TALLINNA ÜHISGÜMNAASIUM KUMMALINE HAIGUS EPILEPSIA Uurimustöö bioloogias Koostaja: Agnes Poom 11.C klass Juhendaja: Leili Järv Tallinn 2012 Mõisted...................................................................................................................................... 3 Sissejuhatus................................................................................................................................4 Epilepsiast..................................................................................................................................5 Mis on epilepsia tekkimise põhjuseks?..................................................................................6 Kas epilepsia on üksnes inimeste haigus?............................................................................. 6 Epileptilised hood................................
Kummaline kogemus Robert ärkas pimedas, suure müra ja inimeste sumina peale. Ta vaatas ringi, tema ümber siblisid paljud inimesed. Robert ei mõistnud, kus ta on. Kuuldes paljusid erinevaid keeli, mõistis ta, et ta on nagu kuskil võõral maal, mitte kodumaal, Eestis. Roberti kohal oli ilmatu suur rauast ehitis. Alt vaadates oli see ülivõimas, kuidagi tuttav ehitis, kuid mis see oli, Robertile kohe meelde ei tulnud. Ta hakkas inimmassiga kaasa liikuma. Mõne aja pärast, olles ehitisest kaugemal, sai ta järsku ehmatuse osaliseks: see suur rauast ehitis oli Eiffeli torn! PARIIS?! Imestunult ja ehmunult liikus ta sihitult edasi. KUIDAS ning kas tõesti oli ta siia sattunud? Oli pime, inimesi vooris siia-sinna, Robert tundis ennast nii võõrana nendel suurtel tänavatel. Ta liikus edasi, astus suurpoodi sisse ja istus kohvikusse aga kuna tal raha polnud, istus niisama. Paa...
blokid II MS eel I Berliini Rooma telg ehk teljeriikide ehk Saksamaa liitlaste ehk kolmikpakt. Siia kuulusid Saksamaa, Itaalia, Rumeenia, Bulgaaria, Soome, Jaapan. II Antant Suurbritannia, Prantsusmaa, USA III NSVL 1939-1941 (jaan.) oli teljeriikide poole peal. · MRP (1939) · 1941 liitub NSVL ja Salsamaa koostöö ja sõpruse leping. Samal aastal liitub NSVL Antandiga. Suur Isamaasõda Saksamaa ja NSVLi vahel. 1940 Itaalia, Saksamaa ja Jaapan sõlmisid kolmikpakti. Jaapan sõdis Inglismaa ja Prantsusmaaga aga ei sõdinud NSVLiga. Soome sõdis ainult NSVLiga. USA ei sõdinud Suurbritannia ja Prantsusmaaga. Bulgaaria sõdis Inglismaa, Prantsusmaa ja USAga, ei sõdinud NSVLiga. II MS algas 1. sep 1939 Saksamaa ründas Lääne-Poolat, 17. sep 1939 ründas Ida-Poolat NSVL. Sakslased liikusid Euroopas kiiresti edasi kohtamata vastupanu. 21. juunil 1940 ründas Saksamaa NSVLi, algas Saksamaa ja NSVLi sõda, ka se...
Mati Undi kummaline maailm ,,Sügisballis". ,,Sügisballi" motona on kasutatud Viivi Luige luuletust, milles on vihjatud tumedale ohutundele ja romaan algab sõnadega ,,Midagi pidi ju juhtuma". Pidi nagu jah. Järgneb 196 lehekülge, millest igaühel hiilib ligi ootusärevus, valmisolek millekski suureks, mis tuleks ja muudaks elu, võõpaks hallid paneelmajad vikerkaarevärvidesse ja seoks maailma tervikuks. Tegelikult ei juhtu teoses midagi tähelepandavat. Noorest lüürilisest Undist on lihtsalt saanud keskikka jõudnud irooniline Unt. Ta räägib-kirjutab vigurdamata, lihtsalt ja edvistamata. Ja ta on väga-väga irooniline, iial ei või teada, kas ta mõtleb asja tõsiselt või tõmbab sind peenelt alt. Tema stiil on kohati lausa taotluslikult naiivne, latt jäetakse madalale, ei ole pingutamist ,,nii et pihik lõhki", ei mingeid salajasi keerdkäike. Tõeline postmodernistlik täht. ,,Sügisball" (algse pealkirjaga M...
II MAAILMASÕDA Sõja eel olid esile kerkinud suurriigid. USA oli ennast isoleerinud. Saksamaa oli kaotusest kiiresti toibunud. Paljud riigid olid üle läinud autoritaalsele valitsemisviisile. Demokraatia nõrgenemine või diktatuur teravdas rahvusvahelisi suhteid. Katkes Versailles' süsteem. 1935 Saksamaa tühistas lepingu, kehtestades üldise sõjaväekohustuse ja hakkas uuesti looma lennuväge ning sõjalaevastikku.1936 siseneb Reini vasakkaldale. Sõlmib Inglismaaga mereväekokkuleppe. 1935 otsustas Saarimaa liituda uuesti Saksamaaga. 1936 astus Saksamaa välja Rahvasteliidust ning loobus Locarno lepingu täitmisest. Saksamaa edust sai innustust Itaalia, kes 1935 ründas Etoopiat. Ägeda vastupanu järel vallutas Itaalia Etoopia. Lääneriigid lootsid, et edu saavutamisel diktaatorid rahunevad rahunemispoliitika. 1936 sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Komiterni-vastase pakti. See oli suunatud Nõukogude Venemaa vastu. 1937 ühines sellega Itaalia, hiljem tei...
Molotov-Ribbentropi pakt 1939 23.aug(NSVL-Saksamaa) 1939 1.sept algas, mil Saksa tungis Poolale kallale(kummaline sõda) 22.juuni 1940 Compiegnei rahu. Pr saatus: 1. Põhja Pr, Lääne Pr, Pariis- okupeeriti Saksa poolt 2. Lõuna Pr jäi Pariisi valitsus. Saksastamise plaan: Ost. Tähtsad lahingud 1-Stalingrad(1942.a.murrang, esimesi suuremaid kaotusi->sõja pöördepunkt NSVL-i ja Antandi kasuks)2.Kursk(1943.a.saksa ebaõnnestumine) 24.apr 1945 punaarmee ja liitlasväed kohtusid Elbe jõel. Konverentsid: 1 Teheran(1943-Baltimaad Nõukogudeliidule) 2 Jalta(1945-Saksamaa purustamine lõplikult) 3 Potsdami(1945-lõplik alus sõjajärgse maailma jaotusele)1.jaan 1942 deklaratsioon ÜRD. Pearl Harbour (7.dets 1941). Jaapani juhtimisel: Aasia, aasialastele! 2.sept 1945 sõja lõpp. 22.juuni 1941 Saksa Nõukogudele kallale. 1941-Moskva lahing. 1943- El-Alameini lahing. 6.aug Hiroshima ja 9. aug Nagaski (1945) C 1) Talvesõja 30 nov 1939 12 märts 1940 2) Püütakse ...
