1899 orkestrile.Nr.1, D-duur 1912 capella “Sanels”1898 Sümfoonia nr.1, e-moll 1899 Lavamuusika “Laul Lemminkäisele” 1894 Romans C-duur, Adolf Paul: “Kuningas “Tule sünd” 1902 keelpilliorkestrile 1903 Christian ll “ 1898 “Vabastatud kuningatar” Sümfoonia nr.2, D-duur Arvid Järnefelt: “Surm” 1906
perega Etretat'sse 1870 abiellub Camille'ga Pildid Trouville'i rannamaastikust 1872 valmis tema kuulsaim teos "Impressioon. Tõusev päike" Sellega sai alguse ka uus kunstivool impressionism 1874 impressionistide esimene näitus 1878 sünnib poeg Michel 1879 sureb tema naine Camille, Monet maalib teda surivoodil 1880 esimene isiknäitus 1891 näitus "Heinakuhjad" 1892 Seeria Roueni katedraalist 1897 esimesed vesiroosipildid 1899 maalib Londonis 1905 tähtsad näitused USAs ja Euroopas 1907 maalib laguunidelinnast üle 30 vaate 1908 valmib 30 vesiroosimaali Seeriatööd Roueni katedraal Londoni parlamendihoone, päike murrab läbi udu (1904) Waterloo sild, udu (1901-1903) 1911 Monet hingeline kriis 1914 sureb tema vanim poeg, alustab ülisuurte vesiroosipiltide maalimist 1918 valmib kaheksa vesiroosimaali 1926 Monet sureb, olles 86aastane
Relvakonfliktid enne Esimest maailmasõda (Inglise-)Buuri sõda 1899-1902 Suurbritannia ja hollandi kolonialistide järglaste buuride vahel. Transvaal ja Oranje teemant ja kuld. Briti sisserändajad (200k)pol. õigused/kodanikukohustused. 1899 sügisel koondab GB väed piirile. 13.03.00 O. Bloemfontein ja 5.06 T. Pretoria. Jõudude vahekord oli 423/45k Edasi partisanisõda, 20k. 1902 rahu. Afrikaani keel. LA Liit '10. Vene-Jaapani sõda 8.02.1904 5.09.1905 esimene suur 20. saj sõda. Huvide põrkumine Mandzuurias ja Koreas. Vene rentis 1898 püsisoojad sadamad Vaiksel Ookeanil Port Arthur (kindlus) ja Dalni. Aitas maha suruda bokserite ülestõusu, sai Mandz. Ja Põhja-Mongoolia 1901/02.
Pühendumine oma pärandile Nelja rõnga sünd Audi AG vaatab täna tagasi ajaloole, mis hõlmab enam kui 100 aastat autode tootmist. Audi ajalugu - see on Audi traditsiooni enam kui sajandi pikkune teekond missiooniga ´Vorsprung durch Technik`ehk edumaa läbi tehnilise arengu. 1899-1918 1899. aastal kirjutas August Horch Audi ajaloo esimese peatüki mootorsõidukite firmat Horch & Cie. Motorwagenwerke asutades. Kümme aastat hiljem asutas ta teise autosid tootva firma: Audi Automobilwerke Zwickaus. See oli auto jaoks teedrajav ajajärk kui auto hakkas arenema tõsiseks konkurendiks hobuvankritele. 1918-1932 Väiksemastaabilisest tootmisest seeriaviisiliseni. Inflatsioonile ja ülemaailmsele majanduskriisile vaatamata nautisid auto ja mootorratas 1920ndatel pidevalt
Kui ta vaid saaks tõstaks ta pilgu ja ütleks isegi mõne palju näinud sõna sekka. Usun et autor on tahtnud öelda sama, kujutada aegade tarkust, minu jaoks on see tal õnnestunud. Pilt on tõetruu, eriti loovad seda kortsud vanuri näos, oskus neid eksimatult kujutada. 2 ,,Truu Valvur" (1878) Johann Köler (1826- 1899) Õli värve kasutades on pildil kujutatud valges suvekleidis blondi tüdrukut kes istub suure puu all. Tüdruku kõrvale on ennast istuvas asendis sisse seadnud kollaka poolpika karvaga koer. Kui tüdruku pilk on pööratud otse siis koer vaatab vasakule, justkui ootaks kedagi või on keegi sealtpoolt juba tulemas. Puu mille all nad istuvad on roheline nagu ka muru nende kahe all. Istujad ümbritseb suviselt värvikas aas
