Näiteks bakter,- algloom ) · Hulkraksed ( organism, mis koosneb suurest hulgast rakkudest. Näiteks taimed, selgroogsed loomad ) Kude on ühesuguse talitlusega ja ehitusega rakkude kogum, mis moodustab mingi taime või organi osa. Kude jaotatakse järgmiselt: · Epiteelkude ( kude , mis katab looma kehapinda ja ümbritseb siseorganeid ) · Lihaskude ( kude, mis aitab organismil termoregulatsiooni teostada ja liikuda ) · Sisekude ( kude, mis seob organismi tervikuks, olles ühtlasi kõige levinum kude kehas ) · Närvikude ( kude, mis koosneb närvirakkudest ehk neutronites ning kannab edasi elektrilisi signaale) Organellid on rakus olevad moodustised, mis tagavad raku elu. Rakutuum on raku organell , mis kannab endas DNA molekulide sisaldamise tõttu pärilikku informatsiooni, juhib raku elutegevust ja reguleerib rakus toimuvaid protsesse.
Südamest viivad verd kudedesse arterid, kudedest südamesse juhivad vere veenid. Kapillaarid ühendavad omavahel artereid ja veene. Kapillaarides toimuvad protsessid: 1)antakse ära hapnik 2)võetakse vastu süsi- happegaase 3)ainevahetus . Vere liikumise veresoontes kindlustab süda. Veri voolab kõrgema rõhu all olevatest soontest sinna, kus rõhk on madalam. Vereringe jaguneb suureks (varustab kudesid hapnikurikka verega) ning väikseks (rikastab verd hapnikuga) 3.Veri on vedel sisekude, mis koosneb vereplasmast ja vererakkudest. Vererakke on 3 tüüpi: 1) punased vererakud 2)valged vererakud 3)vereliistakud. Organismi kaitsevad haigustekitajate eest valged vererakud, vere hüübimises osalevad aga vereliistakud. Vere põhiülesanded on 1) seob organeid 2)transpordib toitaineid 3)ühtlustab temperatuuri 4)kaitseb organismi. 4.Organismi kaitsesüsteemi nimetame immuunseks. Selle elunditeks on lümfotsüüdid,
Nende ühiseks omaduseks on paiknemine tihedalt üksteise kõrval ning rakuvaheainbet on neis vähe. Põhjenda, miks? Kehapinda kattev epiteelkude kaitseb organismi väliskeskkonna kahjulike mõjutuste, ainete ja bakterite eest. Peale kehapinna vooderdab epiteelkude ka organismi sisekeskkonnas olevaid õõsi. Näited: 5. vali õihed vastused ja tõmba neile joon alla. Epiteelkude: a) katab kehapinda; b)vooderdab keha siseõõsi; c) moodustab soolepiteeli; d) moodustab näärmeepiteeli. Sisekude: a) moodustab skeleti; b) moodustab rasvkoe; c) moodustab vere; d) moodustab kõhrkoe. 6. Leia sobivad vasted ja ühenda joontega. Epiteelkude - Palju rakuvaheainet. Sidekude - Vähe rakuvaheaintet. 7. Täida tabel. · Koe ülesanne: Tugiülesanne · Näide: Side- ja tugikude. · Koe ülesanne: Transpordiülesanne · Näide: Side- ja tugikude. · Koe ülesanne: Kaitseülesanne · Näide: Epiteelkude. 8
Hapnikuvaegusest tingituna vaevavad stressis inimesi sageli väsimus, pingepeavalud, higistamine, kõhukinnisus, pearinglus, lihasevalud. Osaliselt kaetakse suurenenud energiavajadus immuunsüsteemi arvelt, seetõttu on stressis inimesed tihti vastuvõtlikumad haigustele. Füüsiliste vaevuste tekke üks olulisi põhjusi on happeliseks muutunud organismi sisekeskkond. Tugev tung ülesöömiseks tulenebki sellest, et organism üritab toota sisekude, mille sisse liigset hapet ladustada. Krooniline stress toob endaga unehäired, südamehaigused, paanikahäired,konsentratsioonivõime vähenemise, depressiooni, meestel impotentsuse ja naistel mentruatsioonitsükli häired. Vallandumist soodustavad tegurid võivad olla tööstress, pingeline kodune õhkkond, pärilikkus, unehäired jne. Pikaajalise stressi mõju organismile Pikka aega vaevanud krooniline stress viib depressioonini, mis on tõsine haigusseisund. Ravi on
