Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola. Säärane mulk" kajastab rida ajale iseloomulikke probleeme; rikaste mulkide ja vaeste tartumaalaste vaenu, hariduse vajalikkust, päriskohaotsimist, sõjaväest kõrvalehoidmist, sundabielu. Rikas mulk ostis ära tartumaalase Peeter Pindi renditalu, Mäeotsa Peeter vihkab nüüd seepärast kõiki mulke. Erastu perepojast Ennust arvab külarahvas, et ta vigastas meelega oma paremat kätt, et sõjaväeteenistusest pääseda. Enn on Maiet mitu korda tagajärjetult kosinud, kuid võitnud ainult neiu isa poolehoiu. Maie südame on aga võitnud naabertalu rentnik, mulk Männiku Märt. Enn teeb järjekordse katse Maie südant võita, kuid Maie vastuseks on kindel EI, tema põhjenduseks on see et Ennu käevigastus pole tegelikult õnnetusjuhtum. Nüüd valmistatakse ette Märdi kosjatulekut, Ennul küpseb aga kindel otsus Maie, maksku mis maksab, naiseks võtta. Nüüd püstitub intriig - Peetri ja Ennu va...
L. Koidula Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola Tegelased: Mäeotsa Peeter Pint, vana talunik Anne, tema naine Maie, tema tütar Jüts, poeg Erastu Enn Maie kosilane Männiku Märt noor mulk, Maie kosilane Kure Aadu, vallavalitsuse kasak Vallakirjutaja Esimene vaatus Enn tüütab Maiet ja ei lase tal tööd teha, Maie ütleb Ennule et ta ta rahule jätaks aga Enn ei jäta jonni. Lõpuks vihastab Maie nii väga et mainib Ennu puuduvat pöialt, sellega Ennu solvates, mispeale Enn ta rahule jätab. Pärast seda otsustabki Enn kätte maksta. kui ta kuuleb kedagi tulemas, siis ronib üles parsile peitu. Tuleb Maie Märdiga, jutustavad nagu tuvikesed, muretsevad mis siis saab kui Maie isa teda Märdile ei anna. Märt hellitab Maiet erinevate nimedega nt kanapojukene, tuikene, Maiekene, kullerkupuõis, sina mu lahke lilleke. Kui Märt on ära läinud ja Maie üksi, mõtleb ta valjusti kui halb kosilane Erastu Enn ikka on, teadmata et E...
Töö eesmärgiks olen seadnud selle, et peale referaadi lugemist omaks Mulgi kultuurist enne mitte midagi teadnud lugeja põgusa ülevaate selle kultuuri olemusest ja peamistest iseloomustajatest. Pilt 1. President Toomas Hendrik Ilves Mulgimaa piiriviitade avamisel © Elmo Riig, Sakala 1. MULGIMAA PAIKNEMINE Mulgimaa ajaloolis-kultuuriline piirkond on välja kasvanud Sakala muinasmaakonna lõunaosast ja asub tänaste Viljandi, Valga ja Pärnu maakonna territooriumil. See ala langeb kokku piirkonnaga, mille asukad kõnelesid (vähesel määral kõnelevad veel praegugi) mulgi murret. Juba 1930ndast aastast saadik on käibel kaks käsitlust Mulgimaast. Esimene neist on kultuurilooline Mulgimaa, mille põhituumiku moodustavad muistse Lõuna- Sakala 5 kihelkonda: Halliste, Karksi, Helme, Paistu ja Tarvastu. Just selle ala asukad kõnelesid mulgi keelt. ...
Jaanika Märdimäe 11a.klass Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola · Näidend Säärane mulk toimus 19. sajandil talus. · Pegelasteks olid: Männiku Märti, Maie, Anne, Erastu Enn, Peeter Pint, Kure Aadu · Säärases mulgis räägib ühest rikast mulgist, kes ostis ära Peeter Pindi renditalu. Mäeotsa Peeter vihkab nüüd kõiki mulke. Enn on Maiet mitu korda tagajärjetult kosinud, kuid Maie südame on aga võitnud naabertalu rentnik, mulk Männiku Märt. Ennul on kindel soov Maie süda võita. Maie vastuseks on aga kindel EI, sest Ennu käevigastus pole tegelikult õnnetusjuhtum. Ennul on aga kindel otsus Maie, naiseks võtta, maksku mis maksab,. Enn annab Mäeotsa Peetrile ärilist nõu ,et ta võiks müüa tangu. Peeter loodab sellega saada suurt rahalis...
Peeter :" Tarkus tuleb...sellest, kuidas iga üks seda pead, mis jumal tema õlale loonud, seestpidi kohe hoiab ja harib" Igaühele meist antakse võimalus õppida, teadmisi omandada ning targaks saada. See kõik on kinni meie viitsimises ja tahtmises. Tarkus avaldub ütlemiste ja tegemiste kaudu. Alles siis, kui inimene rääkima või tegutsema hakab, saame teada kas tegemist on rumala või targa inimesega. Näiteks targa inimesega võiks rääkida tunde, ta teab paljust ning mis on kõige tähtsam, oskab rääkida. Mõned inimesed arvavad, et kui nad lõpetavad keskkooli, on nad piisavalt targad, ja teavad kõike, kuid tegelikult see nii ei ole. Inimene õpib kogu elu, me saame pidevalt uusi teadmisi, omandame kogemusi ning meie silmaring laieneb. Tarkus tuleb ka väga suurel osal kogemustest. Inimene, kes näiteks on palu reisinud ja erinevates situatsioonides olnud, oskab inimestele millestki rääkida ning on suurema silmaringiga. Sellised inimesed on huvit...
Teose analüüs Lugesin Lydia Koidula poolt kirjutatud raamatut ,,Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola,,. Tegevus selles raamatus toimub 19. sajandil Eesti taludes. Põhiline sündmustik leiab aset Mäeotsa talus, osaliselt kaasatakse ka teisi talusid ja paiku. Tegevus toimub ühe talutüdruku Maie ümber, kellel käiakse kosjas. Mäeotsa Peeter, Maie isa, tahab Maiet Erastu Ennule sunniviisiliselt mehele panna, aga Maiele Enn ei meeldi. Maie tahaks mehele minna hoopis Männiku Märdile, mulgile kes sealkandis renditalu ära ostis. Peetrile mulk ei meeldi ja teeb kõik, et Maie ikka Ennu võtaks. On veel teisigi kosilasi, kes kõik Maiet tahavad, sest ta olevat oma küla kõige ilusam neiu. Maie ja Märt üritavad välja mõelda varianti kuidas kokku saada ja Ennust lahti saaks. Lõpuks laheneb kõik hästi, kuna Märt on tark ja talle tuli ideaalne idee. Ta oli nõus tangu ostma, mis Mäeotsa Peetrile väga meeldis. Lõpuks ta leebus ja lubas Maie Märdile....