1.Hispaania kodusõda:1.sõda pärast I ms Euroopas.Toimusid valimised 1936,võitsid kommunistide ja sotsialistide Rahvarinne.Ühiskond polariseerus,kuulujutud et H saab proletariaadi dik.1936 jul puhkes kolooniavägedes Marokos ülestõus.Vastuhaku juht kindral F.Franco.Kehtestati mittevahelesegamispoliitika, dik eirasid.S ja Itaalia toetasid Francot,NSVL rahvarinnet(suurendas oma mõju tgelt).1939 lõppes,keh Franco dik. 2.Austria anšluss: Hitleri positsioon S ja maailma poliitikas tugev, sai alustada maailma vallutamisega.1938 esitas Austriale ultimaatiumi nõudes vangistatud natside vabastamist ning nende juhi nim valitsuse etteotsa. A alistus (ei suudetud vastu seista ja natsid meeldisid)13.märts marssisid S väed A ja teatati A liitmist S.Selle kinnitamiseks korraldati aprillis rahvahääletus salapolitsei kontrolli all(A rahva toetus).Lääne riigid ei protesteerinud A kadumist. 3. Müncheni sobing ja Tšehhoslovakkia häving: A liitmine S tekita...
Näituse arvustus ,,Dialoog pimeduses" Maailmas kogub kuulsust kummaline näitus, mida on külastanud miljonid, kuid näinud pole veel mitte keegi. Sakslase Andreas Heinecke loodud idee oli minu jaoks ebatavaline: külastaja peideti täielikku pimedusse, pakkudes avastamiseks nähtamatut ümbrust ja omaenese peidetud võimeid. Näitus "Dialoog pimeduses" toimus Tallinnas Vabaduse väljakul Ahhaa keskuses. Minu jaoks erakordne näitus, mille sarnasel ei olnud varem olnud. Oluline erinevus tavapärasest näitusest oli see, et sõna otseses mõttes "näha" ei olnud midagi. Tegemist oli huvitva kogemusega. Umbes tund aega kestis selle väljapaneku külastamine läbi erinevate keskkondade. Helid olid alles, mõtted liikusid peas tavapärasest kiiremini, kummaline närv tungis naha alla ja süda lõi paar kiiremat lööki. Veidi oli hirm. Arvatavasti kartus tundmatu ees. Need olid minu isiklikud esimesed emo...
Hispaania kodusõda 1936 – 1.aprill 1939 Esimene pärast Esimest maailmasõda puhkenud sõda Euroopas oli Hispaania kodusõda. 1936.aastal võitis Hispaania valimised ning tuli võimule kommunistide ja sotsialistide juhitud Rahvarinne. Ühiskond polaliseerus, levisid kuuldused, et Hispaanias kehtestatakse peagi proletariaadi diktatuur. 1936.aasta juulis puhkes Hispaania koloniaalvägedes Marokos ülestõus, mis haaras kiiresti kogu Hispaania. Vastuhaku juhiks tõusis kindral Francisco Franco. Algas eriti julm kodusõda. Prantsusmaa ettepanekul rakendasid Euroopa riigid Hispaania kodusõja suhtes mittevahelesegamispoliitikat, mis konkreetselt väljendus 27 riigi poolt allakirjutatud lepingus keelata relvade vedu Hispaaniasse. Kuna diktatuurid ignoreerisid mittevahelesegamispoliitikat, siis see olukorda ei mõjutanud. Itaalia ja Saksamaa toetasid Francot nii varustuse kui ka sõduritega, Rahvarinde valitusele osutas abi NSV Liit, kes suurendas järk...
,,Rehepapp" Andrus Kivirähk Andrus Kivirähk Andrus Kivirähk on sündinud 17. augustil 1970 Tallinnas. Ta on Eesti kirjanik ja ajakirjanik, Kivirähk on veel kirjutanud romaane, jutte, näidendeid, lasteraamatuid ning tele- ja filmitekste. Elulugu Andrus Kivirähk lõpetas 1988 Tallinna 32. keskkoooli. Ta on töötanud Päevalehe ja Eesti Päevalehe toimetuses kolumnisti ja huumorikülje toimetajana. Aastal 1996 astus ta Eesti Kirjanike Liitu. Looming Andrus Kivirähile meeldis juba poisikesena kirjutada jutukesi. Tema loominguline tee algas 15- aastaselt humoristlike tekste kirjutades. Kivirähk sai tuntuks naljajuttudega ,,Ivan Orava Mälestused". Rehepapp Rehepapp ehk November" on Andrus Kivirähki romaan, ilmus 2000. aastal. 2008. aastaks oli ,,Rehepappi" müüdud üle 32 000 eksemplari, mis tegi Kivirähku 2000. aastate menukaimaks Eesti kirjanikuks. Raamat on tõlgitud soome, norra, ungari, läti ja vene keelde. Rehepapp ehk November Teoses...
Berti vägiteod Bert Ljung on 14 aastane puberteedi eas noormees, kellega juhtuvad igasugused huvitavad asjad. Oma sõprade Ake ja väikese-Erikuga juhtub neil palju seiklusi. Bertil on üks tüdruk- Emilia, kellest ta kogu aeg mõtleb. Ta on selline poiss, kes vahetpidamata unistab, et ta ostab endale mopeedi ja et temast saab kunagi miljonär. Ta on mures oma vinnidega,kuna ei saa neist lahti. Bertiga juhtub väga palju äpardusi, aga ka kordaminekuid. Sõbrapäeval, kui ta oma tüdrukule Emiliale kirja viis, jäi ta postkasti kinni. Siis hakkasid teda pilduma väikesed poisid lumekuulidega. See ei meeldinud Bertile sugugi. Bert sai tööd ka Bengstoni kohvikus jäätisepoisina. Seal lootis ta teenida nii palju raha, et osta mopeed. Ta sõber väike-Erik on kummaline, sest ta kardab kõiki naisi, lihavõtte jäneseid jne. Berti teine sõber Ake on ka kummaline, ta läheb iga asja peale vihale ning armastab rääkida musta...
Relvadeta maailm Ühe kauge galaktika kõige kaugemas sopis oli kord täht, mille ümber tiirles planeet. Planeet oli tavaline, aga sellel elutses üks kummaline humanoidne rass nimega Rass. Isenditel oli kaks kätt ja kaks jalga, ning hulk igasuguseid muid elundeid. Neil olid kõik humaansed asjad, mis tavalistel humanoidsetel keskmise arengutasemega tsivilisatsioonidel oli: kaastunne, mõistmine, suhtlemine, armastus ja McDonald's. Siiski polnud päris kõike nende tsivilisatsioonil. Neil puudusid elementaarsed asjad nagu kurjus, vihkamine, sõimamine, kaklemine, haiget tegemine ja mis kõige hullem relvad. Kõik see oli nii päevani, mil sündis suure peaga beebi Mihkel. Mihkel oli täiesti normaalne humanoid, välja arvatud üks väike sünnidefekt, mis muutis kogu ta planeedi saatuse. Tema nimetissõrm ja pöial tõmbusid aega-ajalt tema tahtest olenemata tugevalt kokku. Tema vanemad üritasid seda Mihklist väl...
