Lahesõda Esitlus Riigikaitses Koostajad: 2013 Konflikt Iraagi ja koalitsioonivägede vahel. Ajavahemik 2. augustist kuni 28. veebruarini 1990. Sõda algas Iraagi rünnakuga. Inim ja tehnikakaotused: USA: 148 lahingsurma ja 145 lahinguvälist, nende seas 15 naist. Iraak: umbes 35000 ohvrit, nende seas 15000 sõdurit. Mis oli Lahesõda? Olulisemad riigid: Kuviet, sest riik oli Iraagi rahvusvägede võimu all. Soov taastada Kuiveidi legitiimne valitsus. USA, kes nõudis kohest annekteerimise lõpetamist ning kohest vägede väljaviimist Kuveidi territooriumilt. Millised riigid kaitsesid oma huve konflikti kujunemisel? 1990 2.augustil alustas Iraak pommitamist Kuveiti, tungiti sisse ja annekteerisid riigi.
% riigi pindalast. Maakonna keskuseks on Jõhvi, mis asub Tallinnast 165 km kaugusel. Maakonnas tegutseb 49 üldhariduskooli, 61 koolieelset lasteasutust ja kolm kutseõppeasutust. Koolides õpib kokku umbes 15000 õpilast. Ida-Viru maakonna lipp koosneb kahest värvist, ülemine värv on valge ja alumine roheline. Lipu keskes asub sinisel taustal müür koos torniga. Müüri kohal on kaks mõõka risti. Maakonna vapiks on see sama sinisel taustal asuv müür koos torniga, mille kohal on kaks mõõka risti. Ajalugu Virumaa on üks vanemaid kohti Eestis, mille on inimene asustanud
Isikud, kes on nii esimeses kui teises ja kolmandas nimekirjas Isikud, kes on teises ja kolmandas, aga mitte esimeses nimekirjas Filter2 Isikud, kes on kolmandas nimekirjas rohkem kui üks kord (tulemuses kõik isikud ainult üks kord) Esimesel poolaastal tehtud väljamaksed, mis on väiksemad kui 10000 (kolmanda nimekirja alusel) Meestele makstud summad vahemikus 8000..15000 (kolmanda nimekirja alusel) Mehed teisest nimekirjast, kes on sündinud nädalavahetusel Naised teisest nimekirjast, kes on sündinud suvekuudel (juuni, juuli, august) Risttabel1 Inimeste arv sünni nädalapäevade lõikes (teise nimekirja alusel) Sama eesnimega isikute arv teises nimekirjas Sama perenimega isikute arv teises nimekirjas Inimeste arv sünniaastate lõikes (teise nimekirja alusel)
· Hea asukoht · Kerge ligipääs jne. 6 TURUNDUSPLAAN jan veb märts aprill mai juuni juuli august sept okt nov dets 1. Pluusid hind 250 250 250 250 300 350 200 200 300 250 250 250 kogus 36 36 45 49 56 65 65 75 82 56 42 45 summa 9000 9000 11250 12250 16800 22750 13000 15000 24600 14000 10500 11250 2. Teksad hind 450 450 450 500 500 400 350 350 350 400 450 500 kogus 56 52 45 52 40 32 34 24 56 56 56 68 summa 25200 23400 20250 26000 20000 12800 11900 8400 19600 22400 25200 34000 3. Jakid hind 600 600 600 600 600 550 500 500 500 600 650 650
Riho 6 Riina 20 Risto 9 Signe 11 Sigrid 17 Siina 17 Sirje 5 Sirli 15 Taivo 13 Tanel 9 Tarvo 16 Tatjana 11 Tiia 13 Tiina 13 Toomas 13 Tõnu 9 Uljana 13 Urmas 8 Veiko 12 Virve 15 Üllar 11 Üldkokkuvõte 1184 Nimi Isikukood Kuu Palk palgavahemik Natalja Niitsoo 46706257905 Juuni 16 900 15000 .. 20000 Hannes Ratassepp 36103067928 Mai 20 700 20000 .. 30000 Kairi Svarts 48210063825 Juuli 15 400 15000 .. 20000 Toomas Kivima 36907204776 Juuli 11 100 10000 .. 12000 Jaanika Luhakooder 47711229647 Aprill 11 300 10000 .. 12000 Kaie Vaask 47501101788 Märts 29 800 20000 .. 30000 Pirjo Kuhi 46303304443 Juuni 24 600 20000 .. 30000 Marek Tammik 38911226764 Jaanuar 24 800 20000 .