JOHANN KÖLER Lisanimi: Wiliandi Sündis: 8.märts 1826 Vastemõisa Suri: 22.aprill 1899 Peterburis Esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik http://et.wikipedia.org/wiki/Johann_K%C3%B6ler#/ media/File:Johann_K%C3%B6ler.jpg Elukäik Viljandi elementaar- ja kreiskooli (maaler) 1846-1855 Peterburi Kunstide Akadeemia
Mida on teinud eesti keele jaoks? ● oma väitekirjas käsitles ta keeleajalooliselt soome-ugri keele grammatikat ● uuris eesti vanemat kirjakeelt, soome-ugri rahvaid, läänemere-soome sõnade päritolu, eesti keele mitmusevormide kujunemist. ● avaldas eesti ning soome keele õpperaamatuid ● tegi mitmeid keeleuurimisreise M. Veske mälestussammas Suri 4. mail 1890 südamerabandusse. Tema põrm toodi Tartusse ja maeti Raadi kalmistule. 1899. aastal avati tema haual mälestussammas (Mihkel Veske büst). Büst eemaldati haualt pärast II maailmasõda. Mihkel Veske sünnikohta Holstre v. Veske talu tähistav mälestusmärk 1971. a. Teosed Veske on mitmete populaarsete luuletuste ja rahvalike laulude sõnade autor. Eluajal avaldas ta raamatu "Laulud viisidega" (1874), 1899. ilmus kogu "Dr. Veske Laulud". Veske tuntuimad tekstid on rahvalikud laulud "Kas tunned maad, mis Peipsi
3. Kui enesetunne lubab, siis edasi joosta, kui ei luba, siis võimalikult kiiresti kõndida, kuni 12 minutit täis saab. Cooperi testi hindamisskaala: 1. harrastajatele Cooperi test Vanus Väga hea Hea Keskmine Halb Väga halb M 2700+ m 2400 - 2700 m 2200 - 2399 m 2100 - 2199 m 2100- m 13-14 N 2000+ m 1900 - 2000 m 1600 - 1899 m 1500 - 1599 m 1500- m M 2800+ m 2500 - 2800 m 2300 - 2499 m 2200 - 2299 m 2200- m 15-16 N 2100+ m 2000 - 2100 m 1900 - 1999 m 1600 - 1699 m 1600- m M 3000+ m 2700 - 3000 m 2500 - 2699 m 2300 - 2499 m 2300- m 17-20 N 2300+ m 2100 - 2300 m 1800 - 2099 m 1700 - 1799 m 1700- m M 2800+ m 2400 - 2800 m 2200 - 2399 m 1600 - 2199 m 1600- m 20-29
euroopalikus laadis luksuskorteris Vietinghofi majas Suure Teatri lähedal, ei unustanud ta ometi seda rahvast, kelle hulgast ta ise põlvnes, vaid tundis sellele kogu südamest kaasa. Köler toimetas tsaarile talupoegade palvekirju, oli tegev Aleksandrikooli komitees, aitas oma sõbral Jakobsonil käima panna ajalehte "Sakala", oli Kirjameeste Seltsi aupresident jne. Oma tegevuse eest kutsus rahvas teda austavalt "isa Köleriks" ning kui ta 1899. a. suri, siis kujunesid tema matused Suure-Jaani kalmistul tuhande osavõtjaga rongkäiguks koos kahe laulukoori ja kolme puhkpilliorkestriga. Peterburis elades maalis Köler põhiliselt vene tähtsate inimeste portreid. Eestit külastades jäädvustas ta lõuendile ka eesti intelligentsi (H. Treffneri, Fr. R. Kreutzwaldi). Eesti kunsti kullafondi kuuluvad tema isa ja ema portreed, mis on esimesed realistlikud talupoja portreed eesti kunstis