EESTI ROMANTISM Lydia Koidula draamalooming & ,,Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola" Näidendeid hakkas Lydia Koidula kirjutama peamiselt vajadusest anda Vanemuise seltsile lavastamiseks eestikeelseid tükke. Eesti näitlejate teatrietendused just eesti publikule said alguse 1870. aastal, kui Vanemuise seltsi sünnipäeva puhul kanti seltsimaja suveaias ette Koidula esimene näidend naljamäng ,,Saaremaa onupoeg", mis oli küll mugandus saksa kirjaniku Th. Körneri värssjandist, kuid samas oli sellest palju Koidulapoolseid täiendusi ning kohandusi Eesti oludele. ,,Saaremaa onupoja" ettekandmise peakorraldaja oligi Lydia Koidula ise. Lisaks näidendi teksti kohandamisele aitas ta näidendit lavale seada, kirjutas etenduse elavamaks muutmiseks mõned laulud ning ka saati...
Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola Tegelased: Mäeotsa Peeter Pint vana talunik Anne tema naine Maie tema tütar Jüts tema poeg Erastu Enn Maie kosilane Männiku Märt noor mulk, Maie kosilane Kure Aadu vallavalitsuse kasak Altoja Hans Maie kosilane Viiraku Viidu Maie kosilane ESIMENE VAATUS 1. Enn avaldab Maiele armastust, kuid neiu tõrjub ta eemale. Kuid Enn ei jäta Maiet rahule ja üritab teda ikka veenda oma armastuses ja headuses. Ennu miinuseks on aga see, et tal puudub pöial, mille Enn puid raiudes õnnetuse kombel otsast oli raiund. See puuduv pöial aga muudab Ennu Maie silmis täielikuks tühjuseks ja Maie keeldub Ennuga isegi sõpradeks jäämisest. 2. Enn jääb üksi mõtlema, kuidas Maie võis talle midagi sellist öelda. Enn on nii raevunud et mõtleb plaani, kuidas saada Maie endale. Siis näeb ta aga aknast Männiku Märti Maiega tulemas ja peidab ennast parsile. 3...
Kokkuvõte Mulgi murdest Mulgi murre on tõenäoliselt kujunenud muistse Sakala hõimumurde baasil ja ajaloo jooksul läbi teinud mitmesuguseid muutusi. Geograafilise asendi ning ühiskondlike ja majanduslike põhjuste tõttu on see lõunaeesti läänerühma moodustav murre mõningal määral mõjusid vastu võtnud naaberaladelt. Varasema administratiivse jaotuse järgi on Mulgi ala liidetud Põhja-Eestiga, tema halduslikeks ja majanduslikeks keskusteks olid Viljandi ja Pärnu, ametlikuks asjaajamiseks põhjaeesti kirjakeel. Hoolimata sellest, et Mulgi murde kujunemine on teatud perioodil toimunud lõunaeesti idapoolsetest murretest lahus, on ta säilitanud iseloomulikud lõunaeesti murdejooned. Mulgi murde piirkonnas on moodustunud kihelkonniti viis eri murrakut, nimelt Halliste, Karksi, Paistu, Tarvastu ja Helme. Need jaotuvad omakorda kahte alarühma: lääne- ja idamulgi murrakud. Mulgi murde omapärased jooned esinevad kõige arv...
Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola (Arvamuslugu) Näidendi vaatamisel tekkisid mul igasugused mõtted. Nad olid väga erinevad. Mul olid mõned arusaamatused, naljakad mõtted ja tunded. Näidendi esimesed minutid olid mulle natuke arusaamatud. Aga hiljem kõik hakkas juba selgemaks minema, kes keegi on. Tegelased olid mitte eriti tavalised. Nende riietus oli väga erinev. On selge, et igal inimesel on oma stiil, aga niivõrd erinevat riietust pole ma iial näinud. Ning ka naiste meik üllatas mind. Seal olid nii halvad tegelased kui ka head. Kõige ebameeldivam tegelane minu arvates oli Enn, sest ta kuulas pealt ja rääkis igasuguseid halbu asju. Kõige rohkem meeldisid mulle Maie ja Märt, sest nad olid väga armsad, julged ja lihtsalt head inimesed, kes armastavad teieneteist. Nagu ma sain aru, see peaks päris vana näidend olema, aga ma nägin seal kaasaegseid autosid ja telefone, m...
LYDIA KOIDULA SÄÄRANE MULK EHK SADA VAKKA TANGUSOOLA -1872- „Säärast mulki” peetakse esimeseks eesti algupäraseks näidendiks (Koidula varasem näidend „Saaremaa onupoeg” oli mugandus saksakeelsest näidendist, millele oli lisatud Eesti oludele sobivaid nüansse). Väidetavalt sai Koidula idee selliseks sisuks ühest ajaleheartiklist, kus üks Saaremaa mees olevat sattunud säärasesse täbarasse olukorda, kuna oli lehes kirjutatust valesti aru saanud. Kirjutatuna rahvusliku ärkamisaja ...
Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola Autorist Lydia Koidula (1843-1886) oli eesti kirjanik, tuntud eesti rahvusliku ärkamisaja tegelase Johann Voldemar Jannseni tütar. Ta abistas isa ajalehtede "Perno Postimees" ja "Eesti Postimees" väljaandmisel.Temast kujunes oma aja luule suurkuju, romantiline isamaalaulik. Kesksel kohal tema luuleloomingus oli rahvusliku liikumise tõusumeeleolust tiivustatud isamaaülistus ning truudusetõotus oma maale ja rahvale. 25 aasta vältel kirjutas ta üle 300 luuletuse, umbes 90 proosateost, 4 näidendit. Tema esimeste viisistatud lauludega algas eesti luule levik rahva seas üldlauldavate lauludena. Koidula kirjutatud näidendi "Saaremaa onupoeg" etendamine "Vanemuise" teatris pani aluse eesti rahvuslikule teatrile. Ajaline taust "Säärane mulk" tuli lavale 1871. a 3. ja 4. juunil,ja ilmus trükis 1872. Esialgne variant sellest näidendist valmis ilmselt 1861. a. " Perno Postimehes" avaldatud tangumüümisloo jä...
Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola Lydia Koidula Tegelased: Mäeotsa Peeter Pint vana talunik, Anne tema naine, Maie nende tütar, Jüts nende poeg, Erastu Enn ja Männiku Märt (noor mulk) Maie kosilased, Kure Aadu vallavalitsuse kasak Enn tahab Maiega abielluda. Enn on kiuslik, kaval, punaste juustega, ta on endal pöidla maha raiunud, et sõjaväest pääseda. Maie ei taha Ennuga abielluda, ta tahab Märti. Märt on tark, pikka kasvu, heasüdamlik ja ka veidike jõukas mees, aga mulk. Maie isa Peeter mulke ei salli, sest mulgid ostsid nende talu ära ja ajasid nad välja. Enn ütleb Peetrile, et linnas makstakse püti tangu eest 8 rubla ja 20 kopikat, ta olevat seda Postimehes näinud. Tegelikult on seal pütt tangusoola 8 rubla ja 20 kopikat, aga tangu järel soola asemel on ainult 2 täppi ja Peeter ei tea, et need tähendavad soola. Peeter võtab oma 50 vakka tangu, mis on mõeldud ...
Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola Lydia Koidula Raamatu peategelased olid: Mäeotsa Peeter Pint, tema naine Anne, tütar Maie, poeg Jüts, Maie kosilased Erastu Enn ja Männiku Märt ning vallavalitsuse kasak Kure Aadu. Raamat rääkis Maiest, keda külastasid mitmed kosilased. Potensiaalseim kosilane Maie ja tema ema Anne arvates oli Märt. Märt oli noor mulk. Peeter müüs kunagi oma Aluste renditalu rikkale mulgi härrale sellepärast Peetrile Märt ei meeldinud. Seega teine kosilane Erastu Enn oli potensiaalseim isa silmis Maiele. Maie aga ei võinud silmaotsas Ennu kannatada. Enn oli küll jõukas mees ja ta isa oli valla-ametis. Külajuttude järgi oli ta oma sõrme kaotanud liisuvõtmise ajal, mida Maie valeks pidas. Peale selle oli Enn üks suur uhkeldis ja kavalpea. See aga tekitas Maies pahameelt. Enn sai teada Maie ja Märdi abiellumisplaanidest ning hakkas seepeale kõpitsema kavalat kätt...
Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola Lydia Koidula Selles raamatus olid tegelasteks: Mäeotsa Peeter Pint, Anne, Maie, Jüts, erastu Enn, kure Aadu ja männiku Märt See raamat rääkis noorest neiust kelle juures käis kaks kosilast. Ühte kosilast, kellel nimeks Enn, ta ei talunud kuid teist kosilast, Märti, ta armastas. Mõlemad noormehed olid jõukad, kuid Enn oli isekas ning tal puudus üks pöial, Märt aga viisakas ja lugupidav. Maie ema Annele meeldis Märt. Ennu ta aga vihkas, kuna too oli Annet solvanud. Maie isale, Peetrile, aga meeldis jällegi Enn ning Märti ta ei sallinud, kuna Märt oli mulk ja mulgid Peetrile ei meeldinud. Maie aga oli väga kurb kuna tahtis hirmsasti abielluda Märdiga, mitte Ennuga. Enn hakkas välja mõtlema plaani kuidas Maie endale saada. Ta hakkas Peetrile külje alla pugema ja talle kasu tooma. Ühel päeval oli ajalehes kuulutus et...
Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola Kokkuvõte Tegelased: Mäeotsa Peeter Pint - vana talunik Anne Peetri naine Maie Peetri ja Maie tütar Jüts Peetri ja Maie poeg Erastu Enn Maie kosilane Männiku Märt noor mulk, Maie kosilane Kure Aadu vallavalitsuse kasak Valla kirjutaja Maie ja Enn tulid õuest tuppa. Enn ainult rääkis Maiega ega jätnud teda kosimise jutuga rahule. Enn ainult rääkis ,, Tule mulle naiseks". Maie aga selle peale: ,, Enne hüppan ojja kui sinule naiseks tulen ,,. Enn ei saanud üldse Maie aru miks ta niimoodi temaga räägib ,varem oli ta poole normaalsem. Enn aga oli jõukas mees. Te sai mis tema tahtis. Et Enn jätaks Maie rahule, sõimas Maie ta näo täis ning läks uksest välja. Enn jäi üksi tuppa ning mõtiskles. Kuidas sa Maie talle niimoodi teha. Mingi konks pidi sellel jutul olema. Äkki aga ta kuulis õuest kostmas Maie ja Männ...
Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola Autorist Lydia Koidula (1843-1886) oli eesti kirjanik, tuntud eesti rahvusliku ärkamisaja tegelase Johann Voldemar Jannseni tütar. Ta abistas isa ajalehtede "Perno Postimees" ja "Eesti Postimees" väljaandmisel.Temast kujunes oma aja luule suurkuju, romantiline isamaalaulik. Kesksel kohal tema luuleloomingus oli rahvusliku liikumise tõusumeeleolust tiivustatud isamaaülistus ning truudusetõotus oma maale ja rahvale. 25 aasta vältel kirjutas ta üle 300 luuletuse, umbes 90 proosateost, 4 näidendit. Tema esimeste viisistatud lauludega algas eesti luule levik rahva seas üldlauldavate lauludena. Koidula kirjutatud näidendi "Saaremaa onupoeg" etendamine "Vanemuise" teatris pani aluse eesti rahvuslikule teatrile. Ajaline taust "Säärane mulk" tuli lavale 1871. a 3. ja 4. juunil,ja ilmus trükis 1872. Esialgne variant sellest näidendist valmis ilmselt 1861. a. " Perno Postimehes" avaldatud t...
Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola Tegelased: Mäeotsa Peeter Pint, vana talunik Anne, tema naine Maie, tema tütar Jüts, poeg Erastu Enn Maie kosilane Männiku Märt noor mulk, Maie kosilane Kure Aadu, vallavalitsuse kasak Vallakirjutaja Esimene vaatus Enn tüütab Maiet ja ei lase tal tööd teha, Maie ütleb Ennule et ta ta rahule jätaks aga Enn ei jäta jonni. Lõpuks vihastab Maie nii väga et mainib Ennu puuduvat pöialt, sellega Ennu solvates, mispeale Enn ta rahule jätab. Pärast seda otsustabki Enn kätte maksta. kui ta kuuleb kedagi tulemas, siis ronib üles parsile peitu. Tuleb Maie Märdiga, jutustavad nagu tuvikesed, muretsevad mis siis saab kui Maie isa teda Märdile ei anna. Märt hellitab Maiet erinevate nimedega nt kanapojukene, tuikene, Maiekene, kullerkupuõis, sina mu lahke lilleke. Kui Märt on ära läinud ja Maie üksi, mõtleb ta valjusti kui halb kosilane Erastu Enn ikka on, teadmata et Enn parsi...