Grigori Petsorini portree Grigori Petsorin oli keskmist kasvu mees. Tema kehaehitus oli tugev, tal oli sale ja peenike piht ning laiad õlad. Tal oli rändurielu. Võiks arvata, et ta oli lohakas ja kasimatu, kuid ta riietus reetis vastupidist. Tal oli pimestavalt puhas pesu ning harjumustelt oli ta vägagi korralik. Ta kõnnak oli veidi hooletu ja laisk, kuid sellegipoolest oli tunnuseid, mis rääkisid tema kinnisest iseloomust. Petsorin oli pisut kummaline inimene. Ta võis kõige suurmas raskuses olla tugev ja vapper, kuid samas kõige kindlamas ja vaiksemas kohas võis ta tunda ennast nõrgana, ning isegi hirmununa. Ta ise pidas oma iseloomu õnnetuks. Ta tundis kaasa suurt kahju inimestele, kellele ta oli liiga teinud ja ära võtnud nende õnne, samal ajal ka ennast alla tõmmates. Petsorin nautis juba varasest noorusest kõiki lõbustusi, mis teda huvitasid. Kuid see muutus peagi. Ta tüdines kõigest, mille oli ära...
1) MRP: aeg- 23.aug.1939; osapooled- Saksamaa, NL; sisu- Stalini ja Hitleri kokkuleppega jagatakse Ida-Euroopa mõjusfäärideks. MRP tegi Saksamaast ja NL-st liitlased; tagajärg- Saksamaa kallaletung Poolale 2)Müncheni kokkulepe: aeg- 29.sept.1938; osapooled- Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa, Inglismaa; sisu- kokkuleppe kohaselt pidi Tsehhoslovakkia loovutama oma alad(Sudeedimaa) Saksamaale; tahajärg- likvideeriti kogu Tsehhoslovakkia ning Tsehhi alad liideti Saksamaaga. 3) Lepituspoliitika- Saksamaa lepitamine, rahustamine, järeleandmiste tegemine, et Euroopas ei puhkeks sõda. 4) Hitleri-vastane koalitsioon- USA, Suurbritannia ja NL koostöö Hitleri vastu. I - Atlandi harta- kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted-. II - Teherani konverents- Stalin, Roosevelt ja Churchill nõudsid Saksamaalt tingimusteta kapitulatsiooni ning leppisid kokku edasises sõjapidamises. III- Potsdami konverents- USA, NL...
II Maailmasõdas ja Eesti I rida Iseloomusta sõjategevust 1939-1942. Mis tagas teljeriikide edu sõja esimesel perioodi? 1.09.1939 ründas Saksamaa välksõjataktikat kasutades Poolat. NSVL tegi sama Poola vastupanu murti. ,,Kummaline sõda" Prantsusmaa ja Inglismaa vs Saksamaa. Sõjategevust tegelikult ei toimunud, istuti oma kaevikutes. NSVL paigutas oma väed baaside lepingu alusel Baltikumi. Soome kaitses oma iseseisvust Talvesõjas. Aprillis 1940 tungisid Saksa väed Taani. Lõpetati ,,Kummaline sõda". Samal ajal lõpetas NSV Liit MRP. Juuni 1940 okupeeriti Baltikum ning liideti vägivaldselt endaga nende alad. 10.mai 1940 alustas Saksamaa pealetungi Prantsusmaale. 22.06.1940 Prantsusmaa kapituleerub. 1941 juunis tungib Saksamaa kallale NSV Liidule. 7.detsember ründab Jaapan Pearl Harbouri. Teljeriikide edu tagas Blitzkriegi ehk välk...
Ja päike tõuseb... Ernest Hemingway esikromaan, pilguheit niinimetatud kadunud sugupõlvele, mis kannatab Esimese maailmasõja armide all. Inimesed on muutunud tõrjuvateks ja küünilisteks, sisemist valu hoitakse sügaval endas, mured juuakse maha, et mitte mõelda. ,,Ja päike tõuseb ja päike loojub ning läheb tagasi oma paika, kust ta jälle tõuseb..." (Koguja Raamat). Ja kõik tegelased on nagu see päike- ärkavad hommikul, lähevad sööma, kindlasti joovad, jäävad purju, lähevad magama, ärkavad, lähevad sööma, seejärel jälle jooma...Enne sõda oleks neist võinud saada pankurid või juristid, nüüd elavad nad kirjanike ja kunstnikena Pariisis, uitavad päeval kohvikutes ja baarides, joovad liiga palju, klatsivad rohkem kui töötavad ning püüavad oma eluga toime tulla. Eluga, mida muutis sõda. Tegelikult on Hemingway raamat pisut kummaline. Väga paeluv, aga siiski kummaline. Sa nagu loed ja loed, ootad...
STRINGITEOORIA 12 K 2010 SISUKORD Sissejuhatus ........................................................................ lk.3 Stringi teooria ........................................................................ lk 4 Kasutatud kirjandus ................................................................. lk 7 2 Sissejuhatus Maailm on kummaline. Aga mitte ainult kummaline, vaid ka ääretult keeruline. Tundub isegi, et mida rohkem me maailma tundma õpime, seda enam saab meile selgeks tema keerulisus. Maailm on kummaline. Aga ka inimene on kummaline - ta ei lepi maailma keerulisusega. Ikka püüab ta maailmast kuidagi aru saada, maailma kuidagi seletada. Uudishimu ongi üheks olulisemaks kiviks inimeksistentsi vundamendis. Uudishimu on paratamatu, kui me maailmast üldse aru ei saaks, oleks me häving paratamatu. Seega käitub ig...
Kes teeb, see jõuab? Tere päevast, lugupeetud õpetaja ja kaasõpilased Maailmas juba kord on asjad nii seatud, et mõned inimesed on teistest ettevõtlikumad. Kõige lihtsam on mul seda teile tõestada kooli näite põhjal. Kui mõtleme oma kaasõpilaste peale, inimestele, kes on päevast päeva meie ümber, siis usun, et igaüks märkab, et mõned õpilased annavad endast kooli jaoks ja kooli eest veidi rohkem kui teised. Kui klassile jagatakse ülesandeid, siis millegi pärast hakkab terve klass vaatama teatud inimeste poole klassist. Tavaliselt kipuvad need näod erinevate ülesannete puhul korduma. Olukorda kainelt hinnates on ju küllaltki ebaõiglane oodata, et needsamad aktivistid alati kõik asjad ülejäänud klassi eest ära teevad. Üks säärane kokkuhoidev kogukond nagu klass peaks suutma tegutseda demokraatlikumalt. Millest see tingitud on, et ühed teevad rohkem kui teised? Sellest lähtuvalt püüangi täna arutleda ettevõtlikkuse teemal ja leida lahendu...
