Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "0-tsükkel, radoon". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
mõõdulint, vesilood, radoon, radioon, tsükkel, nurgik, vertikaalsus, nöör, värvita, gaasKESKKONNAKAITSE Ehitusteaduskond Õpperühm: EI- 11 (A) Koostaja: Robsurf Juhendaja: Sirle Künnapas Tallinn 2009 2 Sisukord Sisukord.....................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS.......................................................................................................................................4 1. RADOON..............................................................................................................................................5 1.1.Radooni omadused.......................................................................................................................... 5 1.2 Kes avastas radooni ?...................................................................................................................... 6 1.3 Radooni mõõtmine................................
Sisukord Sisukord..........................................................................................................................1 Mis on radoon?...........................................................................................................2 Radoon Eestis.............................................................................................................3 Miks on radoon tervisele ohtlik?................................................................................3 Kiirituse mõju Inimesele............................................................................................ 4 Risk.............................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus....................................................................................................6 Mis on radoon?
................................................................................................................... 5 1.3 Hüdroisolatsiooni kriitilised kohad.................................................................................................. 5 2. VUNDAMENDI ISOLEERIMINE KÜLMA EEST..............................................................................6 3. VUNDAMENDI ISOLEERIMINE RADOONI EEST........................................................................10 3.1 Radoon on looduslik radioaktiivne gaas......................................................................................... 10 3.2 Radoonisisalduse mõõtmine........................................................................................................... 11 3.3 Hoone ventilatsiooni tõhustamine.................................................................................................. 11 3.4 Vundamendialune tuulutus..........................................................
ühendeid. Peene tuhk võib tuulega levida kilomeetreid eemale ja katta väga suuri alasid. Looduslikud saasteallikad Saasteaineid satub õhke vulkaanidest, põlemisprotsesside, hingamise, mädanemise, kõdunemise ja mitmesuguste bakteriaalsete protsesside käigus. Äikese tõttu tekib õhku lämmastikoksiide, vulkaanidest eraldub SO2. Erinevatel bioloogilistel protsessidel tekivad H2S, CO, CO2 ja NH3. Levinumaid heitgaase Vääveldioksiid SO2 Vääveldioksiid on terava lõhnaga mürgine gaas, mis tekib kütuste põletamisel. SO2 tekitab bronhiiti, hingeldust ja silmapõletikke. Vääveldioksiid lagundab taimedes klorofülli, mis seejärel muutuvad pruuniks ja hukkuvad. Lämmastikdioksiidi või osooni mõjul oksüdeerub see vääveltrioksiidiks (SO3), millest veega moodustuvad happesademete põhikomponendid. Süsinik(mono)oksiid e vingugaas, CO Vingugaas on väga mürgine põlev gaas, mis tekib tekib kütuste põlemisel mootorites ja hapniku vaesetes kohtades (nt
Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 1 Sissejuhatus.................................................................................................................................2 1 Mis on radoon? .......................................................................................................................3 2 Radoon õhus............................................................................................................................4 3 Radoon vees............................................................................................................................ 5 4 Radoonist Eesti elamutes........................................................................................................ 6 5 Miks on radoon ohtlik?........................................................................
. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2016 1 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1.KUIDAS TUNGIB RADOON MAJJA............................................................................................4 2.RADOONITASEME MÕÕTMISE MEETODID.............................................................................5 2.1.Radoonitaseme mõõtmine pinnasest..........................................................................................5 2.2.Radooni tuvastamine hoones......................................................................................................6 3
küljest siltidega, millel on selgesti loetav tekst «Ettevaatust, asbest» ning hoiatusmärk. (1:§11) · Hoiatusmärgi kõrgus on vähemalt 5cm ja laius 2,5cm. · Hoiatusmärgi ülaosas (40% märgi kõrgusest ) on valge «a» mustal põhjal, alaosas (60% märgi kõrgusest ) selgelt loetav valge või must tekst punasel põhjal. (2) 3. Radoon Lugemist radoonist (www.kiirguskeskus.ee) - http://www.kiirguskeskus.ee/index.php?leht=153 Radoon on värvitu ja lõhnatu looduslik radioaktiivne gaas, mis tekib maapinnas põhiliselt uraani 238U lagunemisreas raadiumi lagunemisel. Radoon laguneb edasi lagunemisproduktideks, mida nimetatakse radooni tütarproduktideks. Looduslikku uraani leidub suuremal või vähemal määral kõikjal maakoores, sealhulgas ka mineraalsetes ehitusmaterjalides. Seega leidub teda kõikjal
..................................................................... 13 SISSEJUHATUS Käesolevas töös ,,Vundamendi isoleerimine märgumise ja radooni kahjuliku mõju eest" selgitatakse välja millised hüdroisolatsiooni tüübid on kasutusel vundamentide eri osade isoleerimiseks ja milliseid erinevaid materjale selleks kasutatakse. Veel käsitletakse hüdroisolatsioonide lahendusi erinevate veesurve liikide korral. Selgitatakse veel radoonist ja tema omadustest. Uuritakse välja kuidas radoon satub hoonetesse ja kuidas seda vähendada. 2 1. VUNDAMENDI HÜDROISOLEERIMINE ,,Hüdroisolatsioon kaitseb hoonet pinnaseniiskuse, sademevee ja survevee eest. Sellega välditakse vee tungimist tarindisse või sellest läbi. Ilma hoonet isoleerimata võib niiskus tõusta hoone seintesse, suurendades selliselt nende soojajuhtivust, mis omakorda muudab
Ruumide õhusaastatus · Õhusaaste, mis tuleneb hoone elanike tegevusest: - Lämmastikoksiidi- tekivad kürgel põlemistemperatuuril lämmastiku reageerimisel hapnikuga. Ruumiõhku satuvad lämmastikoksiidid gaasipõletistest ja ahjudest ning sutesetamise tagajärjel. Mõjub ärrtiavalt kopsu limaskestale, hingamisteede kahjustused. - Vääveldioksiid(SO2)- värvitu, vees kergelt lahustuva tugeva lõhnaga gaas. Vääveldioksiid tekib väävlilisandeid sisaldava kütuse põletamisel. Võib täheldada kopsu funktsiooni vähenemist. · Ehitus- ja viimistlusmaterjalidest vabanev õhusaaste: - Lenduvad orgaanilised ühendid (LOÜ)- ühendid on pärit peamiselt ehitus- ja viimistlusmaterjalidest (põrandaliim, mööbel, põrenada vaha, lateksvärvid) kuid ka välisõhust (heitgaasid) ja majapidamistöödest (pesuvahendid).
Neid mõõdetakse ruumi kontrolltsoonis, sest see on piirkond, kus inimene põhiliselt viibib. 13. Mis asi on operatiivne temperatuur, kus ja kuidas seda mõõdetakse ja arvutatakse? Operatiivne temperatuur siseõhu ja piirete kiirgustemperatuuri kaalutud keskmine temperatuur. Seda mõõdetakse ruumi kontrolltsoonis top = k ts + (1 k) tk 14. Nimeta erinevaid ruumi siseõhus leiduvaid saasteaineid? Millistes ühikutes neid mõõdetakse? · süsihappegaas · radoon · osoon · lämmastikoksiid · vingugaas e. süsinikoksiid · formaldehüüdid · hõljuv tolm · tubakasuits · asbest · mineraalvillad · allergeenid ppm miljondikke mahuosakesi ppb biljondikke mahuosakesi (1000 ppb = 1 ppm) mg/m3 massina õhu ruumala kohta g/m3 = massina õhu ruumala kohta 15. Miks tuleb ruumide sisekliima kujundamisel arvestama kiirgusliku asümmeetriaga? Sest kiirguslik asümmeetria põhjustab madalaid pinnatemperatuure suurematel aladel, mis vähendavad