,, SÄÄRANE MULK ehk sada vakka tangusoola" Oleks siiski hea , kui oled raamatu enne läbi lugenud , sest see on lühi kokkuvõtte ja tehtud lugemiskontrolli alusel. Tegelased: 1) Enn Pealetükkiv ja ebameeldiv mees. Ajas Maiele ligi , aga Maie mitte ei tahtnud teda. Enn meeldis algul väga Maie isale ,Peetrile. Enn ei meeldinud kellelegi peale Peetri.Teisi Enn koguaeg mõnitas ja solvas. Pealegi sundis Enn Maiet vägisi enda juurde tulema , Maiele see ei meeldinud. Enn oli salakaval ja kahepalgeline ,kasutas inimesi igal võimalusel ära. 2)Maie Peetri ja Anne tütar. Ta armastas väga Märti , kuigi isa tahtis , et ta Ennule läheks. Ennu aga Maie ei sallinud. Maie oli armas ja hea , proovis teha kõik , et Ennu käest pääseda ja Märdi juurde saada. 3)Märt Ta oli mulk. Peetrile ta tükkaega ei meeldinud , sest tema arvates olid mulgi lollid ja nõmedad. See oli sel...
Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola Tegelased: Peeter Pint- taluperemees, Anne- Peetri naine, Juts- Maie ja Peetri poeg, Maie -Peetri ja Anne tütar, Erastu Enn ja Männiku Märt- Maie kosilased, KureAadu- vallavalitsuse kasak. Kokkuvõte Mulgid pettsid Peetrilt välja talu ja maad, sellepärast vihkas Peeter kõiki mulke. Peetri tütrel Maile oli kaks kosilast-Erastu Enn ja Mäeotsa Märt.Peeter ei tahtnud Maiet anda Märdile, sest too oli mulk.Aga Ennu vastu tal midagi polnud.Kuid Maie Ennu ei tahtnud, põhjendades sellega, et Ennul puudub pöial.Enn oli kaval, punaste juustega ning tal on pöial maha raiutud, et sõjaväest pääseda. Maie tahtis Märti, kes oli heasüdamlik, hooliv, töökas ja tagasihoidlik.Siis luges Enn Postimehest, et linnas makstakse püti tangu eest 8 rubla ja 20 kopikat.Kuid tegelikult on seal pütt tangusoola 8 rubla ja 20 kopikat, aga tangusoola asemel on täpikes...
Säärane mulk ehk Sada Vakka tangusoola Autor: Lydia Koidula Tegelased: Mäeotsa Peeter Pint, Anne, Maie, Jüts, Erastu Enn, Männiku Märt, Kure Aadu, Enn on alati Maiel taga käinud ja tahtnud Maiet endale, aga Maie ei tahtnud temaga isegi sõber olla. Enn olnud liisuvõtmise ajal puid raiunud ja langenud kaela, nüüd on ta pöidlast ilma. Maie tahab meest, kellel oleks kõik sõrmed alles. Maie läks õue, Enn jäi üksi tuppa. Ta oli Maie peale pisut solvunud, et nüüd kuulis, mida Maie temast arvab. Hetke pärast nägi ta eemal tulemas Maiet ja Märti. Ta jooksis ruttu parsile ehk ülesse talade peale. Sisse tulles valdas Maiet heaolu, et Enn oli ära läinud, ta ei teadnud, et Enn oli tegelikult talade peal. Nad rääkisid Märdiga Ennust, kuidas ta teistest taga räägib, käitumistest, valetamistest, pugemistest. Nad loodavad, et Peeter Maie enda isa, saab sellest ...
Enn tahab Maie naiseks võtta (meelitab teda siidirätikuga, mis maksab 50 rubla), aga Maiele Enn ei meeldi. Maie ütleb selle Ennule otse välja, et keegi taha teda, sest tal on üks pöial puudu. Märt tahab ka Maie naiseks võtta, see ei meeldi jällegi Peetrile, sest Märt on mulk. Kõigile teistele aga Märt meeldib. Peetrile meeldiks, kui Maie Ennule naiseks läheks. Kõik hakkavad Peetrile rääkima, et Märt on tore, kena ja viisakas mees ja see pole tema süü, et ta mulk on. Peeter loeb ,,Postimehest", et püti tangu eest küsitakse 8 rubla ja 20 kopikat. Enn tahab Peetri isaga teha tehingut millest mõlemad kasu saavad. Enn ja Peeter teevad lepingu, kus kirjas, et kui Enn annab Peetrile 50 vakka otra, siis Enn saab Peetri väimeheks. Peeter aga ei tea, et 8 rubla ja 20 kopikat ei küsita mitte püti odratangu, vaid tangusoola eest. Maie ei taha Ennule naiseks minna. Nad mõtlevad Märdiga välja plaani, kuidas Peeter ümber veenda. Maie peab Peetrile ütl...
Lydia Koidula (1843-1886) Luuletaja, jutu- ja näitekirjanik, eesti teatri rajaja, eesti rahvusliku liikumise sümbolkuju. Sündis 24. detsembril 1843 Vändras J. V. Jannseni esimese lapsena (kodanikunimi ongi Lydia Emilie Florentine Jannsen, abielus Michelson). Tema elusaatus kujunes omas ajas erandlikuks. Koidula lõpetas Pärnus saksakeelse tütarlastekooli ja sooritas Tartu ülikooli juures koduõpetaja eksami. Juba noorelt asus isa kõrval tööle ajalehtede "Perno Postimees" ja "Eesti Postimees" juures, saades nii praktiliselt eesti esimeseks naisajakirjanikuks. Papa Jannseni eestvõttel avaldas Koidula juba 1863 oma esimese raamatu, tõlkelise jutukese "Ojamölder ja tema minia" (tõlgiti ka soome ja saksa keelde). Kui perekond 1863 Tartusse kolis, töötas Koidula kümme aastat ajalehe "Eesti Postimees" praktilise toimetajana. Avaldas seal arvukalt jutte ja luuletusi, millest tema eluajal anti välja luulekogud "Vainulilled" (1866) ja "Emajõe Ööb...
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Ettevõtlus õppetool Mirell Põllumäe HOSTEL MULK Äriplaan Juhendaja: Alje Nohrin Viljandi 2013 Sisukord Hostel Mulk 1. ÜLDOSA 1.1 Äriplaani kirjeldus Hostel on ühiselamulaadne madalama teenindustasemega majutusettevõtte. Hosteli eesmärk on pakkuda võimalikult odavat öömaja. Odavuse tõttu eelistavad hostelit eeskätt noored. Hostel paikneb on Abja-Paluojal, Sarja teel, Veskimäe külas. Majas on kolm kahe, kaks kolme ja kaks nelja voodikohaga tuba. Seega on majas kokku 20 voodikohta. Majas on kolm WC ja kaks pesemisruumi, mis on kasutamiseks kõigile külalistele. Terve hosteli peale on vabaks kasutuseks köök. Köögis on külalistele kasutamiseks elektrip...