helidega. Muusikas tähendab impressionism eelkõige kõlavärvide tuginevat suunda. Impressionistid väldivad muusikas meloodiat, harmooniat ja rütmiliselt selgesti eristatavaid arengufaase ning taotlevad pidevalt, voolavat elementide üksteisega kohandamist. Debussy looming Klaveriteosed: * Deux Arabesques (1888) * Suite bergamasque (sisaldab loo Clair de Lune, 1890) * Reverie (1890) * Pour Le Piano (1899) * Estampes (1903) * Images (1905, 1907) * Children's Corner (1909) * Preludes (1910-1913) * Etudes (1915) Orkestriteosed: * Fauni pärastlõuna (Prélude à l'après-midi d'un faune, 1894) * Nocturnes (1899) * Dances Sacrée et Profane (1903) * La Mer (1905) * Images (1909/1911) * Le martyre de St. Sébastien (1911) * Jeux (ballett, 1913) Kammermuusika: * Keelpillikvartett g-moll (1893) * Syrinx (1913) * Sonate pour violoncelle et piano (1915)
Helilooja tõi oma teostes kaasa uuendusi harmoonia valdkonnas. Ta hakkas kasutama täistoonlaadi (kõik helirea astmed koosnevad täistoonidest. Täistoonlaadi esinemise näiteks on ooper "Pelléas ja Mélisande". Debussy armastas ka noonakordi ning kvart-kvindi kooskõlasid. Neid võib leida programmilisest klaveriprelüüdist "Uppunud katedraal". Samuti kasutas ta oma teostes pentatoonilist helirida. Klaveriteosed: Orkestriteosed: Pour Le Piano (1899) Fauni pärastlõuna Images (1905, 1907) Images Children's Corner (1909) Noctumes Preludes (1910-1913) La Mer Etudes (1915) Kammermuusika: Ooper: Keelpillikvartett g-moll Pelléas ja Mélisande Maurice Ravel Joseph-Maurice Ravel (7. märts 1875 28. detsember 1937) oli prantsuse impressionistlik helilooja ja
Lõi pärast pikka matka Põhja-Soome ja Valge mere äärsesse Karjalasse oma esimesed ,,Kalevala" ainelised kompositsioonid ,,Aino"(1891) ja ,,Sampo tagumine"(1893). Vahepealseile sümbolistlikele teostele (,,Probleem" ehk ,,Sümpoosion", 1894) järgnesid lihtsad, kontuure toonivad ja dekoratiivselt stiliseeritud laadi teosed, nt. ,,Sampo kaitsmine"(1896), ,,Lemminkäise ema"(1897) [vt. Pilt 2], ,,Kullervo needmine"(1899) [vt. Pilt 1] ja Pariisi maailmanäituse Soome paviljoni freskod (1900, hävinud paviljoni lammutamisel, osa korratud 1928 Helsingis Rahvusmuuseumis), millega ta sai soome rahvusromantilise ja juugendstiili silmapaistvamaks esindajaks. Gallen-Kallela on üks soome tarmekunsti rajajaid. Galleni stiil muutus kunstniku vananedes ikka jõulisemaks ja ilmekamaks. Ta illustreeris ka raamatuid (nt. A. Kivi ,,Seitse venda", 1906 1908) ning on andnud ka hulga joonistusi kunstitöö esemete jaoks
..ja veel Kölerist Eestis oligi JK rohkem tuntud avaliku tegelase kui maalikunstnikuna, kuigi Köler maalis mitmeid pilte ka kodumaa teemadel, polnud need Eestis kuigi tuntud. Laiemalt teadvustas teda 1879 valminud freskomaal Kristusest Tallinna Jaani kirikus, mis aga Kristuse modelliks olnud Kassari mõisa kutsari Villem Tamme vastuolulise isiku tõttu ägedat poleemikat tekitas. Surma põhjus Elu lõpupoolel tõmbus pettunud ja väsinud Johann Köler avalikust elust tagasi. 1899 tabas teda oma vana sõpra Jakov Gorti maalides rabandus. Johann Köler maeti suurte auavalduste saatel kodusele SuureJaani kalmistule.