Neid mõõdetakse ruumi kontrolltsoonis, sest see on piirkond, kus inimene põhiliselt viibib. 13. Mis asi on operatiivne temperatuur, kus ja kuidas seda mõõdetakse ja arvutatakse? Operatiivne temperatuur – siseõhu ja piirete kiirgustemperatuuri kaalutud keskmine temperatuur. Seda mõõdetakse ruumi kontrolltsoonis top = k ∙ ts + (1– k) ∙ tk 14. Nimeta erinevaid ruumi siseõhus leiduvaid saasteaineid? Millistes ühikutes neid mõõdetakse? • süsihappegaas • radoon • osoon • lämmastikoksiid • vingugaas e. süsinikoksiid • formaldehüüdid • hõljuv tolm • tubakasuits • asbest • mineraalvillad • allergeenid ppm – miljondikke mahuosakesi ppb – biljondikke mahuosakesi (1000 ppb = 1 ppm) mg/m3 – massina õhu ruumala kohta μg/m3 = massina õhu ruumala kohta 15. Miks tuleb ruumide sisekliima kujundamisel arvestama kiirgusliku asümmeetriaga? Sest kiirguslik asümmeetria põhjustab madalaid pinnatemperatuure suurematel aladel, mis
.......lk 9 6. Radioaktiivsuse toime inimorganismile..........................................................lk 10-11 7. Tuntuimad radioaktiivsed elemendid....................................................................lk 12 7.1 Raadium.....................................................................................................lk 12-13 7.2 Uraan...............................................................................................................lk 13 7.3 Radoon............................................................................................................lk 14 8. Kokkuvõte.............................................................................................................lk 15 9. Kasutatud kirjandus..............................................................................................lk 16 2 Sissejuhatus
......................................................................................16 Isikudosimeetria................................................................................................................17 Laboratoorsed analüüsid..................................................................................................18 RADOON.................................................................................................................................20 RADOON EESTIS............................................................................................................... 20 Siseõhu radoonisisalduse uuringud..................................................................................20 Geoloogilised uuringud....................................................................................................21 TUUMABAASID EESTIS....................................................................................................
.........................................................9 2.2.2 EPASIT BDK/2K ...........................................................................................................9 2.2.3 Xypex Admix .................................................................................................................9 2.2.4 MC-Injekt GL-95 .........................................................................................................10 3. RADOON ...................................................................................................................................11 3.1 Radooniohutu ehitamise põhimõtted ...................................................................................11 3.1.1 Radoonimembraan .......................................................................................................11 3.1.2 Alt tuulutatav põrand .............................................
........................................ 10 3.5 Taimestik ja rohevõrgustik...........................................................................11 3.6 Loomastik.................................................................................................... 12 3.7 Kaitstavad loodusobjektid........................................................................... 13 3.8 Sotsiaal-majanduslik keskkond....................................................................13 3.9 Radoon........................................................................................................ 14 3.10 Hüdrometeoroloogilised tingimused..........................................................15 3.10.1. Tuul..................................................................................................... 15 3.10.2 Kliima.................................................................................................. 16 4