Muutuvad kulud 37500 15 43% Jääktulu 50000 20 57% Püsikulud 45000 18 Kasum 5000 2 1.Ettevõtte eesmärk on teenida 25000 kasumit. Milline peaks olema: 1) Käive 2) Ettevõtte toodangu maht 2.Kui suur on kasum 100000 eurose käibe korral? 3.Ettevõte kavatseb suurendada juhtkonna palga- ja reklaamikulusid 15000 võrra. Muudatuste tulemusena eeldatakse käibe kasvu 25000 võrra. Kas muudatused on ettevõttele kasulikud? Ülesanne 3 Ettevõte müüb praegu 10000 ühikut hinnaga 285 tükk. Ühiku muutuvkulu on 185 Püsikulud moodustavad ### Vabad tootmisvõimsused on olemas. Pakutakse tellimu 15000 tootele tükihinnaga 195 Kas tellimus võtta töösse? Ülesanne 4
Detail on suhteliselt hästi lõiketöödeldav, materjaliks on teras 235. Töötlemisoperatsioonideks on puurimine, keermestamine, avardamine, freesimine ja lihvimine. Töötlemiseks kasutan arvprogrammjuhtimisega seadmeid: lintsaag, 4-teljeline revolverpeaga vertikaalfreespink(4. vabadusaste-spindel saab pöörelda ümber horisontaaltelje), siselihvpink. Baaspinnad on valitud täpsuse ja pinnakvaliteedi nõuetele lähtuvalt. Tootmisprogramm on 15000 tk/aastas. Tooriku valik Algmaterjaliks on terasest margiga 235 valmistatud ümarvaltsmaterjal. Sellest lõigatakse lintsaega välja toorik . Toorik on selline valitud, kuna enamus pinnad on pöördpinnad ja teisalt seetõttu, et terase valu oleks problemaatiline (kallim kui valtsmaterjal). Marsruuttehnoloogia 1.Tooriku tükeldamine. Toorik lõigata ümarvaltsmaterjalist lintsaega mõõtudega Ød= 106 mm; L= 210 mm. 2. Ava puurimine, avardamine, keermestamine.
Muutuvkulud on 5,50 krooni Toote väljamüügi hind ettevõttest 10,00 krooni Müügikäive 1 kuus 4 000,00 tk Müügilaekumine 40 000,00 krooni 1 Arvutage kasum ja kasumilävi praeguste andmete juures (Milliste valemite teadmine tuleb kasuks) Kasumiläve punkt (ühikutes) = püsikulud/(hind- ühiku muutuvkulud) 15000/(10-5,5)= 3333,33 tk Kasum =(Käive* jääktulumäär)- püsikulud Jääktulumäär= (ühiku hind - üh muutuvkulud)/ühiku hind = 0,45 40 000* 0, 45 15000 = 3000,00 kr on kasum 2 Arvutage, kui palju (mitu%) peaks müügikäive ja müük ühikutes kasvama, et 5%-sest hinnaalandusest ettevõte vähemalt endise suurusega kasumi saaks uus hind 10kr - 5%= 9,50 kr
Eesti vabariigi valimissüsteem Eestis on valimised proportsionaalsed ja saadud häälte arv peab ületama 5 % künnise. Näiteks: Oru valimisringkonnas on 150000 hääletajat. Osaleb valimistel 50 % ehk 75000 hääletajat. I voor- isikumandaadi jagamine Isikumandaat on lihtkvoodi täis saanud isik. Lihtkvoot = kehtivad hääled : mandaatide arv Oru vallas oli mandaate 5. Lihtkvoot = 75000 : 5 = 15000 II voor-nimekirja mandaat Valituks osutub, kes on ületanud 5 % künnise. 5 % künnis tähendab seda, et erakonnale antud hääled peavad ületama viit protsenti hääletajate arvust. Näiteks on 2 parteid: Peakapsa partei ja Rooskapsa partei. Näiteks kui Oru vallas sai Peakapsa partei 45000 häält ja Rooskapsa partei 30000 häält. Mandaatide arv parteidele:
Kulud Muutuvad kulud 3300 3300 3300 (300000x11) Püsivad kulud 3900 3900 3900 (300 000x13) Kokku kulud 7200 7200 7200 Eelarvestatud -2380 480 1800 kasum/kahjum Kasumiaruanded Õmblemine Muutuvad kulud Kogukulud (000) Turuhind (000) (000) Tulud (200 000x75) 15000 15000 15000 Kulud (200 000x1,1) 11 eur 2420 24 eur 5280 30 eur 6600 Muud kulud 7000 7000 7000 Eelarvestatud 5580 2720 1400 kasum/kahjum
VAJADUSEL KÕIK LISATÖÖD 10. Projekti maksumus ja rahastamine Kulu liik Maksumus(EEK) Tootmis vahendid 1. Mutoh valuejet 1614 250000.- 2. Roland Camm 1 30000.- 3. Kuumpress 15000.- 4. Kleebiselõikur Emblem Cutter 95000.- 5. Öösipress 2000.- 6. Nurgasaag 4500.- 7. Tikksaag 3000.- 8. Akutrell ja tarvituke komplekt 4000.- 9. Mikrobuss Mercedes Vito 115 250000.- Kokku: 663000.- Kontori tehnika 1
Riigikogu liige peab olema vähemalt 21 aastane. Eesti riigikogu valimistel kasutatakse 5%st häälte künnist, s.t. Riigikokku pääsevad vaid need erakonnad, kes saavad vähemalt 5% kogu riigis antud häältest. Kvoot = ringkonnas kehtivate häälte arv / ringkonna mandaatide arv. Välja on jagada 6 mandaati. Valitakse Oru valimisringkonnas, hääletajaid on 150 000, neist osaleb 60% ehk 90 000. On 3 erakonda: Kapsaste partei, Porgandite partei ja Kartulite partei. Isikumandaat: 90000 / 6 = 15000 Jaan Kuusik, Porgandite parteist sai mandaadi. Ringkonnamandaat: Kartulite partei avatud nimekiri: Kalev Kollane Rainer Kari Robi Ots Sulev Rebane Paul Tint Allan Koi (kokku 27000 häält) 27000:15000=1 5% künnis on 90000*0.05 = 4500 Kapsaste partei ei saanud edasi, sest ta ei saanud piisavalt hääli. Kartulite partei ja Porgandite partei said piisavalt hääli. Kapsaste partei sai 3% häältest(2700), 0 kvooti. Kartulite partei sai 30% häältest(27000) . 1,8 kvooti = 2 kvooti.