1911 sai Saksa Heliloojate Liidu hindamiskomisjoni liikmeks 1914 Sai saksa kodakondsuse Suri 29. oktoober 1918 kopsupõletikku,maeti Wilmersdorfi surnuaeda 7. juuni 1992 toodi tema põrm Eestisse ning maeti ümber Kullamaale http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/ Looming Esimene sümfooniline teos- "Julius Caesar" (1896) Esimene kantaat- "Johannes Damaskusest" (1897) Esimene klaverikontsert (1897) Esimene klaverisonaat (1897) Esimene keelpillikvartet (1899) Esimene oratoorium (1909) Vokaalsümfoonilised teosed: Oratoorium "Joonase lähetamine" (1907-1909) Väiksemad vaimulikud teosed : "Eks teie tea"(1900), "Otsekui hirv" (1904) Orkestriteosed: Avamäng "Julius Cesar" (1896) Oreliteosed Klaveriteosed Kammermuusika http://www.youtube.com/watch?v=yBpI4-W Majamuuseum Käina alevikus Avati Tobiase 100-nda sünniaastapäeva puhul 1973 Ulatuslik ülevaade elust ja loomingust Mälestus 1929 püstitati Haapsallu mälestussammas
.........................................................9 Edu kõrgpunkt 1892-1894............................................................................................................... 9 Loozis teatriaeg.........................................................................................................................9 Belle époque 1894-1895................................................................................................................10 Sihita tee 1895-1899...................................................................................................................... 10 Viimased aastad 1899-1901...........................................................................................................11 Kunstiline kokkuvõte.................................................................................................................11 Pärast Toulouse-Lautreci...........................................................................
opereti kui ka ajastu märksõnad. ,,Viini veri" on erilaadne operett J. Straussi loomingus. Viini Karlteater tellis selleks, et madalseisust välja jõuda, uue opereti Johann Straussilt. Strauss oli siis juba üle 70 ja ei võtnud tellimust vastu. Siis lepiti kokku, et uus operett kirjutatakse Straussi varasemate oopuste põhjal neid oli tal tervelt 477! Heliloojale tuli appi dirigent Adolf Müller. Kui opereti muusika-dramaturgiline plaan oli valminud, haigestus helilooja ja suri 3.juunil 1899. Dirigent oli sunnitud töö lõpetama ning ,,Viini veri" esietendus 25.oktoobril 1899 erilise eduta meloodiad olid publikule liiga tuttavad. Alles mõned aastad hiljem kuulsas An der Wien- teatris saatis operetti menu. Ja sealt alates kõikjal. Võib-olla on õigustatud väide, et ,,Viini veri" jääb alla ,,Nahkhiirele", kuid seda siis ainult liberetto osas. Muusikaliselt kuulub siia uskumatult palju igihaljaid lugusid.
oli redigeerida Johann Wolfgang Goethe loodusteadlikke töid väljaandele Sophie. Ta töötas seal seitse aastat, peale mida kolis Rudolf Stainer Berliini. Ajal, mil ta töötas Weimaris, osales ta Schopenhaueri kogutud teoste 12 köite ja Jean Pauli kogutud teoste 8 köite avaldamisel ning toimetamisel. Lisaks toimetas ja avaldas ta Berliinis koos Otto Eroch Hartlebeniga kirjandusajakirja nimega Magazin für Litteratur. See toimus aastatel 1899-1904. 1893 oli märkimisväärne aasta, mil Steiner avaldas oma põhiteose pealkirjaga ,,Vabaduse filosoofia", milles pani ta paika oma hilisemate tööde filosoofilised aluspõhjad. Aastatel 1899-1904 töötas ta õpetajana Berliini tööliste koolis, kus ta õpetas õpilastele ajalugu, kirjandust, loodusteadusi ning kõnekunsti. Rudolf Steiner oli aastast 1899 kuni 1911 abielus Anna Eunickega. 2.2 Rudolf Steiner'i peamised teadustööd ja raamatud