II Maailmasõda (1.sept 1939 2. sept 1945) Põhjused: Esimeses maailmasõjas osalenud suurriikide vahelised lahendamata jäänud vastuolud, mida ei suutnud lahendada Rahvasteliit. Lääneriikide suutmatus peatada Hitler ja tema agressiivne välispoliitika. Sõjalise liidu kujunemine Saksamaa-Itaalia-Jaapan. MRP: 23. augustil 1939 kirjutasid kahe riigi välisministrid Vjatseslav Molotov ja Joachim von Ribbentrop Moskvas alla mittekallaletungilepingule, mida tuntakse Molotovi-Ribbentropi pakti nime all. Lubati üksteist mitte rünnata ja mitte osaleda teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus. Lepingul oli ka salajane protokoll, millega NSV Liidu mõjusfääri oleks pidanud minema Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa (Lääne-Ukraina ja Lääne-Valgevene) ning Rumeeniale kuulunud Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina. Saksamaale pidid jääma Poola lääneosa ja Leedu. Sõja algus: 1. septembril 1939 tungis Saksamaa kallale Poolale. 3....
Teine maailmasõda Algus 1939-1941 Poola purustamine MRP-ga sai Hitler vabad käed Poola ründamiseks. 1. sept 1939 tungis Hitler Poolale sõda kuulutamata kallale, süüdistades Poolat Saksamaa ründamises. 3. sept kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja, kuid reaalselt sõtta ei sekkunud. Poola jäi sakslaste sõjatehnikale kõvasti alla. Saksa õhujõud saavutasid Poola õhus kontrolli. 17. sept tungis Poolale kallale ka NSVL. Kuu ajaga oli sõjategevus lõppenud ja Poola riik lakkas eksisteerimast. Saksa väed alustasid Poola ründamist Nn kummaline sõda Poola kiire purustamine vapustas lääneriike, aga rahu sõlmida ei tahetud. Hitler suunas oma väed läände Prantsuse-Saksa piirile. Sõjategevus soikus, kumbi osapool erilist aktiivsust ei näidanud nn kummaline sõda. Merel üritas Saksa laevastik edudult läbi lõigata Inglismaa varustusteid. 9 aprill 1940 hõivas Saksa Taani ja ründas Norrat vas...
Öösaar Ühel hilisõhtul purjekaga merel seilates hakkas kell saama kaksteist, kuid minul ei tulnud kuidagi und. Purjekas loksus vaikselt mööda vett. Otsustasin üles tõusta ja hingata värsket õhku. Sammusin trepist üles ja jõudsin laeva teki peale, kuu sillerdas vee peal. Oli vaikne, kuulsin kella, kui ta hakkas lööma öö kaheteistkümnendat tundi, sellel hetkel kui viimane löök oli kõlanud, toimus merel midagi kummalist. Meri hakkas tohutult mäslema, valgussähvakad lõid kõikjale ja minu purjekas ei liikunud enam edasi. Minu ette ja alla oli tekkinud üks kummaline saar. Ümberringi oli pilkane pimedus, kuu oli kuhugi kadunud, ka merd minu ümber polnud enam näha. Otsisin taskulampi, mis pidi kuskil purjekas olema, kui ühel hetkel rabas keegi minust kinni, tundsin pisikesi, kuid väga tugevaid käsi enda õlal. Haarasin temast kinni ning kompisin, kellega mul tegu võiks olla, kuid sellel hetkel leidsin lam...
II Maailmasõda Jüri Gümnaasium Koostajad: .... .... 2014 Sõja põhjused Saksamaa soovis oma ala tagasi, mille ta kaotas versailles' rahulepinguga sealkohas rikkudes rahulepingut Saksamaa sõjavägi jäeti peale 1 Maailmasõda liiga suureks. Austria Anslus Saarimaa tagasi võtmine Saksamaa võttis tagasi Saarimaa, mille oli kaotanud Verssailles lepinguga. 1935. aastal kehtestas üldise sõjaväekohustuse. NB! Pilt Saarimaast Ansluss 1938. aasta alguseks olid Hitleri positsioonid nii Saksamaal kui ka rahvusvahelises poliitikas sedavõrd tugevnenud, et ta võis asuda ellu viima oma maailmavallutuskava. Hitler kohtus 12 veb 1938 Austria kantsleriga ja esitas ultimaatumi Nõudis vangistatud natside vabastamist Nende juhi nimetamits valitsuse etteotsa 11. märtsil 1938 esitas Hitler Schusch...
Mehis Heinsaar Heinsaare novelle seostatakse sürrealismiga, muinasjuttudega ja maagilise realismiga. Ometi näib, et need mõisted ei suuda täpselt iseloomustada tema tekstide kummalist, aga samas väga inim-ja looduslähedast maailma. Arvustajad on Mehis Heinsaarega tõesti pisut hädas. Ta jutud sümpatiseerivad kõigile, aga nende liigitamine paneb ebalema. Võibolla on tekkinud isegi vajadus autorit sildikleepimise eest kaitsta. See oleks ka arusaadav. XX sajandi voolu- ja stiililoolised mõisted kannavad endas kirjandusliku mälu ja assotsiatsioonide taaka. Nad on tänaseks natuke väsinud ja rasked. Heinsaare palad aga on kirjutatud värske ja hapra käega. Need on tihti õhulised ja kergejalgsed visioonid, isegi siis, kui tekstide taga on aimata sügavat dramatismi. Nii et tekib imelik tunne. Ûhelt poolt on Heinsaare novellide kujundusvõtetes palju tuttavlikku: meenuvad näiteks Mari Saadi freudistlikud lapsepõlvenägemused, Valtoni unenäo- ja Vin...
Part 1 4. Apples .... 1. Halloween is celebrated in ... a) float in water. a) the USA b) hang from a string. b) the UK c) are in a bathtub. c) Canada d) in the tree. d) Estonia 5. Children cut out ... 2. Halloween is celebrated on ... a) brooms a) November 1 b) witches b) November 2 c) rats c) October 31 d) hats d) October 6. Food is made to look ... 3. In a game "bobbing for apples" a) weird children try to catch apples with b) delicious their ... c) inedible a) hands d) awful b) head c) mouth ...
Mari on mõnes mõttes täiesti tavaline noor tütarlaps, kuid mõnes mõttes siiski mitte. Ta oli kohtunud tulnukaga, kellel nimeks Gane. Neil oli olnud nii lõbus koos, kuid järsku tulnukas kadus. Alles jäi vaid taim, mille tulnukas talle kinkinud oli ja koos tehtud pilt, kust kaaslane tasapisi kaduma hakkas ning valgusplekiga asendus. Mari vanaemal oli jalg haige ning Mari pakkus, et läheb talle külla ning on talle abiks ja toeks. Ta oli varemgi Ganest teistele rääkinud, kuid keegi ei uskunud teda. Samuti rääkis ta ka oma vanaemale, kuid heasüdamlik vanaema käitus teisiti. Ta uskus oma lapselast ning rääkis, et ka temaga on taolisi asju juhtunud lapseeas. Mari viis oma vanaemale Gane kingitud lille ning ühtäkki suutis vanaema taas kõndida. Kuna Mari sõbrannad Doris ja Birgit olid teda Birgiti suvilasse kaheks kuuks kutsunud, siis sai Mari nüüd sinna minna. Kui nad koos Dorisega pärale jõudsid, oli Birgit seal koos kahe poisiga. Üks ...
