Rakusisesed membraanid on oma ehituselt sarnased välismembraaniga. Päristuumse raku sisemus on täidetud poolvedela tsütoplasmaga (peamiseks koostisaineks on vesi, seal on lahustunud paljud anorgaanilised (katioonide ja ainoonidena, osalevad paljudes biokeemilistes reaktsioonides, tagavad stabiilse pH) ja orgaanilised (madalamolekulaarsed (aminohapped, sahhariidid, nukleotiidid, biopolümeerid)) ained, ainevahetuse vaheproduktid, pigmendid, lüsosüümid jne; on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks), milles leidub arvukalt mitmesuguseid organelle. Seda läbib membraanidest moodustunud kanalikeste (ainete rakusisene liikumine) ja tsisternide süsteem, mis moodustab tsütoplasmavõrgustiku ja mis on seotud mitmete ainevahetuslike protsessidega. Eristatakse sileda- (paiknevad ensüümid, mis
moodustunud põiekesse veel ensüüme, mis lagundavad fagotsüteeritud aineid. Sel teel toituvad mõned ainuraksed organismid. RIBOSOOMIDE EHTUS JA ÜLESANNE. -iga ribosoom koosneb kahest osast, mõlemad osad omakorda ribosoomi- RNA ja valgu molekulidest. -Ribosoomid moodustuvad rakutuuma olevates tuumakestes. Ribosoomides toimub valkude süntees. LÜSOSÜÜMID .. on ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed , kus lagundatakse erinevaid makromolekule ja rakustruktuure. Primaarsed lüsosüümid sisaldavad vaid ensüümvalke. Sekundaarsed lüsosüümid lagundavad aineid ning lõhustavad ensüüme. GOLGI KOMPLEKS. -koosneb üksteise kohal ümbritsevatest plaatjatest tsinternikestest ja põiekestest ning neid ühendavatest kanalitest. Gülgi kompleksis toimub valkude ümbertöötlemine ning lüsosoomide moodustamumine. Lisaks: Osaleb see rakumembraani ja taimerakudes ka rakukesta moodustamises. MITOKONDRID Iga mitokonder on ümbritsetud kahe membraaniga. Sisemembraan on varustatud
Üherakulised ja hulkrakulised organismid. Üherakulistel organismidel toimub kogu aine-, energia ja infovahetus ümbritseva keskkonnaga rakumembraani vahetusel. Bakterid on kerakujulised, pulkjad, niitjad ning kruvikujulised. Loomarakuehitus : Tsentrioom koosneb tsentrioolidest, torutaoline, ülesanne: osalevad paljunemises Mitokonder membraan sile, sisemine moodustab harjakesi. Ülesanne: varustab rakku energiaga. Rakumembraan: 2kihti fosfolipiide. Põhikoostisaine fosfolipiid. Ülesanne: läbi membraani transport. Ribosoomid : RNA ja valgud on koostises. Ülesanne valgu süntees, pannakse kokku rakutuumas olevates tuumaketest. Golgi kompleks membraanist. Sisternikujuline, ülesanne: ainete sorteerimine. Lüsosoom koosneb membraanikihist. Toimub ainete säilitamine ja lagundamine. Tsütoplasma raku sisemus. Peamiseks koostisaineks vesi, seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. Päristuumne rakk e. Eukariioodi. Jaotatakse prostisti...
Ande Andekas-Lammutaja Bioloogia Taimerakk Taimerakkudes on lüsosüümid, Golgi kompleks, rakutuum, tuumake, tsütoplasmavõrgustik, ribosoomid, rakukest, rakumembraan, tsentraalvakuool, plastiidid ning mitokondrid. Nende põhiliseks iseärasuseks on neile ainuomaste organellide, plastiidide (ovaalsed organellid, mis annavad taime eri osadele eri värvuse) olemasolu. Kloroplastid sisaldavad rohelist pigmenti klorofülli, mis on oluline fotosünteesiprotsessis (suhkrute moodustumine süsihappegaasist ja veest valgusenergia abil). Ehituselt on sarnane mitokondriga. On
BIOLOOGIA RAKK KONTROLLTÖÖ Rakuteooria kujunemine Tsütoloogia - rakubioloogia Hans ja Zacharias Janssen - esimene mikroskoop Robert Hook - esimene valgusmikroskoop Karl Ernst von Baer - avastas munaraku Matthias Schleiden ja Theodor Schwann - Kõik taimed ja loomad on rakulise ehitusega Rudolf Virchow - rakuteooria põhiseisukoha sõnastaja Prokarüoodid ehk eeltuumsed Eukarüoodid ehk päristuumsed Loomaraku ehitus ja talitus Rakumembraan: ümbritseb rakke andes rakule kuju, ühendab rakke kudedeks, kaitseb rakke Difusioon - gaasiliste aineosakeste liikumine läbi membraani kõrgemalt konsentratsioonilt madalama suunas, kuni tasakaalustumiseni Osmoos - lahusti molekulide liikumine läbi membraani madalamalt konsentratsioonilt kõrgema suunas Tuum: sisaldab ja säilitab pärilikku infot, juhib raku elutegevust ja rakus toimuvaid protsesse Tuumake: ribosoomide moodustumine ja RNA süntees Tsütoplasma: seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks n...