vastavalt vajadusele kuni täieliku veetõkke saavutamiseni. Väiksemate aluskonstruktsioonide puhul kasutatakse hüdroisolatsiooniks polüetuleenist nuppkilet. Mis kinnitatakse vundamendi välimisele külgpinnale liimiga või düüblitega.[2-3] 7 Foto: http://reno.ee/hudroisolatsioonitood/ 2. RADOONIOHUTUSE TAGAMINE Radoon on looduslik radioaktiivne gaas. Nagu kõikide probleemidega on ka radooniohu vastu võitlemisel efektiivseim viis vältida radooni hoonesse sattumist. Radoon võib põhjustada inimestele tervisekahjustusi, sest radooni lagunemisproduktid kogunevad inimorganismi ja siirduvad organismi ainevahetusse. Peamine radoonist tulenev terviserisk inimesele on seotud hingamisteede- ja kopsuvähiga. [4] Radoonitõrje meetmed võib käitlemisenergia alusel jagada põhimõtteliselt kahte rühma: aktiiv- ja passiivvõtted
vastavalt vajadusele kuni täieliku veetõkke saavutamiseni. Väiksemate aluskonstruktsioonide puhul kasutatakse hüdroisolatsiooniks polüetuleenist nuppkilet. Mis kinnitatakse vundamendi välimisele külgpinnale liimiga või düüblitega.[2-3] 7 Foto: http://reno.ee/hudroisolatsioonitood/ 2. RADOONIOHUTUSE TAGAMINE Radoon on looduslik radioaktiivne gaas. Nagu kõikide probleemidega on ka radooniohu vastu võitlemisel efektiivseim viis vältida radooni hoonesse sattumist. Radoon võib põhjustada inimestele tervisekahjustusi, sest radooni lagunemisproduktid kogunevad inimorganismi ja siirduvad organismi ainevahetusse. Peamine radoonist tulenev terviserisk inimesele on seotud hingamisteede- ja kopsuvähiga. [4] Radoonitõrje meetmed võib käitlemisenergia alusel jagada põhimõtteliselt kahte rühma: aktiiv- ja passiivvõtted
Beetakiirgus tavaliselt ei tungi naha pealispinnast sügavamale. Siiski võib ulatuslikum kokkupuude suure energiaga beetakiirgajatega põhjustada nahal põletusi. Sellised kiirgajad võivad ohtlikuks osutuda ka sissehingamise või neelamise käigus kehasse sattudes. Gammakiirgus võib siseelundeid tugevalt mõjutada ka ilma et seda sisse hingataks või neelataks. Pikaajaline või ühekornde väga tugev kiirguse hulk põhjustab rakumutatsioone. 2.Nimeta vähemalt 6 teed, kuidas radoon võib majja jõuda. 1. praod põrandas, 2. konstruktsiooni ühenduskohad, 3. praod seintes, 4. tühimikud põranda all 5. praod torude ümber, 6. tühimikud seintes, 7. joogiveega 3.Selgita, milliseid teid pidi radioaktiivsus (ka radoon) võib jõuda organismi. Siseruumidesse jõuab maapinnast pärinev radoon peamiselt põrandas/vundamendis olevate pragude ning avade (nt avad torustiku või juhtmete jaoks) kaudu. Kuna tavaliselt on rõhk hoonetes madalam
Beetakiirgus tavaliselt ei tungi naha pealispinnast sügavamale. Siiski võib ulatuslikum kokkupuude suure energiaga beetakiirgajatega põhjustada nahal põletusi. Sellised kiirgajad võivad ohtlikuks osutuda ka sissehingamise või neelamise käigus kehasse sattudes. Gammakiirgus võib siseelundeid tugevalt mõjutada ka ilma et seda sisse hingataks või neelataks. Pikaajaline või ühekornde väga tugev kiirguse hulk põhjustab rakumutatsioone. 2.Nimeta vähemalt 6 teed, kuidas radoon võib majja jõuda. 1. praod põrandas, 2. konstruktsiooni ühenduskohad, 3. praod seintes, 4. tühimikud põranda all 5. praod torude ümber, 6. tühimikud seintes, 7. joogiveega 3.Selgita, milliseid teid pidi radioaktiivsus (ka radoon) võib jõuda organismi. Siseruumidesse jõuab maapinnast pärinev radoon peamiselt põrandas/vundamendis olevate pragude ning avade (nt avad torustiku või juhtmete jaoks) kaudu. Kuna tavaliselt on rõhk hoonetes madalam
6 Sv surm Looduslik kiirgusfoon Kosmiline kiirgus Pinnase loomulik radioaktiivsus Radioaktiivsed isotoobid toidus ... Keskmine looduslik foon 3mSv aastas 10 siivertist suurem lühiajaline doos on surmav, 5 siivertit 50% 12 kuu jooksul Dosimeeter doosi mõõtja 48 49 RADOON Radoon ei ole pseudoprobleem, vaid väga raskeid terviseprobleeme tekitav looduslik radioaktiivne gaas. Radoon tekib maapinnas loodusliku uraani lagunemisel ning tungib hoonetesse peamiselt vundamendipragude kaudu. Igal aastal haigestub radooni tõttu kopsuvähki Eestis umbes sada inimest. 50 KOSMILISED KIIRED 86 % prootoneid 13 % heeliumi tuumi 1 % raskemat tuumi Neutronkiirgus on radioaktiivse kiirguse liik, mille puhul tuumalagunemise (või tuumalõhustumise) tagajärjel kiiratakse vabu neutroneid.