2. Sünniaeg: Ametlike andmete järgi 21. detsembril (9. detsembril) 1879. Edvard Radzinski andmetel sündis 18. detsembril (6. detsembril) 1878 3. Sünnikoht: Gruusia, Gori 4. Vanemad: o Isa: Vissarion Dzugasvili (1850 - 1891?) o Ema: Jekaterina Georgijevna (1858 13. mai 1937) 5. Vennad: o Mikhail (1876 - 1876) o Georgi (1877 - 1877) 6. Haridustee: o 1888-1894 Gori vaimulik kool o 1894-1899 õppis Tiflise õigeusklikkus vaimulikus seminaris 7. Karjääriastmed aastatega: o 1899 Tiflisi Füüsikaobservatooriumi kontoriametnik o1901-1902 oli Tiflisi ja Batumi VSDTP komitee liige o 1906-1907 VSDTP Bakuuu komitee liige ja VSDT(b)P IV kongressi saadik Stockholmis o 1922-1953 NLKP peasekretär o 1930-ndatel erinevad ametikohad (Rahvuste komissar ja Tööliste ja talupoegade järelevalve komissar) 8. Ühiskondlik tegevus:
ERNEST HEMINGWAY ELU JA LOOMING 1899-1961 Ernest Hemingway sündis 21.juulil 1899.a maa-arsti pojana Chicago eeslinnas Oak Parkis. Pärast kooli lõpetamist 1917 töötas ta ajutiselt kohaliku reporterina ajalehe Kansas City Star juures, võttis siis Punase Risti vabatahtliku sanitarina osa Esimesest maailmasõjast. Rindel läbielatu jäädvustas ta romaanis “Hüvasti, relvad!” Mõne kuu viibis ta Michiganis, kalastas, luges ja kirjutas jutustusi, mida aga ükski ajaleht ei avaldanud. 1920.a sai ta koha ajalehe Toronto Star Weekly juures, aasta lõpus kolis ta
Saksa lambakoer on üks populaarseimaid koeratõuge maailmas. Seda tõugu on järjekindlalt aretatud aastast 1899. Saksa lambakoera aretamise idee autoriks on Max von Stephanitz, kes seadis endale eesmärgiks välja aretada tark, tugev, vastupidav ning truu koeratõug. Tänapäeval on Saksa lambakoer enimlevinud teenistuskoer maailmas. Teda kasutatakse valve-, saate-, jälitus-, narko-, pääste- ja juhtkoerana. Saksa lambakoer on äärmiselt intelligentne, õpihimuline ja kuulekas. Ta on hästi õpetatav ning aktiivne koer. Saksa lambakoer ei ole diivanikoer ja seetõttu ei sobi ta igale inimese.
Viktoorialik periood Inglismaal:Viktooria(1837-1901),õitsenguperiood, Ingl. Nimetati maailma sepikojaks tööstus- Toodangumahult, Koloniaalimpeerium oli suurim, kui ühelgi teisel riigil, sufrozetid-naisõiguslased, Naiste valimis õiguse seadus , Inglise Buuri sõjad 1899-1902 ,Iirima nõuab home rule e. Omavalitsust, Kõige esimesena sai valima naine Uus-Meremaal 1893 .1902 austraalia, 1905 Soome, 1918 Inglismaal , 1928 üldine valimisõigus, 1918 Eesti, 1971 Sveits .Vene impeerium : Nikolai II võimuletulek 1894-1917, isevalitsus-mittevenelaste rõhumine, venestamine- eriti Poolas, Soomes ja Baltimaades.Vene revolutsioon:1905-1907 .Põhjused: Jaapani sõjas lüüasaamine teravdas Venemaa riigi teravaid siseprobleeme, Verine pühapäev 9
Ernest Miler Hemingway Ernest Miller Hemingway (21. juuli 1899 2. juuli 1961) oli üks kahekümnenda sajandi tähtsamaid ja mõjukamaid kirjanikke Ameerika Ühendriikides. Hemingway töid mõjutasid esimese maailmasõja läbi elanud inimesed, kes olid muutunud tõrjuvateks ja küünilisteks, kuid nõudlikeks emotsioonide alal ning neile vastukaaluks tavalised inimesed, kes leidsid rahuldust lihtsatest tegevustest nagu kalapüük. Surm ja vägivald oli Hemingway loomingus pidevad teemad. Tema lemmikhobiks oli jahtimine