hulktuumsest rakust. Ehituselt on seenerakk ümbritsetud membraaniga, mida ümbritseb kitiinist rakukest (kaitseb ja toestab seenerakku ning annab talle kindla kuju, on gaaside ja vedelike poolt mõlemas suunas läbitav). Keskosas asub kahe membraaniga ümbritsetud rakutuum, millest väljapoole jäävas tsütoplasmas paiknevad mitokondrid (varustavad seenerakku vajaliku energiaga), tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, lüsosüümid ja ribosoomid (toimub valkude süntees). Seened elavad kõikjal, kust nad leiavad toiduks vajalikke orgaanilisi ühendeid. Nad on koos bakteritega ühed peamised surnud organismide lagundajad. Kuna suur osa seeni hangib oma elutegevuseks vajalikke aineid teistest organismidest, põhjustavad nad mitmesuguseid seenhaigusi (inimestel eelkõige nahahaigused, jalgadel, kaenla all, kubemes, põhjustavad naha punetust ja ketendust, ravi on pikk ja keeruline). Seened suudavad
RAKUD Märjamaa Gümnaasium Anni Jansen, Kärol Metsmaa, Greete Raudsepp 11B Loomaraku ehitus Loomaraku osade ülesanded Loomraku mikroskoobifotod Taimeraku ehitus Taimeraku osade ülesanded · Mitokonder- raku varustamine energiaga · Plastiidid- annavad taimele omase värvuse · Vakuool- rakumahla mahuti · Tsentraalvakuool- aitab hoida rakku sisemise pinge all · Plasmodesm- on ülipeened tsütoplasmaniidid, mis ühendavad omavahel rakke · Rakukest- oma jäikusega annab kogu taimele tugeva teose · Rakumembraan- reguleerib ainete liikumist raku ja selle väliskeskkonna vahel · Ribosoomid- seal kulgeb valgu süntees · Rakutuum- säilitab raku pärilikku informatsiooni ja kontrollib raku elutegevust · Golgi kompleks- lõpeb valkude töötlemine, osaleb ka rakumembraani ja rakukesta süteesil · Tsütoplasma-on poolvedel rakusisekeskkond, milles toimuvad kõik raku elutegevusprotses...
Taimerakk ja loomarakk *Kõik organismid koosnevad rakkudest. *Uued rakud tekivad olemasolevate rakkude jagunemise tulemusel. *Raku avastas 1665.a inglane R. Hookie. *Rakk on organismide ehituslik ja talituslik üksus! *Eeltuumsetel rakkudel puudub tuum, eeltuumsed rakud on bakteritel. Nende organismide rakkudes pole rakutuum eristunud, st pärilikkusaine ei ole tsütoplasmast membraaniga ühendatud. *Päristuumsetel rakkudel on rakutuum. Rakutuum on ümara kujuga, suhteliselt suur ning rakutuuma katab kahest kihist koosnev tuumaümbris. Selles on poorid, mille kaudu rakusisene plasma on ühenduses teda ümbritseva tsütoplasmaga. Need poorid võimaldavad info- ja ainevahetust rakutuuma ja tsütoplasma vahel. *Rakutuumas on kromosoomid, mis sisaldavad pärilikkusainet! Nendest oleneb, milliseks kujuneb rakk ja organism tervikuna. *Kromosoomides on geenid, need juhivad raku elutegevust. *Rakutuuma ümber on poolvedel tsütoplasma. ...