LYDIA KOIDULA (18431886) Lidia Emilie Florentine Jannsen kirjanikunimega Lydia Koidula sündis 24. detsembril 1843. a Vändras köstri ja kihelkonnakooli õpetaja Johann Voldemar Jannseni perekonnas. Koidula ema oli sakslanna ja seetõttu räägiti Jannsenite perekonnas enamasti saksa keeles ja Koidula eesti keele oskus oli lapsepõlves kesine. 1850 kolisid Jannsenid Pärnusse. HARIDUS Enne Pärnusse kolimist õpetas Koidulat kodus isa. 18541861 õppis ta saksakeelses Pärnu kõrgemas tütarlastekoolis. 1862 sooritas Tartu ülikooli juures koduõpetaja eksami. Koidula sai kõrgeima hariduse, milleni naised sel ajal võisid jõuda. 1857 hakkas J. V Jannsen välja andma ajalehte Pärnu Postimees ja õige pea sai Koidulast isa abiline lehe juures, ta aitas isal algul Pärnus, hiljem Tartus Eesti Postimeest toimetada. Ajakirjanikutöö kõrvalt osales Koidula aktiivselt Tartu kultuurielus. 1870 lavastas Vanemuise seltsis oma näid...
Atlas- anatoomia foramen- mulk Tuba- tõri, toru Axis- teine kaelalüli fossa- auk, süvend Bucca- põsk Caput- pea fovea- auk Gingiva- ige Cerebrum- suur aju hiatus- lahtine koht Lingula- keeleke Collum- kael humerus- õlavarre luu Papilla- näsa Columna- sammas incisura- sisselõige Protuberantia- mügar Corpus- keha mandibula- alalõug Pulpa- säsi Cranium- kolju maxilla- ülemine lõualuu Clavicula- rangluu Dorsum- selg membrum- jäse Fascia- sidekirme Encephalon- peaaju olecranon- küünarnukk Fibula- pindluu os, mitm. ossa- luu, luud periosteum- luuümbris Squama- soomus skeleton- skelett radius- kodarluu Nucha- kuklatagune substantia- aine scapula- abaluu Tonsilla- mandel...
Eesti kirjandus 1. Varaseim kirjalik allikas eesti keelest 13.saj läti Hendriku Liivimaa kroonika, mis kirjutatud ladina keeles. Esimene eesti keelne raamat katekismus ilmus 1525. Esimene säilinud eesti keelne raamat Wanradi ja Koelli katekismus. Piibel ilmus täielikul kujul 1739, selle tõlkis Jüri pastor Anton Thor Helle, kirjutatud põhja eesti keeles. Tänu sellele pääses võidule põhja eesti keel. ,,Lühike õpetus" 18. saj väljaanne, kus jagatakse talupoegadele õpetusi talupidamiseks ja haiguste raviks. Luule kirjutati põhiliselt juhuluulet, autoriteks haritud sakslased, vaimulikud. Luuletused kirjutati mingi tähtpäeva puhul, seltskonna lõbustamiseks. 2. Kristjan Jaak Peterson teadaolevalt esimene eesti autor, kes rohkem teoseid lõi. Elu ajal polnud ta kirjanikuna tuntud. Elas põhiliselt Riias, õppis Tartu Ülikoolis-. Pidas luulevi...
Rahvuslik ärkamisaeg. Tähtsus *Hakkati tundma end ühtse rahvana *Sündis rahvuslik teater *Tekkis rahvuslik kunst *Pandi alus laulupidude traditsioonile *Koguti ja kirjutati üles rahvaluulet *Kujunes välja ühtne kirjakeel Eeldused: 1. eestlaste eneseteadvuse tõus 2. pärisorjusest vabanemine Eestimaal 1816 a. Ja Liivimaal 1819 a. 3. Talude päriseksostmine 4. Majandusliku jõukuse kasv 5. haridusliku taseme tõus 6. Rahvusluse ideoloogia levik(baltisakslased-eestlased) 7. Estofiilide tegevus 8. Eesti päritoluga intelligentide ilmumine Rahvusliku ärkamisaja perioodid Algus: 1850. aastate algus 1869. 1857 - "Kalevipoeg" (Friedrich Reinhold Kreutzwald) - "Perno Postimees" - Johann Voldemar Jannsen. 1860-1880 Rahvusliku liikumise kulminatsioon 1862- "Kalevipoja" rahvaväljaanne 1864 - "Eesti Postimes" J.V.Jannsen. Tartu. Palvekirjade kampaania Aleksandrikooli rajamiseks, Köler. 1865- laulu- j...
anterior - posterior (eesmine-tagumine medialis lateralis (keskmine -külgmine internus externus ( sisemine-välimine inferior superior (ALT-ÜLEVALT inter - vahel trans risti proximalis - distalis (lähemal-kaugemal angulus - nurk arcus - kaar basis - alus canalis -kanal caput - pea cavitas - õõs collum - kael columna - sammas condylus - põnt (liigese peale, sile osa) corpus - keha crista - hari facia - pind foramen mulk fovea - lohk incisura - sälk linea joon margo - serv processus - jätke spina - oga sulcus - vagu tuber (tuberculum) köber (köbruke) (krobeline luu pind)
Lydia Koidula Lydia Koidula (Lydia Emilie Florentine Jannsen) sündis 24. detsembril 1843. aastal Vändras köstri ja kihelkonnakooliõpetaja Johann Voldemar Jannseni tütrena. Koidula isa Johann Voldemar Jannsen oli põline vändralane, kes on meile tuntud kui Eesti hümni sõnade autor, Pärnu Postimehe ja hiljem ka Eesti Postimehe väljaandja ja I Üldlaulupeo juht. Lydia Koidula oli peres vanim laps, kuid hiljem sündisid veel õde Eugenie ja vennad Julius, Leopold, Harry ja Eugen. Enne Pärnusse kolimist õpetas teda kodus isa. Kuigi Koidula oli veel kuue aastane, võttis ta Vändrast kaasa ...
HÄÄLDUSVEAD. RÕHK. KÕNETAKT. PALATALISATSIOON. SILBI EHITUS. SÕNAVÄLDE. TÖÖLEHT HARJUTAMISEKS. Hääldusvead Kui võõrsõna algab g, b või d-ga, siis tuleb neid häälikuid hääldada helitult. Poolheliliselt häälduvad g, b, d ainult heliliste häälikute vahel. Häälikuühendit hv (kohv, lehv) asemel hääldatakse sageli ekslikult f-ga. Nud-kesksõna tunnuse lühenenult hääldamine (lugend, vaadand) on stiililt kõnekeelne. Sõnaalguline jä esineb vaid sõnades jätkama, jätkuma, jänn ja jändama. Sõnu lüüa, müüa, süüa tuleks hääldada üi. Ainuke häälik, milles võib sõna alguss hääldamata jätta on h. Rõhk. Kõnetakt RÕHK-rõhk on suurenenud hääldusintensiivsus. Rõhk muudab kõne rütmilisemaks. Rõhulisele silbile järgneb tavaliselt 1-2 rõhutut silpi. KÕNETAKT-see on rõhuline silp koos tema juurde kuuluvate rõhutute silpidega. Kõnetakt ÜHESILBILISED KAHESILBILISED ...