Tööriistad Korralike tööriistadega on lihtsam töötada ning neid kasutades saadakse puhas ja viimistletud lõpptulemus. Asjatundlik puidumüüja ütleb teile, milliseid tööriistu ja abivahendeid oleks vaja soetada. Ta annab ka nõu, kust saate elektrilisi tööriistu mida vajate võib-olla vaid üheks korraks rentida. Ta aitab puitmaterjali tellimisel, arvutab välja vajalikud kogused ning nõustab mõõtude ja kvaliteedi osas. · Haamer · Mõõdulint · Nurgik · Vesilood · Käsi- ja tapisaag · Järkamisrakis · Torn · Kruvikeerajad · Löögiraud · Naelad ja kruvid (vt Alusroovitis ja Voodrilaua kinnitamine) või kinnitus- klambrid (kasutamiseks küsige nõu puidu-müüjalt, klamber kinnitub sulundikeele külge ega jää väljast näha) · Elektri-/akutrell Ettevalmistus Paigaldatud voodrilaudade kuivamisest tingitud pragunemise vältimiseks on tähtis, et puitmaterjali temperatuur ja niiskussisaldus oleksid samad, mis paigaldatavas ruumis. Laske
mõju inimesele Kohu kehale mõjub ekvivalentdoos Doosi ühik siivert Sv Keskmine aastane kiiritusdoos- 2,5 kuni 4 mSv Doosikiirus- kui suure kiiritusdoosi saab inimene teatud ajaühikus- mSv/h Ioniseeriv kiirgus Ohtlikkus sõltub kiirguse hulgast, kiirguse tüübist, elundist , koest Kiiritus satub organismi tehiskiiritusest ja ümbritsevast keskkonnast Ümbritsevast keskkonnast- maapinnast, kosmosest, toidust, veest, õhus sisalduvatest radionukliinidest Sissehingatav õhk- radoon (Rn) Ioniseeriv kiirgus Radoon on väärisgaas, pikima poolestusajaga isotoop, värvuseta, äärmiselt mürgine gaas Radooni looduslik foon Eestis 0,007- 0,25 Sv/h Ägeda kiiritustõve kulg I- mõni tund kuni paar nädalat- KNS erutus, peavalu, iiveldus, oksendamine, valgete vereliblede rohkus või vähesus II- mõni tund kuni 3 nädalat (peite)- enesetnne paraneb III- 3 nädalat- üldine mürgitus, verejooksud, KNS häired. Kui haige jääb elama, algab pikka aega kestev paranemine
koopiamasinad. Osoon põhjustab hingamistakistust ning mõjutab ensüümide sisaldust kopsus ja veres, inimese infektsioonitundlikkus suureneb. Radoon tekib raadiumi 226/88 (poolestusaeg 1622 a) aeglasel lõhustumisel. Raadiumi leidub Eestis peamiselt diktüoneemakildas ning eriti paljandite ja puistangute kohal. Radooni poolestusaeg on ainult 3,8 päeva. Tekkinud tuumad lõhustuvad korduvalt ja kiiresti, kuni tekib aeglaselt lõhustuv radoon 210/82, mille tolm jääb valdavalt ruumi ning on ohtlik inimese tervisele sissehingamisel. Sisse hingatud raadiumi tolmu korral emiteerib lõhustuv tuum _ ja _ osakesi ja kiirgab organismi sees _ kiirgust. Hoonesse satub radoon hoonealusest pinnasest või puurkaevu veest, kui vett võetakse diktüoneemakilda lähedastest kihtidest. Sissejoodav vesi on kümme korda ohtlikum kui sama radooni kontsentratsiooniga õhk.