Amandus Adamson sündis 12. XI 1855 Uuga-Rätsepal, Paldiski lähedal. Õppis aastatel 1876-79 Peterburi Kunstiakadeemias skulptuuri, elas aastail 1887-91 Pariisis, hiljem mitu korda Itaalias. Oli 1886-87 Peterburi Kunstide Edendamise Seltsi kooli ja 1901-04 Stieglitzi kunsttööstuskooli õppejõud. Sai 1907. a. Peterburi Kunstiakadeemia akadeemikuks. 1918. a. asus Paldiskisse. Loomingu paremikku kuuluvad "Hülgekütt Pakri saarelt" (1898), "Äreval ootel" (1899), mütoloogilised ja allegoorilised kompositsioonid "Koit ja Hämarik" (1895), "Kalevipoeg ja Sarvik" (1896), "laeva viimane ohe" (1899), "Noorus kaob" (1919). Portreedest tuntakse enam J. Köleri büsti (1911), monumentidest "Russalkat" Tallinnas (1902), Uputatud Laevade monumenti Sevastoopolis (1904), F. R. Kreutzwaldi mälestussammast Võrus (1926) ning L. Koidula mälestussammast Pärnus (1929). Peale selle on A. Adamson teinud rohkesti dekoratiivtöid, näit. Peterburi Vene Muuseumi nn
1696-1697 oli ta Eestimaa rüütelkonna peamees. Tema surres läks mõis edasi tema postuumselt sündinud pojale Reinhold Gustav von Ungern-Sternbergile. Peale viimase surma 1787.aastal pärandus mõis hilisemale Tartu Ülikooli asekuraatorile parun Johann Friedrich Emmanuel Ungern-Sternbergile, kes 1802.aastal müüs selle krahv Jacob Pontus Stenbockile. 1878.aastal ostis mõisa krahv Ewald Alexander Andreas Ungern-Sternberg ning liitis selle Ungern-Sternbergide fideikomissiga. 1899. aastal päris isa surma järel mõisa krahv Ewald Adam Gustav Paul Konstantin Ungern-Sternberg. Kui viimane lastetuna suri, läks mõis edasi tema nooremale vennale Klaus Kaspar Alexander Ungern-Sternbergile, kes oli ühtlasi ka mõisa viimane võõrandamiseelne omanik. Ungru mõis asutati 1523. aastal, mil ta eraldati naabruses olevast Kiltsi mõisast. Alates 1620test aastatest kuni võõrandamiseni 1919 oli mõis von Ungern-Sternbergide omanduses. Mõisa viimane
Juhan Sütiste (1899-1945) Elulugu Kuni 1936. aastani Johannes Schütz Sündis 1899 Tartumaal Pärit vaesest perest Käis karjalaste koolis Teenis raha ajalehepoisina, kingsepa kui ka kellasepana Võttis osa Vabadussõjast 1923, Tartu Ülikool, kirjandus ja rahvaluule Ülikool jäi lõpetamata 1934, töötas Tartu teatrikoolis 1938, Eesti Draamateater, dramaturg 1941, mobiliseeriti Tallinna Töölispolku, kus haigestus Haiglast saatis Saksa okupatsioonivõim Sütiste
* 6. , . * 7. , , , [1]. 5 . -- (1893) (1894); - (1865), (1884) (1896) , -- (1904); (1894); (1887); -- (Royal Society): ( , 1892), (1888), (1886); -- : (Accademia dei Lincei, 1893), (1905), (1889), (, 1903), (, 1889), (1889), - (), , (1891), (1891), (R. Irish Academy, ), , (accocié, 1896), (-, 1893); (Royal Insnitution of Great Britain, ) (1891); - - (1876), (1899), (1900), (1900), (1901), (1904) ; (1880), (1880), (1880), (1880), (1880), (1902), - (1903), (1904) , -- (1895), - (1904) - , - - (1869) (1881) , (1880). . . - (1880), (1881), (1900), - (1890) ; -- 30- , , -- ; -- ( , 1899), (1888), (1883), (1889), (1894) , -- (1875) (1899), (1888), (1893), (1886), - (1889) (1897) , (1904), (, 1904), -- (1901) . (1882),
. », 1876-1877 , 1880 , 1892 , 1895 . (1899--1900)
sügavaid drmaatilisi kõlavärve, suur kõlamaalingute meister, karged kooskõlad. Tuumaks on tema 7 sümfooniat, mida ta kõiki kasutas, et arendada sügavamaks oma isiklikku komponeerimisstiili (mängitakse siiamaani). Lisaks sümfooniatele on tal veel viiulikontsert d-moll, sümfoonilised süidid ja poeemid, üle 100 pala häälele ja klaverile, muusikat näidenditele ja vabamüürlaste rituaalset muusikat. Enam tuntud on sümfooniline poeem "Finlandia"(1899) ja valss "Valse triste" näidendist "Kuolema". TEOSED süit "Karelia"(1893) ; "Kevadlaul"(1894) ; Vabamüürlaste rituaalimuusika(1927) sümfooniad: Sümf. nr.1, e-moll(1899) ; Sümf. nr. 2, D-duur (1901-02) ; Sümf. nr. 3, C-duur(1907) Sümf. nr. 5, es-duur(1915) ; Sümf. nr. 6, d-moll(1923) ; Sümf. nr. 7, C-duur(1924) sooloinstrumendile ja orkestrile: viiulikontsert, d-moll(1903) ; kaks serenaadi viiulile ja orkestrile nr.1, D-duur(1912) lavamuusika: Arvid Järnefelt "Surm"(1903;1911) ; W