2015 8649 8242 8617 8212 7000 2012 8523 8122 8405 8010 2016 8643 8236 8642 8236 Rahvaarv 2 8613 8209 8520 8119 20000 15000 LAST-UPDATED SOURCE: Andmed 10000 COPYRIGHT 5000 UNIT: 0 MATRIX: 2012 Mehed Naised Rahvaarv 3 Mehed Naised 2016
Tegevus 2 kululiik 1 500. 500. Põhitegevused Ringmängud kululiik 2 1500. 1500. Sportmängud kululiik 3 Üllatusesineja 15000. 15000. mustkunstnik Tegevus 3 kululiik 1 6000. 6000. Lisategevused Toitlustamine kululiik 2 200. 1000
31.01 Lõppjääk 20 500 700 10 000 Arvutage jaanuarikuu müügitulu, müüdud kaupade kulu, realiseerimiskasum ja realiseerimise rentaablus, lähtudes: · Perioodiline varude arvestussüsteem ja FIFO: Lõppjääk: 500x20= 10000 Kauba kulu: 46000 10000= 36000 Müügitulu: 6000+3000+42000= 51000 ( Müük müügihinnas) Realiseerimiskasum: 5100036000= 15000 (Müügitulu kaubakulu) Realiseerimise rentaablus: 15000: 51000= 29,41% ( Kaubakulu/ Müügitulu x 100) · Perioodiline ja KKM (Kaalutud keskmine meetod) Keskmine hind 46000:95=484,21 Varu jääk: 484,21x20=9684,20 kr Kauba kulu: 460009684,20=36315,80 kr Realiseerimiskasum: 51000 36315,8= 14684,2 Realiseerimisrentaablus: 14684,2: 51000= 28,79% (Kaubakulu/Müügitulu x 100) · Pidev varude arvestussüsteem ja FIFO Et lõppjääki leida, tuleb algusest lõpuni kõik läbi arvestada
Ürgaja kunst 13.09.2013a.KUNST Eelika Kuusik 10C Pilt 1. Piison - Altamira koobas Hispaanias, 13500- 11000 e.m.a. Pilt 2. Hiina hobune - Lascaux koopad Prantsusmaal, 15000- 13500 e.m.a. Pilt.3 Kaks piisonit - Lascaux koopad Prantsusmaal, 15000- 13000 e.m.a. Miks valisin? Enamus leitud koopamaalingutest on jahipidamistest ja jahiloomadest, kuna tolle aja inimeste kogu elu sõltus eelkõige jahindusest. Vähe on inimeste kujutisi, kuid need vähesed mis on avastatud, rõhutavad eelkõige sootunnuseid näiteks: Willendorfi Veenus. Pilt nr-1 Maal näitab piisoni tähtsust jahiloomana. Piisonitele peeti jahti põhiliselt toidu pärast, kuid neilt saadi ka nahka, luud ja karvu.
0 0 8 0.3 4.5 4.4 0.1 9 0.2 3 2.9 0.1 10 0.1 1.4 1.4 0 Teoreetiline: Mõõteriistad: R=U/I U= 15 V Galvanomeeter M906 I= 0.001 A Seeria nr 89009 R= 15000 Ω Mõõtepiirkond 1mA Eksperimentaalne: Etalonvoltmeeter R=U/I Seeria nr 1582 R= 15000 Ω Mõõtepiirkond 15V Rg= 1750 Ω Re=R-Rg 13250 Ω Kaliibrimise graafik 15.5 13.5 11.5
monopoolse panga piires. Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 12 Kõigepealt leiame, kui suur on multiplikaatoriefekt Ms = mm* * MB, raha baas on võrdne täiendava hoiusega, seega Ms = 5 * 2000 = 10000 Aktiva Passiva Kassareserv 3000 Nõudehoiused 10000 + 5000 = 15000 Laenud 12000 K kk Kokku 15000 K Kokku kk 15000 27. Alltoodud bilanss näitab monopoolse panga algbilanssi. Kohustuslik reservimäär Rr = 10%. Oletame,, et e esialgu g hoitakse kogug majanduses j käibiv raha selles p
Klasside arv 5,75633044 5,75633044 1390,46916 Klassi laius 2244,311742 8 Tabel 3. Elussünnid ja abielud Allikas: Lisa 1. Sagedu Intervallid Ülemine piir s 11000-13000 13000 4 13000-15000 15000 9 15000-17000 17000 2 19000-21000 21000 2 21000-23000 23000 5 23000-25000 25000 6 25000-27000 27000 2 Tabel 4. Elussündide sagedustabel Allikas: Lisa 1. 5 . Sagedu
Haridus Ehitus Finantsv. Haridus Keskmine brutokuupalk, krooni7468 14998 6475 8480 16384 7219 10075 16915 7949 13020 21205 9393 Keskmine netokuupalk, krooni5811 11282 5084 6730 12588 5793 8058 13120 6474 10392 16499 7633 Keskmine palk graafiliselt 25000 20000 15000 Keskmine brutokuupalk, krooni Keskmine netokuupalk, krooni 10000 5000 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
1200 + 0.9 (Y-T) Investeerimiskulutus I= ed 390 Avaliku sektori G= kulutused 800 Maksud T= 500 Oletame, et kogutulu täishõive tase on 15000. Arvuta: a) Inflatsioonilõhe b) sääst täishõive kogutulu tasemel c) Ku palju peavad avaliku sektori kulutused muutuma eeldusel, et maksud ei muutu ja kogutulu oleks täishõive tasemel? Ülesanne 2.2.5 Punkte 4 Pangal A ei ole lisareserve ja tema bilanss on järgmine: KOHUST