II maailmasõda Üldandmed: algus 1.sept 1939 Saksamaa ründas Poolat Lõpp 2 sept 1945 Üle 70 riigi, 50-70 milj. Holokaust juutide massiline hävitamine enne ja II maailmasõja ajal (5,75-6 milj). Antisenitism juutide vihkamine, juute süüdistati kõigis hädades. Genotsiid vägivald mingi inimrühma vastu. 1941 juuniküüditamine 1949 märtsiküüditamine Demotsiid mingi rahva haritlaskonna hävitamine. Sõdivad pooled: Fasistlikud riigid e. Teljeriigid (Saksamaa, Itaalia, Jaapan). Liitlasriigid e. Suur kolmnurk (Suurbritannia Winston Churchill, USA F. D. Roosevelt, Nõukogude Liit Jossif Stalin). Lepingud: 1)1936. Okt Berliini-Rooma telg. Saksamaa tunnistas Itaalia tegevust Etioopias. 2 riiki otsustasid toetada Frankot Hispaania kodusõjas. 2)1936. nov Kominterni vastane pakt Saksamaa ja Jaapan, 1937 liitus Itaalia. Komintern Kommunistlik Internatsionaal, loodud 1919 Moskvas, ühen...
Kummaline kohtumine... Kord päike piilus pilve tagant ning tuul mängles lehtedega, Sel päeval juhtus midagi, mida ei osanud arvata kuidagi Ei teadnud siis, mis juhtuma küll hakkab, kuid enne sündmust juba hämming hakkas, Tekkis kui side, ei teagi kust, mille tekke punktid kaugusest, Üks kui Tallinast, seal põhjalinnast, ning teine hoopis Valgast, piirilinnast Kaugus kilomeetritelt oli, väga suur, kuid tunne, et lähemal, kui miski muu, Oli see märk või lihtsalt juhus, kuid lause kummaline, tekkis mul suhu. kas tõesti tema, võib, olla tema, kes kirjutas, just mulle sealt eemalt, ta veel ise ei teadnud, mis silla ta ehitas, mis seose ta lõi, ning saatusesse ta ehtis, Kas oli see tugev ootus, või selge märk, või hoopis intuatsioonist, tekkind värk, Ning nii ma kohtasin ühte kummalist neidu, kelle sarnast polnud ma teist v...
LAURI LUHA BAROKK BAROKK MUUSIKA • Hakati looma teoseid kuulamiseks • Tekkisid elukutselised muusikud • Algas vokaal ja instrumentaalmuusika võidukäik • Polüfoonilise muusika asemele hakkas tekkima monoodiline • Barokkmuusika helikeel on kummaline • Püüti imiteerida loodust ja inimtundeid • Armastati tempo ja dünaamikakontraste BAROKK PILLID • Viiul – ansambli ja soolopill • Klavessiin • Klavikord • Orel • Positiivorel • Klaviirimuusika BAROKKI STIILID • Aaria – Väga levinud soololaulu vorm • Kantaat – Ulatuslik ja pikk vokaalteos ühele või mitmele solistile • Instrumentaalkonstert – Muusikateos, mis oli mõeldud rahvale • Süit – Instrumentaalteos, kus muusika oli tehtud tantsu rütmis • Fuuga – Polüfoonilise muusika keerukas ja arendatud vorm BAROKKI ESINDAJAD • Jacopo Peri – 1561-1633 • Antonio Vivaldi – 1678-1741 • Georg Friedrich Händel – 1685-1759 • Johann Sebastian Bach – 1685-1750 ...
Hispaania kodusõda-(1936.juuli-aprill 1939) oli esimene pärat I MS puhkenud sõda Euroopas. Vasakpoolsete ja parempoolsete natsionalistide vahel. Francisco Franco juhtis parempoolseid. Ta oli just kukutatanud vabariigi ja kehtestanud diktatuuri. Sõda oli poliitiliste, majanduslike ja kultuuriliste erinevuste tulemus. Franco väed suutsid samm- sammult oma positsioone parandada ning kontrollisid 1937.a lõpuks juba suuremat osa Hispaania territooriumist. 1939.a kevadel hõivasid nad Madriidi ning 1.aprill 1939 kuulutas Franco kodusõja lõppenuks. Austria ansluss- Hitleri esimeseks ohvriks sai Austria. 1938.a veebruaris esitas Hitler Austriale ultimaatumi, nõudes vangistatud natside vabastamist ning nende juhi nimetamist valitsuse etteotsa. Austria alistus. 13.märts 1939. Marssisid Saksa väed riiki ning järgmisel päeval teatati Austria Saksamaaga liitmisest, mis sai tauntuks kui ansluss. Müncheni konverents- toimus 29.sept.1938. Suurbritannia,...
Kreeka arhitektuur Arhitektuur Kreeka arhitektuuri suurim saavutus-templid Templi ehitamisel kasutati marmorit ja lubjakivi Tempel-akendeta ruum ,kus asus jumalakuju Hoone ümber ühes või kahes reas seisvad sambad toetasid talastikku ja viilkatust Sammas koosneb kolmest osast: 1) baas 2)tüves 3)kapiitel Sambatüübid-dooria,joonia,korin- tos Templitel on 3 osa: 1)alaosa(2-3 astet, viimasele astmele ehitatakse sambad) 2)friis(sammastele toetuv talastik koos katusega) 3)tümpanon(kolmnurkne ala katuseviilu all) Colosseum - antiikaja suurim amfiteater. Asub Roomas. Nime sai see läheduses seisnud Nero kolossi järgi.Ehitis on neljakordne(dooria,joonia,korintose) Click to edit Master text styles Second level Third level ...
...........Ühisgümnaasium Referaat Barokk muusika Koostas: ............. Õpetaja:............... 2011 Sisukord Sissejuhatus barokkmuusikasse Renessansiga lõppes üks ajastu (keskaeg) ja ennustas järgmise ajastu sündi, mis sai nimetuseks uusaeg. Nii nagu varakristlik muusika juhatas sisse keskaja muusika, nii juhatas uusaja sisse barokkmuusika. Uusaja muusika oli mitmeti keskaja muusika vastand. Sõna "barocco" on pärit portugali keelest ja tähendab ebakorrapärast lopergust pärli. 18. sajandil sai sõnast "barokk" pilkesõna, mis väljendas mitmeid hinnanguid/omadusi: kummaline, liialdav, ebaloomulik, väärnähtus jms. Barokk jätkas paljus renessansis alustatut, kuid tõi ka palju uut. Kohati eksisteeris koos uus ja vana, nii ühiskonnas kui kunstis üldse. Jätkus vaimuliku koorimuus...