· Võimsamad jäämurdjad võivad murda kuni 4 m paksusesse jäässe kanali · Vastu jääd sõites laev tõuseb ning purustab selle raskusega Esimesed jäälõhkujad · Nüüdisaja tüüpi jäämurdja ehitas esimesena 1864. aastal Vene tööstur Mikhail Britnev sõiduks Kroonlinna ja Oranienbaumi vahel. · Selle nimi oli Pilot ja võimsus 0,04 MW. Esimesed jäälõhkujad · Esimene arktiline jäämurdja oli Jermak ning loodi Stepan Makarovi poolt 1899. aastal Inglismaal · Põhidisain oli võetud Pilotilt · Kasutuses oli 1899-1911 20. sajand · 1940dest aastatest hakati kasutama diisel-elektri mootoreid · Laevakere kahe kordne · Laevad jagatakse klassidesse, põhinedes jää paksusele, mida on võimalik katki teha · Modernsetel jäälõhkujatel on sõukruvid nii ees kui taga, veeballast, augud allpool veepiiri, millest lastakse välja õhumulle ning kasutavad asimuutkäiturit. USA · 1941. aastal hakkas USA
· Pärast lõpetamist läks sksle,belgiasse jne · Töötas pärast täiendusikeisriperekonnas kunstiõpetajana ja peterburi kunstiakadeemias õppejõuna · 1867 sai riigiametniku korsakovi portree est tiitli · Ei kaotatud sidet eesti haritlastega ningosales ka ärkamisaja sündmustes · Maalid: ketrajad,hiiu naised kaevul,truu valvur ema isa portree · Teoste sisu oli seotud eesimaaga · Lõpupäevil elas siiski peterburis 1899 suri August Ludwig weizenberg(skulptuur) · Tema looming arenes realism suunas · Tegi paljudele kultuuriinimeste portreed · Sündis 1837 a kanepi lähidstel · Aastani 1863 töötas mõisatislerina · 1873-1890 töötas,elas roomas · Siirdus 1890-1914 peterburi · Kuni siiamaani 1931 elas tallinnas · Avas 1920 a kadrioru lossis skulptuuride püsinäituse
siit mindi ka Saksamaale haridust omandama. Ajakirjanduses ilmusid artiklid Düsseldorfi Kunstide Akadeemiasse õppima ja õpetama suundunutest. Tollele ajale iseloomulikud on Carl Timoleon von Neff (1804-1877) ja Oscar Hoffman (1851-1912) kes tegid põhiliselt linnavaateid, steene talurahva elust, ilustsevat salongikunsti ja portreeisid. Esimesteks eesti soost professionaalseteks kunstnikeks on maalija Johann Köler (1826-1899) ning kujurid August Weizenberg (1837-1921) ja Amandus Adamson (1855-1929). Johann Köler(1826-1899) ta sündis Viljandimaal ja vaesusest hoolimata lõpetas Peterburi Kunstide Akadeemia 1855. Lõputööks ,,Herakles toob Kerberose põrguväravast". Keiser Aleksander II portree eest saadud stipendium võimaldab tal rännata Euroopas(Itaalias, Pariisis) Ta on maalinud altaripildid Võnnu kirikule ja Kaarli kirikule Tallinnas absiidimaal ,,Tulge minu juurde kõik, kes
Andrei Platonov (1899-1951) Elulugu Sündinud 1. septembril 1899 Andrei Klimentov (kuni 1920. aastateni) Pärit Voronezi-lähedasest töölisagulist Lukksepa perest Lasterikas, kuid vaene pere Alustas luuletamisega 12-aastaselt Poisikesena pidas paljusid ameteid: jooksupoiss, juhutööline, lukksepasell, vedurijuhi abi, montöör. Elulugu Käis kihelkonnakoolis ja kaks aastat linnakoolis Kool jäi lõpetamata Revolutsiooni ajal (1917-1918) töötas veduriremonditöökojas Õppis Voronezi polütehnilises instituudis
. . , , , . . , . , - , . , , , . , , , . . , , . 1875 . .. . ... . 1907 , , , . 20 . "". . , 1904 , - " ", 1854 . 1911 , . 300- , . 23 . . , . " " (1894), " " (1899), " " (1904), " " (1905) , , . - ( - ) ( ) 200- -. - " ", " ", " " " ", "", " , ", "" " "... . -. . : ... 19 - , . 20 . , , , , , , , , . .. "" 7 1893 9- "". -177 , 12 II . 9 , 7 1902 , .