Koristaja Firmas töötamiseks on vajalik vähemalt toitlustusalane kutseharidus. Palgasüsteem Palka makstakse töötatud tundide alusel ning lisaks pühade ajal ja hea töö korral preemiad. Finantsprognoos Kasumiplaan Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni 1. Käive 62310 70000 65320 63000 62310 65320 2. Tootmiskulud Tooted -14000 -17000 -15000 -14000 -14000 -16000 Tööliste palk -19000 -22000 -20000 -20000 -19000 -20000 Elekter -3000 -3000 -2700 -2500 -3000 -2700 3. Turunduskulud Reklaam -500 -600 -500 -500 -500 -500 Transport -4000 -4500 -4300 -4000 -4000 -4300 4. Üldhalduskulud Juhtide palgad -5000 -6000 -5500 -5500 -5000 -5500
languslõhe d) Missuguseid meetmeid saab valitsus võtta ette lõhe sulgemiseks? Valitsus peab suurendama avaliku sektori kulutusi või vähendama makse On antud järgmised andmed: Tarbimiskulutused C = 1000 + 0,9 (Y T) Investeerimiskulutused I = 390 Avaliku sektori kulutused G = 600 Maksud T = 400 Oletame, et kogutulu täishõive tase on 15000. Arvuta: a) Inflatsioonilõhe 1300 (Y = 1000 + 0,9(Y 400) + 990; Y = 16300; 16300 1500 = 1300) b) sääst täishõive kogutulu tasemel 460 (-1000 + 0,1(15000-400)) c) Ku palju peavad avaliku sektori kulutused muutuma eeldusel, et maksud ei muutu ja kogutulu oleks täishõive tasemel? 130 (G = 15000 1000-0,9(15000-400)) = 470; G = 600-470 =130) 35. Pangal A ei ole lisareserve ja tema bilanss on järgmine:
Vana-Egiptuse arhitektuur Tallinn 2008 Egiptuse ehitistest on kindlasti kuulsaimad Giza püramiidid. Ega nad asjata pole 7 maailma ilme hulgas ja huvitav on selle juures fakt, et Giza püramiidid on ainukesed maailma ilmed mis siiani säilinud. Ehitised ise on veel suureks müsteeriumiks tänapäevalgi. Kaheldakse kas nad on ikka egiptlaste poolt ehitatud ja kas nad on ikka üle 15000 aasta vanad? Imelik on ka fakt, et üheski püramiidis pole muumiat. Teadlaste arvates on püramiidide sisemus ainuke kindel koht kuhu tuumasõja eest varju minna. Aga peale püramiidide on Egiptuses veel teisigi märkimisväärseid hooneid. Näiteks Ramses 2 poolt Abu Simbelisse ehitada lastud Suur Ramses ja väike tema armastatud abikaasa Neferati tempel. Hoonete oma päraks on nende täpne asend, mis toob endaga kaasa nähtuse kus ühel päeval aastas tungib
Esiaja kunst GAG, Marju Liidja, 2005 Kiviaeg jaguneb: 1) a) Vanem kiviaeg e.paleoliitikum (2 milj.- 150000 a. tagasi) b) keskmine paleoliitikum c) noorem paleoliitikum (40000-8000 a. e.Kr.). 2) Mesoliitikum (7000-4000 a. e.Kr.) 3) Noorem kiviaeg e. neoliitikum (6000-2000 e.Kr.). GAG, Marju Liidja, 2005 Koopamaalid pärinevad nooremast paleoliitikumist u. ajavahemikust 15000-10000 a. e.Kr. Kuulsamad leiukohad Altamira Hispaanias ja Lascaux´ Prantsusmaal. Pildil asub grupp Altamira koopas. Altamira koopamaalid avastati 1879. a. Maalisaali laes asub 25 loomakujutist. Peamiselt on kujutatud piisoneid, ent on ka 3 metssiga, 3 hirve, 2 hobust ja 1 hunt. Piisonid Altamira koopast (u 14000-10000 a. e.Kr.) All Altamira koobaste asupaik Põhja- Hispaanias. Lascaux´ koopamaalingud Prantsusmaal, u. 15000-10000 a. e.Kr. (Maalingud avastati 1940. a
Ülesanne 4 Vertikaalselt paiknev hüdrosilinder peab tõstma koormust massiga m=5600 kg. Milline peab olema koormust tõstva silindri minimaalne läbimõõt d mm, kui rõhk süsteemis ei tohi ületada 200 bar ja silindri mehaaniline kasutegur on m = 0,8 Antud: m = 1200 kg p= 200 bar m = 0,8 dmin = ? F = mg = 1200 * 10 = 12000 N 12000 Fteg = 12000 + * 20 = 15000 N 80 F = pA 15000 A= 8 = 0,000075m 2 2 * 10 d = 0,000075 / 3,14 = 0,0098m =9,8mm Vastus: Silindri minimaalne diameeter antud tingimustega on d=9,8mm Ülesanne 5 Hüdrovõimendi väiksema silindri kolvi pindala on A1 = 800 mm2 ja talle on rakendatud jõud F1 = 360 njuutonit, suurema silindri kolvi pindala A2 = 2500 mm2 ja temale rakendatud jõud F2 = x. Kolbide käigupikkused silindrites vastavalt S1 = 50 mm, ja S2 = x mm