PEA LUUD Loomaliik Luud Põhiosad Kiiruluu Os parietale - Kaljuosa ehk kaljumik (Pars petrosa), Trummiosa (Pars Oimuluu Os temporale tympanica), Soomusosa (Pars squamosa) Otsmikusoomus (Squama frontalis), Silmakoopaosa Otsmikuluu Os frontale (Pars orbitalis), Ninaosa (Pars nasalis) (Asub õhukese kitsa moodustisena põhikiilluu tiibjätke Tiibluu Os pterygoideum mediaalsel pinnal) Põhimikuosa (Pars basilaris), Külgosa (Pars lateralis), Kuklaluu (Os occipitale) Kuklasoomus (Squama occipitalis) (Aju...
Lydia Koidula * Sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen * Sündis 24. detsembril 1843 Vana-Vändras * Suri 11. augustil 1886 Kroonlinnas * Johann Voldemar Jannseni tütar * Lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli * Väljendas loomingus ärkamisaja aateid * Lydiale andis lisanime ,, Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson * Lydia abiellus läti rahvusest üliõpilase Eduard Michelsoniga * Lydia sünnitas kokku neli last Eduardile * Suri rinnavähki ning maeti Kroonlinna * Oma aja luule suurkuju * ,, Vanemuises" lavastas oma näidendeid (,, Saaremaa onupoeg" , ,, Säärane mulk") * Pani aluse eesti teatrile * Jutulooming lähtub põhiliselt võõreeskujudest * Tuntuimad luuletused on ,, Emasüda" ja ,, Mu isamaa on minu arm"
TEADUSKIRJ. PUBLITSIST. TARBETEKST. GRAAFILIS. ELEKTROON. Artikkel, refe-raat, Uudis, artikkel, Õpik, sõna-raamat, Gloobus, kaardid, dia- Arvuti, telefon, piipar, uurimis-töö, intervjuu, reportaaz, reisi-juhid, konspekt, grammid, plakatid reklaamid, tiitrid, e- väitekiri, essee. koomiks eeskiri kuulutus, kirjad spikker EEPIKA LÜÜRIKA DRAMAATIKA LÜRO-EEPIKA Valm(Punik) Sonett Tragöödia(libahunt) Eepos(kalevipoeg) Muinasjutt(Hans ja.) Ood(Kuu) Komöödia(pisuhän.) Värss-romaan Muistend(Faehlman'i) Regivärss() Tragikomöödia() (jevg...
1850 – 1885 - Ärkamisaeg 1857 – Perno Postimehe 1. number, Eesti järjepideva ajakirjanduse algus 1857 – 1861 - „Kalevipoja“ ilmumine Õpetatud Eesti Seltsi toimetistes 1858 – Mahtra sõda 1863 – hakati taotlema Eesti Aleksandrikooli asutamist 1865 – laulu -ja mänguseltside „Vanemuine“ ja „Estonia“ asutamine 1868 – teoorjuse kaotamine, viljaikaldus ja viimane näljahäda eesti rahva ajaloos 1868 – 1870 – Carl Robert Jakobsoni kolma isamaalist kõnet 1869, 18 – 20. juuni – Peeti esimene üldlaulupidu Tartus 1870, 24. juuni – eesti rahvusliku teatri esimene etendus 1870, 5. november – avati Eesti esimene raudteeliin 1870 – 1871 – asutati esimesed põllumeested seltsid 1872 – 1893 – Eesti Kirjameeste Seltsi asutamine 1875 – laulu -ja mänguseltsi Endla asutamine Pärnus Lydia Koidula näidendid - „Saaremaa onupoeg“ ja „Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola“.
Lydia Koidula ehk Lydia Emilie Florentine Jannsen Marten Arandi Lydia Koidula (1843- 1886) Tuntud Eesti kirjanik ja luuletaja. Olulised asjad perest ja elust • Ta oli tuntud rahvusliku ärkamisaja tegelase Johann Voldemar Jannseni tütar. • Lydia Koidula abikaasa oli hinnatud arst Eduard Michelson. • Kolis pärast abiellumist Kroonlinna, kus ka suri. • Kroonlinnas elades sündisid neli last, kaks poega ja kaks tütart. • Lydia Koidula suri rinnavähki. Lydia Koidula loomingut läbiv teema • Kirjutas peamiselt eesti rahvast, kodumaast, elust enesest. Näited loomingust • Näidendid: „Saaremaa onupoeg“, „Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola“. • On kirjutanud üle 300 luuletuse. • Luulekogud: „Emajõe ööbik“, „Vaino- lilled“. Video • http://www.youtube.com/watch?v= hVcNMgpaRtM • http://www.youtube.com/watch?v=H zYqYh6xu7M Kasutatud kirjan...
Kordamine eesti keele tasemetööks 1.Veaohtlikud sõnad Nt: telkkond, erakordsed, kitlid , kristalne, usjas, muutsin, leidsin, kaupu, postiviija, käia, kodukäija, seltskondlikke, hallikassinine. 2.Kirjavahemärgid Koondlause nt: See linn, kus ma tahaksin elada, asub Ameerikas. Täna võime õpetöö tulemust hinnata: kõik teevad homme tasemetööd. Neljapäev 17. mai. 12. mai. Olen käinud Soomes, Rootsis ja Norras. Jutumärgid. 3.Loetelu kirjanduslikest vormidest 4.Kõnekujundid 5.Riimid Aabb, abab, abba. Draama mõisted: tragöödia-kurb looline näidend, mis on kurva sisuga. Nt: Libahunt Komöödia- naljaka sisuga näidend. Kapsapea, või Lydia Koidula ,,Säärane mulk``. Monoloog-ühekõne Dialoog- kahekõne Rekvisiit laval olevad esemed Remark autori ääremärkus Tee vahet romaanil(pikk) ja novellil(lühike). Novell- lühike, tavaliselt 1 keskne sündmus, üheplaaniline, 1 keskne teema, lä...
1803 1882 Friedrich Reinhold Kreutzwald 24. detsember 1843 1886 Lydia Koidula 1850 1885 Ärkamisaeg (Eesti kultuuri I suur tõusuperiood ja selle kuulutajaks sai ,,Perno Postimees, rahvuslik liikumine) 1857 ajaleht ,,Perno Postimees" 1862 rahva väljaanne ,,Kalevipoeg" 1864 ajaleht ,,Eesti Postimees" 1865 laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine" 1866 muinasjutt ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud" 1869 I üldlaulupidu Tartus 1868 1870 Carl Robert Jakobson Kolm isamaa kõnet Vanemuises 6. oktoober 1868 C.R. Jakobsoni I isamaa kõne Vanemuises 1870 I näidend Vanemuises ,,Saaremaa onupoeg" 1872 komöödia ,,Säärane mulk" 1878 ajaleht ,,Sakala" 24 veebruar 1918 Eesti Vabariigi sünd, mille hümniks sai ,,Mu Isamaa Mu Õnn ja Rõõm" ,,Mu Isamaa Mu Õnn ja Rõõm" kanti esmakordselt ette Tartus 1869 I üldlaulupeol. Sõnad - Johann Voldemar Jannsen Viis - Fredrik Pacius Keele ja hariduse seos: Mida haritum on keel, seda haritum on...