, 24 1844 , C 13 1863 10 " " " " (18701873) " " 6 1876 " " (18801883) " " (1884) " " (1885) " " (1880 1891) " " (1881) (1892) C 1894 1907 C 1898 1899 29 1930 B , 86
koosneb kolmet osast. Need kajastavad poeetiliselt pilvist päeva Seinei kohal, Pariisi karnevali, kus mängib puhkpilliorkester, ja sulnist meremaastikku laulvate näkineidudega ning kuuluvad tema kõige impressionistlikumate teoste hulka nagu ka sari ,,Estambid" klaverile, mille osadeks on pseudeorientaalne ,,Pagoodid", ,,Õhtu Granades" (rauge hispaania habanera) ja virtuooslik ,,Aiad vihmas". 5 Abiellumine 1899. aastal leidis Debussy kelle tõmmu mefistolik välimus naistele väga meeldis Gaby asemele ilusa blondeeritud modelli Lilly Texier. Harimatu tiisikushaige Lilly oli talle täiesti sobimatu naine. 1903. aastal tutvus Debussy Emma Bardaciga, kes oli Faure endine kallim ja nüüd pankuriproua. Nad armusid teinetseisesse kirglikult ja pagesid Jersey saarele (kus Debussy kirjutas klaveripala ,,Rõõmu saar"). Lilly
Skulptuur · Ehitusplastika · Reljeefid · Vabaplastika Materjalid: puit, klaas, jää, plastik, liiv, metall, pronks, vaha V.Timofeev Mati Karmin ,,Jahil" ,,Kalevipoeg" Malm Betoon, raudkivi 1899 1990 Mati Karmin, Tiit Trummal ,,Suudlevad tundengid" 1988 Riho Kuld ,,Energia" 1982
1862-1863. Maalikunst Prantsusmaa Edouard Manet. Olympia. 1863. Maalikunst Prantsusmaa Claude Monet. Impressioon. Tõusev päike. 1873. Maalikunst Prantsusmaa Auguste Renoir. Näitlejanna Jeanne Samary portree. 1877. Maalikunst Prantsusmaa Edgar Degas. Sinised tantsijannad. 1898-1899 Puäntillism Prantsusmaa Paul Signac (1863-1935) Mänd Saint-Tropezi lähedal. 1909. Skulptuur Prantsusmaa Auguste Rodin. Mõtleja. 1880. POST- IMPRESSIONISM 1880 - 1900.a. Maalikunst Prantsusmaa Paul Cezanne. Sainte Victoire'i mägi. u. 1897. Maalikunst Prantsusmaa Paul Cezanne.
advokaadibüroos kirjutajana. Maalima hakkas ta alles 20-aastaselt ja sedagi suuresti juhuse läbi. 1891. aastal loobus ta oma senisest töökohast ning läks elama Pariisi, et saada elukutseliseks kunstnikuks. Esialgu ei olnud Matisse'i maitse kaugeltki mitte avangardistlik ning tema varaseimad Pariisis maalitud tööd olid 17. sajandi Madalmaade stiilis, millest olid eestkuju võtnud prantsuse 1850. aastate realistid. 1892. aastast 1899. aastani võttis ta tunde Gustave Moreau juures Pariisi Kaunite Kunstide Koolis (École des Beaux-Arts). Matisse sai fovismi peaesindajaks. Ta lähtus oma tööd tehes impressionismist ja neoimpressionismist. Fovistliku laadi kujundas 1905-1908, ta tõusis sellega avangardistlike tippkuntsnike hulka. Tema rõhutatult kahemõõtmelised maalid väljendavad pidulikkust ja elurõõmu, nende mõju põhineb suurtel säravatel puhastel värvipindadel, mille rütmi rõhutab arabeskne kontuur.
annaabi.ee 