magma tungimine põhjaveekihti, vesi aurustub ja põhjustab suure rõhu tõttu plahvatuse. Väljapaiskav materjal moodustab kraatrivalli, kraatrisse koguneb vesi, moodustub järv. Kaldeera on vulkaani või selle tipu kokkuvarimisel tekkinud negatiivne pinnavorm. Tefra - Tahkel kujul vulkaanist väljutatud materjal (tuhk). Lahaar vulkaanilised mudavoolud. Kui tipp kaetud lume ja jääga, see sulab ja muutub mudavooluks Lõõmpilv kõige ohtlikum vulkaaniline nähtus. Tulikuum gaas! Kaasnevad plahvatusliku vulkanismiga MAAVÄRINAD Maavärin on sisemistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Maavärinaid uurib Seismoloogia teadusharu. Tüübid: 1)Tektooniline maavärin, mida põhjustab maa sisepinge (95%) 2)Vulkaaniline maavärin, mis kaasneb vulkaanipurskega (4-5%) 3)Langatusvärin, mida tekitab koobaste varisemine 4)Tehnogenne maavärin, mida põhjustab inimtegevus Kõige ohtikumad on seotud tektooniliste ja vulkaaniliste aktiivsete maakoorelaamade servadega.
nivelleerimislattidega võimaldab määrata maastikupunktide kõrguslikke erinevusi ehk kõrguskasve. Millised on nivelliiride liigid; nende ehitus? Nivelliir koosneb väikesest pikksilmast, sellega ühendatud vesiloodist ja kolmjalgsest alusest. Nivelliirid jaotatakse täpsusklassi alusel: *Kõrgtäpsed nivelliirid 10'' *Täpsed nivelliirid 15'' *Tehnilised nivelliirid 45'' Konstruktsiooni alusel: *Elevatsioonikruviga e. silindrilise vesiloodiga nivelliiridel on silindriline vesilood kinnitatud pikksilma korpusesse ja viseerimiskiir peab olema paralleelne pikksilma viseerimisteljega. Nivelliiri pikksilma on võimalik väikses ulatuses üles-alla pöörata, et silindrilise vesiloodi mulli täpselt keskele saada. Vesiloodi mulli otstekujutised on toodud pikksilma vaatevälja. *Kompensaatoriga nivelliir e. isehorisonteeruv spetsiaalne kompensaator seab viseerimiskiire horisontaalseks, kuid sealjuures peab instrument olema eelnevalt ümarvesiloodi järgi loodi seatud.
Ruumides on CO2 põhiallikaks tihti inimene ise (väljahingatav õhk), CO2 on põhiline saasteaine gaasi, petrooleumi, puidu ja kivisöe põlemisel ahjudes. Mõju tervisele CO2 toimib kui hingamisteede ärriti, vähese CO2 sisalduse korral tekib ebamugavuse ja umbsuse tunne. Pideva kokkupuute korral võivad tekkida peavalu, peapööritus ja iiveldus. CO2 sisaldus suureneb öösel magamistoas ja ülerahvastatud ruumides(klassiruumid). Süsinikmonooksiid ehk vingugaas (CO) on toksiline lõhnatu gaas, mis tekib mittetäieliku põlemise käigus. Põhilised CO allikad on ahjud ja pliidid, CO sisaldust õhus suurendavad sõidukite heitgaasid. Mõju tervisele CO on lämbumist tekitav gaas. Krooniline kokkupuutumine tekitab tihti tähelepanuta jäetavaid sümptomeid, nagu peavalu, väsimust, peapööritust ja iiveldust. Tahm ja suits satuvad ruumiõhku põlemisprotsesside tagajärjel. sisaldab nii oma füüsikaliste, keemiliste kui ka
