Koka praktiline töö suurköögis Linnulihapuljong Lihapuljong Kalapuljong Seljanka Borš Frikadellisupp Rossolnik Hartšo Oasupp Nuudlisupp Valgepõhikaste Kartulilisand Toorsalat Köögivilja lisand Punapeedi küüslaugu salat Mannapuder Kaerahelbepuder Risoto Ploff Keedetud pasta Praetud kala – kilu Ahjukana Pikpoiss Hakkliha kotletid Kurzeme strogonov Guljašš Kartulilisand Köögiviljalisand Sealiha portsjonitükid Seapraad Üleküpsetatud sealiha Mulgikapsas Köögiviljavorm Makaronivorm värskekapsa ja hakklihaga Maksapasteet Kartulisalat Rosolje Rosolje Puuvilja salat Täidetud munad ja singirullid Kakaokisell Leivasupp hapukoorega Mannavaht Riisilumi Kamavaht Kohupiimavaht Saiavorm Aitäh vaatamast! Koostanud: Inna Raud
меню Jessica Järvelt SUUPISTED/ЗАКУСКИ/SNACKS Pannkoogid lihaga/блинчики с мясом/Pancakes with meat 1.50 Krevetisalat meloniga/салат из креветок с дыней/Shrimpsalad with melon 1.80 Salat mozzarella juustu ja tomatidega/салат из сыра моцарелла с помидорами/salad with mozzarella cheese and tomatoes 2.00 SUPID/СУПЫ/SOUPS Borš/Борщ/soup with meat, cabbage, beet and potatoes 1.20 Läätsesupp/Черевица/lentil 1.00 Seljanka/солянка/soup with different meats, potatoes and olives 1.40 PRAED/ЖАРКИ/MAIN DISHES Seapraad seentega/свиное жаркое с грибами/pork roast with mushrooms 2.60 Suitsutatud forell/копчёное филе форели/smoked trout 3.00 Lasanje liha ja juustuga/лазаня с фаршем и сыром/lasagna wit...
HÄÄLIKUORTOGRAAFIA ii Vali sulgudes esitatud variantidest õige. Tõmba sellele ring ümber! Ostsin õhtuks apels(i, ii)ne ja mandar(i, ii)ne. Afi(š, šš)ilt vaatas vastu tuntud režiss(ö, öö)ri portree. Ettevõtluse sümpoos(i, j)on lõppes üldise de(b, p)atiga. Ostsin uue du(š,šš)i(g,k)eeli. Ser(i,j)aali peategelane oli e(f,ff)ektne kuju. Diskuss(i,j)oonis osales (g,k)arismaatilisi d(z,ž)entelmene. Aka(d,t)eemikuks kandi(d,t)eeris kolm pro(f,ff)essorit. Kohtume sadama reisitermin(a,aa)lis. Arved on veel saama(t,tt)a ja maksma(t,tt)a. Tradits(i,j)oon ei luba alkoh(o,oo)li pruukida. Kas pens(i,j)onifond on tänapäeval e(f,ff)ektiivne? Otsisin vastust ents(ü,i)klo(b,p)eediast. Koolis kä(i,ij)es tundub see ikka tüütava kohana. Tema otsus on alati rau(d,t)selt lõ(p,pp)lik. Meie arhi(d,t)ekte on sageli kritiseeritud. Ehitusmater(i,j)alide lao eest kannab mater(i,j)aalset vastutust juhataja. Inimeste psüü(h,hh)ikahäired kuuluvad p...
soolahaugi, keedukala ja kalamarja. Kõik supid, mille koostises polnud kapsas, olid uhhaad. „Štšiks“ nimetati aga kapsaga suppe (olgu siis tegu hapu – või toore kapsaga). Viimased võisid sisaldada nii kala kui ka liha. Supid olid tummised ja paksud ning tänu sellele sama toitvad kui praad. Ka seljanka, kus põhilisteks koostisaineteks sibul ja hapukurk, oli algselt pigem pajaroog kui supp. Tuntuimad supid: kapsasupp. Borš. Kalaleem, seljanka (kala-või lihasupp seente, kapsa, sibula ja kurgiga), hernesupp kuivikutega. Muud soojad road: vedel puder, keedetud rupskid küüslauguga, liha ja pudruga täidetud soolikad, praetud soolaseened naeri- ja porganditäidisega, küpsetatud peet pudruga, praetud kõrvits, nuudlisupp, täidetud kala. Eriti enne seda, kui kartul Euroopasse jõudis, söödi Venemaal palju tatart- ja tanguputru. Bojaaride aeg iseloomustab küpsetiste suur
Õigekirja kontrolltöö 1. Akrobaat, varietee, grammofon, borš, garantiin, palett, grandioossed, sõudsid, pletruus, abiturient, ballett, peatselt, Brasiilia, kanister, terrass, puhvet, stipendium, traagiline, boheemlane, taburet. 2. Raudtee-äärne lepa võsa, sealtpoolt, rohkesti herilase pesi, häälte ja kapjade kõmin, küüni taoline ehitis, 60 kilomeetrise matkaraja lõpp oli Tammasaare nimelises kultuurimajas, päevitamiskoht, kahe järve vaheline, Võrtsjärve äärne laagriplats, Tiit Piibelehe nimeline romaani võistlus,
TÄHEORTOGRAAFI A EESTI KIRI JA TÄHESTIK Meil on ladina kiri. Kasutame alustähestikuna ladina tähestikku, millel põhineb üle 500 keeletähestiku, sh läti, leedu, soome, vietnami, inglise, hispaania, türgi, hausa ning eestigi tähestik. Ladina tähestik põlvneb kreeka tähestikust ja see omakorda foiniikia tähestikust. Algul olid ainult suurtähed, keskajal lisandusid väiketähed ja kirjutuskirja tähed. Trükikiri oli meil varem gooti kiri (fraktuur), mis 1940. aastaks taandus lõplikult antiikva eest. Eesti tähestik: Aa Bb Dd Ee Ff Gg Hh Ii Jj Kk Ll Mm Nn Oo Pp Rr Ss Šš Zz Žž Tt Uu Vv Õõ Ää Öö Üü TÄHEORTOGRAAFIA TÄHESTIKUST Eesti tähestik: Aa Bb Dd Ee Ff Gg Hh Ii Jj Kk Ll Mm Nn Oo Pp Rr Ss Šš Zz Žž Tt Uu Vv Õõ Ää Öö Üü. Võõrtähed: Cc Čč Qq Ww Xx Yy. EESTI HÄÄLIKUD Täishäälikud e vokaalid: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü Kaashäälikud e konsonandid: b, d, f, g, h, j, k, l, m, n, p, r, s, t, v Helilised häälikud: täishääl...
