TALLINNA TEENINDUSKOOL Vaido Villem 011K ASKARIDOOS EHK SOLGETÕBI Referaat Juhendaja: Küllike Varik Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Valisin selle teema Askaridoos ehk solgetõbi, kuna mul ei ole sellega ennem kokkupuudet olnud ja see nimi oli minu jaoks täiesti tundmatu. Seega tahtsin saada teada sellest tõvest ning uurida, milles see täpsemalt seisneb. ASKARIDOOS EHK SOLGETÕBI 1.1 ÜLEVAADE
Tallinna teeninduskool 011K Leevika vilja Mis on stress? Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad biokeemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused. Millest stressikogemus koosneb? Stressikogemus koosneb erinevatest komponentidest, mis on omavahel seotud: Kognitiivne e. mõtlemise osa hõlmab endas mõtteid ja uskumusi, mis on stressisündmusega seotud. Emotsionaalne komponent hõlmab endas mitmesuguseid tundeid
TALLINNA TEENINDUSKOOL Vaido Villem Rühm 011K TÖÖTAJA JA TÖÖANDJA TÖÖTERVISHOIUALASED ÕIGUSED JA KOHUSTUSED Referaat Õpetaja: Heikki Eskusson Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Referaadi teemal valimise kohapealt võin öelda, et selle valis õpetaja. Aga teema sobib mulle väga hästi, tulevikus endal vaja seda. Sisu räägib kuidas käituda erinevates olukordes tööl ja mis on sinu, kui töötaja õigused ning kohustused. 1
Ohutusnõuded köögitööl seadmetega Merilin Jürine 011K Tallinna Teeninduskool Toitu valmistades ja köögis liikudes tuleb olla rahulik, mitte joosta edasi-tagasi, siis hoiad ära kiirustades kaasnevaid õnnetusi Ei tohi puutuda sisselülitatud pliidiplaati, nii võib ennast kõrvetada ka potte või panne pliidilt maha tõmmates. Ahju käsitledes tuleb hoida ahi puhtana. Ahju jäänud rasv ja muud toiduained võivad tekitada tulekahju.
Tulekustutusained-ja vahendid Merilin Jürine 011K Milliseid tulekustutus aineid-ja vahendeid on olemas? Pulberkustutid Vahtkustutid Rasvakustutid CO2 kustutid Tuletekk Voolikud Soolad jne Kodused tulekustutusvahendid Hinda tulekahju olukorda Soovitavalt võiks igas kodus olla tuletekk-ja kustuti(ABC pulberkustuti või AB vahtkustuti) Koduste vahenditega(k.a. spetsiaalsed vahendid) saab kustutada ainult väikest tulekahju NB! Kasuta kodus vahtkustutit!
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kerli Lek Rühm 011K RUUMID TOITLUSTUSETTEVÕTTES Iseseisev töö Tallinn 2010 RUUMID TOITLUSTUSETTEVÕTTES Toitlustusettevõttes asuvaid ruume nimetatakse teenindusruumideks. Teenindusruumidena käsitletakse ruume, kus viibivad kliendid ning teenindav personal. Teenindusruumid võivad olla erinevad, vastavalt toitlustusettevõtte iseloomule. Restoranide teenindusruumid jagunevad klientide teenindusalaks ja klientide silme eest varjatud tööruumideks.