Saksamaa laienemine: 1) peatab reparatsiooni maksud 2) versaillesi punkti rikumine 3) hitler saab võimule 4) wehrmakti (sõjaväe)loomine 5) Inglise saksa mereväekokkulepe, suur britannia asub rikkuma pariisi rahu konverentsi ja lubab saksamaal 45% allvelaevastikke ja 35% sõjalaevastikke. 6) Saksakontrolli alla põhja meri läänemeri 7) Inglismaa kontrolli alla kõik maailma mered NSVL-i laienemine Mis vahe MRP-l ja 28. Sept täiendatul kokkuleppel? 23. august 1939 Moltovi-ribbentropi pakt ehk 1) 1)mittekallaletungileping lubati teineteist 10 aasta jooksul mitte rünnata 2) ega oselada teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus 3) Salajane protokoll, kus dikraatorid jagasid Ida-euroopa 1) NSVL - soome, eesti, läti ning bessaraabia anastamine 4) 2) poola jagati pooleks Lisaprotokoll, sõlmiti kuuaega hiljem, kus müs saksamaa NSVL-le ka Leedu saades osa algul NSVL-i mõjusfääri kuulunud poola territoriumist. Millal algas II ms., millal ...
Kordamisteemad kontrolltööks 12. klassile II Maailmasõda 1. Saksamaa tegevus vabanemaks Versailles´I rahulepingust. – 1935. aastal Saksamaa ühepoolselt tühistab Versailles’i rahulepingu: kehtestab üldise sõjaväekohustuse, astub välja Rahvasteliidust ning loobub Locarno lepingu täitmisest. 2. Lääneriikide rahustamispoliitika (mida tähendas, kas õnnestus) – lääneriikide tegevusetus, mis põhines lootusel, et saavutatud edu järel (Itaalia ja Saksamaa vallutused) diktaatorid rahunevad. Usuti, et diktatuure on võimalik üksteise vastu välja mängida, kuid see lootus osutus lühinägelikuks. 3. Kominterni-vastane pakt (millal, kes sõlmisid, kelle vastu) – 1936. aastal sõlmisid Saksamaa ja Jaapan NSVL vastu suunatud pakti, millega järgmisel aastal ühines ka Itaalia. 4. Hispaania kodusõda (millal, seos teiste Euroopa riikidega) – 1936-1939. Francsisco Franco. Hispaania kujunes polügooniks, kus Saks...
KORDAMINE II MS 1. Teise MS puhkemise põhjused · I MS ei lahendanud kõiki probleeme ja konflikte, pigem süvendas neid · Saksamaa rahulolematus Versailles' rahulepingutingimustega (reparatsioonid, sõjaväe kaotamine jne). Saksamaa älispoliitika muutus agressiivseks · Stalini agressiivne välispoliitika ja soov teha maailmarevolutsioon · Kommunismiohu tekkimine · Suur Depressioon, mille tulemusel tekkisid diktatuuririigid, mis omakorda viisid konfliktideni · ÜRO ei suuda lahendada riikidevahelisi konflikte diplomaatiliselt · Lääneriikide järelandmis- ja lepituspoliitika ei suuda kontrolli all hoida Stalinit ja Hitlerit. 2. Millal algas ja lõpes II MS? 1. September 1939 2. September 1945 3. Sõjalised blokid Teljeriigid (3) + nendega liitunud riigid (5) Saksamaa Soome Rumeenia ...
Põhjused- poliitilised eeldused: rahvasteliit ei tulnud oma ül toime, sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada, sõlmiti mrp; versailles süsteem osutus ebapüsivaks. Maj eeldused: hitler arendas sõjatööstust, ka stalin, hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust); ideoloogilised: hitleri põhiidee oli, et saksa rahvas vajab eluruumi, stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada lääne. It soovis muuta vahemere sisemereks ja taastada it antiikse võimsuse, jp soovis kontrollida ida-aasia maj. Saks valmistus sõjaks- Tsehhi alade liitmine 1939. a. märtsis Suur-Saksamaaga puhas agressioon, ning sellisena seda Suurbritannias ka nähti. Saksamaa liitis Tsehhi alad, tuues ettekäändeks sealse sisemise ebastabiilsuse. Hitleri eesmärgiks oli Suur-Saksamaa loomine ning sellega tegi ta algust 1938, okupeerides Austria. Austerlased vastupanu ei osutanud ning riigist sai Saksamaa osa. Saksamaa tungis NSVL territooriumile, ennetades NSVL rünnakut k...
Maigret'l läheb silme ees mustaks Juurdlus komissar Maigret'ga on süvenemine niihästi ohvri ja tema lähikondsete kui ka kahtlusaluse hingeellu. Maigret' püüab inimesi ja nende tegutsemismotiive mõista, ta on keerulistest inimsaatustest siiralt huvitatud, seetõttu õnnestub tal lahendada ka esmapilgul lootusetuina näivaid juhtumeid. Maigre järjekordne juhtum on väga kummaline. Leitakse kuulus kabareede omanik Boulay surnuna. Kõige imelikum loo juures on asjaolu, et ta leiti alles 2 päeva pärast tapmist tänaval maas lebamas ja ohver tapeti kägistades, mida pole seal piirkonnas väga kaua olnud. Algul ei suutnud Maigre kedagi kahtustadagi, kuid Maigre on kogenud uurija ja ei kohku selliste asjade ees. Pika lähikondlaste ja tööpartnerite ülekuulamisega jõudis juurdlus lõpule. Tuli välja, et kabaree omaniku ja pealtnäha vaenlasteta Boulay tappis tema advokaat Jean- Charles Gaillard. Raamat oli minu arva...
BAROKK KLASSITSISM VALGUSTUS ROMANTISM REALISM AEG 17. sajand 17. sajand 18. sajand 19. sajand 19. sajand *ebakorrapärane *tasakaalukus *ebaloomulik *korrastatus *usk loomulikku *mineviku *sotsiaalsus *kummaline *mõistuspärasus inimesse idealiseerimine *tõetruu tegelikkus AJASTULE *liialdav *selgus *demokraatlikud *võõrdumus *täpne, usutav, ISELOOMULIKUD *tundeküllane *vormikooskõla ideed ja tegelikkusest rahulik sündmustik MÄRKSÕNAD *mänguline *stiilipuhtus sõnavabadus *individu...
BAROKK KLASSITSISM VALGUSTUS ROMANTISM REALISM AEG 17. sajand 17. sajand 18. sajand 19. sajand 19. sajand *ebakorrapärane *tasakaalukus *ebaloomulik *korrastatus *usk loomulikku *mineviku *sotsiaalsus *kummaline *mõistuspärasus inimesse idealiseerimine *tõetruu tegelikkus AJASTULE *liialdav *selgus *demokraatlikud *võõrdumus *täpne, usutav, ISELOOMULIKUD *tundeküllane *vormikooskõla ideed ja tegelikkusest rahulik sündmustik MÄRKSÕNAD *mänguline *stiilipuhtus sõnavabad...