3. Dramaatika olemus · Dramaatika ehk näitekirjandus · Põhiomadus: - lavalisus - sündmused on tihendatud - tegevus kulgeb olevikus - dialoog ehk kahekõne - monoloog ehk ühe inimese kõne · Näidendi ülesehitus põhineb tegelaste karakterite (iseloom) tegutsemise ja ideede vastandamisel · Tekst jaotub: - vaatused - pildid - stseen · Teksti ilmestavad remargid ehk ääremärkused. · Näidendi lavastamisel kasutatakse: - dekoratsioone - rekvisiite (mööbel) - valgustust - kuulamise efekte - muusikalist kujundust · Dramaatika jaguneb: - dragöödia ehk kurbmäng 16. - 17. saj nt: W. Shakespeare ,,Romeo ja Julia" - komöödia ehk naljamäng 4. - ...
Ajalooline jut- teos,mille aluseks on ajaloolised sündmused ja isikud; täpne ajastus (Vürst Gabriel). Ballaad- tundeküllane, sünge häälestusega. Keskendub ühele sündmusele, mille arendus on pingeline. Ainestik pärineb logendidest, motiivideks on surm/armastus, millele järgneb karistus(Pontus). Draama- tõsine näidend. Kajastab keskklassi arengut ja moraali(Libahunt). Eepos-eepika suurvorm, enamasti värsivormiline. Teos on maailma loomisest, jumalate ja kangelaste tegudest(Kalevipoeg). Följeton- veste, nalja või pilkelugu. Naeruvääristatakse mingit nähtust või isikut. Teemad on päevakajalised, majanduslikud, olmelised(Pärlipüüdija). Jant- jämekomöödiline naljamäng. Halvustava varjundiga, eesmärgiks on vaatajate naerutamine(Säärane mulk). Komöödia- naljamäng, lõbus näidend. Naeruvääristab huumori abil inimlikke nõrkusi ja pahesid(Pisuhänd). Memuaarid- mälestused, proosazaanr. Jutustab nii enda kui lähedaste mälestusi. Novell- lühike proosa...
VAARIKAS Andu115 VÄIKE-MAARJA GÜMNAASIUM Hariliku vaarika rahvapärased nimed · Vabarn · Vaargad · Oamarjad · vaarmarjad VAARIKAS VAJAB ELUKS · VALGUST · SOOJUST · TOITESOOLASID · VETT · ÕHKU Õis · Mõlemasugulised väiksed & tagasihoidlikud longus õied. Vili · Helepunane koguluuvili, mis eraldub kergesti õiepõhjast, söödav mahlane & väga maitsev. VAARIKATEST TEHAKSE: · HOIDISEID · TEED · KOMMI · NÄTSU · JÄÄTIST · KOOKI · RAVIMEID · KOSMEETIKAT · KUIVATATAKSE MÕISTATUSED · Must mulk, punane kopp? · Punane karp & valge pulk? · Punane mütsike, valge pääke? KASVUKOHAD: · METSAS · METSASERVAS · RAIESMIKEL · TEE ÄÄRES · AIAS JUULI Leelo Tungal Maasikatest, vaar...
Eesti teatri ajalugu Tatrielemente võime leida juba rahvalikest mängudest ja rituaalidest. Teater kui kunstiliik jõudis eestisse saksa kultuuri kaudu. 1529 esimene teadaolev teatrietendus eestis. 18.saj lõpus väga populaarne näitekirjanik august von kotzebue, elas tallinnas. 1870 .a 24 juuni eesti rahvusliku teatri synd. Lydia koidula näitemänguga,..saaremaa onupoeg.... vanemuise seltsi uus maja tartus jaama tänavas. 1871 uus näidend... saaremaa mulk ,koidula oma teos. Koidula teatris oli näitlejateks ainult mehed. 1880 keksel hakkas vanemuse seltsi teatrikruppi juhtima august viira. Keda võib pidada esimeseks elukutseliseks eestlasest teatrijuhiks. Repetuaaris peamiselt saksa ja eesti lyhikomöödjad 20 saj. Alguses hakati teartilt ootama juba ka tõsisemaid ja kaasaegsemaid lavastusi. Uuseks esimeheks ja teatri juhiks valiti seltsile Karl Menning. Esimene professionaalne teatrilavastaja. Karl menningu teatri põhimõtted: 1. Rahva hari...
Leisi Keskkool 7.klass Greete Kask Referaat Lydia Koidula -Eesti rahvusliku teatri rajaja Aru 2013 Lydia Emilie Florentine Jannsen, (24.detsember 1843-11.august1886), kirjanikunimega Lydia Koidula on meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, veelgi ajakirjanik ja ühiskonna tegelane. Ta lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. Pärast seda abistas isa ajalehetöös. 19.veebruar 1873 abiellus ta Eduard Michelsoniga. Tal oli ka kolm last, kaks tüdrukut ja üks poiss. Ta suri 1886. aastal rinnavähki. Vanemuise selts asutati 1865. aasta rahvusliku liikumise- ja kultuuritegelase Johann Voldemar Jannseni eestvõttel. Liikmeskonda kuulus eesti vaimueliit: Jakob Hurt, Carl Robert Jakobson, Heinrich Rosenthal, Lydia Koidula. Vanemuise seltsis oma näidendeid (,,Saaremaa onupo...
Luuletaja, jutukirjanik, ajakirjanik, näitekirjanik. 1870 rahvusliku teatri rajaja. Luuletusi&saksakeelseid tõlkeid hakkas kirjutama jubapärnus. Võimulilled-1866,esimene luule kogu. Emajõe ööbik-1866-romantiline, loodus, isamaa&tundeluule, lastele mõeldud eestikeelsed unelaulud. Kodu- mõtleb lapsepõlvest, Pärnu. Kaugelt koju tulles- isamaa on kõige parem koht- päike, emakeel jne. Mu isamaa nad olid matnud- kodu teema, pidas tähtsaks vabadust, kui eesti oli veel vaba. Ema süda- kõige suurem kaotus on ema kaotus. Kevad on sala tulnud- räägib kevade tulemise rõõmudest. Sügise mõtted- sügisest, kodu igatsusest. Üürike-kevad on kiire kaduma. Kaks selget silma- kahe inimese vahel olev armastus. Laulu kohus- laul Eestimaale kiituseks, Eesti tärkab uuesti elule. Miks sa nutad- läbi looduse, et isamaa peab õitsema. Enne surma Eestimaale- kodumaa, tema viimane luuletus. Eesti muld ja Eesti süda- kodumaa, soov kodumaale matmiseks. Kirjutas palju j...