mõju on sama kui 5 Sv suuruse gammakiirguse doosi puhul. Samas 5 Sv gammakiirgusele vastab neeldunud doos 5Gy, ja 5 Sv alfakiirgusele vaid 0,25 Gy (alfakiirguse SBE=20) Looduslik kiirgusfoon Kosmiline kiirgus Pinnase loomulik radioaktiivsus Radioaktiivsed isotoobid toidus ... Keskmine looduslik foon 3mSv aastas 10 siivertist suurem lühiajaline doos on surmav, 5 siivertit 50% 12 kuu jooksul Dosimeeter doosi mõõtja Radoon ei ole pseudoprobleem, vaid väga raskeid terviseprobleeme tekitav looduslik radioaktiivne gaas. Radoon tekib maapinnas loodusliku uraani lagunemisel ning tungib hoonetesse peamiselt vundamendipragude kaudu. Igal aastal haigestub radooni tõttu kopsuvähki Eestis umbes sada inimest. Massidefekt Tuuma mass on alati teda moodustavate prootonite ja neutronite masside summast väiksem. Mt < Zmp + Nmn Masside vahet M = Zmp + Nmn Mt
3 ained, mis veega kokkupuutudes eraldavad kergestisüttivaid gaase 5.1 oksüdeerivad ained 5.2 orgaanilised peroksiidid 6.1mürgised ained 6.2nakkusohtlikud ained 7.radioaktiivsed ained 8.sööbivad ained 9.muud ohtlikud ained või materjalid 12. ÜRO ohtlike ainete tunnusnumber (alumine ja ülemine nr eraldusmärgil) ja mida see iseloomustab? Ohutunnus, koosneb mitmest numbrist 33 1203 Konkreetse aine nr ÜRO ohtlike ainete kataloogis Ülemise numbri kohta: 2 gaas 3 põlev vedelik 4 kergesti süttiv pulbriline aine 5 oksüdeeruv või orgaaniline peroksiid 6 mürgine aine 8 söövitava toimega aine X aine reageerib tormiliselt veega, mis kätkeb enda oht Numbrite kaudu annab tähenduse ,,eriti" (sarnaste numbrite korral) 0 on teise numbrina kui oht ei ole eriti suur 13. Milliseid andmeid sisaldab ÜRO keemilise aine ohukaart? Seal on kindlasti kirjas aine füüsikalised omadused, mürgisus, keemiline valem, ÜRO
põlemisprotsessi kaasprodukt. Süsihappegaasi hulk õhus sõltub vulkaanilise tegevuse intensiivsusest, kivimite murenemisest, organismide kõdunemisest, taimestiku arengustaadiumist ja liigilisest koosseisust, metsatulekahjudest ning viimasel ajal üha enam inimese majandustegevusest (peamiselt energia tootmisest). CO2 vabaneb fossiilsete kütuste põletamisel. o Metaan (CH4) on värvusetu, lõhnatu ja õhust kergem gaas. Suur osa metaani eraldub märgaladest, soodest ja rabadest. Metaan on tähtsuselt teine kasvuhoonegaas, mis arvatakse tekitavat 20% kasvuhooneefektist. Metaani põhilised antropogeensed allikad on põllumajandus, olmeprügilad, heitvesi ja heitvee töötlemine ning loodusliku gaasi (maagaasi) tootmine ja jaotamine. o Dilämmastikoksiidi (N2O) osatähtsust kasvuhooneefekti tekitamisel globaalse kliimamuutuse tasandil hinnatakse 6% le
Ajutiste märkidena kasutatakse puuvaiu, metalltorusid või metall- vardaid. Teodoliidid: täpsuse järgi:Lihtteodoliidid limb on alusega jäigalt ühendatud. Kordusteodoliit on kahekordse telgede süsteemiga. Alitaadi järgi: indeks- ja skalaarmikroskoobiga. Horisontaalriingi järgi: mehahanilised, optilised, elektroonilised Teodoliit koosneb: tõstekruvidega alus, kraadijaotistega rõht- ja püstring (limb, vertikaal ring), pikksilm, vesilood. Silindrilise vesiloodi teljex nim selle silindri nullpunkti puutuja. Nulliase lugem vertikaalriingilt kui teodol pikksilm on horisontaalne ja alidaadi silindrilise vesiloodi null on keskel. Pikksilma ülesanne on allidaadi suunamine mõõdetava nurga haarab. Sissefokuseerimine nõgusa läätsi liigutamine. Niitristiku paralax niitristiku mittetäielik teravustamine antud fookus kauguse juures. Vesiloodid: ümar, silindriline. Kontrollitakse: 1. kahte