Merendus: ankur e lass, kiiker, hottermann, mast, raa e viikingi puri. Raha: münt, taaler, veering, tukat. Elukutsed: amet, antverk e käsitööline, meister, sell, käärid, haamer. Kool (plein+stein= pliiats), kriku sõnad, muusika, kaardimängud. Vene laenud Sõjaväelised: munder, pagun, kasarm, ranits, tääk, majakas, medal, nuut, türm; uulits, vaksal. Raha: kopikas (oda-kopjor), tengelpung, sovotnik e kuldmünt, paju (pajukile - pennsionile) Toit: kapsas, porgand, borš, seljanka, kissell, samagon e puskar; mahorka e ise tehtud tubakas. Barbarismid: ladna, siva, davai, vaaritama. Pintsak. Vulgarismid: looder, tolvan, suli, ment, pogra e piirivalvur. Germaani laenud (14-15 saj, meremehed) Toit: juust, põld, leib. Kodu:hame, nõel, nael, jõulud, reede, valitsema, ahi, sukk, vaip, padi, küünal. Võitlus: mõõk, raud, sadul, kuningas. Saksa laenud (17-19 saj, ülemsaksa)
Ammustest aegadest on vene köögis kasutatud naerist, kapsast, rõigast, hernest, kurke. Juurvilju söödi toorelt, aurutatult, keedetult, soolatult ja ka hapendatult. Juurviljadest valmistati suupisteid (sakuskasid), hiljem hakati valmistama salateid. Vedelad soojad toidud olid venemaal kasutusel juba ammustel aegadel: alguses uhhaa, värskekapsa- ja hapukapsasupp, leemed, tummid, rokk, hiljem borš ja rassolnik, seejärel seljanka. Vene rahvusliku köögi omapära ei olenenud mitte üksnes ainetest, millest toitu valmistati, vaid ka erilisest valmistamisviisist – hautamisest ja küpsetamisest vene ahjus. Vene ahjus valmistati toitu savi- või malmpottides ja roog sai haududa seal tasapisi, sest temperatuur alanes järkjärgult. XVIII sajandil hakkas vene kööki mõjutama Lääne-Euroopa kokakunst, alguses saksa, seejärel hollandi, hiljem prantsuse kokanduse mõjud
4. Keeda tasasel tulel, pidevalt segades, kuni lillkapsas on pehme. 5. Püreeri kuumakindlas blenderis kuumalt, et kreem jääks hästi siidine. 6. Vala supp uuesti potti, lisa rõõsk koor ja kuumuta keemiseni. 7. Maitsesta muskaadi ja pipraga. Serveerimine: 1. Temperatuuril 65 °C 2. Kaunistada maitserohelisega, ilusate blanšeeritud või röstitud lillkapsaõisikutega. 3. Lisandiks sobivad röstitud saiatooted, seemned, pähklid. TOIDU NIMETUS Borš portsjoni kaal valmistatavaid g portsjoneid 200 kokku 2 Retsepti kaal Valmistamise kaal Toiduained Ühik 1 brutoKao % 1 neto 2 bruto 2 neto 1 värske kapsas kg 0.050 20 0.040 0.100 0.080 2 punapeet kg 0.040 25 0.030 0.080 0.060 3 porgand kg 0.010 20 0.008 0
Lihtsast hapnemata taignast tehakse karaskeid ja kohupiimakakukesi, lapšaad, pelmeene ja vareenikuid. Juurviljadest süüakse naerist, kapsast, rõigast, hernest, kurki. Juurvilju süüakse toorelt, aurutatult, keedetult, soolatult ja ka hapendatult. Juurviljadest valmistatakse suupisteid (sakuskasid), salateid. Vedelad soojad toidud: uhhaa, värskekapsa- ja hapukapsasupp, leemed, tummid, rokk, borš, rassolnik, seljanka. Vene köögi omapära on hautamine ja küpsetamine vene ahjus. Sinna pannakse toitu savi- või malmpottides, milles roog haudub tasakesi, sest temperatuur ahjus järk-järgult alaneb. Pliite vanasti ei tuntud. 18. sajandil (umbes 300 aastat tagasi) võeti kasutusele pliidid ja kastrulid, praepannid, vahukulbid jm. Hakati valmistama ka võileibu ja puljongeid. Vene toit jagunes ristiusust põhjustatuna kaheks: 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