18 sajandi Eesti köök Merilin Jürine Pavel Kornev 011K Igapäevane toidulaud pole kunagi olnud liiga rikkalik, mistõttu sooviti pigem ,,jätku leiba" kui ,,head isu" Kui mõned rasked näljaperioodid välja arvata, on eestlaste laual ikka jätkunud tumedat hapendatud rukkileiba Ranna- ja saarerahvas sõi leiva kõrvale peamiselt soolasilku, vinnutatud või suitsutatud kala Jõukamates sisemaa taludes kasvatati leivavilja kõrval ka karja, millest üle talve peeti vaid piimalehmad ja tõuloomad
Suitsiid ehk enesetapp Merilin Jürine 011K Enesetapp ehk suitsiid ehk vabasurm Surmajuhtum, mis on tahtlikult, otseselt või kaudselt põhjustatud ohvri enese poolt. Suitsiidi põhjuseks on inimese soov lõpetada enda eksistents või soovimatus edasi elada. Émile Durkheim(15.04.1858 13.09.1917 ) Uuris nähtust enesetapp ning leidis, et põhjustav sotsiaalne faktor oli sotsiaalne integratsioon. Ta leidis kaks enesetapu faktorit: loomulik nivoo (seotud looduslike, klimaatiliste ja
Eesti köök 20 sajandil. (1918-1940) Kadi-Ly Rätsep 011K 20.saj. algul hakkasid toimuma uued muutused toitumistavades Eesti külades levisid uued toidud, mida varem oli valmistatud ainult linnades ja mõisates. Ilmusid ka esimesed kokaraamatud. Kasvas poest ostetava toidu- ja maitseainete hulk. Vanad rahvapärased toidud hakkasid taanduma uute, linnatoitude ees. Järjest rohkem võitsid poolehoidu saiad ja koogid. Tangupuder asendati manna- või riisipudruga, lauale ilmus heeringas.
TALLINNA TEENINDUSKOOL Leevika Vilja 011K Veebipõhised kontoritarkvarapaketid Tallinn 2011 Google docs · Puudub nähtamatute tähemärkide näitamine. · Ei anna kõiki kirjasuurusi panna. On ainult kindlad mille vahel valida. · Halb see et joonlaual on mõõdud tollides, mitte cm-tes. · Automaatselt ei saa kuupäeva, lehekülge jms lisada, seetõttu ei saa footerisse lehekülgede numbrit lisada. · Pilti ei saa juurde kopeerida. · Tabi ei saa muuta. · Salvestamine on lihtne
TALLINNA TEENINDUSKOOL Leevika vilja 011K ROMANTILINE ÕHTUSÖÖK KAHELE Iseseisev töö Juhendaja: Krista Kalmus Tallinn 2011 Kerli Lek Romantiline õhtusöök kahele Kerli Lek Romantiline õhtusöök kahele 1. Toidukorra ja miljöö kirjeldus Romantiline õhtusöök kahele on planeeritud suvisel ajal liivasele rannale Maldiividel, rahulikult kahiseva India ookeani ääres õhtu viimastel tundidel päikeseloojangul
Essee Mina ja tervis Merilin Jürine Tallinna Teeninduskool 011K 2011 Tervis on täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisnud, mitte ainult haiguse või nõtruse puudumine. Iga inimene soovib endale head tervist, et mitte haigestuda. On ka inimesi, kellel on halb tervis, nad jäävad kergelt haigeks ja immuunsüsteem on nõrk, seega tõmbab kergelt endale külge igasuguseid haigusi. Iga inimene peab hoidma oma tervist, et mitte haigestuda. Inimese tervis sõltub näiteks inimese eluviisist
Inimorganismi toitainete vajadus Koostanud: Kerli Lek, 011K 2010 Sisu ülevaade: Mis on toitained ja kuidas nad jagunevad? Milliseid toitaineid inimene vajab? Kus leidub erinevaid toitaineid? Milleks organism kasutab erinevaid toitaineid? Mis juhtub kui organism saab üht toitainet liiga vähe või palju? Kuidas säilitada toitaineid toiduvalmistamisel? Mis on toitained ja kuidas nad jagunevad? Toitained on toiduaine koostisosad, mida organism kasutab nii kehaomaste ainete sünteesiks kui ka energeetilistel eesmärkidel.