Radioaktiivne pilve jõudmisel lähedal asuvast tuumaelektrijaamast võib põhjustata keskkonna ulatusliku radioaktiivse saastamise. Ntks Tsernobõl. 28. Radooni ohtlikkus ja ohutusmeetmed. Radoon on looduslik kiirguse allikas. Peamine radooniallikas Eestis on pinnas. Põhjavesi ning kodumaised ehitusmaterjalid ei ole üldjuhul kõrge radoonisisaldusega. Radooni tekkimise aluseks on looduslik radioaktiivne lagunemine, mille käigus maapinna sees tekkiv gaasiline radoon võib levida kümnete meetrite kaugusele, jõudes maapinnale ja hoonete siseruumidesse. Mõnikord võib kõrge radoonisisaldusega olla ka põhjavesi ning looduslikud ehitusmaterjalid. Kõrget radoonisisaldust võib leiduda peaaegu kõikjal Eestis. Peamiselt on radooniohtlik Põhja-Eesti, kus uraanirikka diktüoneemaargilliidi peal asetseb poorne ja lõheline paekivi. Uraani lagunemise käigus tekkiv radoon saab sellisel juhul vabalt maapinnale tõusta.
Vahetult mõõtmise ajaks tuleb joon tähistada. Tähised on silmatorkavad (näit.: punavalge) väirvitud ümmarguse ristlõikega ühest otsast teravikuga varustatud ca 2m pikkuse metallist või puidust kepid. Kui joone pikkus on liiga suur (üle 100m ), siis tuleb asetada ka vahetähised. Punkti lihtsamaks ülesleidmiseks ja identifitseerimiseks lisatakse maavaiale veel numbrivai. Kõige Iihtsam vahend mõnekümne kuni mõnesaja meetri pikkuse joone mõõtmiseks tasasel maastikul on terasest mõõdulint või rulett. Hoidmiseks ja transpordiks keritakse rulett vastavasse karpi, mõõdulint aga käepidemega raamile. Kui joon on pikem kui kasutusel olev lint tuleb kasutada vahemärgiseid(vardaid). Täpsema tulemuse saavutamiseks korratakse mõõdistamist ühte ja teistpidi. Kõik vahetulemused ja tähtsamad toimingud märgitakse üles väliraamatusse. Eriti täpsete mõõtmiste puhul arvestatakse ka lindi iseärasusi ja tema parandeid (temperatuurist sõltuvaid jne).
kasutada niitkaugusmõõturit ning viseerimiskõrguse fikseerimiseks peab kõrgust määratavas punktis olema vertikaalne latt. Samuti kasutatakse ka keskelt trigonomeetrilist nivelleerimist. 27. Nivelliiride liigid. Nivelliirid jaotatakse täpsusklassi alusel: *Kõrgtäpsed nivelliirid 10'' *Täpsed nivelliirid 15'' *Tehnilised nivelliirid 45'' Konstruktsiooni alusel: *Elevatsioonikruviga e. silindrilise vesiloodiga nivelliiridel on silindriline vesilood kinnitatud pikksilma korpusesse ja viseerimiskiir peab olema paralleelne pikksilma viseerimisteljega. Nivelliiri pikksilma on võimalik väikses ulatuses üles-alla pöörata, et silindrilise vesiloodi mulli täpselt keskele saada. Vesiloodi mulli otstekujutised on toodud pikksilma vaatevälja. *Kompensaatoriga nivelliir e. isehorisonteeruv spetsiaalne kompensaator seab viseerimiskiire horisontaalseks, kuid sealjuures peab instrument olema eelnevalt ümarvesiloodi järgi loodi seatud.
annaabi.ee 