milles paiknevad poorid,tuum on täidetud plasmaga tuumas asuvad pärilikkuse kandjad (DNA, RNA ja valgud)tuumakesed on näha ainult rakujagunemise ajal; toimub kromosoomide kokkupakkimine. Rakumembraani funktsioonid.Kontrollib kõike,mis siseneb ja väljub rakust.Kaitseb raku sisekeskkonda.Annab rakule kuju.Ühendab rakke kudedeks. Ülesanded a)mitokonder-toimub raku hingamine st. Glükoosi reageerimine o2-ga,mille tulemusel vabaneb energia ja tekib co2 ja h2o.b) lüsosüümid surnud ja pino-ja fagotsütoos(ainuraksete toitumine)Kudede ümberkujundamine moondega arengu korral.(nt kullese saba kadumine)Emaka taandareng sünnitusjärgselt.Metabolismi tagamine nälgimisel või dieedil. Millised organellid on taimedele ainuomased? Taimerakkudes ainuomased organellid: tsentraalvakuool ja plastiidid. Viimased jaotatakse kloroplastideks (rohelised), kromoplastideks (kollasest punaseni) ja leukoplastideks (värvitud või valged)
Bioogia kt 2 Elusloodus jaguneb: üherakulised ja hulkraksed organismid.-üherakulisi on mitmeid kordi rohkem, aga enamus on väga väiksed ja palja silmaga seetõttu ei näe. Kõige pisem üherakuline on mükoplasma.(võib tekitada hingamisteede haigusi) Üherakulistel aine-, energia-, infovahetus ümbritseva keskkonnaga rakumembraani vahendusel. Bakteris on kerakujulised, pulkjad, niitjad, kruvikujulised. Eeltuumsed ehk prokarüoodid (bakterid- puudub membraaniga piiritletud tuum, vähem organelle ja membraanseid struktuure), päristuumsed ehk eukarüoodid (sisemus täidetud poolvedela tsütoplasmaga, milles on mitmesuguseid organelle). Eukarüoodid jaotatakse protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks. Viirused ei ole eel- ega päristuumsed. Rakk on ümbritesetud rakumembraaniga Tsütoplasmas on vett, aminohappeid, nukleotiide, mono- ja oligosahariide, orgaanilisi happeid jt. TSÜTOPLASMA ON PIDEVAS LIIKUMISES JA ...
Evolutsioon · Seedekulgla on arengu ja kohanemise tagajärg Toitumine · See vastab organismi vajadusele ja toidu olemusele · Inimese seedekulgla on ca K. Port 9m pikk 4..5 x keha pikkus · Lamba seedeklugla on 27 x kehast pikem · Inimene ja lammas söövad erineva seeditavuse astmega toitu Inimese energiavajadus Ülekaal · 2400 kcal/päevas · Kehaehitus · Keha akumuleerib · T...
Pärmseeni kasutatakse ka lahjade alkohoolsete jookide valmistamiseks. Seeneraku tsütoplasmas on samad organellid, mis loomarakulgi, taimedele omased plastiidid ja vakuoolid puuduvad. (wikipedia.org) Ehituselt on seenerakk ümbritsetud membraaniga, mida ümbritseb kitiinist rakukest. Keskosas asub kahe membraaniga ümbritsetud rakutuum, millest väljapoole jäävas tsütoplasmas paiknevad mitokondrid (varustavad seenerakku vajaliku energiaga), tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, lüsosüümid ja ribosoomid (toimub valkude süntees). (hariduskeskus.ee) Seened elavad kõikjal, kust nad leiavad toiduks vajalikke orgaanilisi ühendeid. Nad on koos bakteritega ühed peamised surnud organismide lagundajad. Kuna suur osa seeni hangib oma elutegevuseks vajalikke aineid teistest organismidest, põhjustavad nad mitmesuguseid seenhaigusi (inimestel eelkõige nahahaigused, jalgadel, kaenla all, kubemes, põhjustavad naha punetust ja ketendust). Nende ravi on pikk ja keeruline. (wikipedia.org)
molekulidest. Ribosoomid moodustuvad rakutuumas olevates tuumakestes. Ribosoomides toimub valkude süntees.(mujal elusorganismis ei sünteesita) Ribosoome võib leida ka suuremates rakuorganellides(motokonder, kloroplast), kus need sünteesivad vastavale organellile vajalikke valke. 11. Lüsosoomide funktsioon. Lüsosüümid on ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed, kus lagundatakse erinevaid makromolekule ja rakustruktuure. Primaarsed lüsosüümid sisaldavad üksnes ensüümivalke, sekundaarsed lüsosüümid sisaldavad lagundavaid aineid ning neid lõhustavaid ensüüme. 12. Golgi kompleksi funktsioon. Golgi kompleksis jõuab lõpule valkude ümbertöötlemine ninge nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse. Osaleb ka rakumembraani ning taimerakkudes ka rakukesta moodustamises. 13. Mitokondrite funktsioon. Ümbritsetud kahe membraaniga, sisemembraan varustatud arvukate kudrude ja spoistustega(harjakesed)
Vananemine Vananemisega muutub elundite ja elundkondade töö ebaefektiivseks Põhjused: 1)Pärilikkus (geneetiline kell) Telomeerid (kromosoomi otsad) lühenevad iga raku jagunemisega, kuni rakud kaotavad pooldumisvõime ja ei toimu enam rakkude asendumist, koed kaotavad uuenemisvõime 2)Keskkonnategurid Keskkonnategurite otsene mõju DNA-le (näit. otsene päikesekiirgus) Vabad radikaalid, mis sattununa organismi (näit. hingamisel O) kahjustavad DNA-d ja valkusid. Vananemise tunnused: Ajukoorerakkude arvu vähenemine, Kuulmise nõrgenemine, Lõhna- ja maitsetundlikkuse vähenemine, Nägemise nõrgenemine (kaugnägelikkus, hall kae), Kopsumahu vähenemine, Südame löögimahu vähenemine, Neerude töövõime vähenemine, Seedehäired, Lihasjõu, koordiatsiooni vähenemine, Termoregulatsiooni häired, Viljakuse vähenemine meestel, lakkamine naistel, Luustiku kulumine (liigesed) ja luuhõrene...
