hetkeolusid arvestades oma liikumistee) Ruumiline interpoleerimine Kõige lihtsam on määrata iga otsitav temperatuur lähime vaatluspunkti järgi. (N: inimene kuulab ilmateadet sellest raadiojaamast, mis tallle kõige lähemal on). GPS Globaalne asukoha määramise süsteem, mis koosneb sateliitidest ja Maal asuvatest seire- jaamadest ning võimaldab väga täpselt määrata geograafilisi koordinaate. 2. Võrdle Arvutikaart ja paberkaart Arvutikaart Paberkaart eelised *suheldavus(elavam pilt) *saab kokku murda (teha väiksemaks) *suumimine(suurend., vähend.) *saab igal ajal kasutada *kohesus(saad teada koheselt vajaminevat * infot) *ainulaadsus *kopeeritavus puudused *autoriõiguste küsimuste keerukus *hilinenud informatsioon
CHIKAGO 90*N42*W BUENOS AIRES 59*W36*S SYTNEY150*S35*E , TOKYO 140*N;35*E KAIRO 35*N30*E LISSABON 10*N39*W ENDA ASUKOHTA SAAB MÄÄRATA ÜLEMAAILMSE ASUKOHA MÄÄRAMISE SÜSTEEMI ABIL (GPS) TÖÖTAB: Sateliidid+Seirejaamad Kaardi tähtsamad elemendid: KAARDIVÕRK (PIKKUS JA LAIUS), LEGEND (MÄKIDE TÄHENDUS), MÕÕTKAVA. ARVUTI KAARDI EELIS PABERKAARDI EES: Detailsem(zoomi võimalus), arvutikaart on interaktiivne(kiire ja automaatne otsimine ehk päringu võimalus), operatiivsus, paberkaart ei uuene, arvutikaart uueneb, RASTERKAART: KOOSNEB PILDIST VEKTORKAART: KOOSNEB JOONTEST MAA KUI SÜSTEEM: Päikese süsteemi suhtes suletud süsteem aga maapoolt väga avatud süsteem. Maa kui süsteemi osad on sfäärid. Sfäärid on omavahel seotud, üks mõjutab teist ja nad on pidevalt muutumises. Maa on suletud ring kus energia ja jõud ringlevad. LITOSFÄÄR-kivimid ATMOSFÄÄR-õhkkond HÜDROSFÄÄR-vesi maal ja elusolendites taimedes jne. BIOSFÄÄR-elusorganismid maal
1. Geograafiline asukoht e geograafilised koordinaadid 2. Atribuudid e objekti või nähtust iseloomustavad omadused 3. Topoloogia e asend teiste objektide või nähtuste suhtes Geograafilised koordinaadid + topoloogia geomeetriline info 20. GIS ja klassikaline kartograafia. LOENG 1, Slaidid 12-14 21. Andmete viimine geoinfosüsteemi (töökäigud). Andmete sisestamine geoinfosüsteemi: 1. Paberkaartide digitaliseerimine Skaneeritakse paberkaart a) Leitakse kaardilt sobivad pidepunktid, mille koordinaadid on teada b) Kindelpunktid seotakse kindlate koordinaatidega c) Kontrollitakse kokkulangevust mõne teise koordinaatides oleva kaardiga Paberkaart digitaliseeritakse digilaua abil a) Paberkaart kinnitatakse digilauale ja fikseeritakse kindelpunktid b) Vajalikud objektid kaardilt sisestatakse spetsiaalse hiirega 2
lõikeparalleelid laiustega B1= 58°00' ja B2= 59°20'. Lamberti projektsiooni koordinaatide alguspunkt on valitud Eesti lõunapiirist natuke lõuna poole. Sellega on negatiivsed x-koordinaadid välistatud ka juhul kui neist maha lahutada x o väärtus (x koordinaadi algväärtus koordinaatide alguspunktis) (Jürgenson, 1995). 3 Baaskaart Eesti baaskaardi moodustavad nii paberkaart kui arvutiandmebaas. Eesti baaskaardi aluseks on nn. ortofotokaardi idee, kus kaardi taustaks on kasutatavasse projektsiooni ja mõõtkavasse teisendatud satelliitpilt. Viimasele kantakse topograafiline situatsioon: hüdrograafia, infrastruktuur, reljeef jmt. Fotole kantava lisainfo hulk on minimaalne ja leppemärgid tagasihoidlikud. Eesti baaskaardil on fototaustaks must-valge SPOT satelliidikujutis nähtava valguse alas, mis on toonitud harjumuspäraselt
annaabi.ee 