arukaske, saart, tamme, sangleppa, künnapuud või jalakat ühe hektari kohta ja elujõuline järelkasv (Riigiteataja). Riigimets- Mets, mis kuulub riigi omandisse. Eramets- Mets, mis kuulub era omandisse. Hektar- Pindalaühik; 1 ha = 100 a = 10 000 m2. 40000 35000 30000 25000 20000 Riigimetsamaa Erametsamaa 15000 10000 5000 0 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Diagramm 1. Riigimetsa ja erametsa lageraie Tulpdiagrammil on välja toodud lageraie teostus hektarites nii riigimetsas kui ka erametsas viimase kuue aasta jooksul. Nagu diagrammilt näha võib on lageraide teostamine 2014. aastaks suurenenud nii era- kui ka riigimetsas. 2015 aastal on lageraie teostamine riigimetsades jätkanud tõusu, aga erametsade puhul langenud. Riigimetsamaa
2500 4200 9600 3000 3700 8100 3500 3200 6600 4000 2700 5100 4500 2200 3600 5000 1700 2100 5500 1200 600 6000 700 -900 6500 200 -2400 Page 1 Kuukaardid Page 2 20000 15000 10000 5000 0 0 1000 2000 3000 4000 5000 6000 -5000 y 1 00 6000 7000 Tulu-kulu ÜLESANNE Tasuvuspunktide leidmine ja tasuvuspiirkonna graafiline esitamine Olgu q tootmismaht ehk toodetav kogus. On teada, et 1) püsikulud on 100 000 € 2) muutuvkulud on 0,5q2 3) hind on 600 € Konstrueerida kulu- ja tulufunktsioonide graafikud.
Dopc Xea a ? , B T C B 4000000 - 159,2 ² 8 po (mainimine) 1154 o X C 1285 1631 (trükikoda) 1633 (liituvad) . . O 1422 B c 1267 123,7 13-14 50 - " " : 900 , 3500 , 3000 , 3000 1600 (, , ) 1959 15000 (42 ) 25 1939 619 (liiki) R-- 1998 170 1300 20 1936 3070 45 a T?
aritmeetiline keskmine 27643 maksimum väärtus 42309 miinimum väärtus 10699 variatsiooniamplituud 31610 Valimi maht 39 Keskmine absoluutne juurdekasv Eestis 1970-2008 -768,308 keskmine kasvutempo Eestis 1970-2008 0,007 Joonis 1 Abortide arv Eestis 1970-2008 40000 35000 30000 25000 20000 15000 10000 1 3 5 7 9 11 13 15 17 19 21 23 25 27 29 31 33 35 37 39 Joonis 2 Abortide arvu Ahel - ja alusindeksi dünaamika Eestis 1970-2008 1,100 1,000 0,900 0,800 0,700 ahelindeks 0,600 alusindeks 0,500 0,400 0,300 0,200 1970 1973 1976 1979 1982 1985 1988 1991 1994 1997 2000 2003 2006
Usaldusvahemik β=0,99 (10295;14971) (5934;12932) Kxy 23900691 r(xy) 0.495 - Toidu- ja eluasekulud korrele Chart Title 50000 45000 40000 Eluaseme kulud, 35000 EEK 30000 25000 20000 15000 10000 f(x) = 199.6901002482 x^0.3859308776 5000 R² = 0.1067255498 0 0 5000 10000 15000 20000 Toidukulud, EEK Kasutatud funktsioonid: COUNT - väärtuste hulk MEDIAN QUARTILE MIN MAX
ey_kes t ex_1 ex_2 ey_1 ey_2 ex_kesk k koormus jõud pinge [s] [µm/m] [kgf] [N] [MPa] 0 0 0 0 0 0 0 5000 0,00 0,00 80 -84 -73,68 20,4 16,56 -78,84 18,48 10100 50013,92 15,07 125 -152,64 -140,64 38,16 32,16 -146,64 35,16 15000 98066,50 29,55 165 -221,52 -217,44 58,32 48,96 -219,48 53,64 20000 147099,75 44,33 210 -294,72 -292,32 78 68,64 -293,52 73,32 25000 196133,00 59,11 E= ( 59,11 - 15,07 ) / (-293,52 + 78,84 ) = 205 Gpa v= | ( 73,32 18,48 ) / (-293,52 + 78,84 )| = 0,26 G= 205 / 2* (1+ 0,26) = 82 GPa
Herman Karu 7. Klass Juhendaja: õp. Viiu Toomingas Kildu 2013 Loomade meeled: Kuulmine Haistmine Nägemine Maitsmine Kompimine http://www.pisi.ee/gallery/image.php? mode=medium&album_id=3&image_id=7040 Merisiga eristab kuni 33000 hertsi Inimene eristab 15000 kuni 20000 hertsi https://encrypted-tbn1.gstatic.com/images? q=tbn:ANd9GcRxoQHSXvtkQbJMhBv7IYjrser7PN7nS2koYI1a- 1xaDjRpQed8 Omavaheline suhtlemine https://encrypted-tbn2.gstatic.com/images? q=tbn:ANd9GcSHKs0H4vwTkTydF3LKX5PiQyEj5wlkdVsiTRrXHWZ- w6gnZILt Lai nägemiseväli Eristavad põhivärve https://encrypted-tbn2.gstatic.com/images?