ELULUGU Kirjanik Eno Raud sündis 1928 Tartus. Lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli 1952.a. eesti filoloogina. Töötas 1952 56 riiklikus raamatukogus, seejärel aastani 1965 kirjastuses lastekirjanduse toimetajana, hiljem vabakutselise kirjanikuna. On kantud rahvusvahelisse H.Cr.Anderseni aunimekirja. Kirjutanud umbes 50 lasteraamatut, lastenäidendeid ning mängufilmide stsenaariume. Suri 1996 Haapsalus. NAKSITRALLID Raamat "Naksitrallid" põhineb naksitrallide seiklustel kassidega ja on üles ehitatud neljale tüübile SAMMALHABE, KINGPOOL, MUHV ning üks pisut kummaline tegelane, kes võib olla kord jäätisemüüja, kord kassipidajanna, kord koguni tuletõrjuja. Kolmes lõbusas naksitrallis on koos terve elu ja inimesed erinevad suhtumised, erinevad eluviisid, SÕPRUS ja ÜKSINDUS, SEIKLUSED ja KAHTLUSED. Lugejad tunnevad "Naksitrallides" alati ära mõne oma veidra sõbra, naljaka situatsiooni või imehelge tundekriibu. Välise lõbususe taga on s...
Koala Koala pikkus on umbes 70-80 sentimeetrit. Ta kaalub kuni 16 kilogrammi. Tema välimus on väga kummaline: kohev karv, tillukesed silmad, alati kikkis kõrvad, naljakas lapik ja kongus nina. Koala karv on hallikaspruun või tuhkhall, seljal mõnikord punakas või hõbedane, kõhupoolel heledam.Koala kinnitub puu külge tugevate küünistega, mida ta vajutab puukoore sisse. Küünised on eriti tugevasti arenenud kahel teineteisele vastandataval varbal. Need on piisavalt tugevad, et kanda looma raskust. Tsüsiit, konjuktiviit ja sinusiit on koaalade tavalised haigused. Sinusiit tüsistub sageli, eriti talvel, kopsupõletikuga. Koala toitub ainult mõnede eukalüptiliikide lehtedest. Uus- Lõuna-Walesis on nendeks tavaliselt Eucalyptus maculata ja Eucalyptus tereticornise lehed, mis sisaldavad eriti rikkalikult eukalüptiõli. Victorias on selliseks liigiks mannaeukalüpt (Eucalyptus viminalis). Päevas vajab täiskasvanud loo...
Hirm Hirm - mis see siis tegelikult on? On see lihtsalt kartus pisikeste ämblike vastu, kes meid tegelikult ei ohustagi ja kelle puudutamisest hoidutakse, või hoopis foobia näiteks kinniste ruumide vastu, mis võib inimesele tõsiseid probleeme tekitada? Arvamused hirmust on erinevad, sest tihti peavad inimesed hirmuks just seda, mida nad ise kardavad, aga on ju palju teisi inimesi, kes kardavad teisi asju teistel viisidel. Igapäevaselt kohtume selliste hirmu tekitavate teguritega nagu näiteks ämblikud, kõrgus, lendamine, ujumine, pimedus, kuid need üsna tihti esinevad hirmud pole ju ainsad. Maailmas on tuhandeid hirme ja iga inimene kardab midagi, isegi kui ta ei teadvusta seda endale. Internetis sirvides võib leida väga huvitavaid hirmu tekitavaid tegureid. Leidub inimesi, kes kardavad ennast pesta või näiteks kardavad kuulda häid uudiseid. Mõni aeg tagasi tehti Eestis isegi saade ´´F...
Tuleb küsida, kas eestlased on ikka endas selgusel Artikkel, mida lugesin, on Joosep Värgi ja Marju Lauristini vaheline intervjuu. Selles intervjuus käsitleti põhiliselt Eesti demokraatiat ähvardavaid ohte ja probleeme. Alustuseks võib välja tuua, et pärast Araabia kevadet on demokraatia pidevas languses olnud. Põhjus on lihtne, kuna kõike päästev demokraatia valmistas suure pettumuse. Loodeti, et demokraatia läheb õitsema nagu lilled, aga tõi hoopis kaasa vägivalla ja kriise Araabiasse. Eestlastel on hirm tuleviku ees, kuna Eesti riik on väike ja habras. Igale tõusule järgneb langus, on kummaline uskuda, et kriis tooks kaasa demokraatiavastasuse ja muudel viisidel väljapääsu otsimise. Nagu artiklis öeldud, oleks see nagu hirmuklahvile vajutus, kuna inimesed pole endas selgusel ega tea, mis on õige ja mis mitte. Demokraatia tuleb üles ehitada. Kõik põhimõtted, mis peale iseseisvuse taastamist enesestmõistetavana tundusid, ei ole e...
Cabaret Muusikali tegevus toimub Berliinis aastal 1929. Kuigi Weimari vabariik on uppunud majanduslikku ja poliitilisse segadusse, õitseb seal ööelu nii ka kurikuulsas Kit-Kat-Clubis. Äsja Berliini saabunud ameerika kirjanik Cliff Bradshaw armub kohe klubi sillerdav-kahtlasse atmosfääri ja kohalikku tähte, imekaunisse Sally Bowlesi. Kui klubiomanik Max, Sally kiivas armuke naise vallandab ja ta Cliffi juures proua Schneideri pansionis varjualust otsib, arenebfemme fatale'i ja tagasihoidliku kirjaniku vahel kummaline suhe. Vaatajate ees avaneb meelelahutusest sõltuvuses olev ühiskond, mille frivoolsetest ja kergemeelsetest lõbustustest tulvil elu meenutab tantsu kuristiku serval. Sest ,,homne päev" natsionaalsotsialism, tuleb pidurdamatult ja seda ei takista kellegi isiklik õnn ega kunstnikud või väljaspool seisjad. Vanemuises on muusikali lavale seadnud Roman Hovenbitzer Saksamaalt, T...
NÄITUSEKÜLASTUS - I poolaasta näitusekülastus Külastasin Navitrolla kunstigaleriid . Galleri asub Tallinna vanalinnas, Pikk tänav 36. Seal eksponeeriti huvitavaid ja ilusaid õlimaale ning graafilisi teoseid. Osad maalid olid müügiks, kuid põhiliselt seal müüdi kruuse, T-särke ja muid pisikesi vidinaid. Tegemist oli üksikisikunäitusega, see tähendab, et galeriis eksponeeriti ainult Navitrolla töid. Eriliselt jäi mulle silma maal ,,Tavaline ime " ja ,,Asjatundmatu mimikriasjatundja". ,,Tavaline ime" oli õlimaal mõõtmetega 50x40cm. Maalil on kujutatud sinist taevast, rohelist aasa, kus on palju kollaseid lilli. Tagaplaanil on kujutatud pisikest kuusemetsa, maali vasakul pool söövad rohtu valged talled ning maali paremal pool on kujutatud metsistunud põõsast. Selle pildi teeb eriliseks see, et esiplaanil on kaks kivi. Alumine kivi on poole suurem ülemisest kivist. Kivide juures on kahtlane see, et kivid ei ole maapinnal vaid on maapinnast...