Ribosoomid moodustuvad rakutuumas olevates tuumakestes. Ribosoomides toimub valkude süntees.(mujal elusorganismis ei sünteesita) Ribosoome võib leida ka suuremates rakuorganellides(motokonder, kloroplast), kus need sünteesivad vastavale organellile vajalikke valke. 11. Lüsosoomide funktsioon. Lüsosüümid on ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed, kus lagundatakse erinevaid makromolekule ja rakustruktuure. Primaarsed lüsosüümid sisaldavad üksnes ensüümivalke, sekundaarsed lüsosüümid sisaldavad lagundavaid aineid ning neid lõhustavaid ensüüme. Hüdrolüütiline lõhustamine. 12. Golgi kompleksi funktsioon. Golgi kompleksis jõuab lõpule valkude ümbertöötlemine ninge nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse. Osaleb ka rakumembraani ning taimerakkudes ka rakukesta moodustamises. 13. Mitokondrite funktsioon. Ümbritsetud kahe membraaniga, sisemembraan varustatud arvukate kudrude ja
1. ELU OLEMUS 1) Nimetage 4 elusorganismidele iseloomulikku tunnust. Elusorganismidele iseloomulikud tunnused: rakuline ehitus, aine- ja energiavahetus;stabiilne sisekeskkond, kasv ja areng,paljunemine, reageerimine ärritusele. 2) Reastage eluslooduse organiseerituse tasemed alates lihtsamast. Tärklis, kloroplast, taimerakk, põhikude, leht, kartul. 3) Reastage antud näited vastastavalt eluslooduse organiseerituse tasemetele alates lihtsamast. Glükoos, mitokonder, loomarakk, lihaskude, maks, inimene. 2. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS 1) Nimetage peamised keemilised elemendid, anorgaanilised ja orgaanilised ained organismides. Kõige rohkem leidub organisimis keemilistest elementidest hapnikku, süsinikku, vesinikku ja lämmastikku. Anorgaanilised: vesi ja teised anorgaanilised ühendid ehk happed, alused, soolad. Orgaanilised: valgud, lipiidid, sahhariidid, nukleiinhapped. 2) Selgitage Ca, Fe ja I tähtsust organismids. Ca omastamiseks on v...