· Mikromegas annab üle tühja raamatu. Näitab et ta ka ei tea kõikie ja et kõike teadmisi ei saagi ilmselt ühte kohta kirja panna 5.) Põhitegelased · Mikromegas elas planeedil Siriuse tähe ümber, 8 penikoormat pikk, oli mingi tark vend, 1000 meelt, elab kaua(700x15000 aastat), tahtis teada saada uusi asju. Ta nimi on vastandlik: mikro on nagu väike ja mega on suur. · Saturnalane 72 meelt , elab 15000 aastat 6.) Küs: · Kas on olemas kõike teadvaid olendeid? · Kas keegi saab kõike teada?
06.2010 2. müüdud kauba F soetusmaksumus aastal 2010. 01.01.2010-30.06.2010 maksti hankijale 20900-17100=3800 01.01.2010-30.06.2010 müüdi 96200+3800=100000, mis on soetusmaksumuses 100000*0,75=75000 01.01.2010-30.06.2010 osteti 88800-3800=85000 eest Kui perioodil 01.01.2010-30.06.2010 ei oleks midagi müüdud, oleks varude jääk 30.06.2010 5000+85000=90000 01.01.2010-30.06.2010 jäi ostjatelt laekumata 20900-17100=3800 30.06.2010 olid laos kauba F varud 90000-75000= 15000 see on kauba väärtus, mis varastati 01.07.2010-31.12.2010 osteti 215000 Esimesel poolaastal müüdi kaupa 80000 euro väärtuses. Teisel aasta poolel osteti 215000 euro kaupasid ning aasta lõpuks oli jääk 25000, siis müüdi 215000-25000= 190000 euro eest Müüdud kauba F soetusmaksumus 2010 - 80 000 + 190 000 eurot = 270 00 eurot
· Ümarplastika vabaplastika, monumentaalplastika, ehitus MAALIKUNST · Seinamaal ehk monumentaalmaal · Tahvelmaal · Raamatumaal ehk miniatuurmaal · Mosaiikmaal · Klaasimaal ehk Vitraazikunst GRAAFIKA · Kõrgtrükk · Sügavtrükk · Lametrükk TARBEKUNST · Keraamika (savist esemed) · Metallehisöö · Klaasikunst · Nahkehistöö · Tekstiilikunst · Puitehistöö DISAIN FOTOGRAAFIA ÜRGAJA KUNST · Koopamaalid Valminud 15000 a. tagasi. Leiukohad: Altamira (Hispaania), Lascaux (Prantsusmaa). Põhivärvid: must, pruun, kollane, punane · Skulptuur Valminud 3000025000 a. eKr. Nt Willendorfi veenus, mammutiluust hobusekujuke. · Arhitektuur (Megaliitehitised, usulised monumendid): · Menhir Kõrged püstised kivirahnud. · Dolmen Suurtest kiviplaatidest kamber, mida katab rõhtne kiviplaat.