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kerli Lek; Mirle Jants Rühm 011K KÖÖGIS KASUTATAVAD GARNEERIMISVAHENDID Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Kerli Lek; Mirle Jants Köögis kasutatavad garneerimisvahendid Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. KÖÖGIS KASUTATAVAD GARNEERIMISVAHENDID 4 1
TALLINNA TEENINDUSKOOL Geidy Metson 011K Köögi pinnad ja nende puhastamine Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2008 Sisukord: o Plastikkatted 3 o Linoleum 3 o Korkkatted 4 o Tekstiilkatted 4 o Marmor Pinnad 5 o Graniit 5 o Keraamilised plaadid 5 o Roostevaba teras 6 o Alumiinium 6 o Klaas pinnad 7
TALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Jürine 011K Bacillus Cerius-Sooltepõletik Referaat Juhendaja: Küllike Varik Tallinn 2011 Merilin Jürine Bacillius cerius SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1. BACILLIUS CERIUSE HAIGESTUMINE.........................................................4 2
TALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Jürine 011K REHIELAMU Referaat Juhendaja: Annely Kallo Tallinn 2012 SISUKORD 1. REHIELAMUST ÜLDISELT ...........................................................................................LK 3 2. REHIELAMU PÕHJATÜÜP ........................................................................................... LK 4 3. REHIELAMU LÕUNATÜÜP ......................................................................................... LK 4 4
TALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Jürine 011K KÖÖGIS KASUTAVATE PINNAKATTEMATERJALIDE PUHASTAMINE JA HOOLDAMINE Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2011 Merilin Jürine Köögis kasutavate pinnakattematerjalide puhastamine ja hooldamine SISUKORD 1. SISSEJUHATUS.....................................................................................................................3 2. MUSTUS............................
TALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Jürine 011K Bacillus Cerius-Sooltepõletik Referaat Juhendaja: Küllike Varik Tallinn 2011 Merilin Jürine Bacillius cerius SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1. BACILLIUS CERIUSE HAIGESTUMINE.........................................................4 2
TALLINNA TEENINDUSKOOL Geidy Metson 011K MINERAALVESI Referaat Juhendaja: Milvi Kasemäe Tallinn 2009 Uusi mineraalvee sorte lisandub kauplustesse iga nädalaga. Mille poolest pakutavad veed üksteisest erinevad ja millised neist on tervisele kõige kasulikumad? "Veejoomisel ja veejoomisel on suur vahe," ütleb füsioloogiaprofessor Selma Teesalu. "Igas ajakirjas propageeritakse suviti ideed: kaheksa klaasi vett päevas. Kui juua suvel
Kuulsaimad kokad. Koostas: Annili Pill 011K Eesti kokad Henry Lepist Hetkel töötab Helsingi kesklinnas, Sokose kaubamaja ülemisel korrusel restoranis LOISTE. Seal on ta olnud viimased kolm ja pool aastat, selle aja jooksul on tavalisest kokapoisist on sirgunud vahetuse meister, ehk teisisõnu, peakoka parem käsi. Välismaale sattus ta juba 1998. aasta augustis. Nimelt oli ta just kevadel lõpetanud Majaka Teeninduskooli ja kõik oli tuleviku suhtes lahtine. Kristo Malm Ta läks tööle Londonisse, kuna see on olnud ta eluunistus juba pisikesest peale. Ametipostilt on ta Demi Chef de Partie ja hetkel põhirõhku paneb ta sellele, et saavutada köögis kõrgem positsioon. Ta on olnud nüüd Londonis pea poolteist aastat ja vahetanud ühel korral töökohta. Koht, kus hetkel töötab, on Inglismaa ühe tuntuma peakoka Gary Rhodese brasserie Rhodes W1. ...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Jürine 011K KÖÖMNED Referaat Juhendaja: Kristi Tüvi Tallinn 2011 SISUKORD 1. TUTVUSTUS...........................................................................................................................3 1.1 KASUTAMINE..................................................................................................................3 1.2 KÖÖMNED....................................................................................
TALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Jürine ja Merit Martin 011K KEEFIR JA JOGURT Referaat Juhendaja: Kristi Tüvi Tallinn 2011 Jogurt on tervistav ning mitmekülgne hapupiimatoode. Jogurt täidab kõhtu, kustutab janu, hoolitseb seedimise eest ning aitab ka nahahoolduses nii sees- kui välispidiselt. Hapendatud piimatooteid teati Vahemeremaades juba antiikajal. Aastasadade vältel on jogurtit kasutatud mitmel eesmärgil
TALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Jürine 011K Tulekustutusained-ja vahendid Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2011 Merilin Jürine Tulekustutusained-ja vahendid SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1. KODUSED TULEKUSTUTUSVAHENDID.......................................................4 1
Tallinna Teeninduskool Referaat Biojäätmed ja nende käitlemine Eestis 011K Leevika Vilja Juhendaja:Ülle Toots Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumi tellimusel on valminud biolagunevate jäätmete käitlemise tegevuskava aastani 2013, põhieesmärkidega: · Vähendada prügilatesse ladestatavate biolagunevate jäätmete hulka kooskõlas Jäätmeseadusega · Taaskasutada maksimaalne kogus tekkivatest biolagunevatest jäätmetest
TALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Jürine 011K NOAD Referaat Juhendaja: Diane Sarapuu-Kelder Tallinn 2011 SISUKORD Sissejuhatus ......................................................................................................... lk 3 Ajalugu ; Kriteeriumid ...................................................................................... lk 4 Millised noad on olemas? ; Üldnuga ; Kokanuga ............................................ lk 5
TALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Jürine 011K NOAD Referaat Juhendaja: Diane Sarapuu-Kelder Tallinn 2011 SISUKORD Sissejuhatus ......................................................................................................... lk 3 Ajalugu ; Kriteeriumid ...................................................................................... lk 4 Millised noad on olemas? ; Üldnuga ; Kokanuga ............................................ lk 5
TALLINNA TEENINDUSKOOL 011K Mereannid Referaat Juhendaja: Milvi Kasemäe Tallinn 2007 Sisukord 1) Sisukord lk. 2 2) Austrid lk. 3 3) Seepia lk. 4 4) Kaheksajalg lk. 5 5) Vähid lk. 6 6) Teod lk. 7 7) Karbid lk. 8 8) Krabid lk. 10 2 Austrid Austrid on üks populaarsemaid töönduslike karpide perekondi ja kokku on neid pea 60 liiki. Arvatakse, et inimene tarvitas austreid toiduks juba kiviajal seda tõestavad ka vastavad leiud. Kunstlikult hakati neid kasvatama juba 150 aastat eKr, austrikasvandused olid nii Vana- Hiina kui ka Vana-Rooma kultuuris. Austrid elavad paras- ja troopikavöötme meredes 50-70 m sügavuses, moodustades seal kaljudel suuri kolooniaid, nn austripanku. Samas võivad nad kinnituda liiva- ja kivisegusele merepõhjale. Ühel ruutmeetril võib olla koos 2050 isendit, kogumikes...
Tallinna Teeninduskool Referaat Biojäätmed ja nende käitlemine Eestis 011K Mary-Liis Poom Juhendaja:Ülle Toots Sisukord · Biolagunevate jäätmete kogumine ja komposteerimine lk.3 · Jäätmekäitlus lk4 · Ohtlikud jäätmed ja prügivedu lk5 · Jäätmete põletamine ja Radioaktiivsed jäätmed ja ained lk 6 · Eesti on tegelikult puhas Riik lk7
TALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Jürine 011K Tervisesportlase treening Referaat Juhendaja: Alari Põlm Tallinn 2011 SISUKORD 1.MIS ON TERVISESPORTLASE JA SPORTLASE VAHE?............................................................3 2.TERVISESPORDI REEGLID...........................................................................................................3 3.NÕUANDED ALGAJATELE..............................................................................................
TALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Jürine 011K Tervisesportlase treening Referaat Juhendaja: Alari Põlm Tallinn 2011 SISUKORD 1.MIS ON TERVISESPORTLASE JA SPORTLASE VAHE?............................................................3 2.TERVISESPORDI REEGLID...........................................................................................................3 3.NÕUANDED ALGAJATELE..............................................................................................
annaabi.ee 