Lydia Koidula elu ja tegevus. Linda Soans Hagudi Põhikool Kasutamiseks põhikooli 9. Klassile Koolitaja: Peeter Linnamäe, 4. kursus Vändra (1843-1850) · Sündis 24. detsembril 1843. a. · Lapsepõlv Meil aia ääres tänaval Kui armas oli see, Kus kasteheinas põlvini Me lapsed jooksime... Pärnu (1850-1863) · Haridustee -Algõpetuse omandamine kodus isa käe all -Pärnu linna tütarlaste kool. -Tartu ülikooli juures koduõpetaja eksamid. · Pärnu Postimees (isa abiline) · Esimene tõlketöö "Kivirist" Tartu (1863-1873) · Looming -Luulekogud "Vainulilled" "Emajõe ööbik" -Näidendid "Saaremaa onupoeg" "Säärane mulk e. ..." "Kosjakased" "Kosjaviinad" Vanemuine · Eesti Postimees · Eesti teatri algus 1870 -Vanemui...
KERE LIHASED (mm. trunci) Selja lihased (mm. thoracica) musculus trapezius - TRAPETSLIHAS musculus erector spinae SELJA SIRGESTAJA musculus latissimus dorsi musculus longissimus PIKKIMLIHASED (kinnituvad selgroolülidele) musculus rhomboideus major et minor musculus iliocostalis - NIUDEROIDELIHAS musculus levator scapulae ÕLATÕSTELIHAS ? musculus splenius RIHMLIHAS? musculus serratus posterior superior SAAGLIHAS, selgmine, ülemine musculus semispinalis musculus serratus posterior inferior musculus semispinalis capitis musculus infraspinatus musculus teres major et minor Rinna lihased (mm. pecti) musculus pectorialis major et minor SUUR JA VÄIKE RINNALIHAS diaphragma DIAFRAGMA e vahelihas musculus serratus anterior centrum tendineum mm. intercostales externi VÄLIMISED ROIETEVAHELISED LIHASED foramen venae cavae ÕÕNESVEENI MULK mm. intercostales interni - SISEMISED ROIETEVAHELISED LIHASED hiatus aorti...
Belletristika ehk ilukirjandus Eepika e. Proosa · Muinasjutt- "Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi" · Muistend- Fr. R. Faehlman "Emajõe sünd" · Naljand- A. Ilves "Ema on kajaka juures" · Anekdoot- Juku anekdoodid · Vanasõna- "Kus suitsu, seal tuld" · Mõistatus- "Kurat katusel, kuldkingad jalas"- Korsten · Kõnekäänd- "Nael kummi" · Romaan -E.Vilde "Mäeküla piimamees" · Diloogia- L.Tolstoi "Anna Karenina" · Triloogia- Alexandre Dumas "Kolm musketäri" · Tetraloogia- J. R. Tolkien "Sõrmuste isand" · Pentaloogia- A. H Tammsaare "Tõde ja õigus" · Romaanisari- H.de Balzac "Inimlik komöödia" · Jutustus- Silvia Rannamaa "Kadri" · Lühi romaan- Enn Vetemaa "Monument" · Novell- Suits "Peipsi peal" · Novellett- Anton Tsehhov "Rõõm" · Miniatuur- Tammsaare "Poiss ja liblik" · Följeton- neid on palju · Valm- Krõlov "Rebane ja viinamarjad" · Marginaal- F. Tuglas Lüürika e. Luule · Riimiline luuletus -Gustav Suits "Helin" · Sonett-...
Lydia Koidula sündis 24. detsembril 1843 Vana-Vändra vallas nende peres oli 8 liiget (vanemad ja 6 last) kodanikunimi Lydia Emilie Florentine Jannsen kõrgeim haridus mis oli võimalik naistel saada Koidula nime andis C. R. Jakobson, sest see tähendab koiduaega laulupeoga põhižanriks isamaaluule, luuletused, proosa kõige väärtuslikum on isamaaluule luulet iseloomustab tunderõhulised laused, apostrofeerimine, kõigi heakõla vahendite rõhutamine, ulatuslik personifikatsioon, rohked võrdlused ja metafoorid „Emasüda“- ema on meile alati kõige kallim. „Mu isamaa on minu arm“- isamma jääb meile alati armsaks, „Tee lahti!“- armastatu peab oma südame avama, et tõelist armastust tunda. „Ei ma jõua“- kui armastus on väga suur, on raske sellest lahti lasta. 1. üldlaulupeol lauldi laulu „Mu isamaa on minu arm“ Laul on populaarne, sest see laul o...
Ärkamisaeg eesti kirjanduses IX klassi kirjandus Ats Nõlvak Valgu Põhikool Ärkamisaeg 1860-1880 ajakirjandus · 1857 "Perno Postimees" Jannsen · 1864 "Eesti Postimees" Jannsen · 1878 "Sakala" Jakobson Seltsid · 1865 Vanemuise Selts · 1865 Estonia Selts · 1872 Eesti Kirjameeste Selts · 1884 Eesti Üliõpilaste Selts Tähtsamad sündmused ·1862 eepos "Kalevipoeg" ·1869 esimene üldlaulupidu ·1870 Eesti Aleksandrikooli komitee asutamine ·1870 näitekirjanduse algus Jannsen · 1857 "Perno Postimees" Pärnus · 1864 "Eesti Postimees" Tartus · 1865 Vanemuise Selts Tartu · 1869 esimene üldlaulupidu Tartu · 1871 Eesti Põllumeest Selts C. R. Jakobson · 1867 kooliõpikud · 1868-1870 3 isamaakõnet · 1874 Kurgja näidistalu · 1878 "Sakala" Jakob Hurt · 1870 Eesti Aleksandkikooli president · 1872...
Inimese anatoomia praktikum I Sissejuhatus. Toeskelett ehk aksiaalskelett Toimub 10 praktikumi: I. Sissejuhatus. Toeskelett e. aksiaalskelett II. Liikumisskelett III. Kolju (Cranium) IV. Kere lihased V. Jäsemete lihased VI. Pea ja kaela lihased VII. Närvisüsteem (medulla spinalis) VIII. Närvisüsteem (encephalon) IX. Närvisüsteem X. Vastamised XI. Meeli Roosalu Inimese anatoomia XII. Atlas of Human Anatomy Levinumad märksõnad osteoloogias ladina keeles: angulus nurk arcus - kaar Anterior (eesmine) - posterior basis - alus (tagumine) canalis -kanal caput - pea Medialis (keskteljele lähemall) cavitas - õõs lateralis (külgmisem collum - kae...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