Väntvõlli pöördenurk,kraadid 630 -178 -7,40 660 12 0,52 690 55 2,30 720 0 0,00 keskmine 51,92 0 800 [ °] FS [ N ] 0 9192,69 30 20283 60 8305,3 90 9019,88 Kepsussuunaline jõud 120 9987,9 150 9212,87 180 7986,78 25000 210 7280,56 240 6654,13 20000 270 3451 15000 300 -2395 330 -8231,5 10000 360 -10944 5000 390 -8544,9 0 420 -2663,9 0 100 200 300 400 500 600 700 800 450 3396,41 -5000 480 6385,28 -10000 510 6601,64 540 6338,78 -15000 570 6862,77 600 6869,21 630 4379,15 660 -297,98 690 -2016,8 720 9192,69 [ °] F0 [ N ] 0 11407,31 30 8838,316 60 2860,392
𝑦 = 6046,0289 + 0,1684𝑥 x y 0 6046,0289 10000 7730,0289 20000 9414,0289 Hajusdiagramm 30000 25000 Eluasemekulud, y 20000 15000 y = 0,1684x + 6046 R² = 1 10000 y = 0,1684x + 6051,2 5000 R² = 0,0174 0
Annavad rakkudele tugevuse (tselluloos,
hemitselluloos, kitiin, pektiin)
Energiaallikas (tärklis, glükogeen)
Rakkude deformeerumist takistavad (dekstriinid)
Paksendajad (agaroos, pektiin)
Kütus, keemiatööstus, paber, bioetanool
Tselluloos
Looduslik kiudaine rakukestades
Levinuim orgaaniline aine Maal (33%)
Oluline taastuv loodusressurss: süsinikuringe,
energiaallikas, keemiatööstus, paber
Ahel ei hargne
(C6H10O5)n, 7000
telefoni kulu 7000 tehnohoolde kulu 9364 transpordi kulu 35000 rendikulu 11897 palgakulu 50000 sots.maksu kulu 16500 töötuskindlustus kulu 150 muud kulud 870 Kulud kokku 401850 ÄRIKASUM 192100 FINANTSTULUD JA -KULUD intressitulu 9400 intressikulu 15000 Finantstulud ja kulud kokku -5600 ARUANDEPERIOODI KASUM/KAHJUM 186500 BILANSS AKTIVA arvelduskonto 177 351 kassa 500 kaubavaru 24 472 nõuded ostjate vastu 43 568 hoone 363 000 inventar 130 000 Aktiva kokku 738 891 PASSIVA KOHUSTUSED võlg tarnijatele 29 254
Third level · USA Fourth level Fifth level · Jaapan ja Hiina Programmid Click to edit Master text styles Second level · 80% Third level eurooplastest Fourth level Fifth level · Päev Max 40km. Palju sõidan autoga? · 15000- 40000 Click to edit Master text styles Second level Third level · 1000 Fourth level Fifth level · 5000 Palju maksab aku!!!! · 200 km. Click to edit Master text styles Second level · 3-8 tundi Third level Fourth level Fifth level · Tulevikus
Väga hästi säilinud hoonestik. Tasub kindlasti külastada. Suviti toimub palju erinevaid üritusi. 4. Tartu ülikool. Eesti suurim ja vanim ülikool. Asutatud 1632. Maailma tasemel ülikool. 2010. aastal asetas Hispaania rahvuslik uurimisnõukogu SRC maailma ülikoolide paremusjärjestuse tabelis Tartu ülikooli 187. kohale 12 000 maailma kõrgkooli seas. 5. Tallinna Laululava. Eestlaste üks tähtsamaid ühtsuse objekte. Ehitatud 1959, Mahutab umbes 15000 lauljat. 6. Vabadussõja võidusammas. Meedias palju kriitikat saanud ja kaua oodatud monument. Minu meelest täitsa ilus monument, eriti öösel. 7. KUMU. 2006 valminud kunstihoones leiab 18 sajandi lõpust II MS lõpuni Eestlaste kunsti. Väga huvitava,võimsa ja modernse ehitusega hoone.
kasutusaeg 5 traktoristi palk 1.3 €/tm kütus 1,5l/tm, 1,12€/l 1.68 €/tm õlid 0.11 €/tm remont,hooldus 0.46 €/tm muud kulud 0.42 €/tm kokkuveoteenuse hind 5.2 €/tm aastane töömaht 15000 tm/a NPV -123 -500 -250 -106.862745098 -104.767397155 -102.713134466 -174.112035723 -148.602945998 150.163281803 470.553141377 434.316094206 1912.44310543 1457.41736437 3.11% Amortisatsioon 9300 püsikulud 14790 muutuvkulud 3.97 kasumilävi 12024.39 käive 78000 püsikulud 5490 muutuvkulud 59550 kasum 12960
c. hinnatakse, kas antud intressitasemel on kasulik objekti ehitada d. hinnatakse optimaalsete kapitaalmahutuste suurust e. ei leita mitte midagi 12. Möödunud aastal olid härra Kase tulud 300’000 krooni ja tarbimiskulutused 210’000 krooni. Käesoleval aastal kasvasid tema sissetulekud 350’000-le kroonile, kusjuures tema säästmise piirkalduvus on 0,3. Mitme krooni võrra suurenesid hr. Kase tarbimiskulutused. Vastus: c = 1-s = 0,7; ∆C = 50000*0,7 = 35000 a. 15000 b. 35000 c. 50000 d. Ei saa vastata kuna infot on vähe 13. Sõltumata rahastamise allikast on raha hinnaks a. raha pakkuja kalkuleeritud soov b. kaupade keskmine turuhind c. reaalne intressi määr d. kliendi tahe, kuna “klient on kuningas” 14. Millist seost iseloomustab tarbimisfunktsioon? a. tarbimise ja säästmise vahel b. tarbimise ja SKP vahel c. kulutamise ja säästmise vahel d. tarbimise ja autonoomsete kulutuste vahel 15. Marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter näitab: a