*Lihaskude. Ehitus: Rakud on pikliku kujuga, hulktuumsed ja sisaldavad valgulisi müofibrille. Viimased võimaldavad raku kuju ja mõõtmete muutusi, Eristatakse skeletilihaste koostisse kuuluvat võõtlihaskudet, siseelundite(nt soolestiku) ehitusse kuuluvat siselihaskudet ja südamelihaskudet. Lihaskude moodustab koos sidekoega lihased. Talitlus: Närviimpulsi toimel tõmbuvad lihased kokku ja tekitavad sellega loomorganismidele iseloomulikke liigitusi. *Sisekude. Ehitus: Rakud paiknevad hajusalt, enamasti on palju rakuvaheainet. Erinevad sidekoed on erineva ehitusega, Sidekoed on nt kuukude, rasvkude ja veri. Talitlus: Sidekude ühendab elundite koostisse kuuluvad koed ühtseks tervikuks ning täidab kaitseülesannet, Veri kui vedel sidekude tagab organismi püsiva sisekeskkonna ja teostab kõigi elundkondade humorataalset regulatsiooni. *Närvikude. -Ehitus: Närvirakud on varustatud pikkade jätkeda. Närvikoest on moodustunud
tähendust on lihtsam meeles pidada kui suurel hulgal uute tüvede tähendusi meelde jätta. Olemasolevale sõnale uue tähendussisu andmine on ka eesti keeles levinuim sõnavara rikastamise viis. Nt J. V. Veski andis paljudele murdesõnadele terminoloogias uue sisu: manuline 'juuresolija', vakus 'feodalismiaegne hulgast küladest koosnev haldus- ja maksustusüksus', kari 'range kord; karistus', turve 'kaitse'; kulles `nälkjas', säsi 'sisekude, südaosa', vajak 'puudujääk, defitsiit', kogrits 'teat. seen' jt. 9. Tähenduse motiveerituse tüübid. 1) Uus märk luuakse ilma olemasolevat keelematerjali kasutamata. Märgi häälikkuju on nimetatava akustiline kujutis, nt summ-summ, auh, plärtsuma. Sellisel juhul on tegemist foneetilise motivatsiooniga. Sõnad on loomulikul teel (foneetiliselt) motiveeritud, kui nad annavad märgi kandja kaudu edasi denotaadi meeltega
Shh, ja Notch -> Sox9 ja NF1A transkriptsioonifaktorid. Küpsed astrotsüüdid jagunevad ajukoes edasi -> arvu suurenemine. Perifeersete närvide Schwanni rakud tekivad neuraalharjast. Neutraalhari. Ajutine multipotentne rändav rakupopulatsioon. Moodustub neuraaltoru voltidest. Neuraalharja rakkudest moodustuvad: perifeersete ganglioonite neuronid ja gliia; soolestiku närvisüsteem; naha pingmentirakud; näo ja kael luud, kõhred; aordi ja kopsuarteri eraldamine; paljude organite sisekude. Keha neuraalharja rakkude kaks migratsiooniteed: selgmiselt, epidermise ja dermise vahel - melanotsüüdid; kõhtmiselt läbi sklerotoomi. Kõhtmiselt migreeruvad neuraalharja rakud väldivad sklerotoomi tagumist osa. Seal – tõukuvad efriinid. Tähtsamad pea struktuurid mis arenevad neuraalharjast. keha neuraalharjastki: Perifeerne närvisüsteem: peaganglionid ja nendega seotud peanärvid, gliia; Näo melanotsüüdid. Mesoderm: skeletilihaste ja luude areng
annaabi.ee 