Parmupill Parmupill on arvatavalt üks vanemaid muusikainstrumente maailmas. Ühel 4. sajandist eKr Hiinast leitud joonistusel on muusik, kes mängib parmupilli taolist muusikariista, mis tõestab pilli ajaloolist vanust. Kuigi pill on pärit Aasiast on see kujunenud rahvuspilliks üle maailma paljudes riikides, kaasaarvatud Eestis. Parmupill on Eestisse jõudnud ilmselt sakslaste vahendusel. Vanim Eestimaal leitud parmupill on pärit 13. sajandi algusest Otepää linnamäelt. Laiemalt levis parmupill Põhja- ja Lääne-Eestis 19. sajandil. Parmupillid on valmistatud metallist või bambusest. Pilli mängimiseks pannakse parmupill suhu hammaste vahele ning heli tekitamiseks tõmmatakse sõrmega pilli läbivat metallkeelt. Pillid on häälestatud häälestusulatusega madalast D-st (Le) kuni kõrge A-ni (Ra). Heal lapsel on mitu nime ja palju kodusid: Venemaal kutsutakse seda - vargan, Norras - munnharpe, Prantsusmaal -...
Millist aega ma tahan, milline aeg tahab mind? Aeg on kummaline nähtus. Ühtpidi oleme me sellega pidevalt seotud ja justkui ei saakski seda paremini tunda: me ju räägime sellest ajast üha rohkem,selle väärtustamisest või selle mitteväärtustamisest. Palju räägitakse kvaliteetajast,mille all mõeldakse lähedastega veedetud aega. Aeg on just nagu mingi kadus loodusvaru,mida on üha vähem ja mille eest peame hoolt kandma,et see päriselt otsa ei saaks. Igal ühel on kogemusi ,kuidas meeldivate sündmuste puhul räägitakse,et aeg lendas märkamatult või vastupidi näiteks liiklusõnnetuste ohvrid on hiljem kirjeldanud,kuidas kõik tundus nagu ,,aeg luubis"-väga aeglaselt. Järelikult on aeg meie jaoks psühholoogiline nähtus,sest head asjad toimuvad liiga kiiresti ja lõppevad liiga ruttu ,halvad aga kestavad piinavalt kaua ja neil ei näi lõppu tulevat. Segased lood on mineviku,oleviku ja tulevikuga: kui oodatud hetk kätte...
VANAVENE ARHITEKTUUR JA MAALIKUNST Vanavene kunst hakkas kujunema 9.10.saj. Seda võib pidada Bütsantsi kunsti jätkuks ja edasiarenduseks. KIRIKUD Kiievi Sofia katedraal südamik meenutab kreeka risti. Välisilmes domineerivad kuplitega tornid. Novgorodi Sofia katedraal välisilme väga lihtne ja range. Esinduslikum ja toredam laad. Tuntuimad kirikud Novgorodis ja selle ümbruses: Georgi peakirik Jurievi kloostris, Lunastaja kirik Nereditsas. VladimirSuzdalimaa arhitektuur kuulsaimad on Dmitri katedraal Vladimiris ja Jumalaemale pühendatud Pokrovski kirik Nerli jõe ääres. 14saj. tõusis Kiievi asemel ehituskunsti keskuseks Moskva, kus töötasid mitmed itaalia meistrid. Kuulsaim neist oli Aristotele Fioravanti. Vene ehituskunst arenes suurema vormirikkuse, fantaasiakülluse ja maalilise toreduse suunas. Konstruktviine selgus ja loogilisus vähenes. Vassili Blazennõi peakirik Moskvas 16saj. suurim ehituskun...
Sissejuhatus barokkmuusikasse Renessansiga lõppes üks ajastu (keskaeg) ja ennustas järgmise ajastu sündi, mis sai nimetuseksuusaeg. Nii nagu varakristlik muusika juhatas sisse keskaja muusika, nii juhatas uusaaja sisse barokkmuusika. Uusaja muusika oli mitmeti keskaja muusika vastand. Sõna "barocco" on pärit portugali keelest ja tähendab ebakorrapärast lopergust pärli. 18. sajandil sai sõnast "barokk" pilkesõna, mis väljendas mitmeid hinnanguid/omadusi: kummaline, liialdav, ebaloomulik, väärnähtus jms. Barokk jätkas paljus renessansis alustatut, kuid tõi ka palju uut. Kohati eksisteeris koos uus ja vana nii ühiskonnas kui kunstis üldse. Nii jätkus vaimuliku koorimuusika areng, mille kõrvale tuli vaimulik instrumentaalmuusika. Kasvas huvi ilmaliku muusika vastu, mis arenes edukalt. Püsis huvivokaalmuusika vastu, kuid populaarsemaks sai ...
Üle kuristiku Ma ütlen: armastus. See pole vale. Kui tahad kuulda, tule lähemale. Kui tahad tunda, tule päris ligi. Kuid rohkem ma ei ütle ometigi. Ma ütlen: armastus. Ja kõik on öeldud. Mis? Ma ei kuule hästi, mis sa küsid. Jah, kõik võib olla. Jah. Võib-olla möödub. Kuid imelik, et ta nii kaua püsib. Me elu on me elu ainus mõte Me elu on me elu ainus mõte. See pulss, mis verd me vaikimisse taob. Üks armastus. Üks päev, üks öö, üks lõke. Hirm hetke ees, mis puruneb ja kaob. Näo teeme, et me leekidest ei hooli, mis kuiva säsi õgivad me seest. Kord kukud kokku oma kõval toolil. Sa tead, ei päästa miski selle eest. Kord kukud kokku, seestpoolt õõnsaks söödud, sa tead. Kuid praegu vaikid sellest veel. Üks puudutus. Üks lõhn, üks hääl, mis möödub. Ja hirm ja võlu, kui sus katkeb keel. Huuldehammustus Sel päeval sadas verd ja peeglikilde Ma lehti pur...
HILISSÜGIS Koostas G.Jalivets HILISSÜGI INIMESTE PÕLLU- S- HILIS- L ON ROHKEM TÖÖD ON SÜGISEL TUBASEID TEGEVU- TEHTU Si D PUUD PÄEVAD RÄNDLIN ON MUUTUVAD - NUD RAAGUS KÜLMEMAKS ON JA LÕUNA- LÜHEMAKS MAALE LENNAN UD VAATA EDASI! HILISSÜGI SEL INIMESED TEEVAD TALVEVARUS KARU JA ID SIIL KEEDAVAD MAGAVAD METSLOOMA MOOSI, TALVEUND D TEEVAD KONSER- TALVE- VEERIVAD. VARUSID ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