a. tõmmata partneril igal võimalusel nahk üle kõrvade b. soosida oma kapitali liikumist üle piiri c. takistada väliskapitali väljumist riigist d. tagada kapitali vaba liikumine 12. Oletame, et aastal 1990 toodeti mingit kaupa 400 ühikut hinnaga 20 krooni üks ühik. Järgmisel, 1991 aastal toodeti sama kaupa 500 ühikut, kuid juba hinnaga 30 krooni ühik.Eeldades, et see oligi kogu toodang, arvutage 1991 aasta nominaalne SKP? SKP deflaator = 30 : 20 = 1,5 Nominaalne SKP(1991) = 500*30 =15000 Reaalne SKP(1991) = 15000 : 1,5 = 10000 krooni a. 10000 b. 15000 c. 18000 d. 20000 13. Autonoomsed kulud on a. kulud, mis tagavad autonoomsed sissetulekuid b. kulud, mis ei sõltu väljaminekutest c. kulud, mis ei sõltu kehtivast riigikorrast d. kulud, mis ei sõltu SKP suurusest 14. Analüüsi tabelis toodud WW riigi SKP näitajate alusel: Aasta Nominaalne SKP SKP deflaator miljardite kroonides) (baasaasta 1990) 1997 82,8 120 %
2.6.4 Kaubamärgi registreerimine. Saksamaa 2010 20000 10000 2.6.5 Kaubamärgi registreerimine. Läti Vabariik 2010 17000 8500 2.6.6 Kaubamärgi registreerimine. Leedu Vabariik 2010 18000 9000 2.7 Tootekataloogi kujundamine 2009-2010 15000 7500 2.8 Firmat tutvustava voldik-porfoolio kujundamine, koostamine 2009-2010 18000 9000 2.8.1 Dünaamilise, tagasiside, porfoolio võimalustega kodulehe loomine 2009-2010 28000 14000 2.9 Messi osalemis riietuse kujundus-disaini loomine 2009-2010 5000 2500 306500 153250
punane - kasvupiirkonnad, sinine - leiukohad Kirjeldus Eksootiline puuvili on kaktusvilja sugulane. Koor on roosa, viljaliha enamasti valge, vahel ka lillakas. Seemned on mustad ja tillukesed. Vili ise ei ole eriti magus, kuid see-eest värskendav. Draakonipuu annab saaki 30-50 päeva pärast õitsemist ja mõnikord nii 5-6 tsüklit saaki aastas. Vietnami restoranides pakutakse taldrikutäis draakonivilja õhtusöögi lõpetuseks, see maksab 5000-15000 dongi e. 3-8 krooni kilo. Kasutamine • Süüakse kas toatemperatuuril või veidi jahutatult (koort ei sööda). • Valmistatakse mahlu, kuivatatakse. • Kasutatakse jookide ja maiustuste maitsestamiseks, (Nt: puuviljasalatites). Draakonipuude istandus
rakendamise, haritlaste ettevalmistamise, ühiskondliku mõttevahetuse ning akadeemilise partnerluse edendamise kaudu. , , . Visioon- Olla uuendusmeelne, oma liikmeid akadeemiliselt rikastav, Eestis hinnatud ning rahvusvaheliselt tunnustatud teaduse ja hariduse keskus . , , - .. Vaartused- · avatus · kvaliteet · professionaalsus · ühtsus Tallinna Ülikool on kolmas keskkool Eestis. Seal õpib 10500 õpilast, umbes 15000 inemest käivad tasuta kursustele. Ülikoolis õpetavad 580 õpetajaid ja teadlasi. Tallinna Ülikoolis töötavad uurimisrühmad, mis jagunevad kolme teadusvaldkonna vahel: · ühiskonnateadused ja kultuur · bio- ja keskkonnateadused · loodusteadused ja tehnika Tallinna Ulikoolil on ka erinevad õppimisvõimalused: Bakalaureuseõppe erialad Magistriõppe erialad Doktoriõppe erialad Täiendusõppe kvaliteedi tagavad: · tuginemine teaduslikule teabele ·
2 A=3318,3 mm2 Tabel 1. Moonete ja pingete arvutustabel t eps_1 eps_2 eps_3 eps_4 eps_1,2 eps_3,4 Koormus Jõud x (s) 10^(-6) 10^(-6) 10^(-6) 10^(-6) 10^(-6) 10^(-6) (kgf) (N) (MPa) 75 -69,36 -83,04 20,64 19,68 -76,20 20,16 10100 -50031 -15,0773 125 -127,68 -171,36 41,04 37,20 -149,52 39,12 15000 -98100 -29,5633 175 -181,92 -258,00 60,00 53,28 -219,96 56,64 20000 -147150 -44,3450 225 -237,36 -352,80 80,64 72,00 -295,08 76,32 25100 -197181 -59,4223 Joonis 3. Pinge-moonde diagramm Joonis 4. Moonete sõltuvus joonpingusel Youngi moodul E = 0,203×106/10-6 = 0,203×1012 = 203×109 = 203 GPa Piki- ja ristimoonde vahelise proprtsiooni määrab Poissoni tegur
Sotsiaalmaksud 16632 18612 20592 Tööjõukulud 67032 75012 82992 TULUD 85938 125020 159600 Tööjõukulud tulude suhtes 78% 50% 52% Müügitulu (EUR) 2015-2017 Teenused 2015 2016 2017 Video CV (Teenus A) 10000 15000 200000 Karjäärinõustamine (Teenus B) 9000 13000 15000 CV konsultatsioon (Teenus C) 5000 9000 10000 Tööintervjuuks ettevalmistamine (Teenus D) 10000 15000 17300 Avaliku esinemise õpe (Teenus E) 5000 9000 10000 Pakett Mini (Teenus F) 8000 13000 15000 Pakett Medium (Teenus G) 10000 15000 17300