või anaeroobsete klostriididega (Doyle, 2007) 3 1.2 Struktuur Bakter toodab enda sees ühe endospoori. Mõnikord on spoor ümbritsetud õhukese kattega, mida nimetatakse eksospooriks ja mis katab spoori kesta. Spoori kest funktsioneerib sõelana, mis elimineerib suured toksilised molekulid, näiteks lüsosüümid. Kest on resistentne paljudele toksilistele molekulidele ning võib koosneda ensüümidest, mida on vaja germinatsiooniks. (Wikipedia, 2014). Kesta all on välismembraan, selle all peptidoglükaanist koosnev koor ja seejärel iduraku sein ning sisemine membraan (Setlow, 2014). Tuum sisaldab spoori kromosomaalset DNA-d, mis on kapseldatud kromatiinilaadsetesse proteiinidesse, mis kaitseb seda UV-kiirguse ja kuumuse eest. Tuum sisaldab ka tavalise raku struktuure, näiteks ribosoome
ANATOOMIA KORDAMISKÜSIMUSED 1.Miks on otstarbekas õppida anatoomiat ja füsioloogiat koos? Sest struktuur ja talitlus on omavahel seotud, ei saa olla talitlust ilma struktuurita. Enamasti ei ole ka anatoomilist struktuuri ilma funktsioonita 2.Millised on organismi struktuuri ja funktsiooni tasemed? Molekulaarne->rakuline->koeline->organi->organismi tase. Rakk on organismi põhiline morfofunktsionaalne üksus, milles toimuvad füsioloogilised protsessid. Rakud moodustavad kudesid, koed organeid. Sama funktsiooni täitvad organid moodustavad organsüsteemi ehk elundkonna. 3.Mis on homöostaas? Homöostaas on rakkudele stabiilse keskkonna tagamine. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel. Näiteks kehatemperatuuri homöostaas. Keskkonna temperatuuri tõus(stiimul- saun, trenn vms),aktiveerub hüpotalamuse temperatuuri langetamise keskus, inimese keha temperatuur tõuseb, nahk läh...
Immunoloogia I kordamisküsimused 1. Kaasasündinud ja omandatud immuunsus Loomulik ehk kaasasündinud ehk naturaalne ehk Kaasasündinud immuunsus ei muutu olendi eluea jooksul, nakkuse korral toimib selline immuunsus kiiresti ja moodustab esimese kaitseliini. Samas pole see küllalt tõhus. Kaasasünd.kaitsemeh. teatakse kõigil loomadel: N: nahk, limaskest, ka rakulised ja humoraalsed kaitsesüsteemid. Selgrootute loomade kaasasündinud immuunsus hõlmab nii rakulisi kui ka humoraalseid kaitsereaktsioone (interferoon, antiseptilised molekulid). Fagotsütoos esineb kõikidel organismidel Käsnadel on olemas võõra eristamise meh-id liigi tasemel. Kõrgemal tasemel eristatakse võõrast juba isendi tasemel. Kõigil selgroogsetel on T-ja B-rakud ning antikehad (alamatel liikidel vähem klasse). Omandatud ehk adaptiivne ehk spetsiifiline immuunsus on tõhusam kui kaasasündinud immuunsus. Selle tagavad imetajatel ja ...
Pasteur ja teised olid tähele pannud, et üks bakter võib teist välja tõrjuda ajastu kontekstis oli asjal muidugi veel eriti tugev kõla tänu Darwinile arvati end nägevat, kuidas ka bakterite maailmas tugevam õgib nõrgemat. Selle viimase kohta võeti kasutusele isegi termin antibioos. Alexander Fleming (1888-1955), soti päritolu meedik, oli teadusemees, kellele omistatakse penitsilliini kasutuselevõtu au. Ta töötas erinevate lahustega (lüüsid, lüsosüümid jne), kuni jällegi tuli appi juhus 1928. a, puhkuselt naastes, avastas, et osad petritassitäied oli hallitama läinud ning seal, kus oli hallitus, ei olnud tema Gram-positiivseid bakterikultuure (stafülokokke) elus. Avaldas oma tähelepaneku 1929. aastal. Aga kuivõrd penicillinum ei tapnud Gram-negatiivseid baktereid (mida ta antud hetkel uuris), ei pidanud ta asja väga huvitavaks, lisaks oli materjali raske toota ja tegemist oli väga ebastabiilse nähtusega. Alles
Pasteur ja teised olid tähele pannud ka seda, et üks bakter võib teist välja tõrjuda ajastu kontekstis oli asjal muidugi veel eriti tugev kõla tänu Darwinile arvati end nägevat, kuidas ka bakterite maailmas tugevam õgib nõrgemat. Selle viimase kohta võeti kasutusele isegi termin antibioos. Alexander Fleming (1888-1955), soti päritolu meedik, oli siis see teadusemees, kellele omistatakse penitsilliini kasutuselevõtu au. Ta töötas erinevate lähustega (lüüsid, lüsosüümid jne), kuni jällegi tuli appi juhus 1928. a, puhkuselt naastes, avastas, et osad petritassitäied oli hallitama läinud ning seal, kus oli hallitus, ei olnud tema Gram-positiivseid bakterikultuure (stafülokokke) elus. Avaldas oma tähelepaneku 1929. a. Aga kuivõrd penicillinum ei tapnud Gram-negatiivseid baktereid (mida ta antud hetkel ilmselt enam uuris), ei pidanud ta asja väga huvitavaks, lisaks oli materjali raske toota ja tegemist oli väga ebastabiilse vahendiga.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
